KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. veebruar 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-05-229 Kohtukoosseis Paavo Randma, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vai

§-st 390 jätta Tartu Maakohtu 18. jaanuari 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Aleksandr Minini ja tema kaitsja advokaat Anne Vissaku määruskaebused rahuldamata. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must OÜ kaudu 57,60 eurot (viiskümmend seitse eurot ja kuuskümmend senti), sealhulgas käibemaks 9,60 (üheksa eurot ja kuuskümmend senti), advokaat Anne Vissakule tema poolt Aleksandr Mininile määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

§ 175

lg 1 p 4 alusel mõista Aleksandr Mininilt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Anne Vissaku poolt osutatud õigusabi eest 57,60 eurot riigituludesse. Aleksandr Mininil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Aleksandr Minin 1-05-229 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord:

§ 384

lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

1. Tartu Maakohtu 18.01.2013 määrusega jäeti Aleksandr Minin temale mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. A. Minin kannab karistust Harju Maakohtu 08.11.2007 otsusega, millega ta tunnistati süüdi KarS § 113, § 199 lg 1, § 418 lg 1 ja § 424 järgi ning karistati KarS § 64 alusel 12-aastase vangistusega. Karistuse kandmise aja algus on 14.12.2004 ja lõpp 13.12.
2. Kinnipeetaval on õigus taotleda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist alates 14.12.
3. Esimese astme kohtu määruse sisu
4. Täitmiskohtunik, kuulanud ära kinnipeetava seletuse ja kaitsja arvamuse ning tutvunud prokuröri arvamusega, leidis, et vaatamata formaalsete aluste esinemisele, ei võimalda süüdimõistetu isik ja tema käitumine karistuse kandmise ajal tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist KarS § 76 lg 2 p-s 2 sätestatud esimesel võimalusel. Maakohus, arvestades KarS § 76 lg-s 3 sätestatut, põhistas A. Minini vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamise küsimuse lahendamist järgmiselt. 2.1 Materiaalseteks alusteks on kindla elu- ja töökoha ning toetava sotsiaalse võrgustiku olemasolu. 2.2 A. Minini puhul on määravaks tema senised eluviisid ja käitumine karistuse kandmise ajal. Arvestades kuriteo asjaolusid, süüdlase isikut ja tema käitumist karistuse kandmise ajal ei ole võimalik süüdimõistetut karistusest tingimisi enne tähtaega vabastada ka kontrollkohustusega – elektroonilisele järelevalvele allutamisega. 2.3 A. Minin pani 04.11.2004 toime teise isiku tapmise, tulistades teda Tokarevi süsteemi püstolist kehatüve paremasse poolde ning seejärel pähe, mille tagajärjel kannatanu suri sündmuskohal. Pärast tapmist võttis A. Minin ära kannatanu randmekoti, kuldketi ja raha kokku 11 600 krooni väärtuses. Sellele lisaks on A. Minin süüdi mõistetud Tokarevi süsteemi püstoli ja laskemoona ebaseaduslikus omandamises ning hoidmises, mida ta kasutas teise isiku tapmise toimepanemisel ja mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Tema käitumine kuritegude toimepanemisel, suhtumine kuriteosse ja enda eluviisidesse näitab kinnipeetava riskivat ning hoolimatut elustiili, mida on täheldanud ka vanglaametnikud tema vangistuse kandmise ajal. Kohtuistungil ei tuvastanud kohtunik uusi asjaolusid, mis annavad aluse ümber hinnata A. Minini seniseid eluviise. 2.4 Aasta jooksul, mis on möödunud eelmisest tingimisi enne tähtaja vangistusest vabastamise küsimuse arutamisest, on A. Mininit distsiplinaarkorras karistatud sigarettide enda juures peidetuna hoidmise eest 4 korral. Distsipliinirikkumised karistuse kandmise ajal on muutunud sagedasteks. Enne eelmist tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise küsimuse arutamisest oli A. Minin sigarettide omamise eest karistatud ühel korral, preaguseks on see distsiplinaarkaristus lõppenud. Asjaolu, et vanglas toimus suitsetamisvastane kampaania, ei ole mõjuv põhjus jätmaks distsiplinaarkaristusi tähelepanuta. 2 Määruskaebustes esitatud taotluste sisu
5. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes taotleb A. Minini taotluse uut läbivaatamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada A. Minin vangistusest tingimisi enne tähtaega. A. Minin taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vabastamist tingimisi elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja ja A. Minini põhiseisukohad on järgmised. 3.1 A. Minin leiab, et tema ennetähtaegse vabastamise istungil rikuti istungi läbiviimise korda. Esmalt anti sõna A. Mininile, seejärel loeti ette prokuröri seisukohad, millele järgnes kohtuotsuse ettelugemine. A. Mininile ei antud võimalust prokuröri seisukohtadele vastu vaielda. Seega, arvestades protsessi formaalsust, peab ka vangistusest vabanemine toimuma formaalsete eelduste esinemisel automaatselt. Liiatigi arvestati prokuröri seisukohas üksnes 8 aastat tagasi toime pandud kuritegu, jättes arvestamata Tartu Vangla administratsiooni ja kriminaalhooldaja arvamuse. Seadus ei ütle midagi kuriteo raskuse kohta, ent sätestab, et vabastamisele kuuluvad isikud, kes on kandnud ära 2/3 karistusest. Vangla administratsioon suhtub A. Minini vabastamisesse positiivselt ja see seisukoht on välja öeldud juba varasemaltki kahel korral. A. Minini vabastas maakohus juba oma 02.09.2011 määrusega, ent see tühistati prokuröri formaalse seisukoha tõttu. 3.2 A. Minin on vangistuses olles saanud mitu haigust – II tüübi diabeedi ja sapikivid, mille raviks puuduvad vangla tingimustes võimalused. Sapikivide eemaldamise operatsiooniks aga puuduvad vanglal rahalised vahendid. Vanuse lisandudes progresseeruvad aga haigused veelgi. 3.2 Maakohus on õigesti välja toonud, et vabaduses on A. Mininil elu-ja töökoht ning toetav sotsiaalne võrgustik vanemate, õe ja endise abikaasa näol. Elukohaks on A. Mininile kuuluv korter, mida ta hakkab jagama oma isa N.M. . Töökoha olemasolu kohta on materjalide juurde esitatud garantiikiri OÜ-lt XXX. 3.3 Kaitsja möönab, et A. Mininile inkrimineeritud kuritegu on raske, samas on seadusandja ette näinud ennetähtaegse vabastamise võimaluse ka esimese astme kuriteo toimepanijatele, seega tuleks ikkagi võrrelda kõiki KarS § 76 lg 3 näidatud asjaolusid ja otsuse langetamisel neid arvesse võtta. A. Minin on inkrimineeritavat tegu kahetsenud ja sellega näidanud suhtumist teosse. 3.4 Kaitsja hinnangul tuleks arvestada, et A. Minin kannab karistust juba alates
6. aastast, s.o väga pikka aega. Teda on karistatud distsiplinaarkorras suitsetamisnõuete rikkumise eest alates
7. aaastast, varasemad distsiplinaarkaristused puuduvad. Kohus on jätnud arvestamata A. Minini kohtuistungil antud seletuse, et ta on väga pika staažiga suitsetaja ning seetõttu oli tal äärmiselt raske kohaneda Tartu Vanglas kehtestatud uue suitsetamiskorraga, mis näeb ette võimaluse suitsetamiseks ainult 1 kord päevas. Vangla edastatud kirja vastustest nähtub, et A. Minin taotles korduvalt erinevat abi suitsetamisest loobumiseks, kuid Tartu Vanglal ei olnud võimalust pakkuda ei plaastreid ega ka psühholoogi-psühhiaatri abi. Olenemata sellest suutis A. Minin omal jõul alates 19.10.2012 suitsetamisest loobuda. Seda A. Minini väidet kinnitab ka fakt, et viimase karistuse määramine on toimunud 23.10.
8. Tähelepanuta on jäetud, et A. Mininil ei olnud kuue aasta jooksul ühtegi distsiplinaarrikkumist. 3.5 Maakohus on jätnud tähelepanu pööramata sellelegi, et A. Minin läbis möödunud aasta lõpul vanglas vitraažikursused ning on alates 08.01.2013võetud tööle vitraažitegijana. Ta õpib riigikeelt ja on edukalt lõpetanud eesti keele kursused tasemel A-
