1-12-8482/24

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-8482 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Kriminaalasi Aivar Antsmaa süüdistuses KarS § 424 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. detsembri 2012 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav Aivar Antsmaa kaitsja vandeadvokaadi abi Ahto Sirendi Prokurör ringkonnaprokurör Anneli Hinto Süüdistatav isikukood: 36804132733; elukoht: Kase tee 5-10, Pisisaare küla, Pajusi vald, Jõgeva maakond. Kriminaalkorras karistamata. Kaitsja vandeadvokaadi abi Ahto Sirendi RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätta Tartu Maakohtu
3. detsembri 2012 kohtuotsus muutmata ja esitatud apellatsioon rahuldamata. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Ann Saar kaudu 230 eurot ja 40 senti (kakssada kolmkümmend eurot ja nelikümmend senti), sealhulgas käibemaks 38 eurot ja 40 senti (kolmkümmend kaheksa eurot ja nelikümmend senti), vandeadvokaadi abi Ahto Sirendile tema poolt apellatsioonimenetluses Aivar Antsmaale riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 185 lg 2 alusel välja mõista Aivar Antsmaalt menetluskulud, s.o kaitsjatasu vandeadvokaadi abi Ahto Sirendi poolt osutatud õigusabi eest 230,40 eurot riigituludesse. Aivar Antsmaal tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr
4. Maksekorraldusele märkida viitenumber perekonnanimi 1-12-8482 kohtukulud“. 2800049858 ning selgitus „ees-ja Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik
5. Aivar Antsmaa anti kohtu alla ja teda süüdistati KarS § 424 järgi selles, et ta juhtis 24.06.2012 kl 01:05 paiku Põltsamaa-Pajusi-Luige tee 2-kilomeetril mootorsõidukit Seat Alhambra reg nr XXX , olles alkoholijoobes – s.o ühes liitris veres oli alkoholisisaldus (1,57+/-0,06) mg/g, k=2 kohta.
6. Tartu Maakohtu 07.12.2012 otsusega mõisteti A. Antsmaa süüdi KarS § 424 järgi, mõistes talle karistuseks rahalise karistuse 120 (ükssada kakskümmend) päevamäära, s.o 384 (kolmsada kaheksakümmend neli) eurot riigi tuludesse, mis kuulub KarS § 66 lg-te 1 ja 3 alusel tasumisele ositi kuue kuu jooksul 64 euro suuruste osamaksetena alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni mõistetud rahalise karistuse tasumiseni. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti A. Antsmaalt mootorsõiduki juhtimise õigus 2 (kaheks) kuuks. Esimese astme kohtu otsuse apelleeritava osa sisu
7. Kohus leidis, et A. Antsmaale ette heidetava teo näol KarS § 424 järgi on tegemist blanketse normiga. Vaidlus puudub selles, et A. Antsmaa juhtis 24.06.2012 kell 01.05 mootorsõidukit Seat Alhambra (reg. nr XXX ), mis on tõendatud nii süüdistatava enda kui ka tunnistaja K.O. ütlustega. Dokumentaalsetest tõenditest kinnitavad süüteo objektiivse külje vastavaid elemente koopia patrulllehest (tl 24) ja A. Antsmaa sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 26). Patrullilehe koopialt (tl 24) nähtub, et politseipatrullil oli 23.06.2012 alates kell 20.00 kasutada töövahendina STALKER II MDR nr. AS008355 ja LION 500 nr A
