Obsah (7)

§ 2§ 116§ 117§ 38§ 150§ 196§ 29

Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Heli Väinaste Määruse tegemise aeg ja koht 09.01.2013, Rakvere kohtumaja, kirjalikus eelmenetluses Kohtuasja number 4-12-4861 Väärteoasi Per Martin Tve

§ 2ja Kr

MS § 161 lg-st 1 kohustuslik kaasata menetlusse tõlk. Sama paragrahvi teise lõike järgi on tõlk erialakeelt oskav isik. Käesolevas väärteoasjas on isiku ülekuulamisel

1. mail 2011.a. osalenud tõlgina A A (sünd xxxx), kes ei valda erialast inglise keelt. A A on taotluse esitajale kuuluvas ettevõttes töötaja, kes oskab inglise keelt üksnes suhtlustasandil ning seetõttu on hälbitud KrMS § 161 lg 2 nõuetest. Väärteoprotokoll on koostatud ja selle koopia antud isikule olukorras, kus tal puudus võimalus aru saada väärteoprotokolli teokirjeldusest ja ka muudest väärteoprotokollis esitletud andmetest. Väärteoprotokollist ei nähtu, et väärteoprotokolli koostamise ja kätteandmise juures oli tõlk. Vastavalt KrMS § 161 lg-le 4 on tõlgi kohustusliku osavõtuta teostatud menetlustoiming tühine. Seetõttu on nii väärteoprotokolli AB1050332 kätteandmine kui ka menetlusaluse isiku ülekuulamine
2. mail 2011.a. õigustühised ning nende alusel koostatud väärteootsus õigusvastane. Menetlustoimingu puhul, mis on tühine, loetakse, et seda pole kunagi toimunud. Järelikult ei ole Per Martin Tvengsberg`ile väärteoprotokolli kätte antud. Taotluse esitaja oli otsuse kättesaamise ajal 74-aastane eesti keelt mittevaldav isik, kellele politseiametnikud jätsid selgitamata, et üleantav dokument on väärteootsus ning et seda saab vaidlustada 15 päeva jooksul Viru Maakohtus. Kuivõrd otsuse kättesaamiselgi tuleb tulenevalt KrMS § 161 lg-st 1 kaasata menetlusse tõlk, et isik saaks otsuse sisust (sh vaidlustamise korrast) ka sisuliselt aru, on käesoleval juhul tõlgi kaasamata jätmine põhjustanud isiku kaebeõiguse rikkumise, mida saab kõrvaldada üksnes kaebetähtaja ennistamisega. Per Martin Tvengsberg tasus seetõttu rahatrahvi ekslikult. Taotluse esitaja sai teada asjaolust, et tema suhtes on tehtud väärteootsus alles siis, kui ta
3. septembril 2012.a. pöördus Advokaadibüroosse Küllike Namm koos tsiviilasja nr 2-12-34425 materjalidega ning palus end nimetatud tsiviilasjas esindada. Kaebuse esitaja kaitsja selgitas tsiviilasja raames toimunud konsultatsiooni käigus Per Martin Tvengsberg`ile, et hagiavalduses on hageja esindaja kirjutanud, et tema suhtes on piirkonnavanem Tiit Jõgi teinud 27.05.2011.a. väärteootsuse 2590,10,
4. See oli esimene kord, kus menetlusalune isik sai teada, et tema suhtes on Eesti Vabariigis tehtud mingisugune karistusotsus. Kohtumääruse põhjendused Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi

) § 114 lg 1 p 2 järgi on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale. Sama paragrahvi lõige 4 järgi esitatakse kaebus üldmenetluses tehtud otsuse peale maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.

§ 116

järgi nõuab maakohus pärast üldmenetluses käesoleva seadustiku § 73 lõike 1 kohaselt tehtud kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse saamist viivitamata 2 väärteotoimiku otsuse teinud kohtuväliselt menetlejalt. 10.10.2012.a. saabusid kohtule kohtuväliselt menetlejalt väärteoasja materjalid Per Martin Tvengsberg`i kohta.

§ 117

lg 1 p 1 kohaselt kontrollib maakohtunik eelmenetluses asja kohtualluvust ning käesoleva seadustiku §-de 114 ja 115 nõuete täitmist. Kohtuistungi korraldamise kohustust seadus ette ei näe, s.t eelmenetlus on kirjalik. Kohtule esitatud kaebuses on taotletud kaebetähtaja ennistamist. Taotlust on põhjendatud sellega, et kaebuse esitaja ei saanud tõlgi puudumise ja politseinike ebaõigete selgituste tõttu 27.05.2011.a. väärteootsuse sisust ja selle vaidlustamise võimalikkusest aru ning sai teada asjaolust, et tema suhtes on Eesti Vabariigis tehtud karistusotsus alles 25. septembril 2012.a. ning kuivõrd kaebuse esitaja leiab, et tema suhtes tehtud väärteoprotokoll ja otsus väärteoasjas on õigusvastased ja -tühised, mida saab kõrvaldada üksnes kaebetähtaja ennistamisega, siis taotlebki kaebuse esitamise tähtaja ennistamist.

