1-13-1269/3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-1269 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus Vaidlustatud lahend Riigiprokuratuuri 10.01.2013 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Madis Mändla esindaja advokaat Epp Landbergi (Landberg) kaebus RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 208 lg-st 6:
2. Tühistada Riigiprokuratuuri 10.01.2013 määrus kannatanu esindaja kaebuse rahuldamata jätmise kohta.
3. Rahuldada kannatanu Madis Mändla esindaja advokaat Epp Landbergi kaebus Riigiprokuratuuri 10.01.2013 määrusele.
4. Kohustada Riigiprokuratuuri kriminaalmenetlust jätkama ja läbi viima täiendavaid menetlustoiminguid käesoleva määruse p-des 10 ja 11 märgitud osas. KrMS § 385 p 11 kohaselt on määrus lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud
5. Lõuna Prefektuuri menetletavas kriminaalasjas esitati K.M. kahtlustus KarS § 201 lg 1 järgi selles, et tema, saades 03.07.2002 tähtajatu volikirjaga õiguse käsutada M. Mändlale kuuluvat Swedbanki arvelduskontot nr XXX ja kasutada sellel kontol olevaid rahalisi vahendeid ning muid väärtusi, 03.11.2011 omastas eelnimetatud arvelduskontolt kokku XXX eurot, tehes ülekande enda Swedbanki arvelduskontole nr XXX summas XXX eurot ja võttes sularahas välja XXX eurot.
6. 06.12.2012 lõpetas uurimisasutus ringkonnaprokuratuuri loal kriminaalmenetluse KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel kriminaalmenetluse aluse puudumisel.
7. M. Mändla vaidlustas kriminaalmenetluse lõpetamise Riigiprokuratuuris oma lepingulise esindaja, vandeadvokaadi vanemabi E. Landbergi vahendusel, taotledes kriminaalmenetluse lõpetamise määruse tühistamist ja menetluse jätkamist.
8. Riigiprokuratuur jättis 10.01.2013 määrusega M. Mändla esindaja kaebuse rahuldamata. Riigiprokuratuuri määruse sisu
9. Riigiprokurör leidis, et kriminaalmenetluse lõpetamine on seaduslik ja põhjendatud Lõuna Prefektuuri määruses toodud motiividel ning kaebuses esitatud asjaolud ei anna alust selle muutmiseks või tühistamiseks. 5.
10. Riigiprokuratuuri määruse kohaselt on M. Mändla 07.03.2002 volitusega andnud K.M. le õiguse kasutada volikirjas fikseeritud kontol XXX olevaid rahalisi vahendeid ning muid väärtusi. Volikiri on tähtajatu ega ole seotud mingite muude tingimustega, sealhulgas pooltevaheliste abieluliste suhtega. M. Mändla sõnul unustas ta abielu lõppedes volituse tühistamata, K.M. ütluste kohaselt jäeti see tühistamata vastastikusel kokkuleppel, kuna varalised suhted poolte vahel jätkusid. Menetlusotsuse vastuvõtmisel võeti arvesse ka K.M. ütlusi selles, et raha võtmiseks oli tal lisaks kehtivale volikirjale ka M. Mändla suuline luba. Neid ütlusi kategoorilises vormis ümber lükkavaid tõendeid pole ega ole ka võimalik täiendavalt koguda. Kaebuses esitatud taotluste sisu
11. M. Mändla esindaja taotleb Riigiprokuratuuri määruse tühistamist ja Riigiprokuratuuri kohustamist menetluse jätkamiseks. 6.
