lg 2 järgi Menetlusalune isik VAHUR HELM; isikukood 37010230228; EV kodanik; elukoht: Xxx; ei tööta Asja läbivaatamise kuupäev
Vahur Helm tunnistas ennast kohtuistungil süüdi ning selgitas, et muidu ta ei sõida, aga oli olukord, et pidi tooma auto linnast ära. Kiirust ületas, kuna ei pannud kiirust piiravat märki tähele. Sõidab võimalikult vähe. Juhtimisõigust ei ole omandanud, kuna on paaril korral eksamil läbi kukkunud. Ei oska öelda, missugune karistus paneks teda hoiduma väärtegude toimepanemisest. Aresti kandmist taotleb ositi, kuna töötab iga päev, aga ametlikult ei saa end tööle vormistada, sest siis ei jõua makse maksta, majaliising ka vaja maksta. Palub aresti kandmist osadena, et saaks töö asjad korda ajada. Kohtuvälise menetleja esindaja hinnangul on Vahur Helm rikkumise toime pannud ja see on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Tegemist on tahtlikult toime pandud teoga, kuivõrd isik oli teadlik, et tal pole juhtimisõigust. Varasemalt on isikut karistatud 9 korral juhtimisõiguseta juhtimise eest, nendest vaid 2 korral on isikut karistatud ainult selle eest, muudel juhtudel on olnud ka mõni muu rikkumine kõrval. Sel aastal on isikut karistatud ka ebakaines olekus juhtimise eest. Kohtuväline menetleja leiab, et kuivõrd isikut on varem korduvalt karistatud samalaadse teo eest, karistus sanktsiooni keskmises määras ei ole avaldanud mõju, mistõttu tuleb seekord karistada karmimalt - arestiga 20 päeva. Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukohad ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leidis, et Vahur Helmi süü LS §
on tõendamist leidnud alljärgnevate tõenditega: - menetlusaluse isiku poolt kohtuvälises menetluses 10.08.2012.a ja kohtuistungil 16.10.2012.a antud ütlustega, milles tunnistab enda süüd sõidukiiruse ületamisel ja juhtimisõiguseta sõiduki juhtimisel. - isikusamasuse tuvastamise protokolliga, millest nähtub, et 10.08.2012.a. PPA Põhja Prefektuuri Lõuna politseijaoskonna patrullpolitseinik Mart Meriküll tuvastas Vahur Helmi isiku viimase ütluste ja välimuse võrdlemisel m-KAIRI andmebaasi andmetega ning infosüsteemis oleva foto võrdlemise tulemusel oli tegu sama isikuga. - liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga, millest nähtub, et PPA Põhja Prefektuuri Lõuna politseijaoskonna patrullpolitseinik Mart Meriküll teostas riikliku järelevalve korras 10.08.2012.a. kell 11:30 Vahur Helmi poolt juhitud mootorsõiduki Volkswagen Polo registreerimismärgiga XXX liikumiskiiruse mõõtmist kasutades kiirusemõõteseadet Stalker II MDR nr. AS008359 (taatlemistunnistus TTRSS-12/00024, 09.01.2012.a.). Kiirusemõõteseade fikseeris kiiruse 70 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul oli 40 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus: +/- 3 km/h. Mootorsõiduk ületas lubatud sõidukiirust seega mitte vähem, kui 27 km/h. Seadme näitu tutvustati juhile. Juht on kõnealuse protokolliga tutvunud ja seda oma allkirjaga kinnitanud. 2 - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et PPA Põhja Prefektuuri Lõuna politseijaoskonna patrullpolitseinik Mart Meriküll otsustas 10.08.2012.a. kõrvaldada Vahur Helmi mootorsõiduki Volkswagen Polo registreerimismärgiga XXX juhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna isikul puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Isik kõrvaldati kuni aluse äralangemiseni. Vahur Helm on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud. - Maanteeameti liiklusregistri väljavõttega, millisest nähtub, et seisuga 14.08.2012.a. Vahur Helmil kehtivaid juhilubasid ei olnud. Vahur Helmile oli 25.09.1998.a. välja antud juhiluba EE353785, milline kaotas kehtivuse 25.09.2008.a. - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et PPA Põhja Prefektuuri Lääne .Harju politseijaoskonna välijuht Maksim Pekarski kõrvaldas 29.02.2012.a. Vahur Helmi mootorsõiduki BMW 316i, registreerimismärgiga xxx juhtimiselt. Vahur Helm on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud. - menetlusaluse isiku suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga, millisest nähtub, et menetlusalust isikut on varem korduvalt väärteokorras karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega kui ka arestidega. Kohtu seisukoht: Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule – Vahur Helmile inkrimineeritud väärteod LS §
