← Eesti

1-13-1426/5

Obsah (7)§ 199§ 263§ 63§ 68§ 56§ 74§ 65

1-13-1426 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. veebruar 2013. a Kuressaare kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-1426 ( 12250102672) Kohtukoosseis Kohtun

) § -de 199 lg2 p4,8 ja 263 p1 järgi kokkuleppemenetluses avalikul kohtuistungil 14. veebruaril 2013.a. Kriminaalasi Prokurör Svetlana Maripuu Süüdistatav GEVIN KÜTT, ik.39304020020, Kaitsja Vandeadvokaat Kersti Põld RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Gevin Kütt kuriteos

§ 199lg 2 p 4,8 järgi ja mõista karistuseks üheksa

(9)kuud vangistust. Süüdi tunnistada Gevin Kütt kuriteos

§ 263p 1 järgi ja mõista karistuseks üks

(1)aasta kuus
(6)kuud vangistust.

§ 63lg 2, 64 sätete kohaselt Gevin Kütt’ ile mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristuseks vangistus üks

(1)aasta üheksa
(9)kuud.

74 lg 5 ja 65 lg 2 alusel pöörata Gevin Kütt’ i suhtes täitmisele temale Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja 09.08.2012.a kohtuotsusega nr 1-12-7109

§ 199

lg 2 p 8,9 järgi mõistetud liitkaristus vangistus 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud 8 (kaheksa) päeva ja suurendades uute kuritegude eest käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust üks

(1)aasta üheksa
(9)kuud vangistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 (ühe) aasta 3 (kolme) kuu 8 (kaheksa) päeva võrra, mõista lõplikuks liitkaristuseks vangistus kolm
(3)aastat kaheksa
(8)päeva. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks on seega kolm
(3)aastat kaheksa
(8)päeva vangistust. 1 1 1-13-1426 Muuta Gevin Küti suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tõkendiks vahistamine, Gevin Kütt võtta viivitamatult kohtusaalist vahi alla.

§ 68

alusel Gevin Küti poolt eelvangistuses viibitud aeg alates kahtlustatavana kinnipidamisest 13.02.2013.a., arvata karistusaja hulka. Gevin Kütile mõistetud karistuse vangistus kolm

(3)aastat kaheksa
(8)päeva kandmise aja algust hakata lugema kahtlustatavana kinnipidamisest 13.02.2013.a. Välja mõista Gevin Kütt` ilt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulu /tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank, arveldusarve nr 221023778606 Swedbank, arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber
  1. Maksekorralduse selgitusse lisada: Kuressaare kohtumaja, otsus nr 1-131426 ning nõude liik – menetluskulu- kas undraha või kaitsjatasu või ekspertiisitasu/: - sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot; - kaitsjatasu 115 (ükssada viisteist) eurot 20 senti. Nõuded menetluskulude osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest või kohtuotsusega määratud korras. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse. Edasikaebekord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata seoses KrMS 9.peatüki
  2. jao sätete või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatava ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Prokuratuuril apellatsiooni esitamise õigus vastavalt KrMS § 318 lg 3 p 2 puudub. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus GEVIN KÜTT `i süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 25.11.
  3. a kell 21.00 – 26.11.
  4. a kell 08.00 Kuressaare linnas Pikk tn 79b tungis ukse avamise teel sisse OÜ VTR Transport garaaži, kust varastas erinevaid tööriistu 755.- euro väärtuses. Oma sellise tegevusega, mis seisnes võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, sissetungimisega, pani Gevin Kütt toime

§ 199

lg 2 p 4,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo; 08.02.2013.a kella 02.45 ajal lõi avalikus kohas, s.o Kuressaare linnas Kauba tn 13 asuva Kapteni Kõrtsi juures tänaval, kolmandate, asjasse mittepuutuvate isikute juuresolekul, klaaspudeliga vastu pead X Yele ning kui viimane oli löögist kukkunud ja teadvuse kaotanud, lõi Gevin Kütt maaslamavat kannatanut veel 3-4 korral jalaga pea piirkonda. Kuressaare Haigla SA üldvastuvõtutoas 08.02.2013 diagnoositi X Yel tervisekahjustustena põse ja temporomandibulaarse piirkona lahtine haav ja pea muude osade pindmine vigastus. Oma tegevusega Gevin Kütt häiris kolmandate isikute M R, G R, O T rahu ja avalikku kindlustunnet. 2 2 1-13-1426 Oma sellise tegevusega, mis seisnes rahu ja avaliku korra raskes rikkumises, kui see on toime pandud vägivallaga, pani Gevin Kütt toime

§ 263p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokuröri poolt kohtus Gevin Kütt’ ile nõutud karistus:

§ 199lg 2 p 4,8 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks üheksa

(9)kuud vangistust,

§ 263p 1 järgi – üks

(1)aasta kuus
(6)kuud vangistust.

§ 63lg 2, 64 sätete kohaselt üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristus vangistus üks

(1)aasta üheksa
(9)kuud.

