lg 1 on trahviteate vaidlustamist puudutav üldsäte, mis annab teada vaidlustamise võimalusest ja selle tagajärjest, lõiked 3 kuni 6 aga annavad selle vaidlustamise alused, millised on ammendavad. Kaebuses viidatud Harju Maakohtu lahend 4-11-4416 ei ole kaebust läbi vaatavale kohtule siduv, kuivõrd väärteomenetlus- ja kriminaalmenetlusõiguse allikad on loetletud KrMS §s 2 ning nende hulka ei kuulu maakohtu lahend, mis on edasikaebamata kujul jõustunud olukorras, kus VTMS § 191 p 12 kohaselt sellise määruse vaidlustamine on välistatud. Mis puudutab eelmärgitud sätete põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamist, siis vastavalt PS § 15 lg 1 mõttele peab isikule olema tagatud õigus taotleda oma kohtuasja läbivaatamisel mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist ning maakohus on VTMS § 79 korras kaebust läbi vaadates pädev kohaldatavad sätted 2 asjassepuutuvas osas tunnistama põhiseadusevastaseks ja jätma need kohaldamata ning tühistama kohtuvälise menetleja määruse. Samas on kohtupraktika jõudnud seisukohale, et taoline isiku õigus ei tähenda, et isikule peab kõigil juhtudel olema kindlustatud võimalus tõstatada kohaldatava õigustloova akti põhiseaduslikkuse küsimust. Iga kohus peab kohtuasja lahendamisel hindama kohaldatava õiguse põhiseadusele vastavust kui selle kohta on tekkinud kahtlused. Kohtuvälisele menetlejale esitatud esimesest kaebusest nähtuvalt on kaebuse esitaja leidnud, et väärteo toimepanemine ei ole tõendatud ja parkimine vaidlusaluses kohas oli lubatud ning trahviteate koostamise aluseks olnud üks sätetest ei kuulunud kohaldamisele ning taotleti väärteomenetluse lõpetamist. Kohtuvälise menetleja koostatud määrusele kaebust esitades leiti uuesti, et väärteo toimepanemine ei ole tõendatud, kaebusel läbi vaatamata jätmise alus puudus, on rikutud trahviteate vaidlustamise õigust, millist kaebaja tõlgendas laiendavalt, dokumentide elektroonilise kättetoimetamise korda on rikutud ja avalikku võimu on teostatud õigusvastaselt, kuid samas taotleti taas vaid väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohtuvälise menetleja juhi määrusele esitatud kaebuses leiti juba pea kaks korda enam etteheiteid ning asuti taotlema kohtult lahendeid, millised suures osas ei kuulu VTMS § 79 korras kaebust lahendades kohtu pädevusse. Samas on läbivaks taotluseks kõigil juhtudel väärteomenetluse lõpetamine VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Seega soovitakse saavutada väärteomenetluse lõpetamist olukorras, kus väärteomenetlus lõppes juba kirjaliku hoiatamismenetluse kohaldamisega. Sellest tulenevalt tahetakse, et kohus tunnistaks vaidlusalused sätted põhiseadusega vastuolus olevaks ja kaebuse esitaja saaks saavutada väärteomenetluse lõpetamise. Kohus lähtub antud juhul asjaolust, et kirjalikku hoiatusmenetlust kohaldatakse nn massväärtegude puhul, kus teo toimepanemine tuvastatakse lihtsustatud korras ja teabe salvestamise teel ning hoiatustrahv määratakse isikule, kes on sõiduki regitrijärgne omanik, kes saab vaidlustada hoiatustrahvi vaid juhul, kui ta tõendab, et teo pani toime teine isik, esitades selle kohta tõendid. Kohtu jaoks on selline menetluskord lihtne ja üheselt mõistetav ning kohtul ei ole tekkinud kahtlusi vaidlusaluste sätete põhiseadusele vastavuse osas, mistõttu puudub kohtul alus tunnistada VTMS § 545 lg 3 kuni 6 sätteid põhiseadusevastaseks ja jätta neid kohaldamata. Seejuures, arvestades kohtule esitatud kaebuses märgitud etteheidete kogumit võib teha järelduse, et kaebuse esitaja jaoks on vaidlusalune küsimus muutunud teisejärguliseks ja on asutud otsima kohtuvälise menetleja juhi määrusest ja kohtuvälise menetleja määrusest kõikvõimalikke vigu, saavutamaks vaidlustatud määruse tühistamist, taotledes kohtult lahendeid, millised kohtu pädevusse ei kuulu. Arvestades aga seda, et kaebuse esitaja on kaebusest nähtuvalt põhjalikult tsiteerinud erinevaid seadusi, esitades kohtule samas seadusega otses ja ilmselges vastuolud olevaid väiteid ja taotlusi, mis ei kuulu kohtu pädevusse kaebuse lahendamisel VTMS § 79 korras, on need taotlused esitatud ilmselgelt