, § 120, § 25 lg 1,2 ja § 113, § 418 lg 1, § 414 lg 1 järgi lühimenetluses Süüdistatav ILMAR PALUOJA Elu- või asukoht ja aadress: x Isikukood või sünniaeg: 35211044218 Kodakondsus: x Perekonnaseis: x Haridus: x Emakeel: x Töökoht või õppeasutus: töövõimetuspensionär 30% Karistatus: kriminaalkorras karistatud ei ole Tõkend: 25.09.2011.a. kahtlustatavana kinni peetud 27.09.2011 vahistatud Pärnu Maakohtu poolt Kaitsja Rünno Roosmaa RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, § 315 järgi Süüdi tunnistada Ilmar Paluoja ja karistuseks mõista:
järgi üks aasta vangistust;
järgi kuus kuud vangistust;
lg 1 järgi üks aasta vangistust;
lg 1 järgi üks aasta ja kuus kuud vangistust;
lg 1, 2 - § 113 järgi kuus aastat vangistust.
a. Lisakaristusena võtta
lg 1 p 1 alusel isikult ära mootorsõiduki juhtimise õigus kaheks aastaks.
alusel laiendada lisakaristust põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. LS §-le 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie
lg 1 alusel konfiskeerida Ilmar Paluojale kuuluv sõiduauto Ford Sierra registreerimismärgiga xxx. Asitõendid: Pakend nr 1 – kärbik; Pakend nr 3 – 3 papist seibi ja 7 haavlit; Pakend nr 5 – kollast-punast värvi ümbrispaberiga püssirohu purk; Pakend nr 6 – kollakat värvi ümbrispaberiga püssirohu purk; Pakend nr 8 – padruni konteiner; Pakend nr 10 – H.Õ’a võrdlusjälgede kaart; Pakend nr 14 – A V’a võrdlusjälgede kaart; Pakend nr 17 – padrunikest; - kuuluvad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele. Pakend nr 18 – CD-ROM andmekandja nr 1, mis sisaldab helifaili; Pakend nr 19 - CD-ROM andmekandja nr 2, mis sisaldab videosalvestist – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja toimiku juurde. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Ilmar Paluoja`lt KrMS § 173 lg 2 alusel riigituludesse menetluskuludena sundraha 725 €, toimikumaterjalidest koopiate tegemise kulud 16.55 €, DNA ekspertiis maksumusega 1653 €, sõrmejäljeekspertiis maksumusega 663 €, 2 tulirelvaekspertiisi kogumaksumusega 840 €, lõhkeaineekspertiis maksumusega 162 €, kohtutoksikoloogiaekspertiis maksumusega 27 € ning tasu riigi õigusabi eest 1446,34 €. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB pangas või 221023778606 Swedbankis, viitenumber 2800049696. Selgituseks märkida „Ilmar Paluoja 1-12-2165 menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Eesti Advokatuuril hüvitada vandeadvokaat Rünno Roosmaale riigi õigusabi kulud seni hüvitamata osas, s.o. 384 €. 2
Seega rikkus Ilmar Paluoja Relvaseaduse § 9 lg 1 nõudeid, mille kohaselt isik, kes on leidnud kaotatud, maetud, peidetud või mahajäetud relva ja laskemoona ning need oma valdusse võtnud, peab sellest viivitamata teatama politseile ning andma talle leiu üle Relvaseaduse § 44 l 3 ja 4 kehtestatud korras. Samuti rikkus Ilmar Paluoja Relvaseaduse § 34 lg 2 nõudeid, mille kohaselt füüsilise isiku relvaluba annab selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks Relvaseaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras. Samuti rikkus Ilmar Paluoja Relvaseaduse § 45 lg 1 nõudeid, mille kohaselt relva ja laskemoona võib hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena. Samuti rikkus Ilmar Paluoja Relvaseaduse § 55 lg 1 nõudeid, mille kohaselt relva ja laskemoona edasitoimetamise õigus on soetamisluba või relvaluba omaval füüsilisel isikul. Seega tema tulirelva ebaseadusliku käitlemisega pani toime
