Obsah (4)

§ 200§ 68§ 57§ 56

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07. veebruar 2013, Tallinn Kriminaalasja number 1-12-5632 Kohtukoosseis Kohtunikud Ivi Kesküla, Urmas Reinola

§ 200lg 2 p 4,8,10 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 21.

septembri 2012 otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Prokurör Kaitsja J.Grossmann Vitali Ozimov, ik: 39011030334, varem kahel korral kriminaalkorras karistatud, viib eelvangistuses alates 13.01.2012.a. Ringkonnaprokurör Anneli Lumiste Kaitsja Vandeadvokaat Jugans Grossmann Asja arutamise viis Kirjalik menetlus Süüdistatav RESOLUTSIOON 1. Jätta Harju Maakohtu 21. septembri 2012 aasta otsus kriminaalasjas nr 1-12-5632 Vitali Ozimov’i süüdistuses

§ 200lg 2 p 4,8,10 järgi muutmata.

Kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata.

1. Välja mõista Vitali Ozimov’ilt Eesti Vabariigi kasuks 38,40 eurot ( kolmkümmend kaheksa) eurot ja 40 ( nelikümmend) senti määratud kaitsjale makstud tasu katteks. Kaitsjatasu kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas 10220034796011 või Swedpangas nr 221023778606, viitenumber 2800049748 (selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik) 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul. SÜÜDISTUS:
2. Vitali Ozimov´i süüdistatakse selles, et tema olles varem toime pannud röövimise, 29.12.2011.a kella 10:20 paiku, Tallinnas Kadaka tee 36 asuvas OÜ Juveel kaupluse müügisaalis, oma nägu kapuutsi ja näo ees oleva riidega varjates, nõudis kaupluse müüjatelt vitriinide võtit relvaga ähvardades ja nimelt suunas kaupluse müüjate K P ja M R-K poole ähvardamiseks pneumopüstoli Power Win 302, nii et relv oli kannatanutele selgelt märgatav ning nad pidasid seda ähvardust ka reaalseks. Seejärel, kasutades ära kannatanute suhtes eelnevalt tarvitatud vägivalda – relva kasutamisega ähvardamist ja seda, et kannatanud ei julge vastupanu osutada, võttis Vitali Ozimov kaupluse müügisaali vitriinidest, kappidest ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära 7 alust kuldehetega (kullast kaela-, jala- ja käeketid kokku 136 tk), koguväärtusega 21 439,51 EUR, mille omastas, tekitades kannatanule OÜ Juveel sellega varalist kahju kogusummas 21 439,51 EUR. Samuti tema, olles varem toime pannud röövimise, 13.01.2012.a kella 11:47 paiku, Tallinnas Kadaka tee 36 asuvas OÜ Juveel kaupluse müügisaalis, sisenes oma nägu maskiga varjates kaupluse müügisaali ja suunas kaupluse müüjate H H ja M R-K poole ähvardamiseks pneumopüstoli Power Win 302, nii et relv oli kannatanutele selgelt märgatav ning nad pidasid seda ähvardust ka reaalseks. Seejärel, kasutades ära kannatanute suhtes eelnevalt tarvitatud vägivalda – relva kasutamisega ähvardamist ja seda, et kannatanud ei julge vastupanu osutada, võttis Vitali Ozimov kaupluse müügisaali vitriinidest, kappidest ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära alused kuldehetega (kullast sõrmused, mansetinööbid, käeketid, kaelaketid, lipsunõelad, prossid, rinnanõelad, kokku 213 tk), koguväärtusega 15 220,82 EUR, mille omastas, joostes nendega kauplusest minema, tekitades kannatanule OÜ Juveel sellega varalist kahju kogusummas 15 220,82 EUR. Seega Vitali Ozimov, võttes ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga, relvaga ähvardades, varjates nägu näokatte ja maskiga ning muul isiku tuvastamist takistaval viisil, isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, pani toime

§ 200lg 2 p 4, 8, 10 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

HARJU MAAKOHTU OTSUS: 2. Maakohus tunnistas Vitali Ozimov’i süüdi

§ 200lg 2 p 4,8,10 järgi ja karistas vangistusega 7 aastat ja 6 kuud.

Vastavalt

65 lg 2 suurendas kohtuotsusega mõistetud karistust Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 23.05.2011.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aasta vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõistis 9 aastat ja 6 kuud vangistust. Vastavalt

§ 68lg 1 arvas karistuse kandmise alguseks 13.01.2012.a.