12. Kaebuse kohaselt nähtub uurija määrusest, et kriminaalasja lõpetamise tingis asjaolu, et kriminaalasjas ei ole kogutud ega ole ka võimalik koguda selle kohta tõendeid, kas M. Mändla andis K.M. le loa enda kontolt võtta talle võlguoldav summa või mitte. Kaebuse esitaja hinnangul on uurija kriminaalmenetluse lõpetamisel irdunud legaliteediprintsiibist ning jätnud tegemata ka kõige elementaarsemad menetlustoimingud. Riigiprokurör on üksnes paljasõnaliselt öelnud, et K.M. ütluseid kategoorilises vormis ümberlükkavaid tõendeid ei ole ega olegi võimalik koguda. 6.
13. Kaebuse kohaselt ei olnud kannatanu ja kahtlustatav enne 03.11.2011 (s.o enne kuupäeva, kui raha võtmine ja ülekandmine toimus) aastaid suhelnud. Seetõttu on kontrollitavad K.M. ütlused selles osas, kas ta helistas M. Mändlale või mitte. Kriminaalmenetluse käigus saaks küsida M. Mändla telefonioperaatorilt andmeid selle kohta, kas K.M. talle helistas või mitte ning selle abil saaks kontrollida K.M. ütluste usaldusväärsust. 6.
14. Kaebuse esitaja märgib, et K.M. ütlused tõele ei vasta. M. Mändla ei ole K.M. lt laenanud XXX krooni, nagu K.M. väidab. Ka selle asjaolu väljaselgitamiseks ei ole uurimisasutus teinud ühtegi menetlustoimingut. Seetõttu on kannatanu esindaja seisukohal, et kriminaalmenetluse lõpetamine oli ennatlik. Käesolevas kriminaalasjas saab üle kuulata tunnistajaid või muul viisil tõendusteavet täiendada nii selle kohta, et K.M. ei ole kunagi M. Mändlale laenanud XXX krooni kui ka selle kohta, et K.M. l ei olnud õigust kannatanu kontol olevaid vahendeid käsutada. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
15. Ringkonnakohus leiab, et M. Mändla esindaja kaebus tuleb rahuldada ning Riigiprokuratuuri määrus tühistada. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole 06.12.2012 kriminaalmenetluse lõpetamise määruse tõlgendused omastamise koosseisu osas kooskõlas kohtupraktikaga ning uurimine on lõpetatud ennatlikult ilma kõiki vajalikke menetlustoiminguid tegemata.
16. 06.12.2012 kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kohaselt ei olnud K.M. poolt M. Mändla kontolt raha ülekandmise ja väljavõtmisega ebaseaduslik seetõttu, et K.M. l oli volitus kontol oleva rahaga tehingute tegemiseks. Ringkonnakohus leiab, et volituse olemasolu ei välista raha võtmise ebaseaduslikkust, kuna vastavalt Riigikohtu lahendile kriminaalasjas nr 3-1-1-83-07 p 9 ei tähenda volituse olemasolu -2- arvel oleva raha käsutamiseks seda, et see muutub volitatu rahaks, kuna esindusõigus on vaid õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel ning esindussuhe ise varale õigusi ei tekita. Olukorras, kus ühel isikul on ligipääs teise isiku pangakontole on nimetatud Riigikohtu lahendi p 15 kohaselt tegemist kontol oleva raha usaldamisega. Seega tuleb eristada K.M. esindusõigust volituse alusel M. Mändla raha käsutamiseks ning K.M. õigust M. Mändla vara pärast abielu lahutust endale võtta. Viimaseks oleks tal pidanud olema M. Mändla luba või eelnev vastavasisuline kokkulepe. Seega tulnuks kriminaalmenetluse käigus tuvastada, kas K.M. l oli lisaks volitusele konto kasutamiseks õigus M. Mändla vara omandada.
