Obsah (12)

§ 424§ 74§ 199§ 215§ 63§ 64§ 238§ 68§ 69§ 75§ 56§ 58

Kriminaalasi nr. 1-12-12092 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja 01.02.2013.a. Tallinnas Kohtunik Sekretär Prokurör Kaitsja Tõlk Aime I

§ 424

järgi vangistusega 2 kuud

§ 74alusel tingimisi katseajaga 18 kuud, Elukoht Xxx Vahi all alates 22.01.2013.a.

Süüdistus Menetluse liik Kriminaalasja nr.

§ 199lg 2 p.

7,8,

§ 215lg 2 p.

2,

§ 424

lühimenetlus 12230108549, 13231500033 RESOLUTIIVOSA Süüdi mõista Aleksandr Višnevski

§ 199lg 2 p.

7,8 ja

§ 215lg 2 p.

2 järgi ja kohaldades

§ 63

lg 1 mõista üks karistus seadusesätte järgi, mis näeb ette raskema karistuse, s.o.

§ 199lg 2 p.

7,8 järgi ja karistada vangistusega 2 aastat. Süüdi mõista Aleksandr Višnevski

§ 424

järgi ja karistada vangistusega 1 aasta.

§ 64

lg 1 alusel suurendades üksikkaristustest raskemat, mõista liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud vangistust.

§ 238

lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra, mõista karistustuseks 1 aasta 8 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 25.04.2012 – 27.04.2012.a., ja 22.01.2013 – 01.02.2013.a.,s.o. kokku 14 päeva. Kandmata karistus 1 aasta 7 kuud ja 16 päeva vangistust.

§ 69

lg 1 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku tööd. 586 päevale vangistustusele vastab 1172 tundi üldkasulikku tööd.

§ 69

lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise ajaks 2 aastat.

§ 69

lg 4 alusel kohustada Aleksandr Višnevskit järgima üldkasuliku töö tegemise perioodil

§ 75

lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid kriminaalhooldusametniku järelevalve all: 1) elama oma alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata Aleksandr Višnevskile

§ 75

lg 2 punkt 2 kohaselt kohustus mitte tarvitada käitumiskontrolli ajal alkoholi ja narkootikume ja

§ 75lg 2 punkt 7 kohaselt kohustus mitte suhelda EA.

Tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse kuulutamisel ja Aleksandr Višnevski vabastada kohtusaalis vahi alt. Tsiviilhagid: Välja mõista Aleksandr Višnevskilt: 1) TT OÜ kasuks 506,94 eurot (arve nr. XXXXXXXXXX Swedbank), 2) B OÜ kasuks 57,00 eurot (arve nr. XXXXXXXXXXX SEB) Kriminaalmenetluse kulud: Välja mõista Aleksandr Višnevskilt riigituludesse: 1) KrMS § 175 lg 1 p. 9 alusel sundraha – 480 eurot 2) KrMS § 175 lg 1 p. 4 alusel kaitsjatasu – 230,40 eurot 3) KrMS § 175 lg 1 p. 3 alusel DNA ekspertiisi maksumus 285 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude kogusummas 995,40 eurot tasumine ositi 12 kuu jooksul. Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi a/arvele nr. 10220034796011 SEB, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank, viitenumber 2800049777. Maksekorraldusele märkida kriminaalasja kohtunumber 1-12-12092 ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Asitõendid: 1)Tulekustuti (asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas) – KrMS § 126 lg 3 p. 4 alusel – hävitada, 2)arve-müügitšekk nr. 13 (asub toimikus ümbrikus) – KrMS § 126 lg 3 p. 1 alusel – jätta toimiku juurde. 2 Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtukantselei kaudu tutvuda kohtuotsusega. Süüdistus Aleksandr Višnevski´t süüdistatakse selles, et tema võttis ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos Erki Abel´iga ajavahemikul alates 14.03.2012.a kella 16.00 kuni 15.03.2012.a kellani 07.40 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Harjumaalt Saku vallast Metsanurme külast Viljandi maantee 102 maja juurde pargitud veoautost MAN, reg.nr xxx, 75 liitrit diiselkütust koguväärtusega 103 eurot. Seejärel tungis Aleksandr Višnevski grupis koos Erki Abeliga Harjumaal Kiili vallas Luige külas Luige baasi traataiaga piiratud territooriumile ning nad võtsid sealt ajavahemikul alates 14.03.2012.a kella 21.00 kuni järgmisel hommikul kellani 07.40 M OÜ-le kuuluva ja PSOÜ kasutuses oleva pinnasetihendaja (vibroplaadi) Bomag BP (väärtusega 4136,40 eurot), samuti B OÜ-le kuuluva veoauto Volvo FL10 6x2, reg.nr XXX, kütusepaagist 40 liitrit diiselkütust koguväärtusega 57 eurot. Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupis ja sissetungimisega pani Aleksandr Višnevski toime

