4-13-451 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26.veebruaril, 2013 Narva kohtumajas Kohtunik Astrid Asi Väärteoasja number 4-13-451 (930012501948) kirjalikus menetluses Väärteoa
§ 61
lg 1 alusel väärteomenetlus lõpetada ning anda materjalid üle uurimisasutusele kriminaalmenetluse alustamise üle otsustamiseks. Määruse peale esitas 28.12.2012 kaebuse VTMS § 76 korras menetlusaluste isikute kaitsja vandeadvokaat Küllike Nämm ning palus tühistada 14.12.2012 Maksu-ja Tolliameti määruse väärteoasjas nr 930012501948, millise alusel lõpetati väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel ning otsustati anda asja materjalid üle prokurörile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kohtuvälise menetleja 18.01.2013 kaebuse lahendamise määrusega jäeti menetlusaluste isikute kaitsja kaebus rahuldamata. Kohtuvälise menetleja leiab, et väär on kaebaja seisukoht, nagu kaubandusliku eesmärgi olemasolu või puudumine Inna Ogilkole ja Jalil Sadigovile etteheidetavas teos omaks tähtsust teo kvalifitseerimisel KarS § 375 järgi. Kaebaja väite osas, et avastatud alkoholi kogus ei ole piisavalt suur, et seda ei saaks lugeda isiklikuks otstarbeks mõeldud alkoholiks, märgib kaebuse lahendaja järgmist. Avastatud alkoholi kogus oli piisavalt suur, et lugeda seda suureks koguseks AS § 7 lg 5 tähenduses (ja seega ka KarS § 375 tähenduses). Järelikult oli kohtuväline menetleja tuvastanud KarS § 375 koosseisutunnuse [alkohol suures koguses]. Kaebuse lahendaja on selgitanud, et kaubandusliku eesmärgi olemasolu ei ole kõigi KarS § 375 koosseisualternatiivide puhul nõutav koosseisutunnus. Järelikult, ei ole kaubandusliku eesmärgi puudumine menetlusaluste isikute väidetavas teos /või selle tõendamatus väärteomenetluse lõpetamise hetkel/ kriminaalmenetlust välistavaks asjaoluks kriminaalmenetluse aluse (KrMS § 194 lg 2) puudumise näol. Tõendamatuse osas märgib kaebuse lahendaja veel järgmist. Kui isegi jaatada kaebaja seisukoha õigsust kaubandusliku eesmärgi tõendamisvajadusest KarS § 375 koosseisu sisustamisel, ei ole selle tõendamata jätmine kohtuvälise menetleja poolt väärteomenetluse raames väärteomenetlejale etteheidetav väärteomenetluse lõpetamisel seoses kuriteo tunnuste ilmnemisega. Kuriteotunnuste olemasolu või puudumist tuvastatakse ja tõendatakse mõistetavalt kriminaal-, mitte väärteomenetluses. VTMS §
§ 61
lg 1 kohustavad väärteomenetlejat lõpetama väärteomenetlust kohe, kui ilmnevad eluliselt usutavad kuriteotunnused ning ei ole tuvastatud kriminaalmenetlust välistavaid asjaolusid (KrMS § 199 lg 1). KrMS §-s 6 sätestatud legaliteedipõhimõte kohustab prokuratuuri ja uurimisasutust ka alustama kriminaalmenetlust kuritoekahtluse kontrolliks. Kohtupraktika antud küsimuses on üheselt selge - kriminaalmenetluse alustamise otsustamisel tuleb lähtuda in dubio pro duriore põhimõttest, tõlgendades iga kuriteokahtlust kriminaalmenetluse alustamise kasuks (vt RKKO 3-1-1-60-10 p-i 9). Seega ei tingi kaebuses käsitletud väited vaidlustatud määruse tühistamist. Kaebaja väite osas, et kohtuväline menetleja kohaldas vääralt materiaalõigust, lõpetades menetluse 2
(5)nii suures koguses alkoholi kui ka mitte-suures koguses tubakatoodete osas, leiab kaebuse lahendaja järgmist. Sõltumata sellest, kas kohtuväline menetleja kohaldas KarS § 3 lg-t 5 õigesti, oli menetleja õigustatud menetlust lõpetama suures koguses alkoholi osas ning edastama väärteoasja materjali kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Seega on asjakohatu kaebaja taotlus tühistada kohtuvälise menetleja määrus täies ulatuses ning vaidlus saab käia üksnes selle üle, kas ka TubS § 39 tunnustega episoodi eraldamata jätmine muust väärteoasja materjalist ja selles osas väärteomenetluse mittejätkamine oli põhjendatud või