Obsah (6)

§ 25§ 68§ 73§ 54§ 56§ 21

1-11-11411 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. detsember 2012. a Tallinn Kriminaalasja number 1-11-11411 (11230102707 ) Kohtunik Eha Popova Kohtuistun

§ 25

lg 4 – 209 lg 2 p 3 järgi üldmenetluses Prokurör Dmitri Teplõhh Süüdistatav Andrius Radzevicius eluk Xxx, ik 37603110085, Leedu Vabariigi kodanik, keskharidus, ilma töökohata, varem kriminaalkorras karistamata Dmitri Školjar Kaitsja RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306, 311,312,313,315. Tunnistada süüdi Andrius Radzevicius

§ 25lg 4 – 209 lg 2 p 3 karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

järgi ja mõista Vastavalt

§ 68

lg 1 arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 15.03.2011 kuni 19.05.2011.a, s.o 2 kuud ja 5 päeva. Ärakandmisele kuulub 9 (üheksa) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust. Vastavalt

§ 73määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele kui A.

Radzevicius 2 3 (kolme) aasta jooksul ei pane toime uut tahtliku kuritegu.

§ 54

lg 1 alusel kohaldada lisakaristusena Leedu Vabariigi elanikule Andrius Radzeviciusele väljasaatmist Eesti Vabariigist koos Eesti Vabariiki sissesõidukeeluga 4 (neljaks) aastaks. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta endiseks kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Välja mõista Andrius Radzeviciuselt riigituludesse sundraha 435 eurot ja menetluskulud 618,72 eurot. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 AS SEB Pank viitenumber 2800049777. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile. Asitõend - mobiiltelefon Nokia IMEI koodiga 35617019504956 – tagastada Andrius Radzeviciusele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates resolutiivosa kuulutamisest. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD Harju Maakohtu 10.01.2012.a. otsusega tunnistati Andrius Radzevicius süüdi

§ 25

lg 4 – 209 lg 2 p 3 järgi ja mõisteti karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aja 15.03.2011 kuni 19.05.2011.a, s.o 2 kuud ja 5 päeva. Ärakandmisele kuuluvaks loeti 9 (üheksa) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust. Vastavalt

§ 73määras kohus, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele kui A.

Radzevicius 3 (kolme) aasta jooksul ei pane toime uut tahtliku kuritegu.

§ 54

lg 1 alusel kohaldati lisakaristusena Leedu Vabariigi elanikule Andrius Radzeviciusele väljasaatmist Eesti Vabariigist koos Eesti Vabariiki sissesõidukeeluga 4 (neljaks) aastaks. Tallinna Ringkonnakohtu 13. aprill 2012.a. määrusega Harju Maakohtu otsus tühistati ning saadeti kriminaalasi Harju Maakohtule samas kohtukoosseisus uue kohtuotsuse tegemiseks. Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsuses puuduvad karistuse mõistmise osas põhjendused. A.Radzevicius’ele karistuse mõistmise osas on lühidalt esitatud

§ 56sisu, kuid süüdlasele mõistetud karistuse osas piirdub kohus kolme lausega.

Kusjuures vaid kahe lausega ja nimelt, et puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud ning süüdlane on varem karistamata, põhistab kohus nii 1 aastase vangistuse mõistmist ehk siis põhikaristust, kui ka

§ 73kohaldamist, ehk karistusest tingimisi vabastamist.

