KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2013.a. kell 15.45, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-1281 Kohtunik Heiki Kolk Kohtuistungi sekretär Kerli Mikson, Mer

§ 402

lg 1 ja

§ 199lg 1 p 1 ning Kar

S § 86 lg 1,1¹ , kohus määras:

1. Lõpetada menetlus kriminaalasjas nr 1-13-1281 ja kohaldada Andres Dooneri suhtes psühhiaatrilist sundravi SA Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinikus kuni ohtlikkuse äralangemiseni.
2. KarS § 86 lg 1¹ alusel kohaldatakse psühhiaatrilist sundravi algselt statsionaarse ravina.
3. Tõkend –elukohast lahkumise keeld – kohtumääruse jõustumisel tühistada.
4. Käesoleva määruse jõustumise järgselt edastada määruse koopia Andres Dooneri suhtes psühhiaatrilise sundravi kohaldamiseks SA Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinikule (asub Jämejala pargi majas nr 1 – Jämejala küla, Pärsti vald, Viljandimaa 71024; valveõe tel: 435 4244, tel: 435 4241). Koos käesoleva määruse koopiaga edastada raviasutusele ka koopia ühes eksemplaris Andres Dooneri suhtes tehtud kohtupsühhiaatriaekspertiisi aktist.
5. Jätta menetluskulud

§ 183

alusel summas määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud kokku 144 eurot ja ekspertiisi tegemise kulud summas 289 eurot, kokku 433 eurot riigi kanda. Edasikaebamise kord

§ 383

lg 1,

§ 384

lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus.

§ 386

lg 1,

§ 387

lg 1 alusel esitatakse määruskaebus kirjalikult Tartu Maakohtule Võru kohtumajale 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kriminaalasja kohtusse saatmise määruse sisu Lõuna Ringkonnaprokuratuuri poolt kohtusse saadetud psühhiaatrilise sundravi kohaldamise määrusest nähtuvad järgmised asjaolud. Politsei – ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Võru politseijaoskond alustas

1. oktoobril 2012 selles, et
2. oktoobril 2012 kella 12.30 ajal kaasas Andres Dooner Võru linnas Tamula järve ääres sugulise kire rahuldamisele suguühendusest erineval viisil lapsealise (xxxxxxxxxx. a sündinud) M. H. . Andres Dooner küsis lapselt, kas too tahab, et ta midagi näitaks ja vastust saamata laskis püksid alla ja paljastas oma suguelundi. Ülalkirjeldatud Andres Dooneri õigusvastane käitumine on kvalifitseeritav KarS § 146 järgi –sugulise kire rahuldamisena lapseealisega. Andres Dooner’ile on tehtud ambulatoorne kohtupsühhiaatriline ekspertiis (akt nr 15/2013 t. l 3945/, mille käigus jõuti järeldusele, et Andres Dooner põeb esiteks kerget vaimset alaarengut olulise käitumishäirega (haiguste klassifikatsioon F70.1) ning lisaks ekshibitsionismi (haiguste klassifikatsioon F65.2), s. o seksuaalsuunitluse häire ehk parafiilia, mis avaldub uuritaval korduva ja püsiva tendentsina demonstreerida oma suguelundeid võõrastele inimestele (naistele ja lastele) avalikus kohas. Suguelundite demonstreerimise tung on isiku kontrollile raskesti alluv. Ekshibitsionism on Andres Dooneri puhul üheks vaimsest alaarengust lähtuva käitumishäire avalduseks, mis on seotud tema baasiliste tungide kontrollmehhanismide puuduliku arenguga ning kognitiivsest defektist tuleneva kriitika puudumisega oma käitumise keelatuse suhtes. Eksperdi hinnangul ei olnud Andres Dooner
3. oktoobril 2012 Võru linnas Tamula järve ääres lapsealisele paljastatud suguelundit näidates võimeline oma teost aru saama ja käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima. Samuti pole oma psüühilisest seisundist lähtuvalt võimeline osalema kohtuistungil. A. Dooneri suhtes on vajalik meditsiinilise mõjutusvahendina kohaldada psühhiaatrilist sundravi vastavalt KarS § 86-le, sest tal diagnoositud psüühikahäired on püsiva kroonilise iseloomuga ja mida pole ravimitega võimalik korrigeerida. Küll aga saab psühhiaatrilise raviga korrigeerida A. Dooneril esinevaid emotsionaalseid ja käitumuslikke reaktsioone. A. Dooneril esineva intellektidefekti üheks avalduseks on ekshibitsionism, mille tõttu ei suuda ta püsivalt oma enesepaljastamise tungi kontrollida. Tal puudub kriitika häire ja oma käitumise ning ravivajaduse suhtes ning vaimset alaarengust lähtuvalt pole ette näha kriitika kujunemist. Seega vajab Andres Dooner turvalist ja kontrollitud keskkonda, kus oleks tagatud järjepidev ravi ja probleemse käitumise juhtimine, vastasel juhul võib ta olla ohtlik ühiskonnale. A. Dooneri ohtlikkus ühiskonnale seisnebki selles, et ta pole kestvalt võimeline aru saama oma tegude tähendusest ja tagajärgedest, tal puudub kontroll oma käitumise üle ning tal on probleeme on tunde- ja tahteelu reguleerimisega. Andres Dooneri poolt toimepandud õigusvastast tegu kinnitavad kannatanu M. H. ütlused (tl 5-7); tunnistaja E. J. ütlused (tl 2-4); tunnistaja E. J. ütlused (tl 8-10); kannatanu esindaja A. H. ütlused (tl 11-12); tunnistaja E. J. kahtlustatava fotode järgi äratundmiseks esitamise protokoll; (tl. 19-20); tunnistaja E. J. kahtlustatava fotode järgi äratundmiseks esitamise protokoll (tl. 23-24). 2

§ 397

lõikes 2 sätestatule, kui prokuratuur tunnistab kohtueelse menetluse lõpuleviiduks, koostab ta kriminaalasja kohtusse saatmise määruse karistusseadustikus sätestatud psühhiaatrilise sundravi kohaldamiseks.