mitte. Vastuse leidmisel sellele küsimusele tuleks lahendada küsimus, kas menetlus alustele isikutele etteheidetavad teod alkoholi ja tubaka osas moodustavad karistusõiguslikult ühe või mitu tegu. Kaebuse lahendaja leiab aga, et kaebuse lahendamise momendiks puudub selle küsimuse lahendamisel käesoleva määruse raames kõiksugune praktiline otstarve. MTA 31.12.2012 teatest kriminaalmenetluse alustamise kohta 11.21/0491-1 on teada, et kriminaalmenetlust on kõnesoleva juhtumi puhul alustatud. Edasi saab küsimust teoainsusest või -mitmusest lahendada selleks pädev menetleja kriminaalmenetluse raames. Eeltoodust lähtuvalt kaebuse lahendaja leidis, et kaebus on ilmselgelt perspektiivitu: ükskõik, milline kaebuse lahendus ei saa kaasa tuua kaebajale eesmärgi saavutamist - Inna Ogilko ja Jalil Sadigovi suhtes alustatud kriminaalmenetluse lõpetamist või muul moel nö annulleerimist. Ka juhul, kui vaidlustatud (ja/või ka käesolev) määrus tühistatakse, ei saaks see avaldada mitte mingisugust mõju juba alustatud kriminaalmenetlusele. Kriminaalmenetluses toimub selle toimingute ja käigu vaidlustamine KrMS alusel ja korras, VTMS §-de 76-80 alusel peetav toimingukaebemenetlus ei saa kriminaalmenetlust mõjutada. Vähe sellest, kehtivas Eesti õiguskorras ei ole üldse võimalik vaidlustada kriminaalmenetluse alustamist (Vt RKKO 3-1-141-08 p 9, 3-1-1-60-10 p 12). Ülaltoodud põhjustel on kaebus perspektiivitu. Vaatamata sellele, kuna seadusandja ei ole kohtuvälisele menetlejale andnud õigust jätta ilmselgelt perspektiivitu kaebus läbi vaatamata, siis kuulub kaebus sisulisele lahendamisele. 25.01.2013 esitas Jalil Sadigovi ja Inna Ogilko lepinguline esindaja Küllike Namm Viru Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja 14.12.2012 määruse peale väärteoasjas nr 930012501948. Kaebuse kohaselt vaidlustab ta täielikult kohtuvälise menetleja 14.12.2012 määruse. Kaebuse kohaselt on määruses märgitud, et „lähtudes Inna Ogilko ja Jalil Sadigov'i valduses olnud käitlemiseks mittelubatud alkoholi kogusest ca 84,3 liitrit, on kohtuvälise menetleja ametnikul alust arvata, ei nimetatud alkoholi koguse puhul on tegemist suure kogusega KarS § 375 mõistes." Kaebuse esitajad eeltoodud käsitlusega ei nõustu, kuivõrd nende tegevuses puudub kuriteokoosseis. Kuriteo koosseis käesolevas väärteoasjas ei ole täidetud ja tegu ei saa käsitleda KarS § 375 lg 1 mõttes kuriteona, mistõttu on määrus ebaseaduslik ja põhjendamatu ning tuleb tühistada. Määrusest tuleneb täiendavalt, et „kuivõrd Inna Ogilko ja Jalil Sadigov on üheaegselt toime pannud nii kuriteo tunnustele (alkoholi käitlemise korra rikkumise osas) kui väärteo tunnustele (tubakatoote käitlemise korra rikkumise osas) vastavad teod, tuleb lähtuvalt VTMS §
§ 61
lg 1 asjas väärteomenetlus lõpetada ning anda materjalid üle uurimisasutusele kriminaalmenetluse alustamise üile otsustamiseks." Kaebuse esitajad on seisukohal, et kohtuväline menetleja on kohaldanud ebaõigesti karistusõiguse üldpõhimõtteid. Nimelt leiti määruses, et kuivõrd Kaebuse esitajad on pannud toime 2 erinevat tegu, millistest üks vastab kohtuvälise menetleja hinnangul kuriteo tunnustele (KarS § 375 lg 1) ning teine väärteo tunnustele (TubS § 39 lg 1), tuleb mõlema teo osas väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel ning anda asja materjalid üle prokurörile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Käesoleval juhul ei ole aga tegemist teoainsusega, milline annaks võimaluse kohaldada KarS §-s 3 lg 5 sätestatut. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-28-11 on rõhutatud, et KarS § 3 lg 5 esimesest lausest tuleneb, et nii väärteo- kui ka kuriteokoosseisule vastava teo toime pannud isikut karistatakse üksnes kuriteo eest. Seda normi saab aga kohaldada üksnes juhul, kui väär- ja kuriteokoosseis on omavahel ideaalkogumis. Ühe teoga teoühtsuse mõttes on tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise 3
