KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. veebruar 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-16749
(06740000106)Kohtukoosseis Paavo Randma, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
- detsembri 2012 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Ringkonnaprokurör Rita Hlebnikova määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Viru Maakohtu
- detsembri 2012 määrus muutmata ning ringkonnaprokurör Rita Hlebnikova määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Viru Ringkonnaprokuratuur alustas 29.06.2006 kriminaalasjas nr 06740000106 menetlust KarS § 386 lg 1 tunnustel. Kriminaalasja sisuks olevad jätkuvad kuriteod on toime pandud ajavahemikus mai 2004 kuni oktoober
- Süüdistusakt nimetatud kriminaalasjas saadeti Viru Maakohtusse 16.12.
- Viru Maakohtu 10.08.2011 määrusega anti A.S. , J.K. , M.K. , H.P. ja R.R. . süüdistuses KarS § 386 lg 1 (alates 15.03.2007 KarS § 3891 lg 1) järgi ja E.V. süüdistuses KarS § 344 lg 1 järgi kohtu alla ning kriminaalasi määrati arutamisele avalikul kohtuistungil Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas menetlusosalistega kokkulepitud kuupäevadel ajavahemikus 02.05.2012 kuni 15.06.2012 ja 03.09.2012 kuni 09.01.
- 2.1 Kohtuistungit 02.05.2012 ei toimunud, kuna seoses lähedase isiku surmaga ei ilmunud süüdistatav E. V. istungile ning kohus lükkas asja arutamise mõjuval põhjusel edasi. 2.2 07.05.2012 kohtuistungil esitas prokurör taotluse, milles loobus tõendite ebapiisavuse tõttu süüdistatav M.K. ule KarS § 386 lg 1 (alates 15.03.2007 KarS § 3891 lg 1) järgi esitatud süüdistusest. Kohus eraldas M.K. u osas kriminaalasjast materjalid ja tegi tema suhtes õigeksmõistva otsuse. Kriminaalmenetlus jätkus süüdistatavate A.S. , J. K. , H. P. , R. R. ja E. V. suhtes. Samal istungil esitas süüdistatav A.S. kaitsja kohtule psühhiaater Sirje Kivaste poolt väljastatud teatised, mille kohaselt viibis A.S. alates märtsist 2012 psühhiaatrilisel ravil raske depressiooni, ärevus- ning paanikahäire tõttu. Süüdistatava kaitsja avaldas kahtlust, kas A.S. on oma vaimse seisundi tõttu võimeline osalema kohtumenetluses, ning esitas taotluse määrata selle kindlakstegemiseks psühhiaatriaekspertiis. 2.3 08.05.2012 määras kohus kriminaalasjas ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi. Kohtupsühhiaatriaekspertiisi 21.05.2012 akti nr 12E-KPA0226 kohaselt põdes A.S. raskekujulist psüühikahäiret – raske depressioon. Ekspertiisi teostamise ajal vajas A.S. intensiivset psühhiaatrilist ravi, mille minimaalseks kestuseks hinnati pool aastat. Eksperdi hinnangul ei olnud A.S. oma tervisliku seisundi tõttu võimeline sel ajaperioodil kohtus esinema, kuid ravikuuri lõppedes tema süü- ja karistusvõimelisus eeldatavasti taastuvad. Tuginedes eksperdiarvamusele, määras kohus kohtuasja arutamise alguseks 03.09.
