lg 1 alusel mõistes rahalise karistuse, aresti või kuni kuuekuulise vangistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise või kandmise ositi. Korraga ärakantava vangistuse või aresti kestuse või rahalise karistuse osade suurused määrab kohus. Järjest kantava karistuse kestus peab olema vähemalt kaks päeva. VTMS § 209 lg 1 kohaselt kui on asjaolusid, mille tõttu ei ole viivitamatult võimalik täita väärteo eest karistusena kohaldatud aresti, võib lahendit täitmisele pöörav maakohus süüdlase avalduse alusel oma määrusega aresti täitmisele pööramise edasi lükata, märkides määruses edasilükkamise alguse ja lõpu kuupäeva. Kohus, tutvunud asja materjalidega, kohtule saabunud M. Trusevitši taotlusega ja selle lisaga ning juhindudes VTMS § 209 lg 1 ja
lg 1, leiab, et Maksim Trusevitši taotlus temale Harju Maakohtu 27.09.2012.a kohtuotsusega 4-12-1852 karistuseks mõistetud 25päevase aresti ning Harju Maakohtu 20.12.2012.a kohtuotsusega 4-12-6256 karistuseks mõistetud 6-päevase aresti osade kaupa kandmisele määramiseks tuleb jätta rahuldamata.
lg 1 näeb küll ette aresti ositi kandmisele määramist, kuid vastava taotluse olemusolu oleks pidanud juba kohtulikul arutamisel avaldama.
lg 1 aresti kandmisele määramise otsustab kohus kohtuotsust tehes, mitte aga täitmiskohtunik määrusega. Täitmiskohtunikul on küll võimalus aresti täitmisele pööramine edasi lükata, kuid juba kohtuotsusega mõistetud aresti kui karistuse osade kaupa määramine ei ole täitmiskohtuniku pädevuses. Kohtuotsustega mittenõustumisel oleks M. Trusevitšil olnud õigus esitada apellatsioonikaebus Tallinna Ringkonnakohtule, kuid M. Trusevitš seda õigust ei kasutanud. Täitmiskohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.