9. 3 3.6 Vangla on oma esildises rõhutanud, et A. Minin ei ole vägivaldne ning tema suhted kaaskinnipeetavatega on head. Vangla poolt prognoositud retsidiivsusprotsendid on 9% ja vägivaldse kuriteo võimalikkuse osas 14%. Ta on läbinud vanglas individuaalses täitmiskavas ettenähtud sotsiaalprogrammi Õige hetk ja töötas ka vangla pesumajas, tasudes tema vastu suunatud hagisid. Tartu Vangla toetab A. Minini ennetähtaegset vabastamist. 3.7 Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et vabanedes on A. Mininil perekonnaseadusest tulenev kohustus toetada praegu lahutatud abikaasa juures elavat 6-aastast lapselast, kuna lapse isa, A. Minini poeg, on terviserikke tagajärjel surnud ning lapse emalt on vanemaõigused ära võetud. Lapselapse kasvatamisel läheb vaja nii A. Minini materiaalset kui ka moraalset tuge. Samuti vajavad toetust A. Minini eakad vanemad. 3.8 Kaitsja palub arvesse võtta ka asjaolu, et A. Minini puhul on tegemist esimese vangistusega ning eelnevalt ei ole ta rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Samuti on A. Minin nõus kriminaalhooldaja määratud lisakohustuste täitmisega ning täiendava garantiina alluma elektroonilisele valvele kohtu määratud aja jooksul. 3.9 Kokkuvõtvalt leiavad nii kaitsja kui ka A. Minin, et eksisteerivad kõik eeldused A. Minini tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Tal on sobilik ja nõuetele vastav elukoht, erialane töökoht, hea sotsiaalne keskkond, abiellumisplaanid ja perekond. Ta on juba 54-aastane, ära kandnud 8 aastat ja 1 kuu reaalset vangistust ja vangistuse eesmärgid on täidetud.
10. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku 29.01.2013 määrusega määrati määruskaebus läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Prokurörile ja süüdimõistetule anti kirjalike seisukohtade esitamiseks aega kuni 05.02.
11. Maakohus edastas ringkonnakohtule A. Minini määruskaebuse, mis maakohtus registreeriti 28.01.
12. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
13. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole vaatamata formaalsete eelduste esinemisele võimalik A. Minini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. 5.
14. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid kogumis ning jõudnud järeldusele, et A. Mininit ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, kuna süüdimõistetut, kes on toime pannud raske isikuvastase kuriteo ja teisi kuritegusid ning kes ei ole vangistuses õiguskuulekalt käitunud, ei ole võimalik vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud motiveeritud seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata, mistõttu käsitleb järgnevalt vaid määruskaebustes esitatud väiteid. 5.2 A. Minin heidab kohtule ette, et talle ei antud pärast prokuröri seisukohtade esitamist enam sõna enda kaitseks. Ringkonnakohus sellega ei nõustu – kohtuistungi protokolli kohaselt on prokuröri seisukohtade avaldamise järgselt kohus kuulanud ära menetlusosaliste arvamuse ennetähtaegse vabastamise kohta – m.h on antud sõna A. Mininile ja tema kaitsjale, kes on esitanud põhjendused A. Minini ennetähtaegse vabastamise poolt ja selgitanud ka A. Minini tervisega, suitsetamisharjumustega ning perekondlike kohustustega seonduvat. Samuti on kaitsja juhtinud tähelepanu asjaolule, et Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on A. Minini prognoos korduva kuritegevuse osas väike ning dokumendis on teisigi A. Mininit positiivselt iseloomustavaid andmeid (töötamine, kursuste läbimine, osalemine pallimängude meeskonnas). Seega ei ole tõele vastav väide, et maakohtu otsustus põhines vaid prokuröri 4 formaalsel seisukohal – ehkki kohus on tõepoolest arvestanud A. Minini poolt toime pandud raske kuriteo asjaolusid ja tema käitumist vangistuses, tulenevad vastavad alused KarS § 76 lg-st 3 ja nendega peabki kohus isiku ennetähtaegse vabastamise küsimust vaagides arvestama. Seega on maakohus õigesti arvestanud nii A. Minini poolt toime pandud teo tehiolusid ja kui ka tema suhtumist sellesse. 