- 2.4 Oma tervisliku seisundi tõttu viibis A.S. 24.04.2012 kuni 24.07.2012 töövõimetuslehel, tundes end seejärel paremini. 23.08.2012 teatas A.S. kaitsja vahendusel kohtule, et tema tervis on taas halvenenud ning seetõttu ei ole ta jätkuvalt suuteline kohtuistungitel osalema. Raviarst pidas põhjendatuks määrata A.S. tervisliku seisundi, s.o tema töövõime ning arusaamise ja vastutusvõime selgitamiseks statsionaarse uuringu või kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi. A.S. viibis 11.–20.09.2012 ravil Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliinikus. 2.5 Prokurör esitas taotluse määrata süüdistatava suhtes statsionaarne kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Kohus rahuldas taotluse ning määras 09.10.2012 määrusega A.S. suhtes statsionaarse kohtupsühhiaatrilise komisjoniekspertiisi. Statsionaarse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi 14.11.2012 akti nr 8 kohaselt ei esinenud A.S. l ekspertiisi teostamise ajal psühhiaatrilisi haigusi või psühhiaatrilisi tervisehäireid, mistõttu oma tervisliku seisundi poolest oli ta suuteline meenutama sündmusi aastatest 2004–2005, ta oli võimeline osalema kohtumenetluses. Temale inkrimineeritud tegude toimepanemise ajal oli A.S. süüdiv ja ta võib kanda toimepandud tegude eest kohtulikku vastutust. 2.6 19.11.2012 istungil avaldas prokurör kahtlust A.S. tervisliku seisundi suhtes kriminaalasja kohtumenetluse käigus esitatud tõendite kohta ja esitas taotluse kontrollida kohtule esitatud tõendite vastavust sotsiaalministri 22.06.2004 määrusele ning esitada järelepärimine Terviseametile. Maakohus ei pidanud prokuröri taotlust põhjendatuks, leides, et KrMS § 170 lg 4 nõudeid ei olnud rikutud määral, mis tinginuks täiendavate päringute tegemise vajaduse. Kohus leidis, et kohtumenetluse kestel A.S. suhtes teostatud kaks ekspertiisi andsid tema tervislikule seisundile objektiivse hinnangu. Teostatud ekspertiisidest nähtus, et süüdistataval oli mööduv tervisehäire, mida ei olnud alust käsitleda menetlusest kõrvalehoidumisena. Samal istungil avaldas prokurör, et varem kokku lepitud aja jooksul ei olnud enam võimalik kriminaalasja kohtulikku arutamist läbi viia, mistõttu prokurör, tingituna pikaajaliselt hõivatud töökalendrist, esitas taotluse lükata asja arutamine edasi esimesele võimalikule vabale ajale, s.o alates augustist
- Tulenevalt prokuröri taotlusest asja arutamine edasi lükata aastasse 2014, esitasid A.S. ja J. K. kaitsja ning E. V. kaitsja kohtule taotluse lõpetada kriminaalasja menetlus seoses mõistliku menetlusaja möödumisega. A.S. , J.K. ja E. V. nõustusid menetluse lõpetamisega. Samuti nõustusid menetluse lõpetamisega H.P. ja R.R. . ning nende kaitsjad.
- Viru Maakohtu 12.12.2012 määrusega lõpetati käesolevas kriminaalasjas menetlus KrMS § 2742 lg 1 alusel seoses menetluse mõistliku aja möödumisega. 3.1 Maakohus ei näinud positiivset prognoosi käesoleva keskmiselt keeruka, kuid mahuka kriminaalasja lahendamiseks mõistliku ajaperioodi jooksul, kuna käesoleva kohtukoosseisu menetluses on järgnevalt üldmenetluses kriminaalasi nr 1-09-21555, milles on kohtuistungid määratud ajavahemikku 01.04.2013 kuni 13.06.2013 ja 02.09.2013 kuni 19.02.