§ 199lg 2 p 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Aleksandr Višnevski´t selles, et tema kasutas ajavahemikul alates 14.03.2012.a kella 21.00 kuni 15.03.2012.a kellani 07.40 Harjumaal Kiili vallas Luige külas Luige baasi territooriumil grupis koos Erik Abel´iga OÜ PS kuuluva pinnasetihendaja Bomag BP varguse läbiviimiseks ajutiselt osundatud territooriumil ja selle lähiümbruses Swedbank Liising AS-le kuuluvat ning TTOÜ kasutuses olevat laadurekskavaatorit Caterpillar 432E, reg.nr XXX (väärtusega 97 000 eurot). Nii käivitasid Aleksandr Višnevski ja Erik Abel kruvikeerajat kasutades laadurekskavaatori, laadisid selle peale pinnasetihendaja ning transportisid seejärel ärandatud laadurekskavaatorit kasutades pinnasetihendaja ca 800 meetrit eemale Tallinna suunal asuvale teeäärsele platsile, kus nad laadisid varastatud pinnasetihendaja enda kasutuses olevasse kaubikusse, sõitsid seejärel pinnasetihendajaga ära ning jätsid laadurekskavaatorile osundatud platsile maha. Võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamisega grupis pani Aleksandr Višnevski toime

§ 215lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Aleksandr Višnevski´t süüdistatakse selles, et tema juhtis 22.01.2013.a kella 23.20 ajal Tallinnas Narva mnt ja Smuuli tee ristmiku lähedal mootorsõidukit Mazda 626, reg.nr XXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove 0,90 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l (lõplik tulemus 0,81 mg/l). Sellise käitumisega rikkus Aleksandr Višnevski liiklusseaduse § 69 lõiget 1, mille kohaselt ei tohi juht joobeseisundis. Joobeseisund on liiklusseaduse tähenduses alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. 3 Seega pani Aleksandr Višnevski mootorsõidukit joobeseisundis juhtides toime

§ 424kvalifitseeritava kuriteo.

Otsuse põhjendus Aleksandr Višnevski tunnistas end kohtuistungil süüdi talle esitatud süüdistustes. Vargus ja võõra vallasasja omavoliline ajutine kasutamine. Kannatanu „TT“ OÜ esindaja TM ütlused tõendavad, et firmale kuulunud laadurekskavaator Caterpillar reg.nr. XXX seisis 14.märtsil 2012.a. alates kella 19.00-st Kiili vallas Luige külas traataiaga piiratud territooriumil. Aiavärav lukustati kell 21.

