järgi, üldmenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Konstantin Rostovtsev Süüdistatav Sergei Ivanov Elukoht xxx, isikukood 35901292233, ilma kodakondsuseta, keskharidus, emakeel – vene keel, xxx Varasem karistatus: - 25.02.2005.a Narva Linnakohtu poolt
Tõkendit ei ole kohaldatud. Kaitsja Vandeadvokaat Galina Tšelnokova RESOLUTSIOON Tunnistada Sergei Ivanov süüdi
Kohaldada
lg 1,3 ja mitte pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui Sergei Ivanov ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle
lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, nimelt: 1) elama aadressil xxx; 1 1-12-6450 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Katseajaks määrata 18 (kaheksateist) kuud. Katseaja algus – 30.11.2012.a. Mõista Sergei Ivanovilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 435 (kakssada) eurot, kaitsja Galina Tšelnokova poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 268 (kakssada kuuskümmend kaheksa) eurot ja 76 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 0,45 eurot, kaitsja Galina Tšelnokova poolt 29.11.2012.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 134 (ükssada kolmkümmend neli) eurot ja 40 senti. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „Sergei Ivanov, kriminaalasja nr 1-12-6450, menetluskulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 01. detsembrist 2012.a. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 (kümne) päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis apellatsiooniõiguse kasutamise soovi teatamisest alates viieteistkümne päeva jooksul. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu Sergei Ivanov süüdistatakse selles, et tema 29.08.2011.a kella 12.00 paiku, viibides Narvas, Kreenholmi 39h asuvas kaupluses Maxima isiku läbivaatuse käigus ja seejärel 29.08.2011.a kella 13.00 paiku Narvas, Vabaduse 5 asuvas Ida Prefektuur Narva politseijaoskonnas, väärteoprotokolli koostamise ajal solvas oma teenistusülesandeid täitnud Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna konstaablit J V seoses tema ametikohustuste täitmisega sõnadega (musor – varem kasutatud vulgaarne väljend miilitsa kohta, kondoom, pederast, lits, žid – juut, kasutatakse juudi rahvusest isikute kohta, kuid algselt sõna ebatsensuurse tähendusega), mis alandavad inimese au ja väärikust. 2 1-12-6450 Oma tahtliku tegevusega pani Sergei Ivanov toime võimuesindaja solvamise seoses tema ametikohustuste täitmisega, s.t.
II Kohtu seisukoht süü tõendatuse osas Kannatanu J V ütluste kohaselt olles patrullekipaažis koos D K , said nad väljakutse poodi Maxima seoses varguse toimepanemisega. Saabudes poodi, tulid nad turvaruumi, kus viibisid Sergei Ivanov ja turvatöötaja. Ivanov oli kaine. Turvatöötaja seletas, et Ivanov pani toime pudeli viima varguse. Teostades isiku läbivaatuse ning koostades vajalikke dokumente, toimetasid politseitöötajad Ivanovit politseijaoskonda. Politseijaoskonnas väärteoprotokolli koostamise ajal hakkas Ivanov kannatanu suhtes ebasündsalt väljendama, nimetades kannatanut – „kondoom, musor, pederast, žid“. Ivanovi sõnad solvasid J V , nad olid öeldud otse J V . Kannatanu ei mäleta, kas solvas Ivanov teda kaupluses või mitte Tunnistaja D K ütluste kohaselt solvas Sergei Ivanov tema parimeest J V kaupluse Maxima turvaruumis ning politseijaoskonnas väärteoprotokolli koostamisel. Ivanov, olles tunnistaja arvamusel alkoholi joobes, nimetas V - „lits, kondoom, pederast, musor, žid“. Kõik solvavad sõnad olid öeldud V suhtes, Ivanov käitus lugupidamatult ja solvavalt kannatanu suhtes. Tunnistaja A M ütluste kohaselt kutsuti teda isikule väärteoprotokolli tõlkimiseks politseijaoskonnas. Toas viibisid Ivanov ja politseitöötaja V . Ivanov oli agressiivne, hakkas mässama ja solvama. J V suhtes kasutas ta sõnu: „ment poganõi, pederast“ ning