- Seejärel 2 on prokurör hõivatud ajavahemikus 03.03.2014 kuni 27.06.2014, mil üldmenetluses on arutamisele määratud kriminaalasi nr 1-11-
- 3.2 Kohus märkis, et käesolev kriminaalmenetlus hakkas A.S. olukorda mõjutama (st tema suhtes algas kriminaalmenetlus EIÕK art 6 lg 1 mõttes) 03.10.2006, mil ta kahtlustatavana kinni peeti. Seega on kriminaalmenetlus tema suhtes käesoleva aja seisuga väldanud enam kui 6 aastat ning asja arutamine on endiselt esimeses kohtuastmes. Kuna kriminaalasja menetlus on alles esimeses kohtuastmes, siis lisaks menetluse senisele kestusele ja süüdistatavate subjektiivsele õigusele, puudub maakohtu hinnangul ka perspektiiv jõuda jõustunud kohtuotsuseni, kuna KarS § 81 kohaselt aegub kriminaalasi oktoobris
- 3.3 Kooskõlas Riigikohtu lahendiga nr 3-1-1-43-10 leidis maakohus, et kuna käesolevas kriminaalasjas on mõistlik menetlusaeg möödunud (sündmustest on möödas üle 6 aasta) ja seda rikkumist ei ole võimalik muul viisil (näiteks mõistetavat karistust kergendades) hüvitada, siis tuleb KrMS § 2 p 2 ja EIÕK art 6 lg 1 esimese lause alusel A.S. suhtes kriminaalmenetlus lõpetada, sõltumata sellest, millises menetlusstaadiumis asja lahendamine kohtus parajasti on. 3.4 Teiste süüdistatavate osas on aktiivset kohtueelset uurimist mitmesuguste menetlustoimingute läbiviimisega alustatud oktoobris 2008, mil süüdistatav J.K. kuulati kahtlustatavana üle, ja aprillis 2010, mil kahtlustatavatena kuulati üle E. V. , H.P. ja R. R. . Kui asja kohtuliku arutamisega on võimalik alustada mitte varem kui augustis 2014, siis selleks ajaks on kriminaalmenetlus süüdistatav A.S. suhtes väldanud juba peaaegu 8 aastat, J. K. suhtes enam kui 6 aastat ning H. P. , R. R. ja E. V. suhtes enam kui 4 aastat. Kohus leidis, et H. P. , R. R. ja E. V. suhtes ei ole käesolevas kriminaalmenetluses mõistliku aja piir veel ületatud, kuid tulenevalt asjaomaste riiklike institutsioonide suutmatusest mistahes põhjusel alustada asja kohtulikku menetlemist mitte enne kui sisuliselt kahe aasta pärast, siis alustades asja arutamist alles augustis–septembris 2014 esimese astme kohtus, on see piir kahtlemata saabunud.
- Maakohtu määruse peale esitas kaebuse ringkonnaprokurör R. Hlebnikova, taotledes määruse tühistamist. 4.1 Esmalt märgib prokurör, et maakohus on kriminaalmenetluse lõpetamisel aluseks võtnud süüdistatava A.S. õiguse menetlusele mõistliku aja jooksul, teiste süüdistatavate osas ei ole kohus ebaproportsionaalset menetlusaega tuvastanud. Kohus on kriminaalmenetluse lõpetamisel jätnud põhjendamatult tähelepanuta, et kohtu poolt määratud istungiaegadel ei toimunud kohtuistungid just süüdistatava A.S. enda venitamistaktikat kasutava käitumise tulemusena. 07.05.2012 kohtuistungil avaldas süüdistatav A.S. , et viibib alates aprillist 2012 ravil ning esitas kohtule psühhiaater S. Kivaste teatise selle kohta, et ravimite mõju tõttu A.S. kohtuistungitel osaleda ei saa. Kohus määras A.S. tervisliku seisundi kindlakstegemise eesmärgil kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi. Eksperdi arvamuse kohaselt vajas A.S. ravi, mille kestuseks oli 6 kuud ning mille jooksul ei olnud A.S. võimeline kohtuistungitel osalema. Kohtuistungil 03.09.2012 taotles prokurör süüdistatava A.S. suhtes kriminaalmenetluse materjalide eraldamist eraldi menetluseks, et tagada teiste süüdistatavate suhtes menetluse mõistlik kestus, kuid kohus jättis prokuröri taotluse rahuldamata. 