8. Kinni peeti sõiduk SEAT, mida juhtis joobes A. Antsmaa. Tõendusliku alkomeetri väljatrükist (tl 25) nähtub, et A. Antsmaa alkoholitesti lugem on 0,77 mg/l, laiendmääramatus 0,05 mg/l, mõõtetulemuseks 0,72 mg/l. Väljatrükile on A. Antsmaa andnud allkirja. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega (tl 26) on A. Antsmaa kõrvaldatud 24.06.2012 kell 1.05 sõiduki SEAT Alhambra juhtimiselt kuni kainenemiseni. Allkirja andmisest on A. Antsmaa keeldunud. 3.1 Tõendatud on ka joobeseisundi esinemine A. Antsmaal KarS § 424 tähenduses. Maakohus arvestas joobeseisundi määratlemisel ka LS § 69 lg 1, lg-s 4, lg-s 6 ning politsei- ja piirivalve seaduses (PPS) §-des 723-726 sätestatut. Maakohus märkis, et A. Antsmaa toimetati saatekirja alusel Jõgeva Haiglasse joobeseisundi tuvastamiseks vereproovi võtma (saatekiri tl 28), analüüsiks võeti verd 24.06.2012 kell 03.00 2 ja telliti uuring- vere etanoolisisaldus. Tuvastati vere etanoolisisaldus akrediteerimiskeskuse poolt akrediteeritud metoodika ET-4.1 järgi 1,57+/-0,06 mg/g. Ekspertiisiakt nr 49-I sisaldab eksperdiuuringu kirjeldust (tl 29). Katsutis 3 ml verd. 29.06.2012 teostati vere etanoolisisalduse määramine gaasikromatograafilise meetodiga Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt akrediteeritud metoodika ET 4.1 järgi. Eksperdiarvamuse kohaselt leiti ekspertiisiks esitatud verest etanooli 1,57+/- 0,06 mg/g, K=
9. Nendel asjaoludel leidis kohus, et asjas ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: 1) A. Antsmaa väljahingatavas õhus mõõdeti tõendusliku alkomeetriga peale mõõteseadme laiendmääramatuse 0.05mg/l kohta mahaarvamist alkoholisisalduseks 0.72mg/l kohta (tl 25); 2) A. Antsmaa ei nõustunud alkoholijoobe kindlakstegemisega tõendusliku alkomeetriga ning nõudis vereproovi tegemist (tunnistaja K.O. ütlused ja süüdistatava ütlused); 3) A. Antsmaa veres mõõdeti peale sõiduki juhtimiselt kõrvaldamist ekspertiisiga alkoholisisalduseks 1,57 (+/-6) mg/g, k=2, ehk siis mitte vähem kui 1,51 mg/g (tl 28, 29); 4) ekspertiisitulemust ei ole menetlusosalised kahtluse alla seadnud; 3.2 Kohus ei nõustunud kaitsja positsiooniga, mille kohaselt tulnuks A. Antsmaad karistada väärteokorras, kuna vahetult sõiduki juhtimiselt tabatuna oli tema joobeks tõendusliku alkomeetriga mõõdetuna 0,72 mg/l ja isikut saab karistada üksnes vahetult juhtimiselt kinnipidamise järel võetud näidu alusel. Kohus märkis, et A. Antsmaa juhtumi puhul toimus joobe tuvastamine Politsei ja piirivalve seaduse § 722,§ 723-26 ja alamalseisvate aktide sätete kohaselt ja see tuvastamine dokumenteeriti samade aktide sätete kohaselt. 24.06.2012 oli tegemist olukorraga, kus A. Antsmaa joove tuvastati esmalt indikaatorvahendiga PPS § 724 lg 1 esimese lause kohaselt, seejärel tõendusliku alkomeetriga sama lõike teise lause kohaselt ja kuna isik nõudis alkoholisisalduse määramist veres, siis toimetati A. Antsmaa vereproovi võtmiseks PPS § 724 esimese lõike viimase alternatiivi kohaselt ja § 725 lg 2 p 3 alusel tervishoiuteenuse osutaja juurde vereproovi võtmiseks. 3.3 Kohus märkis, et käesoleval juhtumil ei ole indikaatorvahendi kasutamist ja näitu protokollitud. „Tõendusliku alkomeetri ja indikaatorvahendi kasutamise ning nende kasutamise dokumenteerimise kord“ (siseministri määrus 15.12.2009 nr 70) § 3 nõuab indikaatorvahendi kasutamise ja näidu dokumenteerimist juhul, kui seda näitu soovitakse kasutada tõendina. Asja materjalis ei ole kasutatud indikaatorvahendi näitu tõendina. Tõendusliku alkomeetri kasutamine on asjas dokumenteeritud määruse § 5 kohaselt väljatrükina (tl 25) ja see sisaldab §-s 5 lg-s 2 loetletud andmeid: on toimunud kaks puhumist ja mõõtmiste lõplikuks lugemiks on märgitud kahe puhumise vähim tulemus- 0,77 mg/l, mille alusel mõõtetulemus 0,72 mg/l. Vereproovi võtmine ja selle dokumenteerimine on toimunud ja vormistatud Vabariigi Valitsuse 28.05.2009 määruse nr 83 „Vere- ja bioloogilise vedeliku proovi võtmise, säilitamise, uuringuks edastamise, uuringu tegemise