ja
2 Tõkend – vahistamine jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni,
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja mõistetud vangistuse alguseks lugeda 01.12.2011.a. 2.
Ilgar Džafarovi nimele registreeritud sõiduauto Fiat Punto 1.9 JTD (VIN kood 18800000015709, valmistatud 1999.a.) ja 2.
lg 2 p 1 alusel konfiskeerida ja kanda riigieelarve tuludesse ID nimele registreeritud sõiduk Land Rover Freelander 2 (VIN-kood SALFA24BX7H025894) registreerimismärgiga xxx, mis on arestitud Harju Maakohtu määrusega 02.12.2011.a. ning asub PPA Põhja prefektuuri parklas Rahumäe tee 6 Tallinnas. Samuti konfiskeerida sõiduauto Land Roveri võti ja registreerimistunnistus, mis asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoiuruumis Rahumäe tee
a Karellem“, milledes oli kokku 667,41 grammi marihuaanat, s.o. suures koguses narkootilist ainet. Omandatud narkootilist ainet hoidis I. Džafarov enda kasutuses olevas OÜ Džali ametiruumides Tallinnas aadressil Punane 70A, kuni need sealt 01.12.2011.a teostatud läbiotsimisel leiti ja ära võeti. Suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku omandamise ja valdamisega, pani Ilgar Džafarov toime
Poolte seisukohad Prokurör leidis, et I. Džafarovi süü suures koguses narkootilise aine omandamises ja valdamises on tõendamist leidnud, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud
Suures koguses narkootilist ainet (667,41 grammi marihuaanat) ei omandanud süüdistatav vaid isiklikuks tarbimiseks, vaid tegi seda omakasu ajendil. Läbiotsimisel leitud kaalud ja kilekotid tõendavad edasiandmise või müümise tahtlust. Arvestades süüdistatava ja tema abikaasa legaalseid sissetulekuid, ei ole eeluurimisel arestitud vara võimalik soetada legaalsetest vahenditest, süüdistatav on teeninud kriminaaltulu ning
lg 1 ja 2 alusel kuulub laiendatud konfiskeerimisele süüdistatava nimele registreeritud sõiduauto Fiat Punto ja paadimootor Yamaha ning tema abikaasa ID nimele registreeritud sõiduk Land Rover Freelander. Narkootilise aine käitlemisel iseloomustab teo ohtlikkust konkreetse aine kogus. Narkootilise aine suureks koguseks on kogus, millest piisab joobe tekitamiseks 10 isikule. Ning marihuaana puhul on see 7,5 grammi. Antud juhul piisas sellest ainest narkootilise joobe tekitamiseks rohkem kui 800 inimesele. Seega ületas I. Džafarovi poolt käideldud narkootilise aine kogus suure koguse miinimummäära ligi sajakordselt. Karistust kergendavad asjaolud puuduvad, raskendavaks asjaoluks on omakasu ajend. Karistuseks
Kaitsja ei vaidlustanud I. Džafarovile süüks arvatud teo toimepanemist, selle tõendatust ja kvalifikatsiooni. Kaitsja leidis, et puuduvad aga tõendid selle kohta, et süüdistatav oleks marihuaanat edasi müünud või selle arvel rikastunud, sellist süüdistust ei ole talle esitatud ning seega puudub sellel kuriteol ka omakasu eesmärk. Kuna narkootilise aine müümine ja kriminaalse tulu saamine ei ole tõendatud, pole võimalik konfiskeerida ka eeluurimisel arestitud vara. Isegi ekspert ei saa lahendada õiguslikku küsimust, ning politseitöötaja ettekandes toodud arvamus, et sularahana pangakontole pandud raha kujutab endast kriminaaltulu, on puhas oletus. Seda ettekannet ei saa käsitleda kohtukõlbuliku tõendina. Kaitsja leidis, et I. Džafarovi karistamiseks piisab 9-kuulisest vangistusest, mis ta on viibinud eeluurimise ajal vahi all; ta on endale vajalikud järeldused teinud ja puhtsüdamlikult 4 kahetsenud toimepandut. Teda on vabaduses ootamas naine ja väike laps, samuti soovib ta hoolitseda oma haige ema eest. Seega prokuröri poolt taotletud karistus on liialt karm ega vasta teo ohtlikkusele. Süüdistatav Ilgar Džafarov väitis, et suures koguses marihuaanat tõi ta Hollandist