4.2 Prokurör märgib, et 14.11.2012 on arstlik komisjon tunnistanud A.S. tervisliku seisundi heas korras olevaks ning seega avanes kohtul võimalus planeerida edaspidiselt kohtumenetlust kindla teadmisega, et süüdistatav A.S. on süüdiv ja kohtukõlbulik menetlusosaline ning et kogu eelneva kohtumenetluse kestel on A.S. esitanud kohtule taotlusi viitega enda tervislikule seisundile sisuliselt eesmärgiga pikendada ebamõistlikult kohtumenetluse aega, s.o kohtumenetlust venitada. Prokuröri hinnangul jättis maakohus menetluse lõpetamisel tähelepanuta, et ajal, mil süüdistatava tervislik seisund välistab tema osavõtu kriminaalmenetlusest, puudub ka riigil objektiivselt võimalus menetlust jätkata ja see 3 lõpule viia. Seega ei saa aega, mil kriminaalmenetlus on isiku haigestumise tõttu edasi lükkunud, käsitada riigipoolse viivitusena. Lisaks pole maakohus pööranud tähelepanu ka prokuröri taotlusele teostada järelevalvet A.S. poolt kohtule esitatud tõendite tegelikkusele vastavuse üle. Prokurör leiab, et olukorras, kus kohus kaalub süüdistatava suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist mõistliku menetlusaja möödumise tõttu, ei saa jätta kontrollimata kõiki võimalikke tõendeid selle kohta, kas menetlusaja pikkus on olulises osas tingitud süüdistatava enda pahausksest käitumisest. Prokuröri arvates on maakohus jätnud kontrollimata tõendid, mis annavad teavet pika menetlusaja tegelike põhjuste kohta. 4.3 Maakohus jättis põhjendamatult tähelepanuta, et käesoleva kriminaalmenetluse puhul on tegemist eriti mahuka ja keskmisest keerukama kriminaalasjaga, mis hõlmab endas suure hulga erinevate äriühingutega teostatud tsiviilõiguslikke tehinguid ning tehingute teostamisel käibedeklaratsioonides esitatud andmete üksikasjalikku kontrolli ja riigil saamata jäänud käibemaksu tuvastamist, kusjuures menetlusalustel äriühingutel puudus elementaarne raamatupidamine ja kogu dokumentatsiooni kokkukogumine komplitseeris olukorda veelgi. Lisaks on kriminaalmenetlust teostatud viie süüdistatava osas, kohtueelses menetluses on kogutud tõendeid kohtule esitamiseks kokku 27 köidet ja asitõendeid kokku 19 köidet. Kriminaalasja raames kuulati eeluurimisel üle 42 tunnistajat, kusjuures tuli kasutada suure hulga tõendite kogumiseks ulatuslikku ja aeganõudvat rahvusvahelist õigusabi ja hiljem tõlketeenust, mis põhjustas tavapärasest suuremat aja- ja ressursikulu. Lisaks takistas kohtueelset menetlust korduvalt A.S. enda käitumine. A.S. jättis korduvalt põhjuseta menetleja kutsetele reageerimata ja menetlustoimingutele ilmumata, mistõttu menetleja oli sunnitud kohaldama A.S. suhtes sundtoomist ja muid kriminaalmenetluse tagamise meetmeid. 4.4 Prokurör märgib, et A.S. jaoks on ebakindlus küsimuses, kas ta tunnistatakse kriminaalkorras süüdi või mitte, kestnud käesolevaks ajaks 6 aastat, J. K. , H.P. ja R. R. jaoks 4 aastat ja E. V. suhtes vaid 2 aastat. Prokurör on seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas ei ole mõistliku menetlusaja võimalik riive sedavõrd intensiivne, et annaks piisava aluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks mõistliku menetlusaja möödumise tõttu.
- Süüdistatava E. V. kaitsja vandeadvokaat K. Namm esitas ringkonnakohtule prokuröri kaebuse osas seisukoha, milles leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks puudub alus. 5.1 Süüdistatav E. V. nõustub maakohtu motiividega ning leiab samuti, et kriminaalmenetluse kestus on ilmselgelt ebaproportsionaalne, võttes arvesse, et kriminaalasja alustati 29.06.
- Samuti juhib E. V. tähelepanu asjaolule, et kriminaalasja lõpetamisel sai ilmselt määravaks asjaolu, et ringkonnaprokuröril polnud võimalik kohtuistungitel enne
- aasta suve lõppu osaleda. Süüdistatava hinnangul ei saa pidada mõistlikuks kohtuistungite alustamist alles kahe aasta pärast, mil möödub kaheksa aastat kriminaalasja alustamisest.
