4-13-1171/2

Väärteoasi nr.4-13-1171 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04.märtsil 2013.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-13-1171 Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Tõlk Ilja Malštšukov Väärteoasi Kirill Kirienko väärteoasi Liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi Menetlusalune isik Kirill Kirienko isikukood 38211220267, VF kodanik, elukoht xxx, ei tööta. Kohtuvälise menetleja esindaja Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklustalitusmenetlus esindaja Hannes Küünarpuu RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Kirill Kirienko Liiklusseaduse 201 lg 2 järgi ja mõista karistuseks arest 15 (viisteist) päeva. Karistuse, s.o. aresti kandmise alguseks lugeda tema kinnipidamine 03.03.2013.a. kell 02.28 Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Edasikaebamise kord Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks: Põhja Prefektuuri Lõuna politseijaoskonna poolt on 03.03.2013.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1258248 selle kohta, et Kirill Kirienko 03.03.2013.a. kella 02.28 Harju maakonnas, Tallinnas Endla tn 45-Tulika tn 62 liikus Tulika tn suunas juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt Liiklusseaduse § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Kirill Kirienko rikkus LS § 90 lg 1 p 3 nõudeid, pannes sellega toime LS § 201 lg 2 järgi ettenähtud väärteo. Kohus selgitab, et Ilja M on koosseisuline tõlk, ning ta on andnud ametivande ja on teadlik kriminaalkaristusest teadvalt valesti tõlkimise eest. Kohus teeb teatavaks arutatava väärteoasja nimetuse, tuvastab isikusamasuse, teeb teatavaks oma nime. Kohus selgitas 04.03.2013.a. istungil menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi (VTMS § 19 järgi). Õigused arusaadavad. Kohtuväline menetleja õiguste selgitamist ei vajanud, vaid oli teadlik enda õigustest. Taandusi ja taotlusi ei olnud. Menetlusalune isik Kirill Kirienko kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ning tunnistas end kohtuistungil toimepandud väärteos täielikult süüdi ja seletas, et kõik väärteoprotokollis toodu on õige ja jääb menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis antud ütluste juurde. Kahetseb väga. On varem karistatud samade rikkumiste eest, katsub teha ära ka juhiload. Läheb Soome tööle, siis hakkab ka trahve tasuma. Palub määrata aresti kandmine hiljem, mitte koheselt. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ja jäi protokollis toodu juurde ning leidis, et Kirill Kirienko ´t tuleks karistada LS § 201 lg 2 järgi arestiga 15 päeva. Karistuse kandmise algus alates tema kinnipidamisest. Eelnevast karistusest ei ole teinud järeldusi, vaid jätkab samalaadsete väärtegude toimepanemist. Trahvid on tasumata. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü temale inkrimineeritud väärteos Liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi on tõendamist leidnud ja seda peale tema poolt süü omaksvõtuga kohtuistungil ka väärteoprotokollis tooduga ( t lk.2); menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga, millega tunnistab end süüdi ( t lk.5 ); teatisega, millest nähtuv isiku varasem karistatus (t lk 11-22); sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, millest nähtub, et isik on varasemalt kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt ( t lk.9), Maanteeameti Liiklusregistri väljavõte, millest nähtub, et isikul kehtivaid juhiload puuduvad ( t lk.19) ning toimiku teiste materjalidega. Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Kirill Kirienko ´le karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada Kirill Kirienko ´t edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et Kirill Kirienko´t ei ole võimalik karistada rahatrahviga ning teda tuleb karistada arestiga arvestades temale inkrimineeritud väärtegu ja süü suurust. Kirill Kirienko kahetsus ei anna kohtule alust ning ei ole piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, süü suurusest, et talle karistuse mõistmisel kohaldada rahatrahvi. Karistuse mõistmisel Kirill Kirienko´ le peab arvestama ka kohaldatava karistuse nii üld- kui ka eripreventiivset mõju. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. Kirill Kirienko näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo õigusvastasust. Kirill Kirienko ´t on varem karistatud samasuguse väärtegude eest, kuid isik jätkab samalaadsete väärtegude toimepanemist, seega asub kohus seisukohale, et menetlusalune isik ei ole teinud eelnevast karistusest vastavaid järeldusi, vaid jätkab väärtegude toimepanemist. Rahatrahvid on tasumata. Rahatrahv ei omaks ilmselgelt Kirill Kirienko suhtes kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses, seega peab kohus vajalikuks mõista arest, kuid seda mitte lühiajaliselt, arvestades seda, et varem on isikut karistatud arestiga. Ka eelnev karistus aresti näol ei ole avaldanud menetlusalusele isikule mõju, kuna isiku suhtes oli 16.10.2012.a. kohaldatud Harju Maakohtu, Liivalaia kohtumaja poolt karistusena 6 päeva aresti, kuid see ei takistanud isikul jätkamast samalaadsete väärtegude toimepanemist, seega peab olema mõistetud karistus suurem. Samuti leiab kohus, et eripreventiivses mõttes tuleb karistus täitmisele pöörata koheselt alates isiku kinnipidamisest. Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48; Liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi; Väärteomenetluse seadustiku § 95-105; § 107- 111 sätetest. Kohtunik 2