§ 38

lg 1 kohaselt järgitakse menetlustähtaegade arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 lg 1 kohaselt ennistab kohus mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaja. Kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks § 172 lg 2 kohaselt on mh asjaolu, mida kohus peab mõjuvaks. Kehtiva kohtupraktika alusel omaksvõetud seisukohtade järgi saab mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust (nii isikuvälised kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud), mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul esineb selline objektiivne takistus, mis tegi kaebuse esitajal võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Kaebusele lisatud Per Martin Tvengsberg`i passi koopiast nähtub, et tegemist on xxxx kodanikuga, kes on sündinud 26.07.1936.a. Kohus peab usutavaks, et isik ei valda sel tasemel eesti keelt, et aru saada tema suhtes toimunud menetlusest. Kohtuvälise menetleja poolt kohtule saadetud väärteoasja materjalide kohaselt ei ole väärteoprotokolli koostamise juures viibinud tõlki. Menetlusalune isik on küll andnud enda allkirja protokolli sellele osale, kus on menetlusaluse isiku õigused ja kohustused tõlgitud inglise keelde, kuid selle alusel ei ole võimalik väita, et isik sai aru väärteoprotokolli teokirjeldusest ja muudest väärteoprotokollis esitletud andmetest. Protokollist nähtub küll ka, et menetlusalune isik on andnud oma ütlused eraldi, st koostatud on ülekuulamise protokoll ning ülekuulamise protokolli kohaselt osales ülekuulamisel tõlk A A, kuid kaebuse kohaselt on A A taotluse esitajale kuuluvas ettevõttes töötaja, kes oskab inglise keelt üksnes suhtlustasandil ja ei valda erialast inglise keelt. See tähendab aga, et menetlusse ei olnud tõlki kaasatud, mis on aga tulenevalt

§ 2ja Kr

MS § 161 lg-st 1 kohustuslik. Kohtule saadetud väärteoasja materjalidest nähtub ka, et väärteootsus on menetlusalusele isikule saadetud posti teel 27.05.2011.a. ning Karistusregistri andmetel on vaidlustatava otsuse alusel määratud rahatrahv summas 57,52 eurot tasutud 09.06.2011.a., mis teeb kohtu jaoks usutavaks kaebuse esitaja väite selle kohta, et saades väärteootsuse läks ta kohtuväliselt menetlejalt küsima, millega tegu, kuid keelebarjääri tõttu jäi talle arusaamatuks tema suhtes tehtud otsuse sisu ja selle vaidlustamise võimalikkus. Kaebuse kohaselt sai menetlusalune isik tema suhtes tehtud väärteootsuse kohta esmakordselt sisulist teavet 25.09.2012.a., kui ta pöördus advokaadibüroosse. Kohtul ei ole nimetatud väites samuti põhjust kahelda.

§ 150

lg 1 p 9 sätestab, et väärteomenetlusõigust on oluliselt rikutud, kui väärteoasja on arutatud tõlgi osavõtuta keeles, mida menetlusalune isik ei valda. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuigi kaebus on kohtusse saabunud 01.10.2012.a., s.o seaduses antud tähtaega ületades, esineb käesoleval juhul mõjuv põhjus kaebetähtaja 3 möödalaskmiseks ning seetõttu tuleb rahuldada Per Martin Tvengsberg`i taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Kohus lähtus eeltoodust ja kohaldas

§ 117lg 1 p 1, § 38 lg 1 ja Kr

MS §

1. Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Heli Väinaste Ärakiri õige Nooremreferent (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne Tartu Ringkonnakohtu 05.02.2013 RESOLUTSIOON
2. Juhindudes

§ 196lg 2 jätta Viru Maakohtu 9.

jaanuari 2013 kohtumäärus muutmata ja kohtuvälise menetleja esindaja politseileitnant Margo Kuke määruskaebus rahuldamata. 2.

§ 29lg 1 p 5 ja Kar

S § 81 lg 3 alusel lõpetada väärteomenetlus nr. 2590,10,002522 seoses väärteo aegumistähtaja möödumisega. Kohtumäärus jõustus

1. veebruaril
2. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. Nooremreferent Lea Herne 4