Kohustada Andrus PARRIT katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elama alalises xxx - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta Süüdimõistetu RESOLUTSIOON - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks 1 - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada Andrus PARRIT katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele kahe nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest - mitte viibida kohtades, kus tarvitatakse sõltuvusaineid ja mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Määrata Andrus PARRI Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
Vabastada Andrus PARRI karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Rahuldada vandeadvokaat Lembit NIRGI taotlus, määrata tema poolt Andrus PARRILE kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 96 (üheksakümmend kuus) eurot. Jätta kaitsjale (vandeadvokaat Lembit NIRGI) kohtulikus menetluses makstud tasu Eesti Vabariigi kanda. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 03.01.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Andrus Parri vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Andrus Parri on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 18.02.2010 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.1 ja §392 lg.1 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1 ja KarS §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 5 aastat 5 kuud 11 päeva alates 15.05.
lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja ka vangistust kannab teist korda. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust I astme rahvatervisevastase kuriteo toimepanemise eest. Vangistuse ajal kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav ära kandnud talle mõistetud liitkaristusest peaaegu 4 aastat. Maakohus möönab, et korduvkaristatus ja teist korda vangistuses viibimine võivad olla sellised asjaolud, mis võivad välistada kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise. Samas tuleb arvestada ka seda, et vangistuses on kinnipeetav käitunud distsiplineeritult, mis näitab tema suhtumist korda ja kehtestatud reeglitesse, samuti alljärgnevat. Tähtaegse vabanemise peamine puudus on see, et endine vang sammub vanglaväravast välja nii-öelda musta auku: talle endale on üleminek järsk ning ta kaob õiguskaitsjate vaateväljast, sest riigil ei ole enam õigust tema tegemistel pidevalt silma peal hoida. Seega tuleb käesolevas asjas arvestada ka sellega, kas juhul, kui kinnipeetav kannab oma karistuse ära ja vabaneb tähtaegselt, jääksid kuriteod sooritamata. Maakohus leiab, et tõhusaim viis on korduvalt karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Asjaolu, et Eestis kannab suur hulk vange karistust mitmendat korda, näitab, et korduvkuritegevus on tõsine probleem ja vabanenute üle on vaja usaldusväärset kontrolli. Ennetähtaegse vabanemise mõte ongi see, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on nähtaval ja raskuste ilmnedes on lootust õigel ajal reageerida. Loomulikult ei saa kriminaalhooldus kõiki probleeme ära hoida, kuid on selge, et kriminaalhooldusalune endine vang on ühiskonnale palju turvalisem, kui igasuguse järelevalveta ja abita endine vang. Seega on ennetähtaegse vabastamise mõte eelkõige selles, et vabanevad vangid ei kao õiguskaitsjate silmist ega lähe isevoolu teed kunagiste sõprade ja kommete keerisesse, vaid töö nendega jätkuks. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate vahenditega. Maakohus leiab, et järelevalve all olemine aitab endisel kinnipeetaval püsida õigel teel, samuti on järelevalve all võimalik teda resotsialiseerumisel aidata. Ühtlasi annab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli tegeliku karistusaja lõpuni. Kui ta vabaneb tähtaegselt, puudub riigil igasugune alus tema tegevuse ja tegevusetuse üle kontrolli teostada. 4 Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama praegusele tööandjale kuuluvasse hostelisse. Asja materjalides on olemas xxx garantiikiri, mille kohaselt tagatakse kinnipeetavale vabanemise korral hostelis omaette apartement. Vabanemise korral on kinnipeetavale garanteerinud töökoha xxx, garantiikiri on asja materjalidele lisatud. Kinnipeetava enda seletuste kohaselt maakohtu istungil on ta selles firmas välja õpetatud, ta on seal töötanud ka vangistuse ajal ning on antud töökoha- ja tasuga rahul. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt võivad antud kinnipeetava puhul ilmneda ohtlikkuse tunnused juhul, kui ta jätkab endist eluviisi. Maakohus leiab, et antud juhul on kinnipeetav teinud vangistuses kõik endast sõltuva, et selliseid riske maandada. Nagu nähtub asja materjalidest ja kinnipeetava enda seletustest maakohtu istungil, puudus tal eelmisel korral vangistusest vabanemisel nii eriala, kui töökoht, sellega seoses ka legaalne regulaarne sissetulek. Samuti vabanes ta endisesse keskkonda. Käesolevaks ajaks on kõik muutunud. Lisaks sellele, et kinnipeetav on vangistuses omandanud metallitöölise sellise eriala, mida oskab ainsana ettevõttes, on ta kardinaalselt muutnud ka oma muud elu. Kinnipeetav kavatseb päriselt kolida xxx, jätkata töötamist ettevõttes, kus käib tööl juba vangistuse ajal, tuua enda juurde elama oma insuldi läbiteinud ema ja mitte suhelda enam endiste tuttavatega. Kinnipeetava kriminaalsest minevikust on praegune töö- ja elukoha kindlustaja teadlik. Nagu nähtub viimase kohtuotsuse ärakirjast, on kinnipeetavat karistatud narkootikumidega seotud kuriteo eest. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt kinnipeetaval endal ei ole probleemkäitumist seoses narkootikumidega esinenud. Samas on kinnipeetav juba vangistuses läbinud sõltuvusega seotud programmid Õige hetk ja Eluviisitreening. Maakohus peab seda positiivseks ja leiab, et vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on talle lisaks tavalistele käitumiskontrolli nõuetele võimalik panna positiivsete arusaamade kinnistamiseks kohustuse läbida katseaja jooksul sotsiaalabiprogramme. Kui kinnipeetav vabaneb tähtaegselt, ei saa teda sotsiaalabiprogrammide läbimiseks kohustada ja nende vabatahtlikku läbimist ei ole võimalik kontrollida. Arvestades eeltoodut leiab maakohus, et taotlus on põhjendatud, kuulub rahuldamisele ning kinnipeetav tuleb vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega. Uue kuriteo toimepanemise riske on võimalik vähendada lisakohustuste panemisega. Vastavalt KarS §76 lg.4 tuleb kinnipeetavale karistusaja lõpuni, s.o. kuni 26.10.2014. määrata katseaeg kuni tegeliku Vastavalt KarS §78 p.2 hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Katseajal allutatakse süüdimõistetu KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrollile selles sättes nimetatud kontrollnõuete täitmise kohustusega. Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks katseajaks KarS §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustuste panemise kinnipeetavale. 5 Keeld tarvitada alkoholi ja narkootikume on vajalik seetõttu, et kinnipeetava viimane kuritegu oli seotud narkootikumidega. Tööle asumine või töötuna enda registreerimine Töötukassas tagab kinnipeetavale vabaduses legaalse regulaarse sissetuleku, mis vähendab majanduslikuks toimetulekuks uuesti kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti annab tööle asumine kinnipeetavale tegevust ja vähendab vaba aega. Keeld viibida paikades, kus tarvitatakse alkoholi ja narkootikume ning keeld suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega vähendab samuti uute kuritegude toimepanemise riske. Viimane lisakohustus on vajalik samuti seoses kinnipeetava poolt toimepandud kuriteoga. Samas jätab maakohus sotsiaalabiprogrammide suunitluse ja sisu kriminaalhooldusametniku otsustada. Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtuistungil kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 96 €. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ja seoses kinnipeetava vabastamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega jätab kaitsjatasu Eesti Vabariigi kanda. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.