isiklikuks tarbeks, hoidis seda oma töökohas, kaalus enda tarbeks, tal puudus soov seda maha müüa ja kriminaalset tulu saada. Leidis, et karistuseks on piisav eelvangistuses oldud aeg, tema abi ja tuge vajab haige ema, aga ka tema perekond, väike laps, kelle kasvatamisel soovib ta osaleda. Toimepandut kahetses. Kolmas isik ID palus vabastada aresti alt ning tagastada talle tema nimele registreeritud auto Land Rover, kuna see ei ole soetatud kriminaalse tulu eest, vaid tema säästudest, vanematelt saadud toetusest ning pangast saadud laenurahade eest. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused I. Džafarovi süü narkootilise aine suures koguses omandamises ja valdamises on lisaks tema enda süü omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud järgmiste kontrollitud tõenditega: -Läbiotsimise protokolliga (lk 94-96), millest nähtub, et 01.12.2011 Tallinnas Punane 70a asuva parkla ametiruumist, mis oli süüdistatava kasutuses, leiti ja võeti ära musta värvi spordikotist 2 vaakumpakendit rohelist värvi taimse puruga; samast toast kapist võeti ära suur minigripp kilekott rohelist värvi taimse puruga; samast toast diivani pealt pappkastist võeti ära kilekott rohelist värvi taimse puruga. Tabureti pealt leiti suur minigripp kilekott, millele kirjutatud numbrid „2,25“ ja milles oli hulgaliselt tühje kasutamata minigrip kilekotte (kokku 50 tk). Kapi pealt leiti valgest plastikust digitaalkaal „Soenhle“ ning tabureti pealt suur elektronkaal „Ishida“. Diivani pealt leiti 2 plastikust nõu, milles olid rohelist värvi puru jäägid. Samast toast võeti kaasa ka paadimootor Yamaha. Punane 70A parklast võeti kaasa sõiduauto Fiat Punto. Läbiotsimiste juures viibis ka I. Džafarov . - Äravõetud asju on asitõendina ka vaadeldud (vaatlusprotokoll – tlk99-103). -Eksperdi arvamuse kohaselt (narkootilise aine ekspertiisiakt nr. 11E-AN1112 – lk 104 - 107) läbiotsimisel ära võetud rohelise taimse puru puhul oli tegemist narkootilise ainega. Kahes vaakumpakendis massiga kokku 598,7 grammi, olid kanepitaime ladvaosad, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on üle 0,2 % (15 %). Taimepuru massiga 25,05 grammi oli peenestatud kanep (marihuaana), mille THC sisaldus on üle 0,2% (12 %). Rohelised taimeosad massiga 43,51 grammi olid kanepitaime ladvaosad, mille THC sisaldus on 0,2% (15%) ning pruunikas taimepuru massiga 0,15 grammi on peenestatud kanep (marihuaana), mille THC sisaldust ei olnud võimalik määrata materjali vähesuse tõttu. Mõlemal kaalul leidus tetrahüdrokannabinooli jälgi, plastämbritel olid marihuaana jäljed. - DNA ekspertiisiga tuvastati (ekspertiisiakt nr. 11E-GE1270; lk 108 - 115), et taimse aine puruga kilekottidelt leiti Ilgar Džafarovi DNA-d. -Läbiotsimisel (lk 97-98) I. Džafarovi kasutuses olnud sõiduautost VW Touareg (XXX) leiti ja võeti kaasa sisselülitatud mobiiltelefon Samsung ja 2 väljalülitatud telefoni (Samsung ja Nokia erinevate kõnekaartidega). -Toksikoloog M. T on 16.12.2011 vastuses järelepärimisele (tl 153 -155) selgitanud, millised on narkootiliste ainete puhul keskmised ühekordsed kogused, millest piisab narkojoobe 5 tekitamiseks ühele isikule ning keskmised kogused narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Marihuaana puhul on keskmine ühekordne kogus 0,75 grammi ning keskmine kogus 10-le inimesele joobe tekitamiseks 7, 5 grammi. Tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et narkootilise aine (marihuaana) suures koguses omandamine ja hoidmine süüdistatava poolt on tõendamist leidnud ning õigesti on tema käitumine kvalifitseeritud