eesmärgiga kohut tahtlikult eksitusse viia. Kaebuses on taotletud kohtuvälise menetleja ametniku Riina Gumbälise koostatud trahviteate õigusvastasuse tuvastamist ning kaebuse kohaselt on asutud analüüsima kogutud tõendeid ja süüteokoosseisu. Kohus peab vajalikuks märkida, et tõendite analüüs ja süüteokoosseisu tuvastamine ei kuulu VTMS § 79 korras kaebuse lahendamisel kohtu pädevusse ja kohus ei tee VTMS § 107 või § 132 sätestatud lahendit ega otsusta VTMS § 108 ja § 133 märgitud lahendamisele kuuluvaid küsimusi, mistõttu puudub kohtul asjakohane pädevus anda väärteo asjaoludele õiguslikku hinnangut. Kaebuses on taotletud tuvastada kohtuvälise menetleja ametniku Liina Sule 07.01.2013 kaebuse läbi vaatamata jätmise määruse õigusvastasus. Kohtule edastatud kaebuse kohaselt jäeti tema kaebus kohtuvälise menetleja poolt läbi vaatamata, kuid kohtuvälisel menetlejal puudusid VTMS § 546 lg 2 sätestatud kaebuse läbivaatamata jätmise alused ning kohtuväline menetleja oleks vastavalt VTMS § 546 lg 6 sätetele pidanud vaide saamisel uuendama väärteomenetluse määrusega või menetlustoiminguga kiir- või üldmenetluse korras. Kohtule edastatud vaidlusalusest määrusest võib teha järelduse, et kohtuväline menetleja on jätnud kaebuse läbi vaatamata seetõttu, et kaebuse esitaja on esitanud kaebuse muudel alustel kui seda näevad ette VTMS § 545 sätestatud alused, mistõttu puudub vaidlustamiseks seadusest 3 tulenev alus. Kohus leiab, et kuivõrd kaebuse läbivaatamata jätmise alused on üheselt sätestatud VTMS § 546 lg 2 esitatud loeteluga, siis ei oleks kohtuväline menetleja saanud kaebust läbi vaatamata jätta põhjendusel, et kaebuse esitamise seaduslik alus puudub. Kohus asub seisukohale, et kaebuse esitamise seadusliku aluse puudumisel pidanuks kohtuväline menetleja koostama kaebuse rahuldamata jätmise määruse. Kuivõrd kaebuse läbi vaatamata jätmise määruses on ära märgitud ka selle määruse vaidlustamise kord ning kaebuse esitaja on esitanud kaebuse ka kohtuvälise menetleja juhile VTMS § 76 korras, kasutades seadusest tulenevat kaebeõigust, siis oli kohtuvälise menetleja juhil võimalus koostada VTMS § 77 lg 2 sätestatud lahend. Selle lahendiga pidanuks kohtuvälise menetleja juht tühistama kohtuvälise menetleja määruse, kuivõrd esitatud kaebus oli jäetud läbi vaatamata selleks seadusliku aluse puudumisel. Uuesti kaebust lahendades pidanuks aga kohtuväline menetleja koostama kaebuse rahuldamata jätmise määruse. Kuivõrd aga ka kohtuvälise menetleja määrusele esitatud uus kaebus sisaldas sisuliselt samu motiive ja taotlusi, jättis kohtuvälise menetleja juht esitatud kaebuse rahuldamata. Kohus asub seisukohale, et kohtuvälise menetleja juhi koostatud määruses ei ole antud hinnangut kaebuse väitele kohtuvälise menetleja koostatud kaebuse läbi vaatamata jätmise määruse koostamisel VTMS § 546 lg 2 sätestatud kaebuse läbi vaatamata jätmise aluse puudumisele. Seetõttu kohus leiab, et selles osas tuleb esitatud kaebus rahuldada ja kohtuvälise menetleja ning kohtuvälise menetleja juhi määrused kuuluvad tühistamisele ning kohtuvälist menetlejat tuleb kohustada uuesti lahendama kaebuse esitaja kaebust kohtuvälisele menetlejale. Mis puudutab kaebuse esitaja väidet, et vaide esitamise järgselt pidanuks kohtuväline menetleja VTMS § 546 lg 6 sätete kohaselt uuendama väärteomenetluse, siis leiab kohus, et taoline väide on ainetu ega tulene VTMS § 546 sõnastusest. Viidatud sätte kohaselt uuendatakse menetlus juhul, kui mootorsõiduki eest vastutava isiku poolt nimetatud isik vaidlustab trahviteate. Seega on tegemist olukorraga, kus mootorsõiduki eest vastutav isik esitab koos kaebusega VTMS § 545 lg 4 või 6 nimetatud tõendid, st tõendid selle kohta, et vaidlusalust sõidukit kasutas teine isik või on teatatud sõiduki või selle registreerimismärgi vargusest, kadumisest või hävimisest, st esialgselt trahviteate saanud isik tõendab, et teo on toime pannud teine isik, kellele saadetakse uus trahviteade ja see teine, esialgselt trahvitete saanud isiku poolt kohtuvälisele menetlejale nimetatud isik vaidlustab trahviteate. Kaebuses on taotletud tuvastada kohtuvälise menetleja