Tõkendi – vahistamine tühistas kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse ärakandmisel. 2 Mõistis Vitali Ozimov´ilt välja tsiviilhagi summas 3196 eurot OÜ Juveel kasuks (a/a 221007119922 Swedbank), sundraha 725 eurot, toimiku koopia tasu 0,45 eurot, ekspertiisitasu 1083 eurot ja kaitsjatasu 614.40 eurot riigi tuludesse. APELLATSIOON: 3. Kaitsja märgib, et Vitali Ozimov ei ole talle määratud karistusaja pikkusega nõus. Ta soovib, et lühendataks karistusaja pikkust, mis tema arvates ei ole proportsionaalne toime pandud süütegudega karistust kergendavate asjaolude arvestamisel. Otsuses on märgitud, et karistuse mõistmisel arvestab kohus vastutust raskendavate asjaolude puudumist, kergendavaks asjaoluks kohus arvestab puhtsüdamlikku kahetsust, kuid tundub, et tegeliku karistuse mõistmisel ei ole kohus neid asjaolusid arvestanud. Kohus ei ole arvestanud üldse sellist olulist

§ 57lg.

1 p. 3 ettenähtud kergendavat asjaolu nagu süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine. 29 .12.2011.a. toimunud röövimise episoodi avastamine toimus ainult tänu Vitali Ozimovi avameelsetele ütlustele. Siiani oli selle röövimise toimepannud isik tuvastamata. Tuginedes tema ütlustele oli võimalik tuvastada kuriteo toimepanemise asjaolud ja tuvastada isikud, kes teda aitasid kuriteo ettevalmistamisel ning kes olid teadlikud tema poolt toime pandud röövimistest. Kui Vitali Ozimov ei oleks neid nimesid avaldanud, siis ei oleks saanud ka neid isikuid vastutusele võtta. Samuti andis Vitali Ozimov avameelseid ütlusi tema ütluste seostamisel olustikuga sündmuskohal ning näitas politseile ette asukoha, kus ta põletas oma asjad. Ilma tema poolt selle asukoha ettenäitamiseta poleks politsei neid olulisi tõendeid leidnud. Selle episoodi osas oleks olnud võimalik KrMS § 205 lg. 1 alusel isegi menetluse lõpetamine. Kuna seda aga tehtud ei ole, siis peaks kohus karistuse mõistmisel kuriteole aktiivset kaasaaitamist arvestama kui olulist vastutust kergendavat asjaolu ning karistust oluliselt vähendama võrreldes karistuse määramisega, mis oleks määratud siis kui seda kergendavat asjaolu poleks esinenud. Antud juhul on kohus määranud karistuse ilma seda asjaolu arvestamata. Seega apellandi arvates tuleks Vitali Ozimovi karistusaega oluliselt vähendada. Apellant ei taotle suulist menetlust. PROKURÖRI VASTUS APELLATSIOONILE: 4. Asjaolu, et V.Ozimov tõepoolest kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana ülekuulamisel avaldas isikute nimed, kes teda kaasaaitajatena süüteo toimepanemisel aitasid ei ole vaadeldav süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine

§ 57

lg 1 p 3 mõttes.

§ 57

lg 1 p 3 sätestab karistust kergendava asjaoluna süü ülestunnistamisele ilmumise, puhtsüdamliku kahetsuse või süüteo avastamisele aktiivse kaasaaitamise. Leian, et olukorras, kus isik peeti vahetult kuriteo toimepanemise paigas kinni koos röövitud esemete, maski ja relvaga, ei ole kohane rääkida, et isiku poolsed ütlused süüteo avastamisele aktiivselt kaasa aitasid. Ka 29.12.2011.a. toimepandu kuriteoepisoodi avastamine ei olnud keeruline, kuivõrd see oli toime pandud täpselt sarnasel viisil kui kuriteoepisood, mille toimepanemise järgselt V.Ozimov kinni peeti. Vaatamata sellele, et teiste kuriteoosaliste paljastamine võib küll olla vaadeldav kergendava asjaoluna

§ 57

lg 1 p 3 mõttes, ei ole V.Ozimovi puhul kohus sellist asjaolu õigesti arvestanud, kuna Vitali Ozimov kohtus ütluste andmisest keeldudes sisuliselt loobus kuriteo tõendamiseseme asjaolude väljaselgitamisele kaasaaitamisest. Tema eeluurimisel antud 3 ütlused avaldati kuid need olid oma sisult nii vastuolulised, mis takistab neid usaldusväärsete tõenditena kuriteo kaasaaitajate vastu kasutamast. Ka kohtuistungil ei olnud võimalik V.Ozimovi ütluste andmisest keeldumise tõttu välja selgitada, millest olid need vastuolud tingitud ja milliseid ütlusi kaasosaliste kohta on võimalik eelistada. Seega on kohus õigesti mõistnud isikule karistuse, arvestades mh küll kergendava asjaoluna