ning nende toimingute tasustamise ja uuringu tulemustest teavitamise kord“ kohaselt (tl 28). Vereproovi alusel on teostatud uuring ja koostatud ekspertiisiakt, mis KrMS § 63 lg 1 kohaselt on tõend kriminaalasjas. Ekspert on ekspertiisiaktis (tl 29) esitanud uuringu kirjelduse ja andnud eksperdiarvamuse (KrMS § 107 lg 6). Seega on A. Antsmaa joobeseisundi kohta 24.06.2012 kella 01.05 paiku kaks dokumentaalset tõendit: test tõendusliku alkomeetriga, mis andis tulemuseks väljahingatavas õhus alkoholi 0,72 milligrammi ühe liitri kohta (mis on karistatav väärteokorras) ja vereproovi uuring, mis andis tulemuseks 1,51 milligrammi alkoholi juhi ühes grammis veres (mis on karistatav kriminaalkorras). 3 3.4 Ühelegi tõendile, s.h. joobeseisundi tuvastamisele tõendusliku alkomeetriga ega tuvastamisele vereproovi uuringuga ei ole vastuväiteid esitatud. Seega on kõik tõendid lubatavad ja kohus pidi langetama otsuse, millise tõendi andmetest joobeseisundi kindlaksmääramisel tuleb lähtuda. PPS § 722 lg 1 sätte sõnastusest tuleneb, et joobeseisund tekib alkoholi tarvitamise järel. Ajaks, mil A. Antsmaa sõiduki juhtimiselt kinni peeti oli ta alkoholi juba tarvitanud ja tema kinnipidamise hetkeks oli joobeseisund juba tekkinud. Järelikult kõik protsessid, mis A. Antsmaa organismis toimusid
10. juunil pärast tema kinnipidamist, toimusid enne rooli istumist tarvitatud alkoholi mõjul. Pärast kinnipidamist enam alkoholitarvitamist ei toimunud. 3.5 Kohus oli seisukohal, et käesoleval juhul ei tõusetu ka KrMS § 7 lg 3 sätestatud kahtlusi, mida ei ole võimalik kõrvaldada. Kuigi PPS § 724 lg 1 ei sätesta sõnaselgelt erinevate joobe tuvastamise viiside hierarhilist järjekorda, tuleneb normi süsteemsest tõlgendamisest, et seadusandaja on pidanud täpseimaks, ehk siis ka objektiivseimaks viisiks alkoholisisalduse määramist isiku verest. Kui isik nõuab vastava meetodi kasutamist, ei ole korrakaitseorganil kaalutlemisvõimalust ega õigust selle tegemisest keelduda ning tõendina tuleb arvestada vereproovi tulemust. Seega tuleb ka käesolevas asjas lähtuda A. Antsmaa vereproovi uuringuga saadud tulemusest. 3.6 Olukorras, kus tõendid võimaldavad anda isiku käitumisele hinnangu nii väärteokorras kui ka kuriteona, tuleb aluseks võtta KarS § 3 lg-s 5 sätestatu. 3.7 A. Antsmaa pani talle ette heidetava teo- mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis- toime vähemalt kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 tähenduses. Süüdistatav teadis, et ta on tarvitanud alkoholi enne sõiduki juhtimisele asumist ning ta pidi vähemalt möönma võimalust, tema seisund vastab joobeseisundile liiklusseaduse tähenduses. 3.8 Süüdistatava tegu on õigusvastane KarS § 27 tähenduses ning puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. 3.9 A. Antsmaa on talle ette heidetava teo toimepanemises süüdi. Ta on süüvõimeline, süüd välistavad asjaolud puuduvad. Süüdistatava arvamus, et ta pani toime ainult väärteona karistatava teo, ei ole käsitletav keelueksimusena KarS § 39 lõike 1 tähenduses. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu
11. Kaitsja taotleb tühistada Tartu Maakohtu otsus A. Antsmaa süüdimõistmises KarS § 424 järgi, mõista ta selles õigeks ja lõpetada kriminaalmenetlus KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel. 4.1 Karistusõigusliku vastutuse alusena näeb KarS § 2 lg 2 obligatoorselt esimese ja vältimatu tingimusena ette teo vastavuse süüteokoosseisule. KarS § 424 näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Vaidlusküsimuseks on, millisest joobeseisundit iseloomustavast näidust saab lähtuda A. Antsmaa teole karistusõigusliku hinnangu andmisel. Nimelt on kriminaalasjas kaks A. Antsmaa alkoholijoovet iseloomustavat objektiivset näitu, millest kumbagi ei ole kohtumenetluse pooled vaidlustanud ja mille kohta on kohus tuvastanud, et mõlemad näidud on saadud õigusnorme järgides ja on tõenduskõlbulikud : 1) A. Antsmaa väljahingatavas õhus mõõdeti tõendusliku alkomeetriga peale mõõteseadme laiendmääramatuse 0,05 mg/l kohta mahaarvamist alkoholisisalduseks 0,72 mg/l kohta (tl 25). See näit on mõõdetud politseiametnike poolt vahetult A. Antsmaa juhtimiselt tabamise järel 24.06.2012 kella 01.08-01.12 vahemikus ja selle kohta saab kindlalt väita, et A. Antsmaa 4 juhtis mootorsõidukit just sellises alkoholijoobes. Karistusõiguslik etteheide A. Antsmaale oli mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine 24.06.2012 kella 01.05 paiku. 2) A. Antsmaa andis allkirja tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükile, kuid ei nõustunud alkoholijoobe kindlakstegemisega tõendusliku alkomeetriga ning nõudis vereproovi tegemist. Tema kahtluse põhjuseks oli asjaolu, et joobe tuvastamise protokolli oli kantud „koordinatsioonihäired” ja „silmad punetavad”. A. Antsmaal on üldhaigestumise tagajärjel raske puue, talle on määratud 80 % töövõimekaotus kuni
12. aastani ja täpselt sellised „koordinatsioonihäired” on tal ka igapäevaselt alkoholi tarvitamata, mistõttu oli tal alust kahtlustada pimedal ajal silmade punetuse tuvastamise õigsust ja tõelevastavust. 3) A. Antsmaa veres mõõdeti peale sõiduki juhtimiselt kõrvaldamist ekspertiisiga alkoholisisalduseks 1,57 (+/-6) mg/g, k=2, ehk siis mitte vähem kui 1,51 mg/g (tl 28, 29). Kohus ei ole arvestanud asjaoluga, et see näit on saadud seisuga 24.06.2012 kella 03.00, seega ligi 2 tundi peale mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimist ega saa kuidagi kajastada A. Antsmaa alkoholijoovet sellel ajal, kui ta mootorsõidukit juhtis. Seega on kohus A. Antsmaa kriminaalasja arutanud ja ta süüdi mõistnud konstrueeritud süüdistuse järgi. A. Antsmaad süüdistatakse mootorsõiduki juhtimises alkoholijoobe seisundis 24.06.2012 kell 01.05 ajal. Vahetult kinnipidamise järgset objektiivset alkoholijoobe näitu ei ole. Kohtueelne menetleja ja kohus ei ole sellega arvestanud. 4.2 Kohus on moonutanud tõde, leides, et A. Antsmaa joobeseisundi kohta 24.06.2012 kella 01.05 paiku on kaks dokumentaalset tõendit – test tõendusliku alkomeetriga, mis andis tulemuseks väljahingatavas õhus alkoholi 0,72 mg ühe liitri kohta ja vereproovi uuring, mis andis tulemuseks 1,51 mg alkoholi ühes liitris veres. Kaitsja juhib tähelepanu, et mootorsõiduki juhtimise ajal sai vaid tõendusliku alkomeetri näit ülalnimetatud ajal kajastada A. Antsmaa joovet. 4.3 Väär on kohtu järeldus, et olukorras, kus tõendid võimaldavad anda isiku käitumisele hinnangu nii väärteo kui kuriteo korras, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest, kuivõrd käesoleval ajal sellist olukorda ei ole. A. Antsmaa juhtis mootorsõidukit väärteokoosseisule vastavas joobeseisundis. 4.4 Kohus on leidnud, et „mõõdetud näit mõõdab (kajastab) seisundit, mis oli isikul sõiduki juhtimise ajal” (kohtuotsus lk 6). Seejärel on kohus asunud ekslikele järeldustele, et „kui isik tarvitas alkoholi
