-1 lg.3 määrata Andrei KOZINILE elektroonilise valve pikkuseks 10 (kümme) kuud.
Kohustada Andrei KOZINIT katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elama alalises elukohas xxx - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele 1 - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada Andrei KOZINIT katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele kahe nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest - mitte viibida kohtades, kus tarvitatakse sõltuvusaineid ja mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Määrata Andrei KOZIN Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
-1 lg.4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge.
Vabastada Andrei KOZIN karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 08.02.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Andrei Kozini elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Andrei Kozin on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 30.09.2011 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.2 p.1 järgi ning karistatud KarS §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 4 aastat alates 10.02.2011. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 1 distsiplinaarkaristus. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud esimest kehtiv korda. 2 Kinnipeetav on vangistuses osalenud xxx tugigrupi töös, omandab puidupingitöölise eriala, läbinud riigikeele A2 taseme koolituse ja töötanud majandustöödel. Kinnipeetaval puudub ametlik töökogemus, enne vangistust oli ema ja kasuisa ülalpidamisel. Täitmata rahalised kohustused kinnipeetaval puuduvad, vabanemisfondis on 870 €. Vangistuse jooksul toetab kinnipeetavat regulaarselt ema. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad ema, kasuisa, isa ja vanavanemad, väidetavalt on suhted head. Ema on kinnipeetavale toonud regulaarselt pakke ja toetanud rahaliselt. Lähedased on kinnipeetavat valmis ka edaspidi toetama. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud, grupis toimepandud kuritegudest võib järeldada, et kinnipeetav on teatud määral mõjutatav. Kinnipeetav on kahel korral karistatud väärteokorras Alkoholiseaduse rikkumise eest. Kinnipeetav proovis esimest korda kanepit 14-aastaselt, 17-aastaselt proovis amfetamiini, kokaiini ja opiaate, mida hakkas tarvitama igapäevaselt. Vangistuses on kinnipeetaval diagnoositud narkootikumide tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäire. Kinnipeetav on paigutatud noorte sõltuvusrehabilitatsiooniosakonda. Kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud eeskujulik, ta väljendab soovi elada edaspidiselt seaduskuulekalt, on püstitanud endale eesmärgiks omandada haridus ja minna tööle, mis on reaalsed eesmärgid. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava päritoluperekonda kuuluvad ema ja kasuisa, suhted on head ja toetavad, suheldakse telefoni teel ja kokkusaamistel. Kinnipeetava ema sõnul said probleemid alguse sattumisest halba seltskonda, kus kinnipeetav jäi talle negatiivselt mõjuvate isikute mõju alla. Kinnipeetav soovib vabaneda elukohaga xxx. Tegemist on 2-toalise korteriga, mis kuulub kinnipeetava vanaisale. Elamispinna üldolukord on sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks. Kinnipeetava vanaisa, ema ja kasuisa andsid kirjalikud nõusolekud elektroonilise järelevalve kohaldamiseks. Vabanemise korral on kinnipeetavale garanteerinud töökoha xxx. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku määrata elektroonilise järelevalve pikkuseks 4 kuud. Maakohtu istung Kinnipeetav Andrei Kozin taotles maakohtu istungil enda vabastamist, nõustus täitma kõiki käitumiskontrolli nõudeid, kinnitas, et on kõige üle järele mõelnud ja enam sellist asja ei juhtu. Prokuröri abi Sergei Travnikov maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas toetas kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega tähtajaga 6 kuud. Kaitsja vandeadvokaat Sergei Politšev leidis maakohtu istungil, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega on igati põhjendatud. Maakohtu määruse põhjendused 3 Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et tegemist on kinnipeetava esimese karistusega kriminaalkorras. Käesoleval ajal kannab ta karistust raske rahvatervisevastase kuriteo toimepanemise eest. Kinnipeetavale mõistetud karistusest on ta käesolevaks ajaks ära kandnud 2 aastat ja kanda on samuti 2 aastat. Vangistuses on kinnipeetavale määratud 1 distsiplinaarkaristus – noomitus - teleri turvakleebise kasutuskõlbmatuks muutmise eest. Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas kindel elukoht, mis vastab elektroonilise järelevalve seadme paigaldamise tingimustele. Kõik täiskasvanud on kirjalikud nõusolekud andnud. Vabanemise korral on kinnipeetavale garanteerinud töökoha Garantiikirjad mõlemast ettevõttest on asja materjalidele lisatud. xxx ja xxx. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetav on vangistuse ajal hoidnud kontakti ja tema suhted päritoluperekonnaga on head. Seega on kinnipeetaval vabanemise korral olemas toetav sotsiaalne lähivõrgustik. Kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise küsimuse otsustamisel arvestab maakohus lisaks ülaltoodule ka seda, et tegemist on suhteliselt noore inimesega, kelle esimene kriminaalkaristus on juba viinud vangistusse ja et vangistuses on ta üldiselt käitunud seaduskuulekalt, samuti Viru Vangla iseloomustust, kriminaalhooldusametniku kirjalikku arvamust ja prokuröri abi seisukohta. Arvestades kõike ülaltoodut leiab maakohus, et on otstarbekas kinnipeetav vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kuna vabanemine elektroonilise järelevalvega piirab kinnipeetava elu suuremal määral, kui vabanemine ilma selle kontrollita, on kinnipeetaval võimalus näidata, et ta suudab edaspidise elu elada seaduskuulekalt. Ühtlasi on vabastamise efektiivsus suurem. Sellisel juhul on kinnipeetav ka vabaduses tugevdatud järelevalve all ning teda on resotsialiseerumisel võimalik suunata. Elektroonilise järelevalve tähtaja määramisel võtab kohus arvesse kuriteo raskust, kinnipeetava isikut, Viru Vangla iseloomustust, kriminaalhooldusametniku arvamust, Viru Ringkonnaprokuratuuri seisukohta, mõistetud karistuse ja kanda jäänud karistuse tähtaega. Maakohus peab otstarbekaks kohaldada kinnipeetavale sellise pikkusega elektroonilise järelevalve tähtaeg, mis on lähemal maksimaalsele ajale ja määrab elektroonilise järelevalve pikkuseks 10 kuud. 4 Vastavalt KarS §75-1 lg.4 hakkab elektroonilise järelevalve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Vastavalt KarS §76 lg.4 tuleb kinnipeetavale karistusaja lõpuni, s.o. kuni 10.02.2015. määrata katseaeg kuni tegeliku Vastavalt KarS §78 p.2 hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Katseajal allutatakse süüdimõistetu KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrollile selles sättes nimetatud kontrollnõuete täitmise kohustusega. Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks katseajaks KarS §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustuste panemise kinnipeetavale. Keeld tarvitada alkoholi ja narkootikume on vajalik seetõttu, et kuritegu oli seotud narkootikumidega. Tööle asumine või töötuna enda registreerimine Töötukassas tagab kinnipeetavale vabaduses legaalse regulaarse sissetuleku, mis vähendab majanduslikuks toimetulekuks uuesti kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti annab tööle asumine kinnipeetavale tegevust ja vähendab vaba aega. Keeld viibida paikades, kus tarvitatakse alkoholi ja narkootikume ning keeld suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega (eelkõige kuriteokaaslastega) vähendab samuti uute kuritegude toimepanemise riske. Viimane lisakohustus on vajalik samuti seoses kinnipeetava poolt toimepandud kuriteoga. Samas jäta maakohus sotsiaalabiprogrammide suunitluse ja sisu kriminaalhooldusametniku otsustada. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.