§ 57

lg 1 p 3 kuid sealhulgas jätnud arvestamata kuriteo avastamisele aktiivse kaasaaitamise. V.Ozimovi süü kahe kuriteoepisoodi – röövimise toimepanemises on väga suur. Tema teos esines 3 röövimise enamkvalifitseeritud kuriteo tunnust – korduvus, mask, relv. V. Ozimovi eluhoiakus peegeldub üldine lugupidamatus õiguskorra vastu. Ta on vaatamata oma noorele eale korduvalt karistatud, seejuures viimane kord väga sarnase röövi eest – teda karistati kahe pangaröövi eest, mis pani toime samuti maskis ja relvaga ähvardades. Selle kuriteo eest mõisteti talle vangistus osaliselt tingimisi ja ta vabanes umbes kuu aega tagasi enne seda kui pani toime uue kuriteo, milles talle käesolevas asjas esitati süüdistus. Seejuures pani ta uue kuriteo toime katseajal. See kõik ei mõjutanud teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Vastupidi, tema ütlustest nähtub, et ta plaanis uut kuritegu juba vanglas karistust kandes. Ta loobus ka ise oma ütlustes sellest versioonist, et kuritegude toimepanemise tingis raske majanduslik olukord ja võlg, kuna sai aru, et see osutas ebausutavaks. Tal ei olnud ka tegelikkuses rasket ja väljapääsmatut majanduslikku kitsikust, tal võimaldatakse elada vanemate korteris. Seega oli tal olema tingimused, et otsida peale vabanemist endale töökoht, mitte arvuti abil kullakauplusi, mida röövida.

§ 200teine lõige näeb ette karistuse 3 kuni 15 aastat.

Seejuures tuleb arvestada, et selline karistus on ette nähtud ka juba ühe röövimise episoodi puhul ja siis kui esineb ka ainult üks lõikes 2 nimetatud kvalifitseeriv tunnus. V.Ozimovi puhul esines neid 3 ja ta pani toime 2 röövi episoodi. Eeltoodust lähtuvalt ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 palub jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUS: 5. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, apellatsiooniga ja sellele esitatud vastuväidetega, leiab, et kohtuotsus on seaduslik ja esitatud apellatsiooni väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kaitsja on esitatud apellatsioonis vaidlustanud vaid mõistetud karistusmäära. Leiab, et pole arvestatud

§ 57lg 1 p 1 ettenähtud karistust kergendava asjaoluga.

Palub karistusaega oluliselt vähendada, kuid taotlust karistusmäära osas ei esita.

§ 200lg 2 sanktsioon näeb karistuseks ette kolme- kuni viieteistaastase vangistuse.

Seega karistusliigiks on ette nähtud vaid vangistus.

§ 56lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel.

Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt

§ 56

lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. Õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik on pigem siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. 4 Maakohus on V.Ozimovit karistanud 7 aasta ja 6 kuulise vangistusega. V.Ozimov pani toime kaks röövimist, kusjuures mõlemal juhul ähvardas kannatanuid relvaga, kasutas nägu varjavat katet. Seega on kvalifitseerivaid koosseisulisi raskendavaid asjaolusid kolm. Koosseisuväliseid karistust raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud ega arvestanud. Karistust kergendavate asjaoludena on maakohus arvestanud süü ülestunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust. Kaitsja on leidnud, et kuigi maakohus on nimetatud asjaolud otsuses kajastanud pole ta tegelikkuses nimetatud asjaoludega arvestanud. Kolleegium sellist seisukohta ei jaga. Puudub igasugune alus arvata, et maakohus on jätnud nimetatud asjaolud arvestamata. Vastupidiselt kaitsja seisukohale on kolleegium veendunud, et kuna maakohus on mõistnud karistuse mitte sanktsiooni keskmises määras milleks on 9 aastat vangistust, vaid alla keskmist määra, siis on kohus just arvestanud karistust kergendavate asjaoludega. Kaitsja on leidnud, et antud juhul on tegemist ka