Kuriteo on I. Džafarov toime pannud otsese tahtlusega. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 kohaselt loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogust, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele isikule. Ei ole kahtlust, et 667 grammi marihuaanat on suur kogus. Mitte ainult toksikoloogi vastuses järelepärimisele, vaid ka kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kümnele inimesele piisab joobe tekitamiseks keskmiselt 7,5 grammist marihuaanast. Seega käitles I.Džafarov narkootilist ainet koguses, millest piisanuks joobe tekitamiseks rohkem kui 800-le inimesele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Süüdistatava enda ütlusi selle kohta, et narkootilist ainet sellises suures koguses omandas ja hoidis ta üksnes enda tarbeks, peab kohus mitteusaldusväärseks. I. Džafarov oma ütlustes väitis muuhulgas, et narkootilist ainet ei tarvitanud ta ise igapäevaselt, vaid põhiliselt kalal käies või vahel pärast pingelist tööd; et kalal käies pakkusid talle sõbrad ise kanepit; et ta sai kusagilt autopesulast kanepit odava hinnaga või sai seda vahel isegi tasuta; et mitmeid päevi võis ta olla kanepit tarvitamata. Seega puudus tal igasugune vajadus muretseda endale narkootilist ainet, millisest kogusest piisanuks isiklikuks tarbimiseks mitte kuudeks, vaid lausa mitmeks aastaks. Kaks kaalu ja erinevad plastikämbrid narkootilise aine jääkidega, suur hulk tühje minigrip kilekotte, mis leiti läbiotsimisel, viitavad narkootilise aine korduvale kaalumisele ja pakendamisele ning selle võimalikule turustamisele. Lisaks erinevates pakendites, erinevates kohtades (spordikotis, kapis, pappkastis) ja erineva THC sisaldusega leitud marihuaana – kõik need asjaolud viitavad sellele, et see aine oli mõeldud edasimüügiks, tulu teenimiseks, ega ole saadud ühekordse kogusena Hollandist isiklikuks tarbeks. Ka süüdistatava autost leitud kolm mobiiltelefoni viitavad kaudselt sellele, et suures koguses narkootilise aine realiseerimiseks otsiti kliente või vahendajaid ning erinevaid telefone kasutades sooviti oma tegevust konspireerida. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et suures koguses marihuaana omandamine ja hoidmine oli toime pandud omakasu ajendil. Eriasjade uurija K. Kastori 17.01.2012 ettekandes ja selle lisades (lk 119 - 162) on ära toodud süüdistatava ja tema abikaasa ID varaline olukord ja selle analüüs perioodil 01.01.08 – 16.12.2011.a. Selle ettekande aluseks on maksu- ja tolliameti andmed deklareeritud tulu kohta, väljavõtted pangakontodest, andmed isikutega seotud kinnisvara, elukoha, perekonna suuruse, registris olevate sõidukite, äripangast võetud laenude kohta. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et nimetatud ettekanne koos lisadega ei ole kohtukõlbulik tõend. Tegemist on dokumendiga, mis võtab kokku ametlikest allikatest saadud andmed ning neid andmeid on kasutanud ka kaitsja, esitades kohtule eelistungil hulgaliselt kontoväljavõtteid (lk 17 - 79), mida avaldati ka kohtuistungil ning mis on alusmaterjaliks olnud ka sellele ettekandele. Kaitsja ise ei vaidlustanud ühtegi selles 6 ettekandes toodud vastust päringutele, andmeid Džafarovite perekonna, töö- või elukoha, nende nimele registreeritud autode, laenulepingute kohta või andmeid nende sissetulekute ja väljaminekute kohta. Küll aga nõustub kohus kaitsja seisukohaga, et kohtule ei ole siduv selle ettekande lõpus toodud järeldus, et I. Džafarov on teeninud kriminaaltulu. Aluseks võttes aga ettekandes kasutatud ametlikke andmeid, eelkõige I. Džafarovi ja tema abikaasa ID legaalseid sissetulekuid, pangakontodelt nähtuvaid sissetulekuid ja väljaminekuid, on ka kohus jõudnud samuti järeldusele, et I. Džafarov on teeninud kriminaaltulu. Sissemakstud sularaha ja sularahaautomaatidest kontole pandud raha päritolu on teadmata. Erinevust