ebatsensuurseid väljendeid, mis solvasid V . Kas oli Ivanov joobes või kaine, ei saanud tunnistaja täpselt öelda. Kahtlustatav Sergei Ivanovi ütluste kohaselt ei tunnista ta ennast süüdi, kuna politseitöötajat ta ei solvanud. Ivanov hakkas ainult mässama selle peale, et politseitöötajad ei koostanud temalt ära võetud asjade nimekirja. Süüdistatava ütluste usaldusvääruse kontrollimiseks, prokuröri taotlusel ja KrMS § 289 alusel avaldas prokurör Sergei Ivanovi eeluurimise käigus kaitsja osavõtul antud ütlusi. Peale ütluste avaldamist seletas Ivanov, et enda ütlusi ta ei lugenud, lihtsalt pani oma allkirja. Kohus võttis KrMS § 286-1, 296 alusel vastu prokuröri poolt esitatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise akt nr 11, mille kohaselt 09.02.2012 teostati SA Narva Haigla psühhiaatriaosakonnas ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi kriminaalasjas 11240104397 Sergei Ivanovi (ik 35901292233) psüühilise seisundi kindlaksmääramiseks. Ekspert tuli järeldusele, et Sergei Ivanov ei olnud kuriteo toimepanemise momendil vaimuhaigust, hetkelist rasket psüühilist häiret ja haiguslikku seisundit. Ta oli inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal skisoidse isiksusehäire seisundis ja tal on alkohoolne sõltuvus, millele viitab see, et tal on emotsionaalne külmus, afektiivne pingelisus, isikukinnisus, brutaalsed tendentsid, ja samuti alkoholijoobed, võõrutusseisundid, kõrge tolerantsus, aga see seisund ei ole vaimuhaigus ja ei ole hetkeline raske psüühiline häire. Ta võis oma tegusid kontrollida ja neid suunata (kui seda teha temal oli raskem). Sergei Ivanov oli süüdivusseisundis temale inkrimineeritavas kuriteos. Sergei Ivanov ei ole ekspertiisi tegemise ajal vaimuhaige ja ta ei vaja meditsiinilist abi. Ta võib eeluurimisest osa võtta ja kohtuistungil osaleda.
lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, 3 1-12-6450 liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kohus kõrvutades uurituid tõendeid ning hinnanud neid oma siseveendumuse kohaselt on seisukohal, et süüdistuses kirjeldatud tegu on aset leidnud, teo pani toime Sergei Ivanov ning tema poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud. KrMS § 61 alusel ei ole ühelgi tõendil ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma sisseveendumuse kohaselt. Kõige tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel eeldab tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõenditele tugineda (RKKKK nr 3-1-1-127-06, 3-1-1-4-07). Kohus leiab, et kannatanu J V ja tunnistajate D K , A M ütlused on usaldusväärsed, nende vahel puuduvad olulised vastuolud, ütlused täiendavad teineteist, andes kohtule kurite toimepanemisest tervikpildi. Kannatanu on politseitöötaja, kes ei ole süüdistatavaga isiklikult tutvunud, kes ei puutunud kokku süüdistatavaga ka töölt välisel ajal. Kannatanu suhtleb pidevalt tööülesande täitmisel õigusrikkujatega ning kannatanul puudub mingi eriline suhtumine Sergei Ivanovisse, mis annaks aluse Ivanovi laimamiseks. Kannatanu J V ütlused on kinnitatud tunnistajate ütlustega, kes on Sergei Ivanovile ka kõrvalisikud. Vastuolud, mis esinevad kannatanu ja tunnistajate ütlustes ei muuta ütlusi ebausaldusväärseteks, sest andes hinnangut ütlustele, tuleb arvestada, et tegemist on politseitöötajatega, kellel on õigusrikkujate kinnipidamine ja dokumentide vormistamine igapäevaseks tööks, ning mõnedes detailides kannatanu ja tunnistajad võivad eksida. Kohus asub seisukohale, et süüdistatav Sergei Ivanovi ütlused ei ole usaldusväärsed, nad ei ole kinnitatud ühtegi teise tõendiga ning kummutatud kannatanu ja tunnistajate ütlustega. Sergei Ivanovi kohtulikul uurimisel antud ütlused on vastuolus eeluurimise käigus antud ütlustega, kus Ivanov tunnistas ennast süüdi täielikult ning kahetses toimepandust. Kohus ei loe usaldusväärseteks Ivanovi