ametniku Liina Sule poolt koostatud määruse elektroonilise kättetoimetamise õigusvastasus. Kaebuse kohaselt ei ole kaebuse esitaja andnud nõudolekut menetlusdokumendi edastamiseks elektronpostiga või e-toimiku süsteemi kaudu. Peale selle peab dokument olema varustatud digiallkirjaga ning delikaatseid isikuandmeid sisaldav dokument krüpteeritakse. Samuti on eiratud ettenähtud vormingut. Kohus peab vajalikuks märkida, et juba kaebuse kohaselt oli vähemalt kaks dokumneti digataalselt allkirjastatud, mistõttu on allkirjastamise nõue täidetud. Kuivõrd kaebuse esitaja ja menetleja vaheline kirjavahetus on toimunud e-posti kaudu ja kaebuse esitaja on kõigile kaebustele lisanud kontaktaaadressina oma e-posti aadressi, siis ei saanud menetleja eeldada, et kaebuse esitaja ei soovi menetlusposti e-posti kaudu saada. Menetleja on trahviteate edastamisel lähtunud VTMS § 543 lg 1 ja § 41 lg 4 sätetest. Viimane säte märgib, et edastatav teave peab olema kaitstud kolmandate isikute eest, kuid kaebuses ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et edastatud teave oleks kolmandatele isikutele kohtuvälise menetleja käitumise tõttu olnud kättesaadav ja sellega oleks rikutud kaebuse esitaja õigusi. Mis puudutab aga viidet delikaatsete isikuandmete edastamise kohta, siis on juba kaebuses eneses märgitud, et Isikuandmete kaitse seaduse § 4 lg 2 p 8 kohaselt on delikaatseteks isikuandmeteks andmed süüteo toimepanemise kohta enne avalikku kohtuistungit või õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist. Kohus peab vajalikuks märkida, et kirjalikus hoiatamismenetluses ei toimu ei avalikku kohtuistungit, otsuse langetamist ega asja menetluse lõpetamist. Seega ei sisaldanud kohtuvälise menetleja saadetud dokumendid delikaatseid isikuandmeid. Kaebusest ei nähtu ka seda, kuidas oleks dokumentide elektroonilise kättetoimetamise nõuete eiramine või muu valitud vorming muutnud edastatava teabe sisu. Kohus ei ole tuvastanud kohtuvälise menetleja poolt menetlusdokumendi elektroonilises kättetoimetamises õigusvastasust, mis võiks tingida määruse tühistamist. 4 Kaebuses on taotletud väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. Kohus peab vajalikuks märkida,
sätestab kohtu pädevuse kaebuse läbivaatamisel, mis saab puudutada vaid kohtuvälise menetleja tegevuses isiku õiguste ja vabaduste rikkumise osas tõstatatud asjaolusid, mis on seotud väärteo menetlemisega, kuid VTMS § 79 ei anna kohtule võimalust asuda kaebuse alusel kohtuvälise menetleja otsust läbi vaatama ning otsustama VTMS § 108 või § 133 märgitud küsimusi. VTMS § 541 korras määratud hoiatustrahvi puhul otsust ei koostata ja kohtul puudub seadusest tulenevalt õigus anda õiguslikku hinnangut isiku käitumises väärteo tunnuste puudumise või olemaolu kohta ning kohus ei saa VTMS § 79 korras kaebust lahendades otsustada isiku süüküsimust, kuivõrd kohtul puudub selleks asjakohane pädevus. Kaebuses on taotletud kohtuvälise menetleja ametnike ja kohtuvälise menetleja juhi süüdi tunnistamist KarS § 3112 ettenähtud kuriteo toimepanemises. Eelmärgitud sätte kohaselt karistatakse kohtuvälise menetleja ametnikku või töötajat teadvalt ebaseadusliku otsuse tegemise eest väärteomenetluses kas rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Teadupärast saab kohus taolise kuriteo, nagu ka muude kuritegude toimepanemises süüdistatavat süüdi tunnistada KrMS 9. või 10. peatükis sätestatud korras ning kohtulikule arutamisele eelneb kohtueelne menetlus. Kohtul puudub seadusest tulenev pädevus tunnistada isikuid kuriteo toimepanemises süüdi VTMS § 79 korras kaebust läbi vaadates. VTMS § 79 lg 3 sätestab ammendava loetelu maakohtu tehtavatest lahenditest. Peale selle peab kohus vajalikuks märkida,
sätete kohaselt ei ole kirjalikus hoiatamismenetluses määratav hoiatustrahv karistus ning kirjalikus hoiatamismenetluses kohtuväline menetleja VTMS § 73 lg 1 märgitud otsust ei koosta ning kohtule esitatud menetlusdokumentide kohaselt ei ole ei kirjaliku hoiatusmenetluse ega kaebemenetluse jooksul ühtegi otsust koostatud. Märt Toming kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.