Obsah (8)

§ 213§ 199§ 201§ 64§ 68§ 74§ 58§ 57

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. veebruar 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-9672 (11240104892) Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, T

§ 213

lg 1, § 201 lg 2 p 1 ja § 199 lg 2 p 8, 9 järgi lühimenetluse korras Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)

1. novembri 2012 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatava Viktor Jokubaitise apellatsioon RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 326 lg-st 2 jätta süüdistatava Viktor Jokubaitise apellatsioon Viru Maakohtu
2. novembri 2012 otsuse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Esimese astme kohtu otsuse sisu
3. Viru Maakohtu 21.11.2012 otsusega tunnistati Viktor Jokubaitis süüdi

§ 199lg 2 p 8, 9 järgi ja talle mõisteti karistuseks 4 aastat vangistust.

Sama otsusega tunnistati V. Jokubaitis süüdi

§ 201

lg 2 p 1 järgi ja karistati 1 aasta 6 kuu vangistusega.

§ 64lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning V.

Jokubaitisele mõisteti liitkaristuseks 4 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja V. Jokubaitise karistuseks jäi 2 aastat 8 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 17.02.2010 kuni 19.02.2010, s.o 3 päeva karistusaja hulka ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat 7 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 74

lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 16.09.2010 kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse võrra (3 aastat) ning V. Jokubaitise lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 5 aastat 7 kuud 27 päeva vangistust. 2. Karistuse mõistmisel arvestas maakohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki ning karistuse eesmärke – võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavaid asjaolusid

§ 58

mõttes maakohus ei tuvastanud, karistust kergendava asjaoluna

§ 57

lg 1 p 3 mõttes arvestas kohus süüdistatava süü ülestunnistamist ja uurimisele kaasaaitamist. Veel võttis maakohus arvesse, et V. Jokubaitis on ühe aasta jooksul toime pannud üksteist varguse episoodi ning kaks omastamise episoodi. Tema poolt kannatanutele tekitatud materiaalne kahju ületab XXX eurot. Osa kuritegudest on toime pandud katseaja jooksul. V. Jokubaitis on ka varem mitmel korral kohtu poolt karistatud, mistõttu maakohus leidis, et karistus uute tahtlikult toime pandud kuritegude eest ei saa olla eelnevast karistusest leebem. Seoses sellega ja karistuse eesmärkide saavutamiseks on maakohtu hinnangul otstarbekas karistada V. Jokubaitist üksnes reaalse vangistusega ning rahaline karistus mõlema paragrahvi järgi kohaldamisele ei kuulu. Nimetatud asjaoludele tuginedes leidis maakohus, et V. Jokubaitis väärib maksimaalset

§ 199lg-s 2 sätestatud karistust, st 5 aastat vangistust.

Arvestades aga karistust kergendava asjaoluna süü ülestunnistamist ning uurimisele kaasaaitamist, pidas kohus võimalikuks kergendada V. Jokubaitise karistust ning mõista temale vaid 4 aastat vangistust. Arvestades seda, et V. Jokubaitis pani toime vaid kaks

§ 201

lg 2 järgi kvalifitseeritavat kuriteoepisoodi, oli kohus seisukohal, et tema karistus selle paragrahvi järgi võib olla alla sanktsiooni keskmist määra. Kuna V. Jokubaitis pani toime samaliigilised kuriteod, mõistis maakohus temale liitkaristuse, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu 3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni V. Jokubaitis, vaidlustades maakohtu otsust temale

§ 199järgi mõistetud karistuse osas.

V. Jokubaitis leiab, et mõistetud karistus on liiga karm. Apellant märgib, et tunnistas kohtus täielikult oma süüd, kahetses ja palus kõigilt kannatanutelt oma teo eest andeks. Apellant ei õigusta ennast ning on valmis kandma oma teo eest karistust, kuid soovib, et karistus oleks õiglane ja vastavuses toimepandud teoga. Apellant selgitab, et tal oli häbi elada oma 83-aastase ema kulul. Ta tahtis minna tööle ja ise raha teenida, kuid keegi ei olnud nõus teda sellises vanuses ja kriminaalkorras karistatuna tööle võtma. Seetõttu ei näinud apellant muud väljapääsu, kui minna vargile. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

1. Ringkonnakohus, hinnates V. Jokubaitise esitatud apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata. Riigikohtu määruse nr 3-1-1-49-10 punkt 5 kohaselt on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 2 teise lause mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata. 2
2. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on V. Jokubaitisele karistust mõistes põhjalikult motiveerinud mõistetava karistuse liiki ja määra. Olukorras, kus süüdimõistetut on varem korduvalt kriminaalkorras vangistusega karistatud, sh varavastaste kuritegude eest, jagab ringkonnakohus maakohtu seisukohta, mille kohaselt on võimalik süüdistatavat mõjutada edasisest kuritegude toimepanemisest hoiduma üksnes reaalse vangistusega. Karistusmäära valikul on maakohus juba arvestanud V. Jokubaitise apellatsioonis märgitud karistust kergendavate asjaoludega, milleks on süü tunnistamine ning puhtsüdamlik kahetsus. Ehkki V. Jokubaitis väidetavalt kahetseb kuritegude toimepanemist, ei saa kohus karistuse mõistmisel mööda vaadata asjaolust, et ta on süüdi tunnistatud üheteistkümnes varguse ja kahes omastamise episoodis, millega ta põhjustas kannatanutele märkimisväärse kahju. Seega on tegemist mahuka süüdistusega, mille eest liitkaristusena mõistetud vangistus neli aastat on ringkonnakohtu hinnangul vastavuses süüdistatava süü ning karistuse eesmärkidega. Seega on maakohtu otsus karistuse mõistmise osas seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonis esitatud argumendid ei anna alust selle tühistamiseks.
3. Eeltoodud asjaolusid arvestades leiab ringkonnakohus, et maakohus on V. Jokubaitisele karistuse mõistmisel arvestanud kõigi karistust kergendavate asjaoludega ning mõistetud karistus on kooskõlas toimepandud kuriteo raskusega. Seega on V. Jokubaitise apellatsioon ringkonnakohtu hinnangul perspektiivitu ning see jääks suure tõenäosusega rahuldamata. Neil asjaoludel ja lähtuvalt KrMS §-st 326 lg 2 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata. Aarne Sarjas Mati Kartau 3 Tiit Lõhmus