ütlusi ka osas, et eeluurimise käigus kahtlustatava ülekuulamisel ei lugenud ta menetleja poolt kirjutatut ja lihtsalt pani oma allkirja protokolli, sest ülekuulamisest võttis osa kahtlustatava kaitsja, kes tagas kahtlustatava õiguste pidamist. Kohus tuli järeldusele, et süüdistatav Sergei Ivanovi ütlused on enda õigustavad ning antud soovist vabaneda kuriteo toimepanemisega kaasnevast vastutusest. Kõrvutanud kogutud tõendeid oma vahel, peab kohus süüdistatav Ivanovi ütlustest usaldusväärsemateks kannatanu ja tunnistajate ütlusi. Tuginedes kannatanu J V ja tunnistajate D K , A M ütlustele loeb kohus tuvastatuks, et Sergei Ivanovit pidasid turvatöötajad kinni Narvas, Kreenholmi 39h asuvas kaupluses Maxima 29.08.2011.a pisivarguse toimepanemises kahtlustuses. Sündmuskohale kutsuti politseitöötajaid, kes kella 12.00 paiku teostasid Ivanovi läbivaatuse. Isiku läbivaatuse käigus solvas Sergei Ivanov teenistusülesandeid täitnud Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna konstaablit Juri Všivtsev´it seoses tema ametikohustuste täitmisega sõnadega (musor – varem kasutatud vulgaarne väljend miilitsa kohta, kondoom, pederast, lits, žid – juut, kasutatakse juudi rahvusest isikute kohta, kuid algselt sõna ebatsensuurse tähendusega), mis alandavad inimese au ja väärikust. Sama sõnadega solvamist jätkas Sergei Ivanov Ida Prefektuur Narva politseijaoskonnas ajal, kui tema suhtes koostati väärteoprotokolli.
objektiivse koosseisu moodustab võimuesindaja laimamine või solvamine seoses tema ametikohustuste täitmisega. 4 1-12-6450 Solvamine on tegu, mis riivab kannatanu autunnet (nn sisemist au ehk väärikust). Solvata saab väärtushinnangu või vale faktiväite esitamisega või ka teoga. Solvamine seisneb inimese halvustamises ebasündsas vormis, nt isiku välimuse või isikuomaduste puudulikkuse esiletoomises, tema tegevuse agressiivses ja vahendeid valimatus kritiseerimises, tema elukutse alavääristamises jne. Ebasünnis vorm ei hõlma seejuures mitte üksnes vulgaarseid sõnu, vaid ka oma sisult negatiivseid ja halvustavaid piltlikke väljendeid. Kohus tuvastas, et Sergei Ivanov kasutas politseitöötaja J V suhtes väljendeid: musor – varem kasutatud vulgaarne väljend miilitsa kohta, kondoom, pederast, lits, žid – juut, kasutatakse juudi rahvusest isikute kohta, kuid algselt sõna ebatsensuurse tähendusega). Ivanovi poolt kasutatud väljendid on ilmselt solvavad, riivad inimese väärikust. Sergei Ivanov solvas kannatanut sõnadega ebasündsas vormis, samuti kasutas kannatanu elukutse alavääristamisi väljendeid. Ivanovi poolt kasutatud sõnad on ilmselgelt lähevad vastuollu komblustundega ja moraalsete väärtusega. Solvamine oli seotud võimuesindaja ametikohustuste täitmisega. Kohtuasjas on tuvastatud, et kannatanu J V oli ametikohustuse täitmisel, teda kui politseitöötaja kutsuti kauplusse Maxima selleks, et üle anda politseile õigusrikkujat tema suhtes edasise süüteomenetluse korraldamiseks. Sergei Ivanov sai aru, et tegemist on võimuesindajaga – politseitöötajaga, kes täitis oma tööalaseid kohustusi vormiriietuses ning omalt poolt teostas vajalikke menetlustoiminguid. Kohtu hinnangul on objektiivsest küljest täidetud Sergei Ivanovi poolt
Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Sergei Ivanov nägi ja sai aru, et tegemist on ametikohustuse täitmisel politseitöötajaga ning tahtlikult ja korduvalt kasutas tema suhtes solvavaid väljendeid. Sergei Ivanov sai aru, et enda sõnadega alandas inimväärikust ning soovis seda. Kohtu hinnangul pani Sergei Ivanov toime võimuesindaja solvamise otsese tahtlusega. Sergei Ivanovi ütlustest tuleneb, et ta on psühhiaatri arvel ja ravil. Sergei Ivanovi suhtes teostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist tuleneb, et Sergei Ivanov oli süüdivusseisundis temale inkrimineeritavas kuriteos. Sergei Ivanov ei ole ekspertiisi tegemise ajal vaimuhaige ja ta ei vaja meditsiinilist abi. Ta võib eeluurimisest osa võtta ja kohtuistungil osaleda. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, , süüvõimetust ega süüd välistavaid asjaolusid. Kohtul on alus tõendite põhjal ja tuginedes oma siseveendumusele Sergei Ivanovi süüdi tunnistada temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemises süüdistuses esitatud viisil, ajal ja kohas. III Kohtu seisukoht karistuse osas