1. Hommikul avastas ta ekskavaatori puudumise. Ekskavaator leiti mõni tund hiljem 1-1,5 kilomeetrit eemal metsa ääres ühelt platsilt. Väliselt oli ekskavaatoriga kõik korras, kuid kabiin oli täis lastud pulberkustuti sisu, mistõttu kabiin oli määrdunud. Kütusepaagist oli varastatud 40 liitrit kütust. Kannatanu ütlusi kinnitab sündmuskoha vaatlusprotokoll, millest nähtub laadurekskavaatori Caterpillar reg.nr. XXX seismine Viljandi maantee ääres platsil umbes 800 meetrit Luige baasi territooriumist Tallinna suunas. Kabiini sisemus on kaetud heleda, kergesti lenduva pulbriga. Traktorist 20 meetri kaugusel lebas lumes pulberkustuti. Süüdistuses märgitud veoautost Volvo reg.nr. XXX ööl vastu 15.märtsi 2012.a. kütuse vargus on tõendatud veoauto omaniku OÜ B juhatuse esimehe JK´i ütlustega, mille kohaselt seisis nimetatud veoauto kütuse varguse ajal Kiili vallas Luige külas Luige baasi territooriumil. Kütuse varguse avastas ta hommikul, kui auto käivitades käima ei läinud. Kütusepaagi kork oli lahti murtud ja selle tegevuse käigus lõhutud tabalukk. Varastatud oli vähemalt 40 liitrit diiselkütust. Aleksandr Višnevskile on esitatud süüdistus ka ööl vastu
2. märtsi 2012.a. Kiili vallas Luige külas Luige laadaplatsi territooriumilt OÜ-le PS kuluva vibroplaadi Bomag BP varguses. Kannatanu esindaja AG ütlustega on tõendatud, et vibroplaat pandi 14.märtsi õhtul kella 21 ajal Luige baasi territooriumile, mille värav lukustati. Kui ta järgmisel hommikul kella 7.40 ajal värava lukust lahti tegi, märkas, et tema firma poolt renditav vibroplaat oli kadunud. AG ütlustega on tõendatud ka, et ta leidis varastatud vibroplaadi üles 18.aprillil 2012.a. ja nimelt teostati sellega pinnasetöid Sakus aadressil Sinilille
3. Varastatud vibroplaat tagastati firmale. Vibroplaadi sattumise kohta Sakku Sinilille 1 asuvatele pinnasetöödele andis ütlusi AEOÜ omanik PR. Tema ettevõte tegeleb välistorustike ehitusega ja pinnasetöödega. Nädal peale tööde alustamist Sakus Sinilille tänaval helistas talle Erki-nimeline isik, kellega ta oli põgusalt tuttav ja pakkus osta pinnasetihendajat ehk vibroplaati. Siis ta keeldus, kuid kui nende firma pinnasetihendaja katki läks, helistas ta Erkile tagasi ja uuris, kas pakkumine on veel jõus. Pinnasetihendaja asus Lasnamäel mingi hoone laos. Maksis selle eest Erkile 1800 eurot. Uue aku ostis ise. Ta ei teadnud, et seade on varastatud. Tunnistaja DP ütlused kinnitavad, et 2012.a. märtsis lubas ta Erki Abelil ja Aleksandr Višnevskil talle kuuluvasse lattu paigutada vibroplaadi, mille kohta A.Višnevski rääkis, et nad olevat selle mingilt objektilt toonud. Tunnistaja ütlused on kooskõlas ka tunnistaja PR ütlustega viimase poolt vibroplaadi vaatamas käimise kohta. Hiljem sai ta Erkilt teada, et too oli vibroplaadi ära müünud meesterahvale, kes seadet laos vaatamas oli käinud. Süüdistuses märgitud veoauto MAN reg.nr. XXX kütusepaagist kütuse vargus on tõendatud veoauto omaniku OÜ S juhatuse liikme PP ütlustega, millest nähtub, et nimetatud veoauto seisis 14.03.2012.a. kella16.00-st kuni järgmise päeva hommiku kella 7.30-ni Saku vallas Viljandi mnt. 102 maja juures. Kuuldes, et Luige baasi territooriumil on käinud vargad ja varastatud on kütust, kontrollis ta ka oma veoki paagis olevat kütuse kogust ja selgus, et ka tema autost on varastatud umbes 75 liitrit diiselkütust. Kütusepaagi korgi ümber olid hõõrdejäljed, mis 4 ei saanud kuuluda talle, sest ta oli tankinud viimati nädal aega tagasi ja selle ajaga koguneb korgi ümber mustust ja tolmu. Tsiviilhagi ta kütuse vargusega seoses esitada ei soovinud. Aleksandr Višnevski tunnistas end täielikult süüdi talle esitatud süüdistuses ja tema ütlused on kooskõlas teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega (kannatanute ja tunnistajate ütlustega, sündmuskoha vaatlusprotokolliga). Ta tunnistas, et varastas koos Erki Abeliga Luige baasi territooriumilt vibroplaadi eesmärgiga see hiljem maha müüa. Kuna vibroplaat oli raske, kasutasid nad selle transportimiseks nende mikrobussi juurde territooriumil seisnud traktorit Caterpillar, mille Erki käivitas kruvikeeraja abil. Traktori rooli istus tema (A.Višnevski) ja laadinud vibroplaadi kopa sisse, sõitsid nad traktoriga metsa ääres olevale lagendikule, kuhu olid jätnud oma mikrobussi ja laadisid vibroplaadi mikrobussi. Traktori jätsid sinnasamasse, kuid enne lahkumist puistasid kabiini sisemusse tulekustutist pulbrit oma jälgede varjamiseks. Vibroplaadi viisid DP loal talle kuuluvasse lattu Peterburi teel. Aleksandr Višnevski tunnistas ka Sakus Viljandi maanteel ühe eramaja juures seisnud veoautost kütuse vargust ning ka Luige baasi territooriumil seisnud ühest veoautost kütuse vargust. Erki Abel on 20.06.2012.a. kuulutatud tagaotsitavaks, mistõttu materjalid tema suhtes on eraldatud eraldi menetluseks ja kohtusse saadetud kriminaalasjas on süüdistatavaks Aleksandr Višnevski üksinda. Enne tagaotsivaks kuulutamist on ta kahtlustatavana üle kuulatud ja tema ütlused kuritegude toimepanemise tehiolude kohta on analoogsed ja ühtivad Aleksandr Višnevski ütlustega. Lähtudes tõendite kogumist on tõendamist leidnud Aleksandr Višnevski poolt talle süüdistuses etteheidetud süütegude toimepanemine, s.o.