lg 2 järgi on kvalifitseeritud õigesti, kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et 10.08.2012.a. juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 27 km/h ning juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on LS §
lg 2 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus vastavalt KarS § 56 lg 1 isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Samuti lähtub kohus karistuse kohaldamisel üld- ja eripreventiivsetest eesmärkidest. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime tahtlikult, kuna menetlusalune isik – Vahur Helm teadis, et tal ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kuid vaatamata sellele asus Vahur Helm mootorsõidukit juhtima. Nähtuvalt 10.08.2012.a. kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist, kiirendas Vahur Helm intensiivselt rikkumise fikseerimise ajal. Kiirendamine ei ole keelatud, kuid ka siis peab juht kinni pidama liikumiskiirusele kehtestatud piirangutest. Kohustus kohandada oma sõidukiirus kehtivatele kiiruspiirangutele on juhi üks esmastest kohustustest ja selle põhjendamatu järgimata jätmine on tahtlikult toime pandud väärtegu. Seega pani Vahur Helm kohtu hinnangul ka kiiruse ületamise LS § 227 lg 2 järgi toime otsese tahtlusega. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud Vahur Helmi käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Isik on pannud toime ühe teo, milleks on sõidukiiruse ületamine ja sõiduki juhtimisõiguseta juhtimine. Seega lähtub kohus karistuse mõistmisel KarS § 63 lg-st 1, kuna tegemist on ideaalkogumiga ehk ühe teoga, mis täidab kaks väärteokoosseisu. 3 Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Kohus asub seisukohale, et Vahur Helm ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on Vahur Helmi varasemalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, sealhulgas ka juhtimisõiguseta juhtimise eest. Karistusregistri andmetel on isikul 14 kehtivat karistust. Seega ei ole Vahur Helm hoolimata varem määratud karistustest oma käitumisviisi muutnud. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et Vahur Helmi on karistatud rahatrahvidega, millised on tasumata, siis ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut LS §
lg 2 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemise eest rahatrahviga, kuna rahatrahvi mõistmine temale karistuseks oleks ilmselgelt eesmärgitu. Rahatrahv on end kohtu hinnangul karistusliigina ammendanud ja vältimatult vajalik on Vahur Helmi karistamine raskemaliigilise karistusega. Vahur Helmi on juba varasemalt korduvalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest arestidega ning varasemad arestid ei ole teda mõjutanud lõpetama õigusrikkumisi. Sellises olukorras on aresti kohaldamine vajalik, et veenda isikut vajaduses liikluses õiguskuulekalt käituda. Arvestades eeltoodut on põhjendatud Vahur Helmi karistamine sanktsiooni keskmisest määrast pikema arestiga, mis sunniks teda hoiduma väärtegude toimepanemisest edaspidi. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, ta ilmus kohtusse väärteoasja arutamisele, s.t ei ole hoidnud väärteomenetlusest kõrvale, peab kohus põhjendatuks aresti ärakandmiseks tähtaja, kuni 01.12.2012.a, määramist. Samuti on antud tähtaeg kohtu hinnangul piisav selleks, et isik saaks piisava ajavaruga korraldada oma eemalolekut tööelust. Kohus loeb KarS § 66 lg 1 mõistes mõjuva põhjusena aresti ositi kandmise võimaldamiseks vajadust tööasjade organiseerimiseks. Kohus juhindub KarS § 48, § 63 lg 1 ning VTMS §-dest 83 p 2, 107 lg 1 p 1, 108-111, 113 Aulike Salo Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.