legaalsete sissetulekute ning varandusliku olukorra ja elatustaseme vahel ei osanud kohtuistungil seletada ka süüdistatav ise. Süüdistatava abikaasa I. Džafarova kinnitas, et abikaasa sissetulekute ja tulude kohta tal andmed puudusid. Süüdistatava I. Džafarovi ütluste kohaselt sai ta lisaks deklareeritud tulule ka tulu autode müügist ning saadud tulu kasutas ta üüri maksmiseks, toiduainete ostmiseks, elektri, kütte ees tasumiseks, samuti aitas ta tasuda emal korteri eest. Perel oli igas kuus kasutada 2 autot. Sõiduauto Land Roveri kohta andis ta erinevaid ütlusi: kord väitis, et see oli ostetud abikaasale, siis jälle, et selle autoga oli kavas teenima hakata või see hoopis müüki panna. Selle auto ostis ta Leedust 14 000 euro eest, raha pärines abikaasa säästudest ning osa rahast andsid abikaasa vanemad. Sõiduauto Fiati ostmiseks oli ta kulutanud laenuraha ning laen oli vormistatud firma nimele. Ta ei osanud mõistlikult selgitada, miks ta seda sõiduautot firma nimele ei vormistanud. ID (kolmas isik) väitis kohtus, et Leedust toodud sõiduauto Land Rover maksis 12 000 eurot. Temal endal oli sääste 7000 eurot (s.h. 2000 eurot vana auto müügist) ning tema vanemad andsid auto ostmiseks 5 000 eurot (vanemad võtsid raha oma pangaarvelt). Autot oli just temale vaja, et väikese lapsega liikuma pääseda. Kohtueelses menetluses on ta väitnud (lk 90), et ta ei tea täpselt auto maksumust, kuid tema andis abikaasale oma tagavaradest 5000 eurot. Enamjaolt kasutab seda autot abikaasa. Määruskaebuses Tallinna Ringkonnakohtule (seoses selle auto arestimisega) märkis I. Džafarova, et auto ostmiseks kasutati 2011.a. kevadel Äripangast võetud laenu ning tal endal oli sääste 5 000 eest ning autot kasutasid mõlemad abikaasad (lk.163). Eelkirjeldatud tõendid on olulised selleks, et otsustada arestitud vara konfiskeerimise või tagastamise küsimus. Karistuse mõistmisel lähtub kohus
Karistamise aluseks on isiku süü. Arvestada tuleb kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning lähtuda tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvidest. I.Džafarovi süü suurust iseloomustab eelkõige käideldud narkootilise aine kogus. Tegemist ei olnud mitte kümnete grammidega, vaid rohkem kui 667 grammi marihuaanaga, mis tekitab joobe sadadele inimestele. See on suur oht ühiskonnale, rahvatervisele ja ka elanike turvalisusele. Ka kümneid kordi väiksema koguse puhul olnuks süüteokoosseis täidetud. Narkootiline aine marihuaana maksab Eesti tänavamüügis ca 20 eurot gramm, hulgimüügis ca 10 eurot gramm (Euroopa uimastiseire agentuuri andmetel). Süüdistatava enda ütluste 7 kohaselt on 1 grammi kanepi tavapärane hind 16-17 eurot. Kui I. Džafarov ostnuks seda hulgihinnaga, pidanuks ta kulutama raha summas, mis ületas tema pere aasta sissetuleku. Nii suure kulutuse tegemine vaid isikliku kasutamise eesmärgil ei ole eluliselt usutav. Nii suure koguse narkootilise aine omandamisel sai olla vaid selle edasimüümise, tulu teenimise eesmärk, mistõttu omakasu ajendit loeb kohus karistust raskendavaks asjaoluks
Karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Kuigi süüdistatav oma tegu kohtus kahetses, ei ole tegemist puhtsüdamliku kahetsusega