§ 199lg 2 p.

7,8 järgi vibroplaadi ja kahest veokist kütuse vargused ning

§ 215lg 2 p.

2 järgi laadurekskavaatori ajutine omavoliline kasutamine vibroplaadi ehk pinnasetihendaja transportimiseks 800 meetrit eemal asuva kaubiku juurde, kuhu ekskavaator ka maha jäeti. Vargus pandi toime sissetungimisega, kuna nii vibroplaat kui veoauto Volvo asusid kinnisel aiaga piiratud territooriumil. Mõlemad kuriteod pani Aleksandr Višnevski toime koos Erki Abeliga, seega olid nad kaastäideviijad. Tegutseti ühiselt ja kooskõlastatult – mõlemad tungisid Luige baasi territooriumile, mõlemal oli soov varastada nii kütust kui vibroplaati ja mõlemate teopanused varguste toimepanemisel ja laadurekskavaatori ajutisel kasutamisel oli võrdväärne. Kuriteod on kvalifitseeritud õigesti. Subjektiivne kooseis on kavatsetus. Süüdistatav soovis ära võtta kütust ja vibroplaati omastamise eesmärgil ning soovis kasutada vibroplaadi vedamiseks võõrast laadurekskavaatorit, mistõttu kogu tegevus toimus eesmärgipäraselt vastavalt oma ettekujutusele teost ja teades, et teod on ebaseaduslikud. Süüdistus

§ 424

järgi Aleksandr Višnevski tunnistas end süüdi ka talle esitatud süüdistuses

§ 424järgi ja selgitas, et oli 22.jaanuaril 2013.a.

kella 18-st kuni 22-ni joonud umbes 2,5 liitrit õlut. Oli koos sõpradega autos, kui tundmatud isikud palusid nende kinnijäänud autot aidata välja tõmmata. Nii ta hakkaski sõitma ja kui oli umbes ühe meetri jõudnud sõita, ilmus politsei ja peatas tema poolt juhitud sõiduki. Aleksandr Višnevski poolt sõiduki juhtimine joobes on tõendatud politseitöötaja Mihhail Sergejevi ütlustega, millest nähtub, et patrullides Lasnamäel Narva mnt ja Smuuli tee ristmiku läheduses, märkasid nad tühermaal autot Mazda reg.märgiga XXX. Suundudes sõiduki poole, hakkas auto tagurdama. Sõidukit juhtis Aleksandr Višnevski, kellel tuvastati alkoholijoove. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist nähtub, et Aleksandr Višnevski poolt ühes liitris väljahingatud õhus oli alkoholisisaldus 0,81 mg. 5 Mootorsõiduki juhtimine seisundis, kus juhi väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,75 mg ühe liitri kohta või rohkem, on kuritegu ja kvalifitseeritakse

§ 424järgi.