- Oma seisukoha esitas ringkonnakohtule ka süüdistatavate J. K. ja A.S. kaitsja T. V., kes leiab samuti, et maakohtu määrus on põhjendatud ja selle tühistamiseks puudub alus. 6.1 Esmalt parandab kaitsja määruskaebuses esineva ebatäpsuse, märkides, et tegelikkuses on menetlus nii A.S. kui ka J. K. suhtes kestnud alates aprillist 2006, mil nende suhtes teostati esimesed jälitustoimingud. Seega on A.S. ja J.K. olnud allutatud erinevatele menetlustoimingutele alates aprillist 2006, s.o käesolevaks ajaks veidi vähem kui seitsme aasta jooksul. 6.2 Kaitsja märgib, et eeldatavaks menetluse kestuseks antud asjas on kolmveerand aastat ja seda eeldusel, et kõigil menetlusosalistel on võimalik käesolevale menetlusele keskenduda. Prokuröri poolt kohtuistungil avaldatu kohaselt on temal võimalik menetlusega alustada mitte varem kui septembris 2014, kuna selle ajani on ta hõivatud teiste istungitega. Süüdistusakti kohaselt on süüdistatavatele süüks pandavad teod toime pandud ajavahemikul mai 2004 kuni 4 oktoober
- Seega on osa süüdistatavatele süüks pandavatest kuritegudest aegunud enne, kui prokuröril on võimalik maakohtus menetlusega alustada. 6.3 Kaitsja rõhutab veel, et süüdistatav A.S. st tulenevatel põhjustel lükkus menetlus edasi kahel korral kokku ligikaudu nelja kuu võrra, seejuures viimane kuu aega tulenevalt prokuröri taotlusest läbi viia statsionaarne, mitte ambulatoorne ekspertiis. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus.
- KrMS § 2742 lg 1 kohaselt võib juhul, kui kohtulikul arutamisel tuvastatakse, et kriminaalasja ei ole võimalik mõistliku menetlusaja jooksul lahendada ja süüdistatava õiguse rikkumist kriminaalasja arutamisele mõistliku aja jooksul ei ole võimalik muul viisil heastada, kohus süüdistatava nõusolekul KrMS §-s 2052 sätestatud asjaolusid arvestades kriminaalmenetluse lõpetada. KrMS § 2052 sätestab, et kui kohtueelses menetluses ilmneb, et kriminaalasja ei ole võimalik mõistliku menetlusaja jooksul lahendada, võib Riigiprokuratuur kahtlustatava nõusolekul kuriteo raskust, kriminaalasja keerukust ja mahukust, kriminaalmenetluse senist käiku ja muid asjaolusid arvestades kriminaalmenetluse määrusega lõpetada.
- Tulenevalt süüdistatavate J. K. ja T. V kaitsja poolt ringkonnakohtule esitatud seisukohtadest peab ringkonnakohus enne maakohtu määruse põhjendatuse hindamist vajalikuks täpsustada, et tõepoolest on alust lugeda kriminaalmenetlus A.S. ja J. K. suhtes alustatuks maakohtu määruses ja määruskaebuses märgitust varem, ehkki mitte
- aasta aprillist, nagu leiab kaitsja. Nii nähtub kriminaalasja materjalidest, et esimesed jälitustoimingud süüdistatavate suhtes on tehtud
- aasta augusti lõpus. Euroopa Inimõiguse Kohtu (EIK) praktika kohaselt hakkab periood, mida tuleb menetlusaja mõistlikkust hinnates arvestada, kulgema niipea, kui isikule on konventsiooni tähenduses esitatud süüdistus. Menetlusaja mõistlikkuse hindamisel aluseks võetava perioodi alguspunktina on käsitletav näiteks isiku vahistamine või tema suhtes kohtueelse menetluse alustamine nii, et isik on ametlikult uurimisest teada saanud või uurimine mõjutab teda (RKÜK 3-3-1-85-09, p 84). Samuti tuleb kriminaalmenetlus lugeda alanuks ajast, mil ametivõimud rakendavad isiku suhtes eksisteeriva kuriteokahtluse kohta tõendite kogumiseks meetmeid, millega sekkutakse isiku teadmata tema eraellu (EIK 18.01.2007 Šubinski vs Sloveenia, p 65). Kuivõrd jälitustegevusega sekkuti isikute eraellu, tuleb kriminaalmenetlus A.S. ja J. K. suhtes lugeda alustatuks alates jälitustoimingute tegemisest, ehkki ametlikud kahtlustused esitati isikutele hiljem, s.o vastavalt
- aasta oktoobris ja
- aasta novembris.