§ 57

lg 1 p 3 ettenähtud karistust kergendava asjaoluga ja nimelt süüteo avastamisele aktiivse kaasaaitamisega. Kuna V.Ozimovi ütlustele tuginevalt oli võimalik tuvastada kuriteo toimepanemise asjaolud ja tuvastada isikud, kes teda aitasid kuriteo ettevalmistamisel ning kes olid teadlikud tema poolt toimepandu röövimisest. Kohtukolleegium, peab vajalikuks osutada, et vastavalt kohtuistungi protokollile ei ole V.Ozimov istungil ütlusi andnud/ III kd. t.lk. 24/. Seega oli tegemist olukorraga, kus süüdistatav keeldus kohtuistungil ütluste andmisest ning kohtul ja menetluspooltel puudus võimalus teda ristküsitleda ning anda hinnangut tema kohtuistungil antud ütluste usaldusväärsusele. Maakohus on taotluse alusel avaldanud kohtueelsel uurimisel antud ütlused. Kolleegium peab vajalikuks osutada, et kohtueelsel uurimisel V.Ozimov’i poolt antud ütlused ei ole olnud ühetaolised kuna esialgsetes ütlustes on V.Ozimov rääkinud tundmatutest meestest. Seejärel annab ütlusi ka M.N kui isikust, kes teda kaupluse juurde sõidutades ei teadnud midagi tema kavatusest. Siis mainib ära isikud, kellele ta rääkis oma kavatusest uus kullarööv toime panna ja palus hankida transport ning kes teda kaupluse juurde sõidutasid. Kuigi V.Ozimov on lõpuks avaldanud isikud, kes olid veel puutumuses tema poolt ettevalmistavate kuritegudega, siis kolleegiumi veendumuse kohaselt asjaolu, et süüdistatav kohtuistungil ütlusi andmast keeldus, et kohtueelsel uurimisel antud ütlused on erinevad, on andnud ebaõigeid ütlusi teiste isikute suhtes, pole alust arvestada

§ 57

lg 1 p 3 ettenähtud karistust kergendava asjaoluga ja nimelt aktiivse kaasaaitamisega kuriteo avastamisele. V.Ozimov peeti 13.01.2012 sündmuskoha lähedal vahetult pärast kuriteo toimepanemist kinni. Temalt saadi kätte röövitud esemed, mask ja relv. Eelmine kuritegu tema poolt oli toimepandud samadel asjaoludel, sarnaselt, samast kauplusest ja sama kannatanuga. Asjaolu, et süüdistatav pärast teist analoogset kuritegu tunnistas üles ka esimese kuriteo, on antud juhul maakohus arvestanud süü tunnistamisena ja selle enamaks arvestamiseks alus puudub. Kohtukolleegium leiab, et süüdistatava isiku osas on prokurör õigustatult leidnud, et vaatamata oma noorele eale on ta korduvalt karistatud, seejuures viimane kord väga sarnase röövi eest – teda karistati kahe pangaröövi eest, mis pani toime samuti maskis ja relvaga ähvardades. Ta on kuriteod toime pannud katseajal, seega pole eelmine karistus mõjutanud teda õiguskuulekusele, kuigi selline võimalus oli talle antud. Kohtukolleegium leiab, et ei kuritegude toimepanemise asjaolud ega ka süüdistatava isik annavad aluse tuvastada, et mõistetud 7 aasta ja 6 kuuline vangistus on kooskõlas

§ 56ettenähtuga ning otsuse tühistamiseks seaduslikud alused puuduvad. 5 6. Eeltoodu alusel ja juhindudes Kr

MS § 337 lg 1 p 1, 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu

1. septembri 2012 aasta otsuse muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata.
2. Riigi õigusabi korras V.Ozimovit kaitsev advokaat on taotlenud apellatsioonikohtult kaitsjatasu hüvitamist summas koos käibemaksuga 38,40 eurot. Kohtukolleegium leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele. Kaitsja on taotluses märkinud menetlustoiminguteks maakohtu otsuse analüüs, apellatsiooni koostamise. Kolleegium leiab, et toimingud on olnud kaitseülesannete täitmiseks vajalikud. Ajakuluks on kaitsja märkinud 1 tunni, ehk 2 pooltundi. Kolleegium leiab, et ka esitatud ajakulu on mõistlik. Kohtukolleegium leiab, et kaitsjale kuulub hüvitamisele 2x 16= 32,00 eurot, millele lisandub käibemaks 20% ehk 6,40 ja kokku 38,40 eurot. Esimese astme kohtuotsusele esitas apellatsiooni kaitsja. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstav tasu menetluskulu. KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtuotsuse muutmata, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Ringkonnakohus jättis esimese astme kohtuotsuse muutmata, mis on ette nähtud KrMS § 337 lg 1 p 1, seega jäävad Vitali Ozimov’i süüdistusasjas määratud kaitsja tasu Vitali Ozimovi kanda. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 175 lg 1 p 4, §185 lg 2, §191 lg 1, §387 lg 1 ja Eesti Advokatuuri juhatuse
3. detsembri 2012 otsusest kuulub kaitsja taotlus rahuldamisele ja õigusabi kulud kuuluvad hüvitamisele summas 38,40 eurot. Ivi Kesküla Urmas Reinola Malle Preimer 6