Kohtukolleegium leiab, et tegemist on olukorraga, kus kohus pole põhjendanud ei sanktsioonis ettenähtud minimaalse karistusmäära mõistmist ega ka süüdlase karistusest tingimisi vabastamise aluste olemasolu. Täielikult on põhistamata ka lisakaristuse mõistmine, kuna seda otsuse põhiosas isegi ei mainita. 3 Andrius Radzevicius on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema nõustus ühiselt ja kooskõlastatult eeluurimisel tuvastamata isikutega toime panema kelmuse. Vastavalt rolli jaotusele pidid eeluurimisel tuvastamata isikud helistama kannatanutele ja esinedes viimase sugulase ja politseiametnikuna, teatama, et kannatanu sugulane tekitas liiklusõnnetuse, milles sai kannatada inimene, ning nõudma raha kahju hüvitamise ja kriminaalmenetluse vältimise eesmärgil. Andrius Radzevicius´e roll seisnes selles, et tema pidi sõitma Tallinnasse, ootama, kuni temale annavad eeluurimisel tuvastamata isikud korralduse minna kannatanu juurde, nimetavad kannatanu asukoha, ning võtma kannatanult, kes oli eelnevalt eksimusse viidud, raha. Oma rolli täitmiseks saabus Andrius Radzevicius 14.03.2011 öösel Tallinnasse ja jäi ootama kuriteokaaslaste juhiseid. 15.03.2011 kella 11:15 paiku helistasid eeluurimisel tuvastamata isikud varalise kasu saamise eesmärgil Tallinnas elevale E L kuuluvale lauatelefonile ning esinesid viimase poja ja politseiametnikuna. Telefonikõnes teatasid seni tuvastamata isikud, et E.L poeg tekitas liiklusõnnetuse, milles sai inimene kannatada ning nõudsid temalt 18000.- EUR kahju hüvitamise ja kriminaalmenetluse vältimise eesmärgil. Eelkirjeldatud käitumise näol on tegemist tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomisega varalise kasu saamise eesmärgil. Kui E L nimetas eeluurimisel tuvastamata isikutele oma aadressiks xxx, Tallinn ja andis nõusoleku maksta küsitud raha, edastas tuvastamata isik Andrius Radzevicius´ile sõnumi koos E L poolt nimetatud aadressiga. 15.03.2011 kella 11:33 paiku sõitis Andrius Radzevicius taksoga aadressile xxx, Tallinn eesmärgiga saada E L raha summas 18 000 EUR, kuid politsei pidas ta kinni. Teadvalt vale ettekujutuse loomise teel grupis, varalise kasu saamise eesmärgil, pani Andrius Radzevicius toime

§ 25lg 4 – 209 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so kelmuse katse.

Süüdistatav Andrius Radzevicius ei tunnista end esitatud süüdistuses süüdi. Ta seletab, et tuli Eestisse 15.03.2011.a., kuna tahtis tööle asuda. Tema tuttav Toomas K pakkus tööd ning ütles, et peab siin inimestega kohtuma, töötasu oli 1000 euro ringis. Ta sai aru, et pidi vedama mingeid dokumente või saadetisi, postipakke. Toomas K ise viibis Leedus. Toomas K seletas temale, et töö on seotud sõitudega Eestisse. Eestisse tulles ta ei teadnud konkreetset töö sisu. Ta ostis uue telefoni, kuna vana müüs ära selleks, et osta piletid. SIM kaardi ostis samal päeval kui telefonigi, et oleks uus arve. T. K helistas temale ja ütles, et peab kokku saama naisterahvaga ning saatis SMSiga aadressi Xxx ning sellel aadressil pidi ta naisterahvaga kohtuma. Tema ei teadnud, mida pidi võtma naisterahva käest. Kõik pidi selguma kohtumisel naisterahvaga, kes pidigi kõike selgitama. Aadressi sai 15.märtsil ning sõitis taksoga autobussijaamast antud aadressile. Takso viis teda postkontori juurde ning seejärel läks aadressi otsima. Sellist aadressi ei leidnud, kuna Xxx oli eramaja. Kavatses tagasi autobussijaama minna. T. K helistas ning ta ütles T. K , et sellist aadressi ei ole. Tal oli seljas nahkjope, teksad, kõrge kraega sviiter, müts ning prillid. Päikeseprille kandis seetõttu, et tal oli silma all sinikas, mida ta tahtis varjata. Politsei pidas ta kinni bussipeatuses. Ta nõustus Eestisse sõitma, kuna tema rahaline seisund oli väga halb ning pakuti head raha. Tema telefonis olid nimed Brolis ja Tetis. Brolis tähendab leedu keeles venda, kuid mitte oma lihast venda ning Tetis tähendab leedu keeles isa, kuid mitte tema isa. Kasutas neid sõnu numbrite salvestamiseks, kuna need on lühikesed. Kannatanu E L ütluste kohaselt 15.03.2011.a. helistas tema kodusele numbrile keegi mees, kes tundis huvi, kuidas on temal tervis. Kuna mehe hääl oli temale võõras, siis tundis huvi, kellega ta vestleb. Meesterahvas kinnitas visalt, et on tema poeg ning teatas, et sattus liiklusõnnetusse, ise kannatada ei saanud, kuid kannatada sai möödakäija, kellele ta otsa sõitis. Temale öeldi, et kannatanu viibib haiglas Ravi tänaval. Eelmine päev rääkis ta oma pojaga, kes viibib Inglismaal. Ta teab, et pojal pole autot ning sai kohe aru, et teda üritatakse petta. Ta otsustas kelmidega kaasa mängida ning jätkas vestlust. Mingil hetkel andis meesterahvas telefonitoru üle teisele isikule, kes esitles ennast politseinikuna. Küsiti tema ees-ja perekonnanime ning elukoha aadressi. Tema ütles 4 enda nimeks Tamara I ning teatas, et elab aadressil xxx. Isik hakkas tagant kiirustama ja ütles, et seda kõike peab väga kiiresti tegema ning on vaja raha, et kokku leppida kannatanu sugulastega. Samuti on raha vaja operatsiooni tarbeks, mida peab tegema välismaal. Meesterahvas ütles, et kui raha ei maksa, siis ähvardab tema poega minimaalselt 5 aastat vangistust. Niinimetatud „politseinik“ nõudis temalt 18 000 eurot. „Poeg“ ja „politseinik“ vestlesid temaga kordamööda, kusjuures „poeg“ teatas midagi sellist, et tal on raha vaja ka selleks, et politseinikule altkäemaksu maksta. Tema üritas jätta sellist muljet nagu oleks rikas ning oli nõus meestele andma 18 000 eurot, mida tal tegelikult ei olnud. Ta ütles meestele, et peab käima pangas. Nii „poeg“ kui ka „politseinik“ kinnitasid temale, et tema juurde tuleb käskjalg Vjatšeslav. Kuna ta ütles, et peab käima pangas raha välja võtmas, siis „politseinik“ ütles temale, et helistab uuesti tunni aja pärast, kuid helistas varem. Selle aja jooksul helistas tema mobiiltelefonilt politseisse ning selgitas olukorda. Mingil hetkel öeldi politseist, et ta on andnud korterinumbri, mida selles majas tegelikult ei ole. Ta mäletab, et mingil hetkel helistati uuesti politseist. Seda helistamist kuulis ka „politseinik“, kes kohe käskis telefoni välja lülitada või mitte vastata. „Poeg“, kes aegajalt sekkus tema telefonikõnesse „politseinikuga“, kurtis, et ilmselt on ta aadressi segamini ajanud, et aadressil Xxx asub eramaja. Siis ta ütles, et tema korter on tegelikult 3, mitte

