1-09-13192/43

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-13192 Kohtukoosseis Paavo Randma, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. jaanuari 2013 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Andrei Krassilnikovi (Krassilnikov) määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390, § 337 lg 1 p-st 1 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu
3. jaanuari 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Andrei Krassilnikovi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
4. A. Krassilnikov mõisteti Ida-Viru Maakohtu 12.06.2002 kohtuotsuse alusel süüdi KrK § 100, § 139 lg 1 p 1 ja 3 ja § 203 lg 1 järgi ning teda karistati 15 aastase vangistusega, millest arvati maha eelvangistuse aeg. Karistuse kandmise algus on 04.02.2002 ja lõpp 20.08.
6. Viru Maakohtu 04.01.2013 määrusega jäeti A. Krassilnikov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu
7. Maakohus tõi välja, et A. Krassilnikovi on kriminaalkorras karistatud 4 korral ja praegu kannab ta karistust muuhulgas raske isikuvastase kuriteo, s.o tapmise toimepanemise eest. Maakohus märkis, et kuna kinnipeetava vabastamisel tuleb arvestada muuhulgas kuriteo toimepanemise asjaolusid, on käesoleval juhul oluline arvesse võtta isiku süü suurust ning asjaolu, et kinnipeetav kannab karistust raske isikuvastase kuriteo toimepanemise eest. 3.
8. Kuigi A. Krassilnikov on lubanud edaspidi seaduskuulekat elu elada, nähtub toimiku materjalidest, et talle on ka varem antud võimalusi end parandada, kuid ta rikkus kriminaalhoolduse nõudeid ega käitunud seaduskuulekalt. Kuritegu on toime pandud katseajal. Sellest tulenevalt ei ole kindel, et kinnipeetav ennetähtaegse vabastamise korral suudaks uute süütegude toimepanemisest hoiduda. Kuigi A. Krassilnikovil kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad, näitavad varem toimepandud kuriteod ja nende dünaamika kinnipeetava ükskõikset suhtumist ühiskonnas kehtivatesse normidesse. 3.
9. Maakohus leidis, et kriminaalhooldusega seotud piirangud ei ole piisavad A. Krassilnikovi suunamiseks seaduskuulekale teele. Kinnipeetava vabastamist enne tähtaega ei toeta ka prokurör. Eeltoodust tulenevalt, ei nõustunud maakohus A. Krassilnikovi vabastamisega temale Ida-Viru Maakohtu 12.06.2002 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Maakohus märkis, et reeglina tuleb süüdimõistetul tervikuna ära kanda talle mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu hinnangul A. Krassilnikovi puhul selliseid asjaolusid ei esine. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
10. A. Krassilnikov taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. 4.
11. Määruskaebuse kohaselt rikuti kohtuistungil tema õigust viimasele sõnale. Süüdimõistetu leiab, et ärakandmata jäänud karistusaeg ei ole võrreldes ärakantuga pikk. Kuriteo toimepanemise kohta katseajal märgib A. Krassilnikov, et see toimus 11 aastat tagasi ning ta on selle aja jooksul muutunud. Määruskaebuse kohaselt tappis A. Krassilnikov kannatanu pärast viimase poolset solvangut tema abikaasa ja lapse suhtes. Talle mõisteti selle eest maksimaalne karistus, mille ta on praktiliselt ära kandnud, kuna kandmata on jäänud veel põhikaristusele liidetud varasemalt tingimisi mõistetud karistus. 4.
12. A. Krassilnikov märgib, et tal on vabanemisel head võimalused alustada uut elu: perekond, lapsed, töökoht ja elukoht. Vanade tuttavatega süüdimõistetu määruskaebuse kohaselt enam ei suhtle. A. Krassilnikov märgib, et tema ema on haige ja vajab abi, vanglas viibimine on teda õiguskuulekaks muutnud ning kriminaalhooldusega kaasnevad piirangud oleksid tema käitumise edasiseks suunamiseks piisavad. Kuna A. Krassilnikov on vanglas täitnud vangla poolt määratud kohustusi, läbinud erinevaid programme ja järginud vangla sisekorda, ei nõustu ta maakohtu määruse põhjendustega, et tema suhtes ei esine erandlikke asjaolusid, mis õigustaksid tema ennetähtaegset vabastamist. A. Krassilnikov toob määruskaebuses näiteid süüdimõistetutest, kes on ennetähtaegselt vabastatud sõltumata raskete kuritegude toimepanemisest ning avaldab selles osas oma rahulolematust. Vastus määruskaebusele
13. Ringkonnakohus tegi 28.01.2013 määruse, mille kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses ning prokuröril ja kaitsjal on õigus esitada oma seisukohti määruskaebuse osas kuni 04.02.