13. juunil enne kella 01, seejärel juhtis mootorsõidukit ja temal tehti kindlaks alkoholisisaldus ühes grammis veres kell 03.00 1,51 milligrammi, siis on see alkoholisisaldus tekkinud enne kella 01 toimunud alkoholi tarvitamise tagajärjel, oli olemas kell 01.05, 01.14 ja muudel kellaaegadel kuni kella 03-ni. Organismi loomuliku tegevuse tulemusena alkoholisisaldus veres aja jooksul pigem väheneb, mistõttu, ja arvestades asjaolu, et süüdistatav ei tarvitanud peale sõiduki kinnipidamist täiendavalt alkoholi, oli alkohol süüdistatava organismis olemas sõiduki kinnipidamise hetkel. Seetõttu ei oma asjas tähendust, et vahetult pärast sõiduki kinnipidamist on mõõdetud tõendusliku alkomeetriga näit 0,72 mg/l“. Kaitsja märgib, et üldtuntud meditsiiniline tõde on, et alkoholi verre imendumise tempo sõltub mitmetest teguritest ja vältab 1,5-2 h, seejuures saabub joobeastme kõrgfaas teisel tunnil peale alkoholi tarbimist. 4.5 Väär on kohtu järeldus, mille kohaselt: „Kui isik nõuab vastava meetodi kasutamist, ei ole korrakaitseorganil kaalutlemisvõimalust ega õigust selle tegemisest keelduda ning tõendina tuleb arvestada vereproovi tulemust“. Korrakaitseorganil ei ole tõepoolest eeltoodud küsimuses mingit kaalutlemisvõimalust, kuid kohtul ei ole kohustust korrakaitse parameetritest lähtuda, vaid kohustus tõendeid kriminaalmenetluse reeglistiku järgi hinnata ja anda hinnang kas isiku tegu vastab karistusõiguslikule süüteokoosseisule või mitte. 5 Kaalutlusõigus puudub korrakaitseorganil ainult mõõtmisviisi valikus, kui aga menetlus jõuab väärteokorras karistamiseni, saab ka korrakaitseorgan lähtuda üksnes mootorsõiduki juhtimise aja alkoholinäidust. Seadusloomes on osalenud ka meedikud ja alkoholijoobe mõõtmisviiside järjestamisel on lähtutud isiku vereanalüüsile toimetamise mõistlikust ajast, mitte ligi 2tunnisest intervallist mootorsõiduki juhtimise ja alkoholisisalduse kindlakstegemiseks vereanalüüsi tegemise vahel. 4.6 Kaitsja ei nõustu kohtu seisukohaga, et „käesoleval juhul ei tõusetu KrMS § 7 lg 3 sätestatud kahtlusi, mida ei ole võimalik kõrvaldada” (kohtuotsus lk 7). A. Antsmaad süüdimõistvast kohtuotsusest ainult kõrvaldamata kahtlused tõusetuvadki ja kohus on lähtunud ainult isiku süü presumptsioonist. A. Antsmaa alkoholijoove kella 03.00 ajal vereanalüüsi järgi (1,51 mg/g) oli sisuliselt kriminaalvastutuse piiripealne. Inimese oma organism on võimeline sünteesima kuni 0,2 promilli etanooli veres, millest lähtuv oli isegi
14. aastal jõustunud Liiklusseaduse regulatsioon. 4.7 Kriminaalasjas on ainus objektiivne ja kindlalt A. Antsmaa alkoholijoovet mootorsõiduki juhtimisel kajastav tõend – tõendusliku alkomeetri näit 0,72 mg/l, mis on igasuguse mõistliku ja sisulise põhjenduseta jäetud kohtu poolt arvestamata, kui tähtsust mitteomav. Kui kohus kriminaalasjas ainsa konkreetse ja objektiivse tõendi, seejuures kuriteokoosseisu välistava tõendi arvestamata jätab, tuleb seda ka sisuliselt põhjendada. Kindlasti ei ole siin põhjenduseks see, et korrakaitseorganil puudub kaalutlemisõigus joobeseisundi tuvastamiseks vereanalüüsi määramisel. Selles osas on kohus rikkunud oluliselt menetlusõigust, kuna selles, s.o tõenduslikult peamises osas puudub kohtuotsuses põhjendus.
15. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku 17.01.2013 määrusega määrati kriminaalasi läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti enda kirjalike seisukohtade esitamiseks aega kuni 31.01.
16. Nimetatud kuupäevaks apellatsioonimenetluse pooled ringkonnakohtule seisukohti ei esitanud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
17. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et kaitsja apellatsioon tuleb jätta rahuldamata.
18. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et apellatsioonimenetlus ei ole sama kriminaalasja teistkordne käsitlemine teises kohtukoosseisus, vaid eelkõige I astme kohtu tegevuse kontrollimine apellatsiooni piires (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahend nr 3-1-1115-04). Nimetatud põhimõttele osundamine on käesoleval juhul tingitud kaitsja apellatsiooni sisust, kus korratakse juba maakohtus esitatud seisukohti. Nagu eelnevalt märgitud, jätab ringkonnakohus kaitsja apellatsiooni rahuldamata, mistõttu maakohtu otsuses toodud põhjendusi käesolevas otsuses KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel üle ei korrata. Samas korrigeerib ringkonnakohus alljärgnevalt mõningaid maakohtu seisukohti.
19. Käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et 24.06.2012 kell 01.05 juhtis A. Antsmaa mootorsõidukit Seat Alhambra. Politsei poolt peeti ta kinni ning tema poolt väljahingatavas õhus mõõdeti tõendusliku alkomeetriga peale mõõteseadme laiendusmääratluse 0,05 mg/l kohta mahaarvamist alkoholisisalduseks 0,72 mg/l kohta (tl 25). Vaidlust ei ole ka selles, et A. Antsmaa nõudis vereproovi tegemist ning tema veres tuvastati ekspertiisiga alkoholisisalduseks mitte vähem kui 1,51 mg/g (tl 28,29). 6 Vaidlusküsimuseks on käesoleval juhul, millisest joobeseisundit iseloomustavast näidust saab lähtuda A. Antsmaa teole karistusõigusliku hinnangu andmisel. 8.1 Kaitsja hinnangul ei ole kohus arvestanud asjaoluga, et näit veres saadi seisuga kell 03.00 24.06.2012, s.o ligi kaks tundi peale mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimist. Seega on kohus A. Antsmaa süüdi mõistnud konstrueeritud süüdistuse järgi. Kolleegium kaitsja eeltoodud mõttega ei nõustu. A. Antsmaale on esitatud süüdistus selles, et ta juhtis 24.06.2012 kella 01.05 paiku Põltsamaa-Pajusi-Luige tee
20. kilomeetril mootorsõidukit Seat Alhambra reg nr XXX , olles alkoholjoobes- s.o ühes liitris veres oli alkoholisisaldus (1,57+/-0,06) mg/g, k =2 kohta. Seega on tõepoolest ju õige, et A. Antsmaale esitatud süüdistuses kajastati mitte indikaatorvahendi näitu, vaid temalt võetud vereuuringu tulemust. Ei saa nõustuda kaitsja seisukohaga, et tegemist on konstrueeritud süüdistusega. Käesoleval juhul on ju teada asjaolu, et A. Antsmaa ei nõustunud tõendusliku alkomeetri näiduga ning soovis vereproovi võtmist. See asjaolu on fikseeritud patrulllehel, samuti tuleneb see tunnistaja K.O. i ning süüdistatava enda ütlustest. Seetõttu ongi põhjendatult süüdistuses osundatud A. Antsmaa veres tuvastatud alkoholinäidule ning kolleegiumi hinnangul ei ole siinkohal oluline, et nimetatud näit saadi A. Antsmaa veres ca paar tundi hiljem kui ta mootorsõiduki roolis kinni peeti. 8.2 Apellant leiab, et kohus on moonutanud tõde, leides, et A. Antsmaa joobeseisundi kohta 24.06.2012 kella 01.05 paiku on kaks dokumentaalset tõendit - test tõendusliku alkomeetriga ja vereproovi uuring. Kaitsja juhib tähelepanu, et mootorsõiduki juhtimise ajal sai vaid tõendusliku alkomeetri näit süüdistuses näidatud ajal kajastada A. Antsmaa joovet. Siinkohal ringkonnakohus leiab, et kaitsja eeltoodud väide tõe moonutamisest maakohtu poolt ei ole kohane. Kaitsja on ise nõustunud apellatsioonis sellega, et kriminaalasjas on kaks A. Antsmaa alkoholijoovet iseloomustavat objektiivset näitu, millest kumbagi ei ole kohtumenetluse pooled vaidlustanud. Apellatsioonis märgitakse, et vaidlus piirdub vaid küsimusega sellest, millisest joobeseisundit iseloomustavast näidust saab A. Antsmaa teole hinnangu andmisel lähtuda. 8.3 Kaitsja arvates on väär kohtu järeldus, et olukorras, kus tõendid võimaldavad anda isiku käitumisele hinnangu nii väärteo kui ka kuriteo korras, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest, kuivõrd käesoleval ajal sellist olukorda ei ole. A. Antsmaa juhtis mootorsõidukit väärteokoosseisule vastavas joobeseisundis. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et käesolevas kriminaalasjas kogutud tõendid võimaldavad asuda ühesele seisukohale – et A. Antsmaa poolt toimepandu on käsitletav vaid kuriteona, kuna kohtukõlblikku tõendit, millest saaks järeldada, et tegemist oleks väärteokorras karistatava teoga, ei ole. Milline tõend on käesolevas kriminaalasjas hinnatav objektiivsena, leiab käsitlemist käesoleva kohtuotsuse punktis 8.5.