17. Riigiprokuratuur on 10.01.2013 määruses nõustunud 06.12.2012 kriminaalmenetluse lõpetamise määruses toodud seisukohtadega ning lisaks märkinud, et ei ole võimalik koguda tõendeid, mis lükkaks ümber K.M. ütlused selle kohta, et tal oli M. Mändla luba võtta laenu katteks kontolt raha. Ringkonnakohtu hinnangul on selline seisukoht ennatlik, kuna kriminaalasja materjalidest nähtub, et K.M. ütlusi ei ole püütudki kontrollida. K.M. on 21.11.2012 kahtlustatavana ülekuulamisel andnud ütlusi selle kohta, et laenas M. Mändlale pärast lahutust suulise kokkuleppe alusel XXX krooni ning M. Mändla andis
18. aasta novembris talle telefoni teel loa võtta oma pangakontolt vajalik summa laenu katteks. M. Mändla on aga andnud kannatanuna ütlusi ainult ja viimati 15.03.2012 ning K.M. poolt väidetut (21.11.2012) ei ole M. Mändla uuesti küsitlemise teel kontrollitud. Rohkem tõendusteavet peale K.M. ja M. Mändla pangakonto väljavõtete ja viimaste küllaltki pealiskaudsete ülekuulamiste protokollide kriminaalasjas kogutud ei ole, mistõttu ei ole kindlasti tehtud kõike selleks, et raha võtmisele eelnenud K.M. ja M. Mändla varalisi suhteid ning kummagi ütluste usaldusväärsust välja selgitada.
19. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb kriminaalmenetlust jätkata ning teha täiendavaid menetlustoiminguid selleks, et tuvastada, kas K.M. poolt M. Mändla raha omandamiseks võis olla seaduslik alus. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb kriminaalasjas ütluste kardinaalse lahknevuse korral läbi viia kannatanu ja tunnistaja vastastamine või kummagi uus põhjalik ülekuulamine K.M. ütluste õigsuse ja usaldusväärsuse kontrollimiseks. Samuti võib nii kannatanu kui ka kahtlustatava ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel anda olulist teavet kummagi kõneeristuste kontrollimine, et tuvastada asjaolu, kas K.M. võis helistada M. Mändlale raha omandamiseks loa küsimiseks või on usaldusväärsem hoopis M. Mändla versioon sellest, et ta ei ole K.M. ga juba aastaid suhelnud, mistõttu oli telefoni teel vastava loa andmine välistatud. K.M. ütluste usaldusvääruse kontrollimiseks oleks lisaks võimalik kontrollida, kas XXX krooni suuruse laenu andmine tema poolt oli vastavalt tema majanduslikule olukorrale võimalik ning küsitleda väidetava võlasuhte olemasolu küsimuses ka kannatanut. Uurimise käigus tuleks teha mõistlikud menetlustoimingud selleks, et tuvastada, kas poolte vahel oli lisaks volitusele ka kokkulepe arvel oleva raha omandamisõiguse osas ning selgitada kannatanu ja kahtlustatava küsitlemise teel täpsemalt välja, mis eesmärgil M. Mändla K.M. le volituse andis ning millised õigused K.M. l raha kasutamiseks olid. Alles juhul, kui täiendavate tõendite kogumise järel ei ole endiselt võimalik K.M. tegevuses omastamise koosseisu tunnustele vastavat käitumist tuvastada, oleks võimalik seda käsitleda kriminaalmenetlus lõpetamise alusena.
20. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et M. Mändla esindaja kaebus Riigiprokuratuuri määrusele tuleb rahuldada, Riigiprokuratuuri määrus tühistada ning Riigiprokuratuuri kohustada kriminaalmenetluse jätkamiseks ja täiendavate menetlustoimingute tegemiseks tõendusteabe kogumiseks: kahtlustatava ja kannatanu täiendavaks ülekuulamiseks või vastastamiseks, kõneeristuste kontrollimiseks ja muude mõistlike menetlustoimingute tegemiseks, mis prokuratuuri hinnangul võiksid anda teavet -3- selle kohta, kas K.M. l oli õigus M. Mändlale kuuluva raha viimase pangakontolt endale võtmiseks ning kas K.M. pani toime M. Mändla vara omastamise. Tiit Lõhmus kohtunik -4-