5.3 A. Minin on leidnud, et seadus ei ütle midagi kuriteo raskuse kohta, ent sätestab, et vabastamisele kuuluvad isikud, kes on kandnud ära 2/3 karistusest. Sellise seisukohaga nõustuda ei saa – nimelt on süüdimõistetul vastavalt Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-91-06 avaldatule küll subjektiivne õigus nõuda enda ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist, kuid ei ole subjektiivset õigust nõuda enda vangistusest ennetähtaegset vabastamist. 5.4 Ringkonnakohus märgib, et süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks peab kohtul KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid hinnates tekkima veendumus nii sellest, et kinnipeetav suudab edaspidi õiguskuulekalt käituda, kui ka sellest, et tema ennetähtaegne vabastamine ei oleks vastuolus õiguskorra kaitsmise huvidega. Nii prokurör kui ka maakohus on antud juhul leidnud, et A. Minini ärakantud karistus ei ole proportsionaalne tema poolt toime pandud kuritegude raskusega, arvestades kuriteo asjaolusid ja isiku süü suurust. Ehkki A. Minin on mõistetud karistusest ära kandnud 8 aastat ja 1 kuu, on kohtukolleegium seisukohal, et mida raskema kuriteo eest on vangistus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Samuti on maakohus õigustatult seadnud kahtluse alla A. Minini õiguskuulekuse, kui leidis, et kinnipeetava distsipliinirikkumised on muutunud sagedasteks. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et süüdlase ennetähtaegse vangistusest vabastamise peamiseks eelduseks on tema edaspidine õiguskuulekas käitumine ja hoidumine uute kuritegude toimepanemisest – nendele tingimustele vastavust peab näitama tema käitumine vanglas karistuse kandmise ajal (RKKK 3-1-1-91-06). Asjaolu, et tegemist oli süüdimõistetu sõltuvusest tingitud rikkumistega, ei muuda neid olematuks. 5.5 Vaatamata eelpooltoodud asjaoludele, leiab kohtukolleegium, et A. Minini käitumises on märgata mitmeid positiivseid muutusi – A. Minini suhted kaaskinnipeetavatega on head ja vangla poolt prognoositud retsidiivsusprotsendid väikesed. Ta on läbinud individuaalses täitmiskavas ettenähtud sotsiaalprogrammi Õige hetk ja vangistuses töötanud, tasudes hagisid. A. Minin on lõpetanud vitraažikursused ning töötab alates 03.01.2013 käsitöö- ja tarbeesemete valmistajana. Lisaks oleks tal vabanedes kindel elu- ja töökoht ning toetav sotsiaalne võrgustik vanemate, õe ja endise abikaasa näol. Tal on ka kohustused oma perekonna ja lapselapse eest hoolitsemisel. Ka A. Minini tervislik seisund ei ole hea - alates
15. aastast on tal diagnoositud diabeet, mille ravi ta saab vangistusasutuses ja
16. aastast sapikivitõbi. Nimetatud asjaolud kogumis toetavad A. Minini ennetähtaegset vabastamist. 5.6 Samas juhtis 26.09.2011 ringkonnakohus A. Minini ennetähtaegsest vabastamisest elektroonilise valve alla keeldumisel süüdimõistetu tähelepanu asjaolule, et õiguspärane käitumine vanglas on tingimisi ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks ja osundas sellele, et A. Mininil on võimalus oma edasise käitumisega vangistuses näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Käesoleval ajal tuleb aga nentida, et muudatusi selles osas A. Minini käitumises toimunud ei ole. 5.7 Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on põhjendatult arvestanud süüdimõistetu isikuga, tema käitumisega karistuse kandmise ajal ja tema poolt toime pandud kuriteo asjaoludega ning leidnud, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd kohtul on õigus keelduda süüdlase ennetähtaegsest vabastamisest seoses nimetatud asjaoludega, on maakohtu määrus seaduslik ning puudub alus vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuste motiividel. 5 5.8 Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata.

§ 187

lg 2 kohaselt jäävad määruskaebuste rahuldamata jätmise korral menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Paavo Randma Mati Kartau 6 Aarne Sarjas