- Eeltoodud ebatäpsus ei mõjuta aga ringkonnakohtu poolt maakohtu määrusele antavat hinnangut – menetluse mõistliku aja kulgemise alguspunkti arvestamine varasemast ajast pigem kinnitab maakohtu seisukohta, et käesolevaks ajaks on mõistlik menetlusaeg möödas. Süüdistusakti kohaselt alustati käesoleva kriminaalasja menetlust 29.06.2006, süüdistusakt saadeti Viru Maakohtusse 16.12.2010 ning süüdistatavad anti maakohtu määrusega kohtu alla 10.08.
- Eeltoodust nähtub, et kriminaalasja kohtueelne menetlus kestis ligikaudu neli ja pool aastat ning süüdistatavate kohtu alla andmiseni möödus veel üle poole aasta, s.o kriminaalasja alustamisest kohtumenetluseni kulus üle viie aasta. Prokurör on määruskaebuses väitnud, et kriminaalasja kohtueelset menetlust takistas süüdistatava A.S. käitumine, kes jättis korduvalt põhjuseta menetleja kutsele reageerimata ja menetlustoimingutele ilmumata, mistõttu menetleja oli sunnitud kohaldama tema suhtes sundtoomist ja muid kriminaalmenetluse tagamise meetmeid. Prokurör ei ole oma väidet 5 täpsustanud ega esitanud konkreetseid kuupäevi, millistel A.S. menetleja kutsel ilmumata jättis. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on A.S. suhtes menetleja määrusega kohaldatud sundtoomist 28.04.2010 põhjusel, et ta ei ilmunud samaks päevaks kokku lepitud ülekuulamisele ning menetlejal ei õnnestunud temaga ühendust saada. Isiku kinnipidamise protokolli kohaselt peeti A.S. aga juba samal päeval oma elukohas kinni. Toimikutest ei nähtu, et A.S. oleks korduvalt menetleja kutsel ilmumata jäänud. Seega ei nõustu ringkonnakohus prokuröriga, et kohtueelse menetluse kestus on tingitud süüdistatava enda käitumisest.
- Maakohus on prokuröri hinnangul jätnud tähelepanuta, et ajal, mil süüdistatava tervislik seisund välistab tema osavõtu kriminaalmenetlusest, puudub ka riigil objektiivselt võimalus menetlust jätkata ja see lõpule viia. Ringkonnakohus möönab, et tõepoolest lükkus kriminaalasja kohtulik arutamine A.S. tervislikust olukorrast – diagnoositud raskest depressioonist – tingituna edasi. Samas on kohus seisukohal, et kriminaalasja arutamise edasilükkumine kuue kuu võrra (07.05.2012 kuni 19.11.2012) ei oma käesoleval juhul, mil kriminaalmenetlus on kestnud kokku üle kuue ja poole aastat, olulist tähtsust.
