lg 2¹ p 1 järgi ja karistuseks mõisteti 7 aastat 6 kuud vangistust.
lg 2 – § 392 lg 1 järgi mõisteti karistus 3 aastat vangistust.
lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ning mõisteti lõplikuks karistuseks 7 aastat 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus oli 09.03.2009 ja lõpp on 09.09.
Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad ja ringkonnakohus nõustub nendega. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.
lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuste esitajatega, et P. Ivanov on vangistuses teinud edusamme, hoidudes viimasel ajal distsiplinaarrikkumiste toimepanemisest, osaledes riigikeele kursustel ning majandustöödel, omandades keskerihariduse ja tisleri elukutse. Samuti hindab kohtukolleegium, et P. Ivanov kannab käesoleval hetkel karistust avavanglaosakonnas, tal on olemas garanteeritud töö- ja elukoht vabaduses ning toetavad perekonnaliikmed. Samas tuleb
lg 3 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et P. Ivanovi positiivselt iseloomustavad asjaolud ei ole käesoleval hetkel piisavad tema tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks. P. Ivanov kannab käesoleval hetkel karistust narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise ning narkootilise aine toimetamise eest üle riigipiiri, mille eest mõisteti talle karistuseks 7 aastat 6 kuud vangistust. Kohtukolleegium leiab, et kuigi tegemist on P. Ivanovi esimese kriminaalkaristusega, ei ole käesoleval hetkel tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud tulenevalt kuriteo raskusest, kuna tegemist on I astme rahvatervisevastase kuriteoga. Nimelt on P. Ivanovi ära kantud karistuse aeg – peaaegu 4 aastat vangistust – ebaproportsionaalselt lühike aeg võrreldes talle mõistetud karistusega – 7 aastat ja 6 kuud vangistust – ning tema käesoleval hetkel tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Tähelepanuväärne on ka asjaolu, et P. Ivanovi käesolevaks hetkeks ära kantud karistus jääb oluliselt alla
-3- § 184 lg 21 sätestatud sanktsiooni miinimummäära – 6 aastat vangistust. Ringkonnakohus märgib, et süüdlase ennetähtaegse vangistusest vabastamise küsimuse lahendamisel peab kohus arvestama ka õiguskorra kaitsmise huvidega ning sellest lähtuvalt on kohtul õigus raske kuriteo toime pannud isiku ennetähtaegsest vabastamisest keelduda. Seoses P. Ivanovi väitega, et maakohus ei oleks tohtinud tugineda tema kandmata jäänud karistuse pikkusele, kuna
lg 2 p 1 kohaselt on esimese astme kuriteo toime pannud süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega võimalik, kui süüdimõistetu on ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, märgib ringkonnakohus järgnevat. Süüdimõistetul ei ole subjektiivset õigust vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega, vaid isikul on § 76 lg 1 ja 2 sätestatud tähtaegade saabumisel subjektiivne õigus taotleda enda tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise avalduse menetlemist (RKKK 3-1-1-91-06, p 8.1). Käesoleval juhul on P. Ivanovile see subjektiivne õigus tagatud, kuna kohus on kaalunud
lg 3 kirjeldatud asjaolusid ning jõudnud veendumusele, et tema tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine on käesoleval hetkel ennatlik. Ringkonnakohus tunnustab P. Ivanovi kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumise eest ning märgib, et see on oluline eeldus süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegsel vangistusest vabastamisel. Kuigi kohtukolleegium nõustub määruskaebuses esitatud seisukohaga, et üldjuhul ei tohiks lõppenud distsiplinaarkaristused omada tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise otsustamisel olulist kaalu, võib neile sellele vaatamata viidata iseloomustava materjalina, kuna need näitavad, et kinnipeetav pole alati suutnud järgida vangla range järelevalve tingimustes kehtivaid norme. Siiski rõhutab ringkonnakohus, et käesoleval juhul ei ole P. Ivanovi tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud peamiselt tulenevalt kuriteo toimepanemise asjaoludest ja karistuse raskusest. Ringkonnakohus hindab asjaolu, et P. Ivanov on kriminaalhooldusesse positiivselt meelestatud. Samas kuna
Ivanovi katseaeg ning kriminaalhooldus käesoleval hetkel vabanedes liialt pikaks – üle 3 ja poole aasta –, mida kohtukolleegium ei pea otstarbekaks. Tulenevalt P. Ivanovi kandmata karistuse pikkusest on tulevikus veel korduvalt võimalik arutada tema tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist koos kriminaalhoolduse kohaldamisega. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata. P. Ivanov peab KrMS § 187 lg 2 alusel hüvitama menetluskulu, milleks on vandeadvokaat N. Rõžovi kaitsjatasu 38,40 eurot, sealhulgas käibemaks 6,40 eurot, määruskaebuse koostamise ja esitamise eest apellatsioonimenetluses. Mati Kartau Aarne Sarjas -4- Tiit Lõhmus
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.