Karistuse mõistmisel kohtu arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. 5 1-12-6450 Karistuse mõistmisel realiseeruvad mõistetaval karistuse liigis ja määras nii üld- kui ka eripreventiivsed eesmärgid. Karistusseadustiku § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. (RKKK 3-1-1-14-07) Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja raksust, süüdistatava isikut, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Kriminaaltoimikust nähtuvalt pani Sergei Ivanov toime avaliku võimu vastase kuriteo, millega alandas ka teise isiku au ja väärikust. Tegemist on tahtliku ja teadliku teoga ja süüdistatava käitumine oli sihikindel ja kavatsetud. Süüdistatava karistusandmetest saab aga järeldada, et süüdistataval on ka piisav kogemus isikuvastase ja avaliku korra vastase süütegude toimepanemises. Sellisele kogemusele vaatamata pani süüdistatav toime
Sergei Ivanov ei tunnistanud ennast süüdi, seega ei kahetse toimepandud.
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 2 aastat. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatav varem kriminaalkorras karistatud ühel korral, 25.02.2005 Narva Linnakohtu poolt
Samuti Sergei Ivanovi karistati 20 korda väärtegude toimepanemise ees, sh kaks korda
järgi, neljateistkümne väärtegude toimepanemise eest määratud trahvid ja kuriteo toimepanemise eest määratud rahaline karistus on tasumata. Sergei Ivanov ei tööta, omab xxx Konkreetse süüdlase puhul on tõendamist leidnud fakt, et rahalise karistuse määramine ei ole olnud tulemuslik ehk isik ei ole rahalise karistuse suhtes olnud karistustundlik. Varasemad rahalist laadi karistused ei mõjutanud Ivanovi piisavalt, et ta hoiduks edaspidi süütegude toimepanemisest. Seetõttu on asjas olnud õigustatud rakendada karistuse valikul teise karistuse liigi – vangistus. Kohtu hinnangul karistuse mõistmine vangistuse näol on põhjendatud vajadusega isikut mõjutada seaduskuulekalt käituma ja õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus leiab, et arvestades eeltoodust, tuleb karistada Ivanovi vangistusega madala määra lähedal – 4 kuud. Antud karistuse määr vastab toimepandud teole, isiku süüle ja mõjutatavusele. Arvestades kuriteo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut, leiab kohus, et nelja kuulise vangistuse ärakandmine Sergei Ivanovi poolt ei ole otstarbekas ning tema suhtes võib jätta vangistus tingimisi kohaldamata. Eripreventiivsest eesmärgist lähtudes peab kohus vajalikuks allutama Sergei Ivanovi käitumiskontrollile, määrates katseajaks 18 kuud Kohtu seisukoht menetluskulude osas KrMS § 180 lg 1 alusel kannab kriminaalmenetluskulusid süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu. Vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4,5,9, § 256-5 antud kriminaalasjas on tekkinud järgmised menetluskulud: 6 1-12-6450 sundraha 435 (kakssada) eurot, kaitsja Galina Tšelnokova poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 268 (kakssada kuuskümmend kaheksa) eurot ja 76 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 0,45 eurot, kaitsja Galina Tšelnokova poolt 29.11.2012.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 134 (ükssada kolmkümmend neli) eurot ja 40 senti. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS §§ 309 - 315. ( allkirjastatud digitaalselt ) Larissa Prokopenko Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.