See saab olla vaid oma teo siiras ülestunnistus, mis antud juhul puudub. I. Džafarov tunnistas küll narkootilise aine omandamist ja hoidmist, kuid sellised asjaolud selgusid juba läbiotsimise käigus ning mõttetu olnuks seda eitada, sest ta teadis, et narkootilise aine pakenditelt leitakse tema DNA-d. Tema selgitused selle kohta, et näiteks suure hulga minigripp kilekotte ostis ta oma õngekonksude hoidmiseks, et narkootilist ainet kaalus ta erinevate kaaludega, ämbrikestes ja kilekottides vaid selleks, et teada saada kas marihuaana müüjad teda ei tüssanud jmt, annavad aluse kohtul väita, et tema kahetsus ei ole siiras. I. Džafarov on isik, keda on varem küll kriminaalkorras karistatud, kuid see karistatus on kustunud. Hulgalised rahatrahvid väärtegude, põhiliselt liiklusalaste süütegude eest on tal tasutud. Ta on toime pannud raske esimese astme kuriteo, mille eest seadusandja on ette näinud karistusena üks kuni kümme aastat vangistust. Arvestades toimepandud teo ohtlikkust, teo toimepanemist omakasu ajendil, süüdlase isikut, peab kohus põhjendatuks karistada I. Džafarovit vangistusega alla sanktsiooni keskmist määra – so vangistusega 3 aastat ja 6 kuud. Kuigi see karistus on väiksem, kui taotles prokurör, peab kohus seda piisavaks, et mõjutada teda enam mitte toime panema uusi süütegusid ning selline karistus vastab ka õiguskorra kaitsmise huvidele. Karistuse kandmise alguseks tuleb lugeda I. Džafarovi kahtlustatava kinnipidamise aeg - 01.12.2011.a. kuna
Sellise teiste inimeste tervist ohustava kuriteo eest ei ole võimalik mõista karistust sanktsiooni alammäära lähedaselt või mõista karistust tingimisi, kohaldades
Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et I. Džafarovi karistamiseks piisab eelvangistusajast, kuna vabaduses on tal haige ema, väike laps, kelle eest tuleb hoolitseda. Ise narkootikume tarvitades ja antud kuritegu toime pannes I. Džafarov teadis, et tal on kohustused oma lähedaste ees, kuid see ei takistanud tal toime panemast rasket kuritegu, mis ohustab paljude inimeste tervist ja turvatunnet. Karistusest tingimisi vabastamine ei ole põhjendatud ei kuriteo toimepanemise asjaolusid ega süüdlase isikut arvesse võttes.
lg 1 sätestab, et mõistes isiku süüdi kuriteos ja karistades teda üle kolme aastase vangistusega, konfiskeerib kohus käesolevas seadustikus sätestatud juhtudel osa või kogu kuriteo toimepanija vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale ja kui kuriteo olemuse, isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra, elatustaseme erinevuse või muu põhjuse tõttu on alust eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena. Konfiskeerimist ei kohaldata varale, mille suhtes isik tõendab, et see on omandatud õiguspäraselt saadud vahendite arvel. 8 Harju Maakohtu määrusega 29.02.2012 on arestitud süüdistatava I. Džafarovi isiklik vara: sõiduauto Fiat Punto, mis asub koos kahe võtmega PPA Põhja prefektuuri parklas, samuti paadimootor Yamaha, mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas. I.Džafarovi varalise seisu analüüsist nähtub, et tema valduses on olnud 2008 aastast kuni kinnipidamiseni tuvastamata päritoluga vara 256 370 krooni ja 10 549,72 eurot. Süüdistatav või tema kaitsja ei esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis tõendaksid sellise vara legaalset teenimist. I. Džafarovi ametlikud tulud jäävad alla reaalsetele igapäevakulutustele. Ajavahemikul 2008-2011 deklareeris I. Džafarov ametliku sissetulekuna kokku vaid 3 681,13 eurot. Paljasõnaliseks peab kohus süüdistatava väiteid selle kohta, et auto Fiat soetati äriühingule väljastatud laenu arvelt. Kohtule ei ole esitatud OÜ Damir Prime raamatupidamise dokumente, millest nähtuks, et äriühingu nimele antud laen anti üle temale kui eraisikule sõiduauto soetamiseks. Seega süüdistatava legaalse sissetuleku, tema varandusliku olukorra ja elatustaseme erinevuse tõttu on alust eeldada, et ta on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena, mistõttu on põhjendatud sõiduauto Fiat ja paadimootori konfiskeerimine. Harju Maakohtu määrusega 02.12.2011 on konfiskeerimise tagamiseks arestitud ka kolmanda isiku vara, so süüdistatava abikaasa ID nimele registreeritud sõiduauto Land Rover Freelander.
