ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta süüdistatava Deniss Elksninši määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord
lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
lg 3, § 423, § 424 alusel tasumisele ositi ühe aasta jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest. Üks osa makse ei tohi olla väiksem kui 49 eurot 71 senti. 3. Maakohtu otsuse peale esitas määruskaebuse süüdistatav D. Elksninš, kes palub kohtul tühistada Viru Maakohtu otsus menetluskulude 468,14 eurot väljamõistmise osas ning jätta nimetatud menetluskulud
D. Elksninš märgib, et kriminaaltoimiku nr 07240100137 koopia edastati kaitsja N. Rõžovile. 19.04.2011 esitas määruskaebuse esitaja kohtule taotluse, et valis enda lepinguliseks esindajaks T. Golovanova. Taotlusele lisas ta T. Golovanovale antud volikirja. 10.05.2011 toimunud eelistungil sai T. Golovanova N. Rõžovilt kriminaaltoimiku koopia ning osales ka eelistungil. 10.05.2011 eelistungil väljendas D. Elksninš soovi, et teda kaitseks T. Golovanova. Sellest oli teavitatud ka N. Rõžov. Kõnesolev istung kestis 20 minutit. Advokaat N. Rõžov esitas kohtule arve eelistungil osutatud õigusabi eest summas 468,14 eurot, mis koosnes kohtuistungil osalemisest (31,96 eurot), sõidukulust (38,56 eurot), kohtuistungiks ettevalmistamisest (319,60 eurot) ja protsentidest (78,02 eurot). D. Elksninš vaidleb selle summa väljamõistmisele vastu. Ta põhistab vastuväidet järgmiselt: esiteks oli N. Rõžov teadlik, et D. Elksninš loobus tema teenustest nii kaitsjana kui ka esindajana kohtus. Teiseks oli eelistungil ainsaks arutatavaks teemaks kriminaalasja kohtuliku arutamise planeeritav aeg ning advokaat N. Rõžov ei ole põhjendanud, milles seisnes tema töö eelistungiks ettevalmistamisel, mille ta hindas 319,60 eurole. Kolmandaks on kohus 79,76 eurot advokaat N. Rõžovi poolt kriminaaltoimikuga tutvumise eest juba süüdimõistetult välja mõistnud. Neljandaks ei ole kokkuleppes menetluskulude jaotamise osas summat 468,14 eurot üldse märgitud. Kohus kinnitas antud kokkuleppe oma otsusega, ent mõistis välja ka advokaat N. Rõžovi poolt põhjendamatult esitatud summa määruskaebuse esitajale osutamata õigusteenuste eest. Lisaks sellele peab määruskaebuse esitaja tasuma kriminaalasjas menetluskulud summas 3534,01 eurot ja N. Rõžovi kasuks väljamõistetud summa tasumine käib talle üle jõu, pealegi ei ole ta kunagi viimast näinudki. Hetkel määruskaebuse esitaja ei tööta õpingute tõttu ja kasvatab kahte last. Pere ainsaks sissetulekuallikaks on vanemapalk. Kirjalikud seisukohad 4. Määruskaebuse peale esitas kirjaliku vastuväite prokurör, kes leiab, et kaebuse vorm ja väljatoodud põhjendused välistavad võimaluse selle rahuldamiseks või sisuliseks lahendamiseks. Prokuröri seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 4.1 Senise kohtupraktika kohaselt on põhjust rääkida kokkuleppemenetlust sätestavate menetlusnormide rikkumisest juhul, kui kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuses on kajastatud kriminaalmenetluse kuludega seonduvaid küsimusi, milliseid polnud kajastatud kokkuleppe tekstis, ilma et süüdistatavat ja kaitsjat oleks kohtuistungil sellest teavitatud ning nende nõusolekut küsitud (RKKK 3-1-1-52-07). Antud juhul ei ole kohus küsinud nõusolekut kohtuistungil. Taolise rikkumise korral oleks ka II astme kohtul võimalik rikkumine apellatsioonimenetluses kõrvaldada. 4.2 Nõustuda ei saa ka kaebuses toodud sisuliste põhjendustega, kuivõrd sellest nähtuvalt teavitas D. Elksninš N. Rõžovi endale lepingulise kaitsja valimisest 19.04.2011, samal ajal taotles ta T. Golovanova lubamist kaitsjana kohtuistungile kohtult. 10.05.2011 rahuldaski kohus tema taotluse ja lubas T. Golovanova kaitsjana kohtumenetlusse. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest (sh eelistungist) on kohustuslik. Lepinguliseks kaitsjaks võivad olla