21. 8.4 Apellandi hinnangul on ekslik kohtu järeldus, mille kohaselt- „kui isik nõuab vastava meetodi kasutamist, ei ole korrakaitseorganil kaalutlemisvõimalust ega õigust selle tegemisest keelduda ning tõendina tuleb arvestada vereproovi tulemust“. Kaitsja leiab, et kohtul ei ole aga kohustust korrakaitse parameetritest lähtuda, vaid kohustus tõendeid kriminaalmenetluse reeglistiku järgi hinnata. Kaalutlusõigus puudub korrakaitseorganil ainult mõõtmisviisi valikul. 7 Ringkonnakohus kaitsja eeltoodud arvamusega maakohtu ekslikust järeldusest ei nõustu. Kolleegium nõustub maakohtuga selles, et kui isik nõuab vereproovi võtmist, ei ole korrakaitseorganil kaalutlemisvõimalust ega õigust selle tegemisest keelduda ning tõendina tulebki seejuures kasutada vereproovist saadud tulemust. Seisukoht sellest, et korrakaitseorganil puudub kaalutlemisvõimalus, tuleneb otsesõnu seadusest (Politsei ja piirivalve seaduse § 724 lg 1 ja lg 2), millele on ka maakohus otsuse lk 5 viidanud. Ringkonnakohtu hinnangul puudub menetlejal seega kaalumisvõimalus, millisest mõõtmistulemusest lähtuda, kuna A. Antsmaa on ju tõendusliku alkomeetriga saadud esialgse mõõtmistulemuse vaidlustanud. 8.5 Apellant leiab, et ainus objektiivne ja kindlalt A. Antsmaa alkoholijoovet mootorsõiduki juhtimisel kajastav tõend on tõendusliku alkomeetri näit 0,72 mg/l, mis on sisulise põhjendusteta jäetud kohtu poolt arvestamata. Kaitsja arvates on maakohus seetõttu oluliselt rikkunud menetlusõigust, kuna tõenduslikult peamises osas puudub kohtuotsuses põhjendus. 8.5.1 Kriminaalkolleegium ei jaga apellandi arvamust sellest, et tõenduslikult peamises osas puudub kohtuotsuses põhjendus, millega oleks maakohus oluliselt rikkunud menetlusõigust. Kaitsja selline argument on otsitud ning ei tulene kuidagi maakohtu otsusest. Maakohus on käsitlenud kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid, seejuures võtnud arvesse ka kaitsja poolt maakohtus avaldatud seisukohad ning neid kogumis hinnates tulnud lõpptulemusena põhjendatud järeldusele A. Antsmaale esitatud süüdistuse tõendatusest. Käesoleval juhul on ringkonnakohtu hinnangul tegemist olukorraga, kus kaitsja maakohtu järeldustega ei nõustu. Riigikohus on oma lahendites korduvalt rõhutanud, et kohtu otsuse põhistustega mittenõustumine ei tähenda põhjenduste puudumist (Riigikohtu lahendid 3-1-1-139-05, p 15, 3-1-1-57-99, p 6.1, 3-1-1-23-11). 8.5.2 Ringkonnakohus ei pea õigeks apellandi seisukohta sellest, et ainus objektiivne ja kindlalt A. Antsmaa alkoholijoovet mootorsõiduki juhtimisel kajastav tõend on alkomeetri näit. Esmalt tuleb märkida, et nimetatud näit ei olnud juba süüdistatava enda hinnangul objektiivne, kuna ta ise selle vaidlustas, taotledes vereproovi võtmist ning mida talle ka seadusest tulenevalt võimaldati. Kohtukolleegium peab vajalikuks rõhutada, et antud juhul ei ole indikaatorvahendi kasutamist ja selle näitu protokollitud. „Tõendusliku alkomeetri ja indikaatorvahendi kasutamise ning nende kasutamise dokumenteerimise korra“ (Siseministri määrus 15.12.2009 nr 70) § 3 kohaselt indikaatorvahendi kasutamine ja selle näit dokumenteeritakse juhul, kui selle näitu soovitakse kasutada tõendina. Käesolevas kriminaalasjas aga ei ole indikaatorvahendi näitu tõendina kasutatud. Tõendusliku alkomeetri kasutamine on kriminaalasja materjalidest nähtuvalt vormistatud väljatrükina (eeltoodud määruse § 5 kohaselt, tl 25). Eeltoodud viisil tõendusliku alkomeetri näidu fikseerimine (vastavat protokolli vormistamata) oli