- Samuti puudub ringkonnakohtul alus arvata, et A.S. tervislikust olukorrast tingitud kohtuliku arutamise edasilükkamise taotluste näol oleks tegemist olnud A.S. poolt kriminaalmenetluse pahatahtliku venitamisega. Nii on A.S. viibinud psühhiaatrilisel ravil alates märtsist 2012, s.o juba kaks kuud enne 07.05.2012 toimunud esimest kohtuistungit. 08.05.2012 määras kohus A.S. le ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi, mille tulemusena 21.05.2012 koostatud ekspertiisiakti kohaselt vajas A.S. intensiivset psühhiaatrilist ravi minimaalse kestusega pool aastat. Ravi tulemusena A.S. tervislik seisund paranes, kuid vahetult enne kohtuasja arutamiseks määratud kuupäeva 03.09.2012 halvenes tema tervis taas. Prokuröri taotlusel teostati A.S. suhtes statsionaarne kohtupsühhiaatriline ekspertiis ning 14.11.2012 koostatud ekspertiisiakti kohaselt ei esinenud A.S. l sel ajal psühhiaatrilisi tervisehäireid ning ta oli võimeline osalema kohtumenetluses. Asjaolu, et statsionaarne kohtupsühhiaatriline ekspertiis tunnistas A.S. võimeliseks osalema kohtumenetluses, ei anna alust väita, et varasem ambulatoorne ekspertiis ning kohtule esitatud muud tõendid oleksid olnud ebaõiged. Materjalide kohaselt sai A.S. psühhiaatrilist ravi alates
- aasta märtsist, sealhulgas 11.–20.09.2012 psühhiaatriakliinikus. Seega võis süüdistatava tervislik seisund statsionaarse ekspertiisi teostamise ajaks olla ravi tulemusel paranenud. Seega on prokuröri väide A.S. poolt menetluse teadlikust venitamisest paljasõnaline.
- 14.11.2012 koostatud ekspertiisiakti kohaselt langes ära A.S. tervislikust seisundist tulenev menetlustakistus. 19.11.2012 toimunud istungil avaldas aga prokurör, et varem kokkulepitud istungipäevadest, millest oli selleks ajaks järgi jäänud kaksteist, ei piisa niivõrd mahuka kriminaalasja arutamiseks. Seetõttu esitas prokurör taotluse lükata asja arutamine edasi esimesele võimalikule ajale, s.o alates augustist
- Ehkki ringkonnakohus nõustub prokuröriga, et tegemist on mahuka ja keskmisest keerukama kriminaalasjaga, leiab kohus eeltoodud asjaolusid arvestades, et ajaks, mil jõutakse süüasja kohtuliku arutamiseni, on mõistlik menetlusaeg möödas. Kohtukolleegium on seisukohal, et kriminaalasja keerukus ja mahukus ei õigusta lõpmatult kriminaalmenetluse pikaajalisust. Seda enam, et käesoleval juhul on kohtuliku arutamise lükkumine
- aasta augustisse tingitud prokuröri ja maakohtu hõivatusest, s.o asjaomaste asutuste nappidest ressurssidest ning sellest tulenevast suutmatusest arutada kriminaalasja ilma oluliste viivitusteta. Sellises olukorras ei õigusta ringkonnakohtu hinnangul avalik huvi isikute karistamise vastu enam süüdistatavate subjektiivsete õiguste riivet ning kriminaalmenetlus tuleb lõpetada.
- Maakohus on ringkonnakohtu arvates põhjendatult leidnud, et kuna kriminaalasja menetlus on alles esimeses kohtuastmes, siis puudub käesolevas kohtuasjas seadusjõustuva kohtuotsuse perspektiiv. Nii sätestab KarS § 81 lg 6, et isikut ei tohi kuriteo aegumise 6 katkemisele vaatamata kuriteo toimepanemises süüdi mõista ega karistada, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud sama paragrahvi lõikes 1 sätestatust viie aasta võrra pikem aeg, s.o teise astme kuriteo puhul kümme aastat. Süüdistusakti kohaselt on kriminaalmenetluse esemeks olevad jätkuvad osateod toime pandud ajavahemikus 2004 mai kuni 2006 oktoober. Seega aeguks käesolev kuritegu
- aasta oktoobris ning edasi oleks süüdistatavate süüditunnistamine ja karistamine välistatud. Ringkonnakohtu hinnangul on kriminaalasja mahukust ja keerukust arvestades vähetõenäoline nimetatud ajaks jõustunud kohtuotsuseni jõudmine, mistõttu menetluse jätkamine on ka sellest tulenevalt põhjendamatu.
- Eeltoodust lähtuvalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Paavo Randma Maarika Kuusk 7 Aarne Sarjas