Subjektiivsetelt tunnustelt on tegu toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Aleksandr Višnevski, asudes peale alkoholi tarvitamist sõidukiga sõitma ja olles roolis, pidas võimalikuks, et peaaegu vahetult peale 2,5 liitri õlle ärajoomist võib tema organismis olev alkoholikogus olla ka selline, mis toob kaasa kriminaalvastutuse, kuid suhtus sellesse ükskõikselt. Tsiviilhagid Käeolevas kriminaalasjas esitas tsiviilhagi kaks kannatanut. OÜ TT nõuab laadurekskavaatori lõhutud süüteluku ja kütusepaagi korgi eest kahjutasu 272,94 eurot, uue pulberkustuti ostmisega tekitatud kahju 30 eurot ja varastatud kütuse maksumuse 54 eurot ning ühe päeva eest saamata jäänud tulu 150 eurot hüvitamist, kokku 506,94 eurot. OÜ B nõuab kütuse vargusega tekitatud kahju hüvitamist summas 57 eurot. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Lähtuvalt VÕS §-st 1043 peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kahju tekitamine on VÕS § 1045 lg 1 p. 5 kohaselt õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kriminaalasjas on leidnud tõendamist, et OÜ-l TT ning OÜ-l B varalise kahju tekkimine on põhjuslikus seoses A.Višnevski poolt toimepandud kuritegudega. Seega on ta süüdi kannatanu vara varguses ja kahjustamises, millest lähtuvalt kuuluvad tekitatud kahjud tema poolt heastamisele. Kuna süüdistatav tunnistas kohtuistungil kannatanute hagisid, kuuluvad hagid rahuldamisele, juhindudes TsMS §-st 440 lg 1, mis sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Karistus Karistamise aluseks on

§ 56

lg 1 kohaselt isiku süü, arvestades seejuures kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kõikide A.Višnevski poolt toimepandud kuritegude sanktsioonid näevad ette karistustena rahalise karistuse ja vangistuse. Kohus on seisukohal, et A.Višnevskit tuleb karistada vangistusega. Ta teeb küll juhutöid, kuid varguste toimepanemine annab tunnistust sellest, et rahalisi vahendeid ei ole tal piisavalt. Tasuda tuleb kaks tsiviilhagi, millest üks on küllaltki suures summas ja süüdimõistva otsusega kaasnevad ka menetluskulud. Lähtudes eeltoodust on alust arvata, et rahaline karistus ei ole tema puhul täidetav ja see ei avaldaks tema suhtes eripreventiivset mõju. Ka muutuks sellise karistusliigi kohaldamisel küsitavaks kannatanutele kahjude hüvitamise ja riigile menetluskulude tasumise võimalus. Vangistuse kohaldamisel on karistusraamideks

§ 199

lg 2 sanktsiooni kohaselt vangistus kuni viie aastani,

§ 215

lg 2 ja

§ 424sanktsiooni kohaselt vangistus kuni kolme aastani.

Vibroplaadi vargus ja laadurekskavaatori ajutine kasutamine on vaadeldav ühe teona. Need on kantud ühtsest tahtlusest ja ajaliselt ning ruumiliselt tihedalt seotud, sest ekskavaatorit kasutati varguse käigus raske vibroplaadi transportimiseks eemal metsalagendikul seisnud süüdistatava sõiduki juurde. Kuriteod moodustavad ideaalkogumi, sest tegemist on ühe teoga, mis vastab 6 kahele eri süüteokoosseisule. Sellisel juhul mõistetakse

§ 63

lg 1 kohaldades üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskema karistuse. Raskema karistuse näeb ette

§ 199lg 2 sanktsioon.

Prokurör leidis, et kuna ekskavaatori omavolilise kasutamise pani A.Višnevski toime varguse toimepanemise hõlbustamiseks, tuleb seda arvestada karistust raskendava asjaoluna

§ 58p. 9 tähenduses.

Kohus sellega ei nõustu. Karistust raskendav asjaolu suurendab isiku süüd ja toob kaasa ka rangema karistuse mõistmise. Kui A.Višnevski tegusid vaadelda ühe teona, tuleb teda karistada ka ühe teo eest, s.o.

§ 199lg 2 p.

7,8 järgi ning arvestada selle kuriteoga seonduvaid kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid.

§ 58

p. 9 on aga vastutust raskendavaks asjaoluks

§ 215lg 2 p.