vaieldamatult tingitud A. Antsmaa poolt selle vaidlustamisest, s.t saadud näidu tõenduslik väärtus oli kahtluse alla seatud. Seega A. Antsmaalt võetud vereproovi alusel teostati vastav uuring ja koostati ekspertiisiakt, mis on käesoleval juhul ka tõendiks KrMS § 63 lg 1 tähenduses. Maakohus on osundanud KrMS § 61 lg-le 1, 2, mille kohaselt ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ning hindab kohus kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Kohus hindas kõik tõendid lubatavateks, mistõttu peamiseks küsimuseks jäi, millise tõendi andmetest joobeseisundi kindlaksmääramisel tuleb lähtuda. 8 Ringkonnakohus siinkohal maakohtu seisukohaga selles, et nii tõendusliku alkomeetri näit kui ka vereproovi tulemus on võrdselt tõenduslikku tähendust omavad, ei nõustu. Maakohus on ise oma otsuses märkinud, et indikaatorvahendi kasutamist ja selle näitu ei ole protokollitud ning asja materjalides ei ole kasutatud indikaatorvahendi näitu tõendina. Selle kasutamine on fikseeritud vaid vastava väljatrükina (kohtuotsuse lk 6). Eeltoodust tulenevalt ei saa ringkonnakohtu hinnangul pidada eeltoodud väljatrükki ja vereproovi alusel teostatud ekspertiisiakti võrdselt tõenduslikku tähendust omavateks, kuna tõendusliku alkomeetri kasutamise väljatrükk käesoleval juhul näitab vaid selle mõõtevahendi kasutamist ning selle tulemusena saadud näitu (s.t isikul tuvastatud alkoholijoovet), mida A. Antsmaa vaidlustas ning mis andis aluse tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde toimetamiseks alkoholisisalduse määramiseks veres. Seega omab antud juhul tõenduslikku tähendust vaid A. Antsmaalt võetud vereproovi alusel teostatud uuringu tulemuse põhjal koostatud ekspertiisiakt ning sellest tulenevalt ongi süüdistuses vereprooviga saadud alkoholisisaldusele veres viidatud. Eeltoodust tulenevalt ei oma õiguslikku tähendust asjaolu, et vahetult pärast sõiduki kinnipidamist mõõdeti A. Antsmaal tõendusliku alkomeetriga näit 0,72 mg/l. Kuna kriminaalkolleegium asub seisukohale, et tõendina on käsitletav vaid vereproovi alusel teostatud uuringu tulemuse põhjal koostatud ekspertiisiakt ning selles fikseeritud alkoholisisaldus A. Antsmaa veres, mida keegi menetlusosalistest ei vaidlusta, ei tõusetu ka KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud kahtlusi, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. Seega on võimalik asuda seisukohale, et 24.06.2012 kella 01.05 paiku juhtis A. Antsmaa Põltsamaa- Pajusi-Luige tee
22. kilomeetril mootorsõidukit Seat Alhambra reg nr XXX , olles alkoholijoobes, s.o ühes liitris veres oli alkoholisisaldus vähemalt (1,57+/-0,06)mg/g,k=2 kohta, ehk siis mitte vähem kui 1,51 mg/g.
23. Eeltoodud põhjustel jätab ringkonnakohus maakohtu süüdimõistva kohtuotsuse muutmata.
24. Kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi kulude suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kohtuotsusega tutvumiseks, Riigikohtu praktika ja erialakirjandusega tutvumiseks ning apellatsiooni koostamiseks kokku 15 pooltundi. Tasustamise piirnorm on 12 pooltundi. Kaitsja taotleb 230,40 euro hüvitamisest (sealhulgas käibemaks 38,40 eurot). Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja poolt kantud kulud mõistlikud ning need tuleb taotletud suuruses hüvitada. Kuna kaitsja apellatsioon jääb rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata, jäävad eeltoodud õigusabi kulud KrMS § 185 lg 2 alusel süüdistatava A. Antsmaa kanda. Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 9 Aarne Sarjas