1-13-1641/2

1-13-1641 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-1641 Kohtukoosseis Mati Kartau Vaidlustatud lahend Riigiprokuratuuri
2. jaanuari 2013 määrus kaebuse rahuldamata jätmises Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Arve Kangori esindaja vandeadvokaat Karl Saavo kaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 208 lg 5 jätta Riigiprokuratuuri
3. jaanuari 2013 määrus muutmata ning Arve Kangori esindaja vandeadvokaat Karl Saavo kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 385 p 11 kohaselt on määrus lõplik ja ei kuulu edasikaebamisele. Asjaolud Lõuna Ringkonnaprokuratuuri laekus 18.10.2012 Arve Kangori avaldus E.R. suhtes kriminaalmenetluse alustamiseks KarS § 121 alusel seoses 21.06.2012 päeval lõuna paiku XXX avaldaja ja E.R. u kinnistute piiril aset leidnud vahejuhtumis. 15.11.2012 teatisega jättis Lõuna Ringkonnaprokuratuur kriminaalmenetluse alustamata järgneval põhjendusel. Eelnevalt oli juba Lõuna Prefektuuri kriminaalbüroo Võru kriminaalteenistuse menetluses kriminaalasi nr 12260102622, mis käsitleb A. Kangori avalduses viidatud sündmust: 21.06.2012 päeval asetleidnud sündmust A. Kangori ja E.R. u vahel. Kriminaalasja nr 12260102622 kohtueelsel menetlemisel on kogutud tõendeid eesmärgil selgitada objektiivselt välja sündmuse kõik asjaolud. Üle on kuulatud E.R. , I.P. , R.H. , A. Kangor. Kogutud materjali põhjal on põhjendatud asuda seisukohale, et 21.06.2012 päeval XXX A. Kangori ja E.R. u vahel asetleidnud tüli ja vahejuhtumi põhjustaja ja algataja oli A. Kangor ise. Kogutud tõendite alusel esitati 16.10.2012 A. Kangorile kahtlustus KarS § 121 alusel selles, et tema 21.06.2012 kella 12.30-13.00 paiku XXX E.R. u kinnistul pani toime teise inimese suhtes kehalise väärkohtlemise, mis seisnes selles, et lõi E.R. ule rusikaga näo piirkonda ja surus sõrmedega vasaku silma piirkonda ning muljus ja väänas kannatanul käsi, püüdes ära võtta kirvest, mida E.R. hoidis käes. Omavahelise rüseluse käigus viskas E.R. kirve maha väidetavalt selleks, et see ei satuks agressiivselt meelestatud A. Kangori kätte. Seega on kriminaalasja nr 12260102622 kohtueelsel uurimisel juba eelnevalt põhjalikult käsitletud A. Kangori poolt esitatud avalduses toodud sündmust, selle asjaolusid ning A. Kangori ja E.R. u osalust ja käitumist selles. Eeluurimise käigus ei ole kogutud tõendeid, mis kinnitaksid, et E.R. oleks tegutsenud A. Kangori suhtes kehalise väärkohtlemise osas vähemalt kasvõi kaudse tahtlusega, mistõttu E.R. u käitumises ei esine KarS § 121 järgi kvalifitseeritavat kuriteo koosseisu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 199 lg 1 p 1 puudub alus kriminaalmenetluse alustamiseks avalduses esitatud asjaolude osas. 10.01.2013 registreeriti Riigiprokuratuuris A. Kangori kaebus kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale. Kaebuses esitab kaebaja oma versiooni juhtunust ning kirjeldab E.R. u poolt toime pandud õigusrikkumisi. Riigiprokuratuuri määruse sisu Riigiprokuratuur jättis 24.01.2013 määrusega A. Kangori kaebuse rahuldamata. Prokuröri abi leidis, et vaidlustatud otsustus on seaduslik ja põhjendatud selles nimetatud motiividel ning kaebuses esitatud põhjendused ei anna alust selle tühistamiseks. Kohtupraktika loeb korrektseks ja seaduslikuks kriminaalmenetluse alustamata jätmise uurimisasutuse või prokuratuuri poolt, kui kuriteoteates nimetatud sündmuse osas on juba alustatud kriminaalmenetlust. Kriminaalmenetluse alustamise süsteem eeldab kriminaalmenetluse alustamist mitte kuriteo toimepannud isiku, vaid