(5)läheduse tõttu üksteisega sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi eespool viidatud otsus väärteoasjas nr 3-1-1-1-08. p 5). Käesoleval juhul on aga ka kohtuväline menetleja määruses märkinud, et kaebuse esitajatele heidetakse ette kahe erineva teo toimepanemist, mistõttu jääb arusaamatuks, millistel motiividel on kohtuväline menetleja otsustanud mõlema teo osas väärteomenetluse lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel. Lähtudes eeltoodust, ei ole 05.10.2012.a. Tamsalus, Koidu 17 korterist 14 avastatud alkoholi hoidmise osas tuvastatud kaubanduslikku eesmärki, samuti ei ole äravõetud alkoholi kogus sedavõrd suur (84,3 liitrit), et seda ei saaks käsitleda omaks tarbeks hoitava alkoholina, mistõttu puudub KarS § 375 sätestatud kuriteokoosseis. Samuti on määruses ebaõigesti kohaldatud KarS §-s 3 lg 5 sätestatut, kuivõrd tegemist ei ole ühe teoga, milline võimaldaks kohaldada VTMS § 29 lg 1 p 4 ning § 61 lg 1 sätestatut. Seega on määruses jõutud ebaõigele järeldusele, et kaebuse esitajate poolt on toime pandud KarS §-s 375 lg 1 sätestatud kuritegu ning et kuivõrd on kaebuse esitajad on väidetavalt üheaegselt toime pannud nii kuriteo tunnistele (alkoholi käitlemise korra rikkumise osas) kui väärteo tunnustele (tubakatoote käitlemise korra rikkumise osas) vastavad teod, tuleb asjas väärteomenetlus lõpetada ning anda materjalid üle uurimisasutusele kriminaalmenetluse alustamise üle otsustamiseks. Seega on tegemist ebaseadusliku määrusega, milline tuleb tühistada täies ulatuses. Kohtu seisukoht Vaadanud läbi Inna Ogilko ja Jalil Sadigovi kaebuse ja väärteoasja nr 930012501948 materjalid, leiab kohus, et kaebus tuleb rahuldada osaliselt. Antud juhul on põhiline vaidlusküsimus selles, kas kohtuvälise menetleja poolt alkoholiseaduse § 53 lg 1 ja tubakaseaduse § 39 lg 1 alusel alustatud väärteomenetluse lõpetamine ja kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks saatmine oli seaduslik ja põhjendatud. Väärteo asja materjalidest nähtuvalt oli kaebajate suhtes alustatud väärteomenetlus seoses väidetava alkoholi ja tubaka ebaseadusliku käitlemisega. Kohtu hinnangul on tegemist kahe erineva süüteoga, mille osas tuleb menetluse alustamisel, lõpetamisel või karistuse määramisel teha kaks eraldiseisvat menetlusõiguslikku otsustust. St tegemist ei ole ideaalkogumiga KarS § 63 lg 1 mõttes vaid teomitmusega KarS § 63 lg 3 tähenduses. Kohtuvälise menetleja 14.12.2012 väärteomenetluse lõpetamise määruse kohaselt on alust arvata, et kaebajate poolt toimepandud alkoholi ebaseaduslikus käitlemises võivad esineda KarS §-s 375 sätestatud kuriteo tunnused ning seetõttu on peetud vajalikuks menetlus VTMS § 29 lg 1 p-st 4 juhindudes lõpetada. Asja materjalid saadeti kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks uurimisasutusele ning Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna teatisest nähtuvalt alustati 31.12.2012.a kriminaalmenetlus nr 12930000558 KarS § 375 lg 1 järgi selle kohta, et Jalil Sadigov (ik 36904120049) ja Inna Ogilko (ik 47510115220) hoidsid korteris aadressil: Koidu 17 – 10, Tamsalu linn, Lääne-Virumaa 84,3 liitrit käitlemiseks mittelubatud alkoholi. Erinevalt kaebajatest on kohus seisuohal, et VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel menetluse lõpetamiseks ei pea menetleja olema tõsikindlalt tuvastanud kuriteokoosseisu kõigi tunnuste olemasolu. Nimetatud otsustuse tegemiseks on vajalik piisava kahtluse olemasolu, et isiku tegevuses võivad esineda kuriteo tunnused. Lähtudes väärteoasjas kogutud materjalidest oli kohtu hinnangul vastav kahtlus olemas ning väärteomenetluse lõpetamise määrus on selles osas ka piisavalt põhistatud. Et olemasolevates andmetes oli piisavalt viiteid kuriteo tunnuste esinemisele, kinnitab ka Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna poolt kriminaalmenetluse alustamine. Kohus juhib kaebajate tähelepanu asjaolule, et juhul, kui kriminaalmenetluses ei tuvastata kuriteo tunnuste olemasolu, on sõltuvalt asjaoludest menetleja kohustatud menetluse lõpetama või saatma kohtuvälisele menetlejale väärteomenetluse alustamise otsustamiseks. 4