2 järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul, mistõttu selle arvestamine süüdistatavale karistuse mõistmisel ei ole põhjendatud. A.Višnevski realiseeris oma tegevusega kaks

§ 199

lõikes 2 toodud koosseisutunnust: varguse toimepanemine grupi poolt ja sissetungimisega, mistõttu avaldub tema teos suurem ebaõigussisu ja seda asjaolu tuleb käsitleda süüd suurendavana. Süüd suurendavaks asjaoluks on ka see, et varastati mitte ainult üks ese – vibroplaat, vaid varastati ka kütust kahest veoautost. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et A.Višnevski karistus peab jääma sanktsiooni keskmise lähedale. Kuna aga esineb kergendav asjaolu – puhtsüdamlik kahetsus, võib karistus lõppkokkuvõttes jääda

§ 199

lõike 2 sanktsiooni keskmisest määrast allapoole.

§ 424

järgi karistamisel arvestab kohus süüd suurendava asjaoluna tema varasemat karistatust samalaadse kuriteo eest ning 2012.a. septembris karistati teda ka väärteo korras mootorsõiduki juhtimise eest alkoholi piirmäära ületades. Süüd vähendavaks teguriks peab kohus asjaolu, et sõiduk asus tühermaal ja tagurdades sõitis väga lühikest vahemaad. Seega ta oma tegevusega kedagi ei ohustanud. Arvestades ka kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust peab kohus võimalikuks karistada alla sanktsiooni keskmist, s.o. üheaastase vangistusega. Liitkaristuse mõistmisel kohaldab kohus üksikkaristustest raskema suurendamise põhimõtet. A.Višnevski on ühel korral kriminaalkorras karistatud 18.06.2007.a. vangistusega 2 kuud, mis jäeti tingimisi kohaldamata katseajaga 18 kuud. 14.-15.märtsiks 2012.a., s.o. kuriteo toimepanemise ajaks oli karistus kustunud. Kohtu arvates puudub vajadus tema suhtes vangistuse täitmisele pööramiseks, vaid vangistuse võib asendada üldkasuliku tööga. Seda taotles süüdistatava kaitsja ja süüdistatav oli nõus üldkasulikku tööd tegema. Ka prokurör ei olnud põhimõtteliselt vastu vangistuse asendamisele üldkasuliku tööga. Kuna eelmise kohtuotsusega määratud katseaja läbis A.Višnevski edukalt, on põhjust eeldada, et üldkasuliku töö tunnid saavad tehtud ilma probleemideta. Riigikohus otsuses nr. 3-1-1-83-12 selgitas, et

§ 69

sätteid kohaldatakse

§ 56lg 1 alusel mõistetud, mitte aga Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendatud karistuse suhtes. Kolmest otsuse teinud kohtunikust jäi aga üks kohtunik selles osas eriarvamusele, mis tähendab, et selline tõlgendus ei ole kohtukoosseisu üksmeelne ja ühine arvamus. Ka A.Višnevski kriminaalasja arutanud kohtuniku seisukoht ühtib eriarvamusele jäänud riigikohtuniku seisukohaga ja leiab, et vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga tuleb lähtuda ühe kolmandiku võrra vähendatud karistusest, mida tuleb käsitleda isikule mõistetud karistusena lähtuvalt KrMS §-st 238 lg

1. Nimetatud sättes ei räägita mitte mõistetud karistuse, vaid süüdistatavale mõistetava karistuse vähendamisest. See aga tähendab, et mõistetud karistuseks on ühe kolmandiku võrra vähendatud karistus. Eeltoodu alusel on A.Višnevskile mõistetud karistuseks 1 aasta 8 kuud, millest kantud on 14 päeva. Kuna karistus on alla kahte aastat, on võimalik vangistuse asendamine üldkasuliku tööga. Kohus leiab, et põhjendatud on prokuröri taotlus mittereaalse karistuse kohaldamisel panna A.Višnevskile lisakohustused. Kuna tal on kalduvus alkoholi tarvitanuna juhtida mootorsõidukit, kohustada teda üldkasuliku töö tegemise ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Vältimaks edaspidi kuritegude toimepanemisi, keelata suhelda Erki Abeliga, kuna temaga koos 7 kandis ta karistust Soomes ning temaga pani ta toime arutatavad kuriteod 2012.a. märtsis Harju maakonnas. Kohus juhindub KrMS § 238 lg 1 p.
2. Apellatsiooniteate esitamise korral on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantselei kaudu alates 21.02.2013.a. Kohtunik 8