süüteofakti suhtes ehk teisisõnu, kuriteotunnuste esinemist kontrollitakse faktilistest asjaoludest lähtuvalt. Seega puudub alus uue/täiendava kriminaalmenetluse alustamiseks sama sündmuse ja samade osapoolte suhtes. Kriminaalmenetluse lõppstaadiumis, tõendite kogumise järel, analüüsitakse toimunud sündmust lähtuvalt tuvastatud faktilistest asjaoludest mitte lähtudes sellest, kes on avalduse esitanud esimesena ja kes nimelt oli kuulatud üle kannatanu või kahtlustatavana. Seega ei ole kriminaalmenetluses välistatud, et kohtueelse menetluse staadiumis muutuvad menetlusosaliste staatused tulenevalt tõendite põhjal tuvastatud asjaoludest. Prokuröri abi leidis, et uue kriminaalmenetluse alustamine sama sündmuse osas ei ole millegagi põhjendatud. Kaebuses esitatud taotluste sisu A. Kangori esindaja esitas Riigiprokuratuuri 24.01.2013 määruse peale kaebuse, milles taotleb Riigiprokuratuuri määruse tühistamist ning prokuratuuri kohustamist alustama kriminaalmenetlust E.R. u suhtes. Kaebuse esitaja ei nõustu Riigiprokuratuuri seisukohtadega olemasolevate tõendite hindamisel. Kannatanu E.R. annab asjas ennastõigustavaid ütlusi. Tegelikult oli E.R. u näol verd, mis tilkus A. Kangori käe haavast. E.R. lähenes esmalt kirvega M.L. , kui väravast väljus A. Kangor, jättis ta M.L. i rahule ja ründas kirvega A. Kangorit. Selle käigus kukkus A. Kangor maha ja E.R. temale kirvega peale. Kirves kukkus A. Kangori pea kõrvale maha. Tunnistaja R.H. ütlused ei ole usaldusväärsed. Nii ei ole võimalik, et A. Kangor oleks hammustanud E.R. ut põsest, kuna A. Kangoril puuduvad esihambad seoses avariiga. E.R. u näole sai veri tilkuda ainult A. Kangori lõikehaavadega käest. Tunnistaja I.P. A. Kangor sündmuskohal ei näinud. Tema ütlused ei ole samuti usaldusväärsed, teda ei ole jäädvustatud ka fotodel, mida tegi sündmuse ajal kohalviibinud M.L. . A.K. tuli kohale politsei väljakutsel, ta jõudis kohale hiljem. Tema osavõtul koostati ainult akt. Kriminaalasjas on tunnistajate hulgast alusetult välja jäetud M.L. , kes viibis vahetult sündmuse juures ja filmis ning pildistas seda. Tema kutsus välja ka politsei. Politseiametnik -2- on alusetult märkinud M.L. i tunnistajana ülekuulamise protokolli ankeetandmetesse, et tegemist on A. Kangori elukaaslasega. Tegelikult on M.L. valla poolt määratud hooldaja. M.L. ei ole keeldunud ütluste andmisest, vaid soovis ütlusi kirja panna oma sõnade järgi vastavalt tegelikkusele. Uurija keeldus sellest. Kaebuse esitaja märgib, et kriminaalasjas on tegemata jäänud M.L. i põhjalik ülekuulamine, samuti ei ole lisatud kõiki fotosid kõnealusest sündmusest, kuigi M.L. ja A. Kangor neid uurijale pakkusid. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja alustamata jätmise materjalidega nr 12760000182, Riigiprokuratuuri määrusega ning A. Kangori esindaja kaebusega, leiab, et A. Kangori esindaja kaebus Riigiprokuratuuri 24.01.2013 määruse peale on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
5. KrMS § 208 lg 1 kohaselt kui KrMS § 207 lg 1 või lg 2 nimetatud kaebus on Riigiprokuratuuri määrusega jäetud rahuldamata, võib kaebuse esitanud isik määruse advokaadi vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus. Seega on ringkonnakohtul pädevus KrMS § 208 alusel esitatud kaebuse lahendamisel otsustada, kas kriminaalmenetluse alustamine võiks olla vajalik selgitamaks välja võimalikud tähtsust omavad asjaolud. Samas peab ringkonnakohus arvestama, et vastavalt KrMS § 30 lg 1 juhib kohtueelset menetlust prokuratuur, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse.