Samuti süüdistatakse Ilmar Paluojat selles, et tema, omamata lõhkematerjali käitlemise luba, sai 23.09.2011.a, oma elukohas Pärnu linnas K x asuva eramu pööningult enda valdusesse, kust toimetas püssirohu enda eramu territooriumil asuvasse garaaži ning hoidis ebaseaduslikult kuni 26.09.2011.a toimunud läbiotsimiseni enda elukohas aadressil Pärnu linn K x eramu juurde kuuluvas garaažis paiskelõhkeainete hulka kuuluvat suitsuta püssirohtu kogumassiga 149,9 grammi ja paiskelõhkeainete hulka kuuluvat musta ehk suitsuga püssirohtu kogumassiga 238,8 grammi. Seega rikkus Ilmar Paluoja Lõhkematerjaliseaduse § 4 lg 1 nõudeid, mille kohaselt isik, kes on leidnud lõhkematerjali sisaldava leiu, peab sellest viivitamata teatama politseile või Päästeametile. Samuti rikkus Ilmar Paluoja Lõhkematerjaliseaduse § 14 lg 1 nõudeid, mille kohaselt lõhkematerjali käitlemise luba annab nõuetekohase tehnilise varustatuse ja personali olemasolu korral õiguse lõhkematerjali ja pürotehnilise toote valmistamiseks, hoidmiseks ja kasutamiseks. Samuti rikkus Ilmar Paluoja Lõhkematerjaliseaduse § 14 lg 11 nõudeid, mille kohaselt lõhkematerjali käitlemisluba annab õiguse ka lõhkematerjali omandamiseks ja võõrandamiseks. Seega tema lõhkeaine ebaseadusliku valdamisega ja muu ebaseadusliku käitlemisega pani toime
414 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Ilmar Paluojat selles, et tema juhtis 25.09.2011.a kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata kellaajal, kuid ajavahemikul kell 18.30-18.43, Pärnumaal Sindi linnas Pärnu maantee 125a asuva Tammeoja bussipeatuse juures temale kui omanikule kuuluvat punast värvi mootorsõidukit Ford Sierra registreerimismärgiga XXX joobeseisundis. Ilmar Paluojalt võeti 25.09.2011.a vereproov, kust leiti etanooli (2,21+/-0,07) mg/g, k=2, seega rikkus Ilmar Paluoja Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 4 p 1 nõudeid. Seega tema mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis pani toime
Samuti süüdistatakse Ilmar Paluojat selles, et tema, olles alkoholijoobes, 25.09.2011.a kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata kellaajal, kuid ajavahemikul kell 18.30-18.43, sisenes Pärnumaal Sindi linnas Pärnu maantee 125a asuva Tammeoja bussipeatuses väljasõitu ootavasse bussiliini nr 40 Volvo marki bussi registreerimisnumbriga xxx avatud esiukse kaudu, misjärel sirutas enda parema käe koos käes olnud laskekõlbuliku kaheraudsest sileraudsest jahipüssist mudel BM kaliiber 16 nr 159961 valmistatud kärbikuga enda ette välja ning suunas kärbiku toru bussijuhi istmel istuva H.Õ’a pea ja kaela piirkonna suunas ja hoidis kärbiku toru H.Õ’a pea ja kaela piirkonnast umbes 10 -50 cm kaugusel, vinnastades samal ajal parema käe pöidlaga kärbiku kaks kukke, misjärel hoidis parema käe ühte sõrme kärbiku päästiku peal. Kuna H.Õ nägi, et Ilmar Paluoja sihib teda vinnastatud kärbikuga ning sai aru, et Ilmar Paluoja kavatseb teda kärbikust tulistada, lükkas H.Õ enda parema käe labaga Ilmar Paluoja käes oleva kärbiku toru endast eemale paremale poole bussiistmete poole, misjärel Ilmar Paluoja vajutas kärbiku päästikule, mille tulemusel väljusid kärbiku paremast rauast haavlid, millised tabasid bussi istet. Seejärel lükkas H.Õ Ilmar Paluoja bussist esiukse kaudu välja, misjärel H.Õ väänas Ilmar Paluoja käest kärbikrelva ära ja sidus Ilmar Paluoja käed püksirihmaga kinni. Ilmar Paluoja’l jäi kuritegu lõpule viimata tema tahtest mitteoleneval põhjusel, kuna H.Õ takistas tema tegevust ning pidas tema sündmuskohal kinni. Seega tema tahtlike tegudega, mis olid suunatud teise inimese tapmisele, kuid milline tegu jäi lõpule viimata tema tahtest mitteolenevatel põhjustel pani toime
