lg 1 järgi ja Aleksei BEZRUKOV süüdistuses
lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Kristel Praun Süüdistatav Jevgeni Pitšugin , isikukood: 38805080232; kodakondsus: eesti ; emakeel : vene keel ; haridus: keskharidusega; töökoht: üliõpilane; elukoht: xxx, varem kriminaalkorras karistamata tõkend Kaitsja elukohast lahkumise keeld alates 07.02.2012, kinni peetud 06.02.2012 Talvi Vaske Süüdistatav Aleksei Bezrukov , isikukood :39102160234; kodakondsus : määratlemata; emakeel: vene keel; haridus: keskeriharidus; töökoht: ei tööta; elukoht: Xxx; varem kriminaalkorras karistatud : 1) 30.11.2010 Harju Maakohtu poolt
lg 2 p 5,7; § 200 lg 2 p 4,7 järgi 2 aasta ja 2 kuulise vangistusega tingimisi 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga, katseaja lõpp 29.05.2012; 2) 29.09.2011.a. Harju Maakohtu poolt
järgi rahalise karistusega 428.80 eurot ning juhtimisõiguse äravõtmisega 1 aastaks; 3) 31.01.2012.a. Harju Maakohtu poolt
järgi rahalise karistusega 480 eurot Tõkend Elukohast lahkumise keeld alates 08.02.2012.a., kinni peetud 07.02.2012 Kaitsja Leelo Viil Kohus juhindub KrMS §-dest 175 lg 1 p 3, 5, 9 ja § 179 lg 1 p 2; § 248 lg 1 p 5; 249; 311; 313;
§ - dest 56 lg 1 RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Jevgeni PITŠUGIN
lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda 1 aasta ja 2 kuulise vangistusega.
lg 1 alusel lugeda Jevgeni Pitšugini eelvangistuses viibitud aeg 06.02.2012 kuni 07.02.2012, s.o. 2 päeva karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 1 aasta 1 kuu ja 28 päeva vangistust.
lg 1,3 alusel Jevgeni Pitšuginile mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele kui ta 3 aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse tegemise päev, s.o. 06.detsember 2012.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, siis tühistada. Süüdi tunnistada Aleksei BEZRUKOV
lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda 1 aastase vangistusega.
lg 1 alusel Aleksei Bezrukovi eelvangistuses viibitud aeg 07.02.2012 kuni 08.02.2012, s.o. 2 päeva lugeda karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 11 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendada Aleksei Bezrukovile mõistetud karistust Harju Maakohtu 30.11.2010.a. kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa- 2 aastat 1 kuu ja 27 päeva vangistust võrra ja liitkaristuseks mõista 3 aastat 1 kuu ja 25 päeva vangistust. Karistusaja alguseks lugeda karistuse kandmisele asumise päev, s.o. kohtuotsuse kuulutamise päev 06.12.2012.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada. KrMS § 130 lg 41 alusel kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmise tagamiseks kohaldada Aleksei Bezrukovile tõkendiks – vahistamine ning vahistada Aleksei Bezrukov kohtusaalist. Välja mõista Jevgeni Pitšuginilt KrMS § 175 lg 1 p 3,4,5, 9 narkootilise aine ekspertiisi kulu 84.00 eurot, kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 153.60 eurot ja toimiku materjalidest koopia tegemise kulu 0.45 eurot riigituludesse ja KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära, s.o. 725 eurot, kokku 963.05 eurot riigituludesse . KrMS § 180 lg 3 alusel kuuluvad menetluskulud tasumisele ositi 12 kuu jooksul vähemalt 80.25 eurot kuus . Väljamõistetud sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS SEB Pangas arve nr 10220034796011 või AS Swedbank konto nr
alusel konfiskeerida ja kohtuotsuse jõustumisel hävitada - Kriminaalasja menetlemise käigus ära võetud narkootiline aine, mis on jäetud hoiule Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonda – kohtuotsuse jõustumisel hävitada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada 3 Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU Jevgeni Pitšugin on kokkuleppemenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles , et tema omandas 06.02.2012, kella 21.09 ajal Dmitri S käest aadressil Tartu mnt 87, Tallinn asuva Sikupilli keskuse maaaluses parklas ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet, so vähemalt 0,079 grammi fentanüüli, mis sisaldas 0,0062 grammi puhast fentanüüli. Seejärel Jevgeni Pitšugin valdas ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet, so vähemalt 0,079 grammi fentanüüli, mis sisaldas 0,0062 grammi puhast fentanüüli hoides seda enda juures ning vedades enda kasutuses oleva sõiduautoga Volkswagen Passat Variant, reg. märk xxx aadressil Tartu mnt 86, Tallinn asuvasse Statoili tanklasse, kus ta 06.02.2012, kella 21.30 ajal politseiametnike poolt kinni peeti ja valdus lõpetati süüdlase tahtest mitteolenevatel põhjustel. Fentanüül kuulub vastavalt sotsiaalministri 18. mai 2005 määrusele nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 järgi on narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kümnele inimesele piisab narkojoobe saamiseks 0.05 – 2 mg fentanüülist. Seega Jevgeni Pitšugin, suures koguses narkootilise aine omandamise, valdamise ja veoga, pani toime
