) § 424 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätete järgi prokuröri abi Evelin Merilaine Süüdistatav AARE TOOTS elukoht: XXXX; isikukood: 36404252730; Kaitsja RESOLUTSIOON varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata tõkend: ei ole kohaldatud vandeadvokaat Mare Laur Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5, 249 ja 2565 lg 1 p 2, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Aare Toots
järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.
alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Aare Toots ei pane 3 (kolm) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest.
lg 1 p 1 alusel võtta Aare Tootsilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 (neli) kuuks. 1 Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus
2 Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Aare Tootsile karistuseks 4 kuud vangistust.
alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Aare Toots ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et Aare Toots on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Aare Toots süüdi tunnistada
Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole. III Kohtu seisukoht menetluskulu osas Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 480 eurot (palga alammäär on 320 eurot). Kuna tegemist on kiirmenetlusega, peab kohus põhjendatuks vastavalt KrMS §-le 2565 lg 2 vähendada sundraha suurust poole võrra. Samuti on menetluskuludeks joobe tuvastamise ekspertiisi kulu 14 eurot, riigi õigusabi kulud kohtumenetluses 19.20 eurot ja määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 38.40 eurot, kokku 57.60 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. Aare Toots on vabatahtlikult nõus menetluskulusid tasuma, paludes võimalust maksta neid ositi 6 kuu jooksul, kuna käesoleval ajal tal puudub sissetulek. Kohus leiab, et Aare Tootsi taotlus tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel rahuldada, kuna kõigi menetluskulude ühe korraga hüvitamine käib talle tema majanduslikku olukorda arvestades ilmselgelt üle jõu. Ingeri Tamm Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.