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED Ilmar Paluoja tunnistas end süüdi talle esitatud süüdistustes, välja arvatud teise inimese tapmise katses. Süüdistatava kaitsja leidis samuti, et süüdistatavale on ebaõigesti omistatud süüdistus § 25 lg 1, 2 ja § 113 järgi. Paluojal puudus soov tappa H.Õ, samuti ei ole kindlaks tehtud, et haavlilaenguga oleks üldse võimalik teist inimest tappa. Lask toimus iseeneslikult rüseluse tõttu kannatanu ja Paluoja vahel. Isikliku solvumise tõttu soovis Paluoja kannatanut üksnes hirmutada. Nimetatud asjaoludel tuleks isik selles kuriteos õigeks mõista. Prokurör leidis, et kõik kohtulikult uuritud süüteod on koosseisupärased, puuduvad süüd välistavad ja tegude õigusvastasust välistavad asjaolud. Prokurör palus tuginedes kohtulikult 4
Sisse tuleb nõuda ka menetluskulu. Prokuröri taotlusel kuulati üle kannatanud ja uuriti kirjalikke tõendeid, sealhulgas asitõendeid, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingute protokolle, muid dokumente ja teabesalvestisi, millistele kohus viitab allpool. Maakohtu seisukoht Süüdistus
lg 1 ja § 414 lg 1 järgi Ilmar Paluoja tunnistas end süüdi nendes kuritegudes ja on andnud vastavasisulised ütlused kohtueelses menetluses. Tema süü on tõendatud kannatanute H.Õa ja A.Pi ütlustega selles, et nende suhtes kasutas süüdistatav kuriteo toimepanemisel tulirelva. Läbiotsimine 26.09.2011 koos lisatud fototabeliga 9-l lehel K x Pärnus tõendab lõhkeaine leidmist. DNA ekspertiisi akt nr 11E-GE1052 (13.01.2012) tõendab tulirelva seost Ilmar Paluojaga. Tulirelva ekspertiisiakt nr 11E-TB0129 (17.02.2012) koos lisatud fototabeliga tõendab
Tulirelva ekspertiisiakt nr 11E-TB0136 (17.02.2012) koos lisatud fototabeliga tõendab
Lõhkeaine ekspertiisiakt nr 11E-AL0027 (18.10.2011) tõendab
lg1 koosseisulisi asjaolusid Asitõendi vaatlus 21.02.2012 koos lisatud fototabeliga tõendab
Relvasoetamis- ja relvaloa päringu vastus tõendab, et isikul puudus luba antud relva kasutamiseks. Lõhkematerjali käitlemise loa vastus tõendab
Nimetatud tõenditega on kohtu hinnangul vastuvaidlematult tõendatud, et Ilmar Paluoja rikkunud Relvaseaduse ja Lõhkematerjaliseaduse vastavaid sätteid Täidetud on kõik
on Subjektiivsest küljest eeldavad antud koosseisud vähemalt kaudset tahtlust. Paluoja mõtestatud tegevus, sealhulgas lõhkeaine peitmisel viitab vaid sellele, et isik teadis täpselt, et teostab süüteo koosseisule vastava teo ja vähemalt möönis seda. Seega pani ta kuriteod toime otsese tahtlusega. Tulirelvad ja laskemoon kujutavad endast abstraktset ohtu ümbritsevale ja selle tõttu oli kogu nende tegude vältel ühiskonna üldine turvalisus häiritud ja selline relva ebaseaduslik kasutamine tipnes H.Õa tapmiskatsega ja A.Pi tapmisega ähvardamisega, seega on põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel selgelt jälgitav. Süüdistus
järgi Süüdistatav tunnistas end kuriteos süüdi ja andis kohtueelses menetluses asjakohase seletuse. Toksikoloogia ekspertiisiakt nr 58-I (03.11.2011) koos lisatud fototabeliga tõendab alkoholijoovet Paluojal 25.09.2011. 5
Subjektiivsest küljest eeldab antud koosseis vähemalt kaudset tahtlust. Paluoja tegevus, sealhulgas joobnuna auto juhtimine näitab, et isik teadis täpselt, et teostab süüteo koosseisule vastava teo ja vähemalt möönis seda. Seega pani ta kuriteo toime otsese tahtlusega. Süüdistus