Aleksei Bezrukov on kokkuleppemenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema omandas 07.02.2012 Tallinna linnas eeluurimisel tuvastamata isikult ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet, so vähemalt 0,13 grammi fentanüüli, mis sisaldas 0,0085 grammi puhast fentanüüli. Seejärel Aleksei Bezrukov valdas ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet, so 0,13 grammi fentanüüli, mis sisaldas 0,0085 grammi puhast fentanüüli, hoides seda enda juures, kuni ta 07.02.2012 kella 11.35 ajal aadressil Majaka 12, Tallinn asuva maja juures politseiametnike poolt kinni peeti ja valdus lõpetati süüdlase tahtest mitteolenevatel põhjustel. Fentanüül kuulub vastavalt sotsiaalministri 18. mai 2005 määrusele nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel ja 4 teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 järgi on narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kümnele inimesele piisab narkojoobe saamiseks 0.05 – 2 mg fentanüülist. Seega Aleksei Bezrukov, suures koguses narkootilise aine omandamise ja valdamisega, pani toime
30.10.2012.a. sõlmisid Riigiprokuratuuri prokurör Kristel Praun, süüdistatav Jevgeni Pitšugin ja tema kaitsja Talvi Vaske kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe, mille kohaselt
lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises täielikult süüdi, kinnitades kohtule, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe, ta nõustub sõlmitud kokkuleppega , kaitsja Talvi Vaske jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ja prokurör Kristel Praun taotles kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist. Süüdistatav Aleksei Bezrukov tunnistas end
lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises täielikult süüdi, kinnitades kohtule, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe, ta nõustub sõlmitud kokkuleppega , kaitsja Leelo Viil jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ja prokurör Kristel Praun taotles kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatavate Jevgeni Pitšugini ja Aleksei Bezrukovi selgitused, kaitsjate Talvi Vaske ja Leelo Viili ning prokurör Kristel Prauni arvamused sõlmitud kokkulepete kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkulepete juurde, asub seisukohale, et süüdistatavad Jevgeni Pitšugina ja Aleksei Bezrukov on sõlmitud kokkulepetest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet ja, et kokkulepped on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Süüdistatav Jevgeni Pitšugin on toime pannud esimese astme kuriteo, ta on varem kriminaalkorras karistamata isik, milline on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, õpib. Karistuse mõistmisel
lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, viimase isikut ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatav Aleksei Bezrukov on toime pannud esimese astme kuriteo, ta on varem kriminaalkorras karistatud isik, milline on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, ei tööta. Karistuse mõistmisel
lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, viimase isikut ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et Jevgeni Pitšugin tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses
lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistus tuleb temale mõista vastavalt kokkulepitule, sest tuvastatud ei ole Jevgeni Pitšugini poolt toime pandud õigusvastase teo ja süüd välistavaid asjaolusid ning Jevgeni Pitšuginile inkrimineeritud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud vastavalt
Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et Aleksei Bezrukov tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses
lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistus tuleb temale mõista vastavalt kokkulepitule, sest tuvastatud ei ole Aleksei Bezrukovi poolt toime pandud õigusvastase teo ja süüd välistavaid asjaolusid ning Aleksei Bezrukovile inkrimineeritud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud vastavalt
6 Samuti asub kohus seisukohale, et süüdistatavalt Jevgeni Pitšuginilt kuuluvad väljamõistmisele kohtueelse menetluse ja kohtukulud, s.o kaitsjatasu temale osutatud õigusabi eest, tasu toimiku materjalidest koopia tegemise eest ja sundraha riigituludesse. Samuti tuleb välja mõista narkootilise aine ekspertiisi (akt nr 12E-AN0162) kulu, kuid arvestada tuleb, et Jevgeni Pitšuginiga oli ekspertiisis seotud vaid üks ekspertiisi ühik, mistõttu tuleb temal hüvitada ka vaid ühe ühiku ekspertiisi tasu, s.o. 84 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel peab kohus võimalikuks jätta menetluskulud tasumisele ositi 1 aasta jooksul. Samuti asub kohus seisukohale, et süüdistatavalt Aleksei Bezrukovilt kuuluvad väljamõistmisele kohtueelse menetluse ja kohtukulud, s.o. kaitsjatasu temale osutatud õigusabi eest, tasu toimiku materjalidest koopia tegemise eest ning narkootilise aine ekspertiisi kulu viie ühiku ulatuses ja sundraha riigituludesse. Samuti tuleb välja mõista narkootilise aine ekspertiisi (akt nr 12E-AN0162) kulu. Aleksei Bezrukoviga oli ekspertiisis seotud 8 ekspertiisi ühikut, neist kolme ühiku, s.o. 4,52 g marihuaana osas on materjalid saadetud väärteomenetluse alustamiseks, mistõttu tuleb antud kriminaalasjaga seonduvalt A.Bezrukovilt välja mõista ekspertiisi kulu 5 ühiku ulatuses, s.o. 420 eurot. Helve Särgava Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.