14. Määratud tähtajaks ringkonnakohtule seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
15. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et A. Krassilnikovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on A. Krassilnikovi tingimisi ennetähtaegse -2- vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid ning A. Krassilnikovi määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis annaksid aluse maakohtu määruse tühistamiseks.
16. Ringkonnakohus leiab, et kuigi A. Krassilnikovil puuduvad vanglas distsiplinaarkaristused ning teda vabanemisel eesootavad tingimused on head, ei kaalu need üles tema eelnevat elukäiku ja toimepandud kuriteo raskust. Kuigi A. Krassilnikovi poolt toimepandud tapmisest on möödas 11 aastat ja süüdimõistetu on määruskaebuse kohaselt motiveeritud edaspidi õiguskuulekalt elama, vastab A. Krassilnikovile mõistetud pikaajaline vangistus tema süü suurusele: Ida-Viru Maakohtu 12.06.2002 otsuse kohaselt A. Krassilnikov kägistas, lükkas keldrisse ja hiljem lõikas noaga kõri läbi naisterahval, kes oli tema naisega tülitsenud. Samuti on A. Krassilnikovi varasemalt karistatud varavastaste süütegude ja seejärel üliraske kehavigastuse tekitamise eest, mis näitab, et toimepandud tapmine ei olnud ühekordne konfliktsituatsioonis toimepandud vägivallategu ning süüdimõistetu kuriteod läksid aja jooksul aina raskemaks. Kuritegude toimepanemist soodustasid märgitud kohtuotsuse ja vangla iseloomustuse kohaselt nii alkoholi tarvitamine kui ka A. Krassilnikovi emotsionaalne seisund. 7.
17. Ringkonnakohus märgib, et määruskaebuses avaldatud etteheited teiste samuti raskeid kuritegusid toime pannud süüdimõistetute ennetähtaegsete vabastamiste kohta ei ole põhjendatud, kuna lisaks kuriteo toimepanemise asjaoludele, on isiku vabastamise puhul oluline kaal ka eelneval karistatusel, mis A. Krassilnikovi puhul ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Arvestades, et A. Krassilnikovi tähtaegne vabanemine toimuks alles 20.08.2016, on A. Krassilnikovi puhul ka ärakandmata karistuse aeg märkimisväärselt pikk. Eeltoodud asjaolusid arvesse võttes, ei oleks ringkonnakohtu hinnangul A. Krassilnikovi kui korduvalt raske isikuvastase kuriteo toimepannud isiku vabastamine üle 3 ja poole aasta enne karistusaja lõppu kooskõlas üldpreventiivsete eesmärkidega ja riivaks ühiskonna õiglustunnet.
18. Ringkonnakohus leiab, et maakohtus ei ole rikutud kriminaalmenetlusõigust, millele A. Krassilnikov viitab. Maakohtu 13.12.2012 istungi protokolli kohaselt on A. Krassilnikovile antud piisav võimalus oma seisukohti esitada, kuigi tuleb tõdeda, et viimasena on oma seisukohad esitanud A. Krassilnikovi kaitsja, mitte süüdimõistetu ise. Arvestades, et tegemist oli ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisega ning süüdimõistetul ei ole subjektiivset õigust nõuda enda ennetähtaegset vabastamist, samuti asjaolu, et A. Krassilnikov sai istungil korduvalt oma arvamust avaldada, tal oli võimalus oma seisukohad täies ulatuses uuesti esitada ringkonnakohtule ning ringkonnakohus leiab kõiki asjaolusid arvesse võttes ikka, et A. Krassilnikovi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud, ei ole A. Krassilnikovi osundus hinnatav kriminaalmenetlusõiguse rikkumisena.
19. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et A. Krassilnikov tuleb jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata ja tema määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Paavo Randma Tiit Lõhmus -3- Mati Kartau