(5)Ülaltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et alkoholiseaduse § 53 lg 1 alusel alustatud väärteomenetluse lõpetamine ja materjalide saatmine kriminaalmenetluse otsustamiseks oli seaduslik ja põhjendatud ning kaebus ei kuulu selles osas rahuldamisele. Lisaks eelnevale lõpetas kohtuväline menetleja ka tubakaseaduse § 39 lg 1 alusel alustatud väärteomenetluse. Põhjenduseks on märgitud, et Inna Ogilko ja Jalil Sadigov on üheaegselt toime pannud nii kuriteo tunnustele (alkoholi käitlemise korra rikkumise osas) kui väärteo tunnustele (tubakatoote käitlemise korra rikkumise osas) vastavad teod. Lähtudes tuvastatud asjaolust tuleb VTMS §
§ 61
lg 1 alusel väärteomenetlus lõpetada ning anda materjalid üle uurimisasutusele kriminaalmenetluse alustamise üle otsustamiseks. Eelnimetatud selgitusest nähtub, et väärteomenetleja hinnangul võib kaebajate tegevus vastata kuriteo tunnustele alkoholi käitlemise korra rikkumise osas, kuid tubakatoodete käitlemise korra rikkumine vastab väärteo tunnustele. Määruses on ekslikult asutud seisukohale, et kuna kaebajad on pannud üheaegselt toime nii kuriteo kui ka väärteo, siis tuleb mõlema teo osas menetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel. Taoline käsitlus oleks kohane juhul, kui kaebajad oleks toime pannud ühe teo, mis vastab nii kuriteo kui ka väärteo tunnustele. Antud juhul on aga tegemist kahe erineva teoga, mille puhul ei kohaldu KarS § 3 lg-s 5 sätestatu. Seega ei ole tubakaseaduse § 39 lg 1 alusel alustatud väärteomenetluse lõpetamine määruses toodud alustel põhjendatud. Ekslik on ka kaebuse lahendamise määruses toodud seisukoht, et isegi, kui menetleja on siinkohal eksinud, on siiski asjas alustatud juba kriminaalmenetlust, mistõttu ei ole kaebajatel võimalik saavutada oma eesmärki. Ülalpool tsiteeritud kriminaalmenetluse alustamise teatise kohaselt on kriminaalmenetlus alustatud üksnes KarS § 375 tunnustel seoses väidatava alkoholi käitlemise nõuete rikkumisega. Kriminaalmenetluse alustamise otsustust seoses tubakatoodete käitlemise nõuete rikkumisega asja materjalidest ei nähtu. Kuivõrd kohus asub seisukohale, et tubakatoodete käitlemise nõuete rikkumise osas ei olnud menetluse lõpetamine VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel õigustatud ning selles osas ei ole alustatud ka kriminaalmenetlust, siis tuleb vaidlustatud määrus selles osas tühistada. VTMS § 78 lg 1 kohaselt on isikul õigus esitada kaebus maakohtule, kui isik ei nõustu kohtuvälise menetleja VTMS § 77 lg 2 kohaselt kaebuse lahendamisel tehtud kohtuvälise menetleja määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi. VTMS § 79 lg 3 järgi kaebust lahendades võib maakohtunik: 1) jätta kaebuse rahuldamata; 2) rahuldada kaebuse täielikult või osaliselt ja kui õiguste rikkumist ei saa enam kõrvaldada, tunnistada isiku õiguste rikkumist; 3) tühistada vaidlustatud määruse või peatada vaidlustatud menetlustoimingu täielikult või osaliselt, kõrvaldades õiguste rikkumise. Eeltoodut arvestades ning juhindudes VTMS § 79 lg 3 p-dest 2 ja 3 rahuldab kohus kaebuse osaliselt ning tühistab vaidlustatud määruse osas, millega lõpetati tubakaseaduse § 39 lg 1 alusel alustatud väärteomenetlus. Muus osas jätab kohus kaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi Kohtunik 5
(5)