lg 2 sätestab, et erandina võib kohus käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel ja ulatuses konfiskeerida kolmandale isikule kuuluva vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal kolmandale isikule ja kui: 1) see on omandatud täielikult või olulises osas toimepanija arvel, kingitusena või muul viisil turuhinnast oluliselt soodsamalt või 2) kolmas isik teadis, et vara võõrandatakse talle konfiskeerimise vältimiseks. I.Džafarova on ajavahemikul 2008-2011.a. deklareerinud ametliku sissetulekuna kokku 21 392,73 eurot. Ka tema arvele on tehtud sularaha sissemakseid, mille päritolu on teadmata. Ta on andnud erinevatel aegadel erinevaid andmed selle kohta, milliste vahendite arvel on soetatud sõiduauto Land Rover (enda säästud, vanematelt saadud raha ja pangalaen). Selle auto ostu-müügilepingu on 08.10.2011 sõlminud süüdistatav I. Džafarov (tl.187) ning tema enda ütluste kohaselt läks see auto maksma 14 000 eurot. Kui vanemad andsid oma tütrele auto ostmiseks 5 000 eurot ja võtsid selle oma pangakontolt, oleks I. Džafaroval seda lihtne tõendada, kuid sellekohaseid tõendeid ta kohtule ei esitanud. Ettekandest varalise seisundi kohta nähtub, et I. Džafarova sissetulek oli piisav küll igapäevaseks toimetulekuks, kuid mitte selleks, et säästa auto ostmiseks 5000 või 7000 eurot nagu ta on selgitanud erinevatel aegadel. I.Džafarov oli 29.04.2011 saanud laenu 20 000 eurot Äripangast maja remondiks (lk 129). See laekus tema pangakontole, ta võttis selle koheselt sularahana välja ning raha edasise saatuse kohta andmed puuduvad. Kohus nõustub prokuröriga, et ei ole eluliselt usutav, et aprillis saadud laenurahaga ostetakse auto alles oktoobris, kusjuures juba juulist alates pidi I. Džafarov lisaks laenu tagasimaksetele tasuma ka intressmakseid. Selline rahakulutamine 9 oleks täiesti ebamõistlik. I. Džafarovi ütluste kohaselt pärines raha Land Roveri ostmiseks abikaasa säästudest ja tema vanematelt, mitte aga pangalaenust. Olemasolevate tõendite alusel on kohtul alust väita, et sõiduauto Land Rover on omandatud olulises osas süüdistatava I. Džafarovi arvel ning see sõiduauto kuulub konfiskeerimisele
MS § 180 lg 1 kohaselt tuleb süüdimõistva otsuse korral süüdimõistetul hüvitada ka menetluskulud. KrMS § 175 lg 1 p 3 ja 9 kohaselt on menetluskuludeks selles asjas ekspertiiside tegemise kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 kohaselt on sundraha suuruseks esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära ehk 725 eurot. Narkootilise aine ekspertiisi maksumus oli 588 eurot (lk.107) ning DNA ekspertiisi maksumus 1 710 eurot (lk 115) Kriminaalasjas puuduvad andmed selle kohta, mis tingiksid menetluskude jätmise osaliselt riigi kanda. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §-d 175, 179, 180, 311-313. Kohtunik Rahvakohtunikud
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.