Kui kaitsjana osalemiseks piisab advokaadil kaitsealusega 2 sõlmitud kokkuleppest, siis teised isikud peavad taotlema selleks lisaks ka menetlejalt luba. Järelikult pidi maakohus, kelle menetluses kriminaalasi oli, eelnevalt loa andma (
Seega ei lõppenud õigusteenuse osutamise kohustus N. Rõžovi jaoks 19.04.2011, vaid hetkel, mil kohus lubas T. Golovanova kaitsjana kriminaalprotsessi. Kuivõrd N. Rõžovil lasus kuni T. Golovanova kaitsjana menetlusse lubamiseni kaitsekohustus, oli ta õigustatud selle eest ka tasu saama. 4.3 Menetluskulusid reguleerib
, mille esimese lõike kohaselt hüvitab süüdimõistva otsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt võib osa kuludest jätta riigi kanda. Samas on see kaalutlusotsus, mida tuleb põhistada. Kaitseteenusega seonduvate menetluskulude väljamõistmine kokkuleppemenetluses süüdimõistetult ei ole ega saa olla sõltuvuses sellest, kas nimetatud asjaolud on kokkuleppes kajastatud või mitte.
ei näe ette, et prokuröri, kaitsja ja süüdistatava vahel sõlmitud kirjalik kokkulepe peaks hõlmama menetluskuludega seonduvat. Seega ei ole kohtumenetlusega seonduvate kaitsekulude mittekajastamine D. Elksninšiga sõlmitud kokkuleppe tekstis arvestatavaks aluseks, et otsus tühistada. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 5. D. Elksninš mõisteti kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 184 lg 1 järgi, mh mõisteti temalt menetluskuluna välja kaitsja N. Rõžovi poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 468 eurot ja 14 senti. Kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks 10.05.2011 toimunud eelistungil ja nimetatud menetluskulu osas on Viru Maakohus 27.05.2011 teinud määruse (V kd, tlk 78), milles on leitud, et kulud on põhjendatud, vastavad kohtuistungi protokollis märgitud ajale ja kuuluvad seega rahuldamisele. Samuti on põhjendatud erikoefitsendi 2,0 kohaldamine. Maakohus rahuldas kaitsja taotluse juhindudes
ja § 189, RÕS § 22 ning Justiitsministeeriumi 26.05.2005 määrusest nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“. Määruse kohaselt arvati kaitsja tasu menetluskulude hulka ja märgiti, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramises. 5.1 D. Elksninš taotleb Viru Maakohtu otsusega temalt välja mõistetud menetluskulu riigi kanda jätmist
Ringkonnakohus ei rahulda tema taotlust ja põhjendab seda järgmiselt. Kriminaalmenetluse seadustiku § 42 lg 1 p 1 kohaselt võib lepinguliseks kaitsjaks olla advokaat ja teised kriminaalmenetluse seadustikus lepingulisele esindajale kehtestatud haridusnõuetele vastavad isikud menetleja loal. Eelnevast nähtub, et kui advokaadi jaoks piisab kriminaalmenetluses osalemiseks kokkuleppest kaitsealusega, siis teised kriminaalmenetluse seadustikus lepingulisele esindajale kehtestatud haridusnõuetele vastavad isikud peavad lisaks sellele taotlema ka luba menetlejalt, kelleks tulenevalt