järgi Süüdistatav tunnistas end kuriteos süüdi ja andis kohtueelses menetluses asjakohase seletuse. Kohtus kinnitas ta, et soovis kannatanuid hirmutada. Kannatanu A.P andis ütlusi selles, et süüdistatav tuli kärbik käes bussi, kus tema koos H.Õaga juttu puhus. Paluoja bussi sisenemise kuulis ta püssi vinnastamisel iseloomulikku heli. Seejärel andis Paluoja talle korralduse, et „hakka jooksma, muidu tuleb kaks laipa“. See lause isikult, kellel oli käes relv, kõlas kannatanu jaoks väga hirmutavalt, s.t. tapmisähvardusena. Isegi hiljem, õhtul kodus olles tal käed veel värisesid. Kannatanu H.Õ kinnitas, et Peters sai süüdistatavalt relva ähvardusel korralduse jooksma hakata, „muidu tuleb kaks laipa“. Sellise teoga süüdistatav kahjustas kannatanu vaimset tervist ja tekitas emotsionaalselt kurnavat hirmutunnet. Ähvardamine oli veenev, kuna sellele järgnes veel tulistamine bussi sees. Seega on täidetud
Subjektiivsest küljest eeldab antud koosseis vähemalt kaudset tahtlust. Paluoja tegevus, relvaga bussi sisenemine, püssi vinnastamine näitab, et isik teadis täpselt, et teostab süüteo koosseisule vastava teo ja vähemalt möönis seda. Seega pani ta kuriteo toime otsese tahtlusega. Süüdistus
lg 1, 2 ja § 113 järgi Süüdistatav end kuriteos süüdi ei tunnistanud ja seletas, et soovis H.Õa hirmutada. Ta küll sisenes bussi relvaga, kuid ei vinnastanud seda. Kuna kannatanu hakkas relva tema käest välja murdma, tekkis rüselus ja selle käigus toimus lask. Kannatanu H.Õ andis ütlusi selles, et süüdistatav sisenes relv käes bussi, kus nad olid eelnevalt istunud koos A.Piga. Seejärel nägi ta, et Paluoja vinnastas vähemalt ühe relvaraua ja andis korralduse P jooksma hakata, muidu tuleb laipu rohkem. Siis lähenes Paluoja talle, laetud kaheraudne relv käes ja sihtis 50 – 80 cm kauguselt teda pea ja kaela piirkonda. Kuna asi hakkas kontrolli alt väljuma, lükkas ta käega relvatorud kõrvale, kui samas kõmatas lask. Seejärel lükkas ta Paluoja bussist välja, võttis ära relva ja sidus süüdlasel käed selja taha kokku, kuni politsei saabumiseni. Hiljem selgus, et lask haavlitega oli läinud bussi esiistmetesse. Kannatanu A.P kinnitas H.Õa seletuses öeldut. Asjatundjana kohtueelses menetluses ülekuulatud jahimeeste liidu tegevjuht E N selgitas, et sarnast relva on võimalik vinnastada ühe käe sõrmega. Tulistades 1m pealt, väljuvad haavlid koos ja mõjuvad kuulina. Tulistades inimest sellelt distantsilt mistahes suuruses haavlite või kuuliga on kindlasti võimalik inimene ära tappa. Asitõendi - 25.09.2011 bussiliin nr 40 Pärnus Tallinna mnt lõpp-peatusest trahter Kentucky Lõvi välikaamerale salvestunud videofail CD-l, millelt nähtub kannatanu ja kahtlustatava esimene kokkupuude 25.09.2011(tõendab sündmuse asjaolusid, aega) vaatlus 17.01.2012; Asitõendi –Lääne Politsei ja Piirivalveametile 25.09.2011 kell 17.57 tehtud kõnefaili vaatlus CD-l 6
Sündmuskoha, s.h. bussi ja padrunikesta vaatlus 25.09.2011 koos lisatud fototabeliga 24-l leheltõendab sündmuste
lg 1, 2 ja § 113;
lg 1,
;
Läbiotsimine 26.09.2011sõiduautos Ford Sierra reg nr XXX koos lisatud fototabeliga 13-l lehel tõendab sõiduautos keelatud eseme, padruni olemasolu ja sõiduauto registreerimismärkide paiknemist. Kohus leidis, et süüdistatava seletus on vastuolus teiste kohtulikult uuritud tõenditega ja on nendega ümber lükatud. Kohus tegi vastuvaidlematult kindlaks, et Paluoja, sisenenud bussi, sirutas enda parema käe koos käes olnud laskekõlbuliku kaheraudsest sileraudsest jahipüssist valmistatud kärbikuga enda ette välja ning suunas kärbiku toru bussijuhi istmel istuva H.Õa pea ja kaela piirkonna suunas ja hoidis kärbiku toru H.Õ’a pea ja kaela piirkonnast umbes 50-80 cm kaugusel, vinnastades samal ajal parema käe pöidlaga kärbiku kaks kukke, misjärel hoidis parema käe ühte sõrme kärbiku päästiku peal. Kuna H.Õ nägi, et Ilmar Paluoja sihib teda vinnastatud kärbikuga ning sai aru, et Ilmar Paluoja kavatseb teda kärbikust tulistada, lükkas H.