6. Ringkonnakohus nõustub Riigiprokuratuuri määruses sedastatuga, et käesolevas asjas pole kriminaalmenetluse alustamine põhjendatud. E. Kangori avaldusest nähtuvalt taotleb ta kriminaalmenetluse alustamist sündmuse suhtes, mis leidis aset 21.06.2012 lõuna paiku XXX A. Kangori ja E.R. u vahel neile kuuluvate kinnistute piiril. Sündmusega on samuti seotud I.P. , R.H. ja M.L. . Uuritav sündmus on nii ajaliselt kui ruumiliselt identselt seotud ning tegevust ei ole võimalik lahutada eraldi episoodideks. Samuti nähtub kriminaalasja alustamata jätmise materjalidest, et samade osapoolte vahel toimunud sündmuse suhtes on juba alustatud kriminaalmenetlust (kriminaalasi nr 12260102622). Ringkonnakohus nõustub Riigiprokuratuuri poolt sedastatuga, et kriminaalmenetlust alustatakse mitte kuriteo toime pannud isiku, vaid süüteofakti suhtes. Kriminaalmenetluse alustamata jätmise materjalidest nähtuvalt on kriminaalasjas nr 12260102622 üle kuulatud E.R. , I.P. , R.H. ja A. Kangor, et välja selgitada 21.06.2012 toimunud sündmuse asjaolud. Kuna kriminaalmenetluse eesmärk on objektiivselt välja selgitada kuriteosündmuse asjaolud, puudub vajadus täiendava kriminaalmenetluse alustamiseks sama sündmuse ja samade osapoolte suhtes.
7. Ringkonnakohus rõhutab, et kohtueelset menetlust juhib prokuratuur objektiivselt, tagades selle seaduslikkuse. KrMS § 211 lg 2 kohaselt selgitavad uurimisasutus ja prokuratuur kohtueelses menetluses kahtlustatavat nii süüstavad kui ka õigustavad asjaolud. Kuriteotunnuste esinemist hinnatakse vastavalt tuvastatud faktilistele asjaoludele, mitte lähtudes sellest, kes on avalduse esitanud esimesena ja kes oli kuulatud üle kannatanu ja kes kahtlustatavana. Seega pole välistatud, et kohtueelse menetluse staadiumis uute asjaolude tuvastamisel muutuvad menetlusosaliste staatused.
8. Seoses kaebuses esitatud asjaoluga, et kriminaalasjas on jäänud üle kuulamata M.L. ning kriminaalasja materjalide juurde ei ole lisatud kõiki fotosid sündmusest, märgib ringkonnakohus järgmist. A. Kangoril on kriminaalasjas nr 12260102622 kahtlustatavana KrMS § 34 lg 1 p 7 ja 8 kohaselt õigus esitada tõendeid ja taotlusi. Sama õigus on KrMS § 47 lg 1 p 2 ja 3 kohaselt ka kaitsjal. Seega on M.L. i ülekuulamist ja fotode lisamist võimalik taotleda ka juba menetletavas kriminaalasjas ning nende toimingute tegemiseks ei ole vajalik uue kriminaalmenetluse alustamine. -3-
9. Eelnevast tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et käesoleval juhul esineb kriminaalmenetlust välistav asjaolu KrMS § 199 lg 1 p 1 järgi, kuna kuriteoteates kirjeldatud süüteofakti suhtes on kriminaalmenetlus juba alustatud. Ringkonnakohus peab taunitavaks olukorda, kus sama kuriteosündmuse asjaolusid tuvastatakse ilma olulise põhjuseta paralleelselt erinevates kriminaalmenetlustes, mis tooks endaga kaasa korduvalt samade menetlustoimingute läbiviimist. Seega jätab ringkonnakohus vaidlustatud Riigiprokuratuuri määruse muutmata ja A. Kangori esindaja kaebuse rahuldamata. Mati Kartau Kohtunik -4-