74 lg 5 ja 65 lg 2 alusel pöörata Gevin Küti suhtes täitmisele temale Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja 09.08.2012.a kohtuotsusega nr 1-12-7109

§ 199lg 2 p 8,9 järgi mõistetud karistus vangistus 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud 8 (kaheksa) päeva ja suurendades uue kuriteo eest mõistetud karistust üks

(1)aasta üheksa
(9)kuud vangistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 (ühe) aasta 3 (kolme) kuu 8 (kaheksa) päeva võrra, mõista liitkaristus vangistus kolm
(3)aastat kaheksa
(8)päeva. Ärakandmisele kuulub kolm
(3)aastat kaheksa
(8)päeva vangistust.

§ 68

alusel eelvangistuses viibitud aeg alates kahtlustatavana kinnipidamisest 13.02.2013.a., arvata karistusaja hulka. Karistuse kandmise aja algust hakata lugema kahtlustatavana kinnipidamisest 13.02.2013.a. Süüdistatav Gevin Kütt andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sõlmitud kokkuleppega. Kokkuleppe sõlmimisel on väljendanud oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Palub vähendada menetluskulusid, kuna on olnud tööta ja rahaline sissetulek on puudunud. Karistuse kandmisele võiks asuda koheselt. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Gevin Küti kaitsja toetas kaitsealuse taotlust menetluskulude tasumisest osaliseks vabastamiseks. Tõkendiks võiks olla kuni kohtuotsuse jõustumiseni elukohast lahkumise keeld. Prokurör taotles tõkendiks kohaldada Gevin Küti suhtes vahistamist, G. Kütt võib jätkata kuritegude toimepanemist. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepitud karistus on kooskõlas

§ 56sätestatuga.

Kohus arvestab kokkuleppe kinnitamisel asjaoluga, et Gevin Kütt pani uued kuriteod toime ajal minda ta oli eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud vangistusliku karistuse kandmisest vabastatud tingimisi käitumiskontrollile allutamisega katseajal. Eelmisest kohtuotsusest oli möödunud vaevalt pool aastat.

§ 74

lg5 kohaselt kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest karistatakse teda vangistusega, mõistetakse karistus vastavalt

§ 65

lg2 sätestatule.

§ 65

lg2 kohaselt kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Seega on põhjendatud Gevin Kütile vangistusliku karistuse mõistmine. G. Küti karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava Gevin Küti vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Eeltoodu annab alust kohtul kokkuleppe kinnitamiseks. Tsiviilhagi-ei ole. Varastatud esemed on tagastatud kannatanule kohtueelse menetluse käigus. Asitõendid –ei ole Tõkend. Kohtuotsuse tegemisel tuleb kohtul lahendada ka küsimus tõkendi kohaldamise osas. Gevin Küti suhtes on tõkendiks kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Gevin Kütt on varem kahel korral kriminaalkorras karistatud, uued kuriteod on ta toimepannud tingimisi vangistusliku karistuse kandmise katseajal. G. Kütt on ühe süüks arvatud kuritegudest toime pannud ajal, mil tema suhtes oli varasema süüks arvatud kuriteo eest tõkendiks kohaldatud elukohast lahkumise 3 3 1-13-1426 keeld. G. Kütt omab 7 kehtivat väärteokaristust. Käesoleva kohtuotsusega on Gevin Kütile mõistetud liitkaristuseks reaalne vangistus. Gevin Kütt on kahtlustatavana kinnipeetud. Eeltoodu annab alust kohtule kahtlustuseks, et vabaduses olles võib Gevin Kütt jätkata kuritegude toimepanemist ning seetõttu on vajalik tema suhtes tõkendi muutmine. KrMS §-de 127 ja 130 alusel peab kohus põhjendatuks muuta seni Gevin Küti suhtes 14.12.2012.a. kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tõkendiks vahistamine. Kuna oht jätkuvate kuritegude toimepanemisele Gevin Küti poolt on suur, siis tuleb Gevin Kütt vahistada viivitamatult kohtusaalist.

§ 68alusel tuleb kahtlustatavana kinnipidamisaeg 13.02.2013.a.

kuni vahistamiseni 15.02.2013.a. arvata karistusaja hulka. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 320.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x320 eurot = 480 EUR-i - Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt. Kaitsja esitas kohtule kirjaliku taotluse riigiõigusabi tasu maksmiseks prokuratuuris kokkuleppemenetluse läbirääkimistel osalemise ja kohtulikus menetluses osalemise eest kokku 6 pooltunni eest 6x16.00 eurot= 96 eurot, millele lisandub käibemaks. Tasu kokku koos käibemaksuga 115.20 eurot. Kohus peab kaitsja taotlust tasu arvestuse osas põhjendatuks. KrMS § 180 lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus leiab, et vaatamata Gevin Küti varalise seisundi raskusele ei saa tema resotsialiseerumisväljavaateid hinnata heaks. Eeltoodu annab alust kohtule jätta rahuldamata Gevin Küti taotluse osaliseks menetluskulude tasumisest vabastamiseks. Nagu juba eelpool märgitud on Gevin Kütt varem korduvalt kriminaalkorras ja väärteomenetluse korras karistatud isik. Kriminaalhooldusametniku poolt väljastatud iseloomustus ei anna alust järelduseks, et Gevin Kütt on asunud paranemise teele. Kristel Pedassaar Kohtunik 4 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.