Õ enda parema käe labaga Ilmar Paluoja käes oleva kärbiku toru endast eemale paremale poole bussiistmete poole, misjärel Ilmar Paluoja vajutas kärbiku päästikule, mille tulemusel väljusid kärbiku paremast rauast haavlid, millised tabasid bussi istet. Seejärel lükkas H.Õ Ilmar Paluoja bussist esiukse kaudu välja, misjärel H.Õ väänas Ilmar Paluoja käest kärbikrelva ära ja sidus Ilmar Paluoja käed püksirihmaga kinni. Ilmar Paluoja’l jäi kuritegu lõpule viimata tema tahtest mitteoleneval põhjusel, kuna H.Õ takistas tema tegevust ning pidas tema sündmuskohal kinni. Seega on tegu koosseisupärane ja õigesti kohtueelses menetluses Paluojale omistatud. Tapmisega rünnatav õigushüve on inimese elu. Sihtinud 4,5 mm jämeduste haavlitega laetud kaheraudse jahipüssikärbiku kannatanu H.Õale, sai Paluoja aru, et lask relvast põhjustab teise inimese surma. Siinjuures pole oluline, kas süüdlane seda tagajärge soovis või üksnes möönas. Seega pani ta kuriteo toime otsese tahtlusega. Eeltoodu alusel kohus peab tuvastatuks põhjusliku seose toimepandud teo ja saabunud tagajärje vahel. Kuritegu jäi lõpule viimata süüdlase tahtest olenemata, kuna kannatanu Õun takistas teda ja pidas sündmuskohal kinni.
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud kohtumenetluse käigus. Seega tuleb süüdistatavate poolt Karistusseadustiku tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine lugeda õigusvastaseks. Kohus tegi kindlaks, et kõik Ilmar Paluojale omistatud süüteod vastavad süüteokoosseisule ja on õigusvastased.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse eesmärk on lisaks õiguskorra kaitsmisele ja toimepandud süüteo eest avaliku hukkamõistu avaldamisele ka süüteo toimepannud isiku positiivne mõjutamine hoidumaks edaspidi süütegude toimepanemisest. Ilmar Paluoja oli kuritegude toimepanemise ajal kriminaalkorras karistamata. Kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Etteheidetavatest kuritegudest raskeima eest on võimalik talle mõista karistuseks vangistuse kuuest kuni viieteistkümne aastani. Arvestades toimepandud kuritegude raskust, tuleb isikul ka vangistust kandma asuda. Kohtu hinnangul liitkaristusena raskeima kuriteo sanktsiooni alammääras 6-aastane vangistus vastab kuriteo raskusele ja kuriteo toimepannud isikule, samas vastab ka
MS § 238 lg 2 vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra. Seega tuleb Ilmar Paluoja süüdi tunnistada ja karistuseks mõista
järgi 1 aasta;
120 järgi 6 kuud;
lg 1 järgi 1 aasta;
lg 1 järgi 1 aasta ja 6 kuud aastat;
lg 1, 2 ja § 113 järgi kuus aastat vangistust.
lg 1, 3 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõista kuus aasta vangistust. Vähendades ühe kolmandiku võrra mõistetavat karistust, tuleb isikul ära kanda neli aastat vangistust.
Mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes tuleb lisakaristusena temalt ära võtta mootorsõiduki juhtimise õigus kaheks aastaks.
alusel laiendada lisakaristust põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Sama kuriteo toimepanemise eest tuleb
MS § 306 lg 1 p 13 paneb kohtule kohustuse lahendada asitõenditega seonduv. Kohus leiab, et Pakend nr 1 – kärbik; Pakend nr 3 – 3 papist seibi ja 7 haavlit; Pakend nr 5 – kollast-punast värvi ümbrispaberiga püssirohu purk; Pakend nr 6 – kollakat värvi ümbrispaberiga püssirohu purk; Pakend nr 8 – padruni konteiner; Pakend nr 10 – H.Õ’a võrdlusjälgede kaart; Pakend nr 14 – A V’a võrdlusjälgede kaart; Pakend nr 17 – padrunikest; - kuuluvad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele. 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.