§-dest 397 lg 2 ja 398, Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi määras tunnistada käesolevas kriminaalasjas menetlus lõpuleviiduks, edastada kriminaaltoimik Tartu Maakohtu Võru kohtumajale ja KarS § 86 alusel taotleda Andres Dooneri suhtes psühhiaatrilise sundravi kohaldamist. Kohtumenetluse poolte seisukohad Prokurör jäi esitatud määruse juurde ja palus Andres Dooneri suhtes menetlus lõpetada ning kohaldada psühhiaatrilist sundravi. Andres Dooner ei suuda oma käitumist kontrollida ja ta vajab ravi käitumise korrigeerimiseks Andres Dooneri kaitsja leidis, et prokuratuuri määruses kirjeldatud tegu on tõendamist leidnud kannatanu ja tunnistaja ütlustega, isikut on sarnase teo eest korduvalt karistatud. Kaitsja nõustub prokuratuuri määrusega. Andres Dooner avaldas, et on elujõus mees ja vajab naist, ei ole kellelegi kallale läinud ja kedagi vägistanud. Haiglas oleku vastu pole midagi, kui see ainult aitaks. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et prokuröri taotlus Andres Dooneri suhtes psühhiaatrilise sundravi kohaldamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KarS § 2 lg 2 kohaselt saab isikut karistada teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Vastavalt KarS § 32 lg 1 teisele lausele on isik teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puuduvad süüd välistavad asjaolud. KarS § 33 järgi isik on süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Tulenevalt KarS § 34 p 1 ei ole isik süüdiv, kui ta teo toimepanemise ajal ei olnud võimeline aru saama oma teo keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima seoses vaimuhaigusega.

§ 393

sätestab, et kui isik on pannud õigusvastase teo toime süüdimatus seisundis või kui ta on pärast kohtuotsuse tegemist, kuid enne karistuse ärakandmist jäänud vaimuhaigeks või nõdrameelseks või kui tal on tekkinud muu raske psüühikahäire või kui tal on nimetatud seisund tuvastatud kohtueelse menetluse või kohtumenetluse ajal, toimetatakse tema suhtes kriminaalmenetlust vastavalt

16.peatüki sätetele. Tõendamiseseme asjaolud osundatud paragrahvis nimetatud isiku puhul on

§ 394

p 1-5 järgi õigusvastane tegu; süüdimatu seisund õigusvastase teo toimepanemise ajal; haigestumine pärast kohtuotsuse tegemist kuid enne karistuse ärakandmist või karistusjärgse kinnipidamise ajal või haigestumine kohtueelse menetluse või kohtumenetluse ajal; vaimne seisund kriminaalmenetluse ajal; tema edasise käitumise ohtlikkus iseendale või ühiskonnale ning psühhiaatrilise sundravi kohaldamise vajalikkus. KarS § 146 sätestab vastutuse täisealise isiku poolt noorema kui neljateistaastase isiku kaasamise suguühendusest erineval viisil sugulise kire rahuldamisele. Kohus leiab, et A. Dooneri süü on tõendamist leidnud kannatanu M. H. ja kannatanu esindaja A. H. ütlustega; tunnistajate E. J. , E. J. ütlustega aga samuti E. J. kahtlustatava fotode järgi äratundmiseks esitamise protokollidega. Avaldatud ja uuritud tõenditest nähtuvalt pani süüdistuses kirjeldatud teo toime Andres Dooner, kannatanud on isiku fotode järgi ära tundnud. 3

§ 199lg 1 p 1 alusel Kohus leiab, et Andres Dooner on ohtlik ühiskonnale.

Kuna isik ei saa aru oma käitumise tähendusest ja ei ole võimeline käitumist juhtima, ta avalikus kohas suguelundite demonstreerimine on aset leidnud alaealiste ees, on alust arvata, et Andres Dooneri käitumishäire on süveneva iseloomuga. Kohus nõustub prokuratuuri seisukohaga, et Andres Dooner vajab psühhiaatrilist sundravi oma käitumise korrigeerimiseks. KarS §-st 86 lg 1 ja 3 alusel määrab kohus Andres Doonerile psühhiaatrilise sundravi psühhiaatriaasutuses kuni ohtlikkuse äralangemiseni. Käesolevas kriminaalasjas esinevad järgmised menetluskulud: kohtupsühhiaatriaekspertiisi kulu 289 eurot; riigi õigusabi korras määratud tasu ja kulu kokku 144 eurot. Seega on menetluskulud kokku 433 eurot.

§ 183

kohaselt hüvitab menetluskulud kriminaalmenetluse lõpetamise korral riik, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti. Kuna

-s ei ole menetluskulude hüvitamist psühhiaatrilise sundravi kohaldamise menetluses sätestatud teisiti, siis jätab kohus kõik menetluskulud käesolevas asjas riigi kanda. Heiki Kolk kohtunik 4