Obsah (4)

§ 184§ 25§ 64§ 76

1-09-13447 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. veebruar 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-13447 Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Tiit

§ 184

lg 2¹ p 1 järgi ja karistuseks mõisteti 7 aastat 6 kuud vangistust.

§ 25

lg 2 – § 392 lg 1 järgi mõisteti karistus 3 aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ning mõisteti lõplikuks karistuseks 7 aastat 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus oli 09.03.2009 ja lõpp on 09.09.

1. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus leidis, et P. Ivanov tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Maakohtu hinnangul on P. Ivanovi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. Maakohus tuvastas, et P. Ivanov on ühel korral kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab ta esimest korda. P. Ivanovi karistati narkokuriteo eest, tegu oli ääretult suures koguses narkootilise ainega. Kehtivad distsiplinaarkaristused P. Ivanovil puuduvad. Samas on näha, et kinnipeetavat on varasemalt 2 korral distsiplinaarkorras karistatud, viimane kord 11.10.
2. Karistused on kustunud. Pärast võimalikku vabanemist asub P. Ivanov elama aadressile XXX, elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. P. Ivanovil on vabanemise korral garanteeritud töökoht. Maakohus luges samuti positiivseks, et P. Ivanov on osalenud riigikeele õppes ning tööhõives vangistuse ajal. P. Ivanovi ema ja isa on nõus teda vabanemise korral toetama nii moraalselt kui materiaalselt. Maakohus märkis, et P. Ivanovi karistusaeg lõpeb 09.09.2016, ärakandmiseks on veel üle 3 aasta 7 kuu, mis on vägagi pikk aeg. P. Ivanovi vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Määruskaebustes esitatud taotluste sisu Maakohtu määrusele on määruskaebused esitanud P. Ivanov ja tema kaitsja. P. Ivanov taotleb maakohtu määruse tühistamist ning tema tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. P. Ivanov leiab, et maakohtu määrus ei ole piisavalt põhjendatud. P. Ivanov märgib, et maakohus ei tohiks tugineda tema kahele distsiplinaarkaristusele, kuna need on juba lõppenud. Samuti on P. Ivanov seisukohal, et maakohus tugines põhjendamatult asjaolule, et tal on kandmata jäänud liiga suur osa karistusest. Nimelt näeb seadus ette tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemise võimaluse elektroonilise järelevalve kohaldamisega, kui süüdimõistetu on ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusest. P. Ivanov on seisukohal, et maakohus on liigselt arvestanud toimepandud kuriteo asjaolusid ning oleks pidanud rohkem tähelepanu pöörama P. Ivanovi käitumisele vangistuse ajal. Samuti rõhutab P. Ivanov, et teda pole varasemalt kriminaalkorras karistatud. Vangistuse ajal on ta töötanud ning vangla pidas võimalikuks paigutada teda avavanglaosakonda ning käesoleval hetkel käib ta tööl väljaspool vanglat. Samuti on ta käinud kodus lühiajalistel puhkustel. Vabanedes on tal olemas elu- ja töökoht ning perekond, kes on valmis teda toetama nii moraalselt kui ka materiaalselt. Kaitsja palub tühistada maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega vabastada P. Ivanov tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla. -2- Kaitsja märgib, et P. Ivanov asub peale vabanemist elama aadressile XXX. Tegemist on eramajaga, mis kuulub P. Ivanovi isale, kes andis nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kaitsja leiab, et maakohtu määrus ei vasta faktilistele asjaoludele kohtuliku uurimise ühekülgsuse ja puudulikkuse tõttu. Kaitsja on seisukohal, et maakohus ei ole arvestanud kõiki P. Ivanovi iseloomustavaid asjaolusid. P. Ivanov on esimest korda kriminaalkorras karistatud. Vangla toetab P. Ivanovi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. P. Ivanov suhtub ametiisikutesse ja kriminaalhooldusesse positiivselt. Kaitsja sedastab, et P. Ivanovil puuduvad distsiplinaarkaristused. Vangistuse jooksul on P. Ivanov osalenud riigikeele kursustel, sooritas edukalt A2-taseme eksami ning osales B1taseme koolitusel. P. Ivanov on tööga hõivatud alates 24.10.2011 majandustöödel. Tal on omandatud keskeriharidus ja tisleri kutse. P. Ivanovil on vabanemisel garanteeritud töökoht oma isa juures. Ema ja isa on nõus P. Ivanovi vabanemise korral toetama nii moraalselt kui ka materiaalselt. Kaitsja märgib, et P. Ivanovi toetamise kohta on toimikusse lisatud viis garantiikirja, millest järeldub, et P. Ivanovil on vabaduses olemas toetav sotsiaalne võrgustik. Enne vangistust oli P. Ivanovil kindel töökoht. Vabaduses tarvitas P. Ivanov alkohoolseid jooke harva, sõltuvust tal ei olnud. P. Ivanov kahetseb toimepandud tegusid. Kaitsja leiab, et asjaolu, et P. Ivanovi karistuse ärakandmiseni on veel pikk aeg, ei peaks piirama tema õigust tingimisi ennetähtaegsele vangistusest vabastamisele. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et P. Ivanovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise järelevalve alla ei ole põhjendatud. Maakohus on õigesti käsitlenud ja hinnanud

§ 76lg 3 sätestatud asjaolusid.

Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad ja ringkonnakohus nõustub nendega. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.

§ 76

lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuste esitajatega, et P. Ivanov on vangistuses teinud edusamme, hoidudes viimasel ajal distsiplinaarrikkumiste toimepanemisest, osaledes riigikeele kursustel ning majandustöödel, omandades keskerihariduse ja tisleri elukutse. Samuti hindab kohtukolleegium, et P. Ivanov kannab käesoleval hetkel karistust avavanglaosakonnas, tal on olemas garanteeritud töö- ja elukoht vabaduses ning toetavad perekonnaliikmed. Samas tuleb

§ 76

lg 3 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et P. Ivanovi positiivselt iseloomustavad asjaolud ei ole käesoleval hetkel piisavad tema tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks. P. Ivanov kannab käesoleval hetkel karistust narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise ning narkootilise aine toimetamise eest üle riigipiiri, mille eest mõisteti talle karistuseks 7 aastat 6 kuud vangistust. Kohtukolleegium leiab, et kuigi tegemist on P. Ivanovi esimese kriminaalkaristusega, ei ole käesoleval hetkel tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud tulenevalt kuriteo raskusest, kuna tegemist on I astme rahvatervisevastase kuriteoga. Nimelt on P. Ivanovi ära kantud karistuse aeg – peaaegu 4 aastat vangistust – ebaproportsionaalselt lühike aeg võrreldes talle mõistetud karistusega – 7 aastat ja 6 kuud vangistust – ning tema käesoleval hetkel tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Tähelepanuväärne on ka asjaolu, et P. Ivanovi käesolevaks hetkeks ära kantud karistus jääb oluliselt alla

-3- § 184 lg 21 sätestatud sanktsiooni miinimummäära – 6 aastat vangistust. Ringkonnakohus märgib, et süüdlase ennetähtaegse vangistusest vabastamise küsimuse lahendamisel peab kohus arvestama ka õiguskorra kaitsmise huvidega ning sellest lähtuvalt on kohtul õigus raske kuriteo toime pannud isiku ennetähtaegsest vabastamisest keelduda. Seoses P. Ivanovi väitega, et maakohus ei oleks tohtinud tugineda tema kandmata jäänud karistuse pikkusele, kuna

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt on esimese astme kuriteo toime pannud süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega võimalik, kui süüdimõistetu on ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, märgib ringkonnakohus järgnevat. Süüdimõistetul ei ole subjektiivset õigust vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega, vaid isikul on § 76 lg 1 ja 2 sätestatud tähtaegade saabumisel subjektiivne õigus taotleda enda tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise avalduse menetlemist (RKKK 3-1-1-91-06, p 8.1). Käesoleval juhul on P. Ivanovile see subjektiivne õigus tagatud, kuna kohus on kaalunud

§ 76

lg 3 kirjeldatud asjaolusid ning jõudnud veendumusele, et tema tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine on käesoleval hetkel ennatlik. Ringkonnakohus tunnustab P. Ivanovi kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumise eest ning märgib, et see on oluline eeldus süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegsel vangistusest vabastamisel. Kuigi kohtukolleegium nõustub määruskaebuses esitatud seisukohaga, et üldjuhul ei tohiks lõppenud distsiplinaarkaristused omada tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise otsustamisel olulist kaalu, võib neile sellele vaatamata viidata iseloomustava materjalina, kuna need näitavad, et kinnipeetav pole alati suutnud järgida vangla range järelevalve tingimustes kehtivaid norme. Siiski rõhutab ringkonnakohus, et käesoleval juhul ei ole P. Ivanovi tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud peamiselt tulenevalt kuriteo toimepanemise asjaoludest ja karistuse raskusest. Ringkonnakohus hindab asjaolu, et P. Ivanov on kriminaalhooldusesse positiivselt meelestatud. Samas kuna

§ 76lg 4 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kujuneks P.

Ivanovi katseaeg ning kriminaalhooldus käesoleval hetkel vabanedes liialt pikaks – üle 3 ja poole aasta –, mida kohtukolleegium ei pea otstarbekaks. Tulenevalt P. Ivanovi kandmata karistuse pikkusest on tulevikus veel korduvalt võimalik arutada tema tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist koos kriminaalhoolduse kohaldamisega. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata. P. Ivanov peab KrMS § 187 lg 2 alusel hüvitama menetluskulu, milleks on vandeadvokaat N. Rõžovi kaitsjatasu 38,40 eurot, sealhulgas käibemaks 6,40 eurot, määruskaebuse koostamise ja esitamise eest apellatsioonimenetluses. Mati Kartau Aarne Sarjas -4- Tiit Lõhmus