Seega peab isik, kes vastab haridusnõuetele, kuid kes ei ole advokaat, küsima kriminaalmenetluses kaitsjana osalemiseks kohtueelses menetluses luba uurimisasutuselt või prokuratuurilt, kohtumenetluses aga kriminaalasja menetlevalt kohtult. Kriminaaltoimikust nähtub, et kaitsja N. Rõžov oli D. Elksninši määratud kaitsjaks riigi õigusabi korras. 19.04.2011 volitas D. Elksninš end kaitsma jurist Tatjana Golovanova. Nimetatud taotlust arutas Viru Maakohus 10.05.2011 toimunud eelistungil. Kohtuistungi protokolli kohaselt avaldas D. Elksninš, et soovib uueks kaitsjaks T. Golovanovat. Seejärel küsis kohus nimetatud taotluse kohta arvamust ka N. Rõžovilt ja prokurörilt, kes olid nõus, et uue kaitsjana jätkab T. Golovanova ( V kd, tlk 65). Kohus lahendas eelistungil arutlusel olnud 3 taotlused oma 27.05.2011 määrusega, kus lubas m.h kohtumenetlusse D. Elksninši kaitsjana T. Golovanova. Eeltoodust järelduvalt oli N. Rõžov kuni uue kaitsja menetlusse lubamiseni kohustatud täitma D. Elksninši suhtes kaitsekohustust ja õigustatud selle eest ka tasu saama. 5.2 D. Elksninš avaldas ühtlasi, et kokkulepet sõlmides ei olnud selles väljamõistetavat menetluskulu, kaitsjatasu 468,14 eurot üldse märgitud. Ringkonnakohus selgitab, et kokkulepet reguleeriv säte
Erinevalt kokkuleppemenetluses tehtud otsusest, mida on võimalik vaidlustada vaid erandjuhul, on olukorras, kus kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, need kohtuotsusest eraldi määruskaebe korras vaidlustatavad (
5.3 D. Elksninš on ühtlasi märkinud, et menetluskulude kandmine käib talle üle jõu, arvestades tema perekonna majanduslikku olukorda ja teisi kriminaalmenetlusega seonduvaid kulusid.
lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Eeltoodust tuleneb, et reeglina kuuluvad menetluskulud süüdimõistetu poolt täielikule hüvitamisele ning vaid juhul, kui täieliku hüvitamiskohustusega seataks ohtu süüdimõistetu resotsialiseerumine ning majanduslik toimetulek, jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda. Käesolevas asjas on D. Elksninš taotlenud maakohtu otsusega välja mõistetud menetluskulu riigi kanda jätmist kohtueelses menetluses talle õigusabi osutamise eest. Ringkonnakohus leiab, et kaebuses märgitud asjaolud, s.o D. Elksninši hinnang, et kaitsja poleks pidanud teda enam kaitsma ja kaitsjatasu suurus, ei anna alust menetluskulude välja mõistmata jätmiseks. Menetluskulude riigi kanda jätmisel peab isiku varalise seisundi ja resotsialiseerumise väljavaadete kõrval arvestama ka toimepandud kuriteo iseloomu (RKKK 3-1-1-38-11, p 27). D. Elksninš pani isikuna, kes on varem toime pannud KarS 12. peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo, toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise. Seega pani D. Elkninš toime omakasulise rahvatervise vastu suunatud kuriteo, mistõttu ei ole tema kuriteo raskust ja kaitstavat õigushüve arvestades põhjendatud menetluskulude riigi kanda jätmine. Üldjuhul mõistab kohus hüvitise kriminaalmenetluse kulude eest süüdistatavalt välja ühe korraga tasutava maksena. D. Elksninši puhul on maakohus, arvestades
lg 3 lauset 3 pidanud võimalikuks määrata kriminaalmenetluse kulude tasumise ositi, s.o 1 aasta jooksul. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus seega juba arvestanud asjaoluga, et D. Elksninši kriminaalmenetluse kulud ületavad nähtavalt tema maksevõimet. 5.4 Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et D. Elksninši määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Maarika Kuusk Mati Kartau 4 Tiit Lõhmus
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.