1. „Politseinik“ hakkas nõudma, et ta dikteeriks kupüüride numbreid, mida andma pidi. Tema sattus segadusse, sest ei teadnud eurokupüüride numbreid ning seepärast läks teise tuppa politseisse helistama ning kirjeldas politseile situatsiooni. Tal soovitati võtta mistahes kupüür ning dikteerida sellelt numbreid. Kelmid helistasid temale uuesti ja küsisid, miks kõne katkes. Tema ütles neile, et ta minestas. Mõlemad korrespondendid pidevalt rõhutasid, et mitte kellelegi ei tohi mitte midagi rääkida, et kõik peab jääma saladusse, kuna jutt on altkäemaksust politseinikule. Ta pidi teatama mitu ja millise väärtusega kupüüri kavatseb üle anda ning tal paluti dikteerida kupüüride numbreid. Mingil hetkel läks arvestus sassi. Seejärel öeldi talle, et sõidaks Ravi tänaval asuvasse haiglasse traumatoloogiaosakonda doktor Stepanovi kabinetti. „Poeg“ ütles, et tuleb sinna vastu, seejärel lõpetas telefonikõne. Tunnistaja Rocco O ütluste kohaselt töötas politseis alates 1992 kuni 2011.a. Lahkus politseist 01.05.2011.a.. Ta on oma töös kokku puutunud „libapolitseiga“. Libapolitseinikud helistavad suvalistele inimestele ja väidavad, et nende sugulane on saanud kannatada avariis. Tegemist on olnud süülise käitumisega, nad nõuavad altkäemaksu, et hoida ära võimalikku vangistust. Oma praktikas on ta sellega korduvalt kokkupuutunud. Tavaliselt tulevad kõned Leedu numbrit. Raha võtavad vastu nn jooksupoisid. Üldiselt tegutsetakse väga kiiresti. See tähendab seda ,et kannatanut hoitakse telefoni otsas ja jooksupoiss peab samal ajal jõudma ukse taha raha järgi. Ta mäletab 2011.a. märtsi juhtumit libapolitseiga, kuna oli siis valveametnik ning tema valvekorra ajal tuli juhtimiskeskusest teade, et järjekordselt on libapolitseinikud tegevuses. Teade tuli vanemalt naisterahvalt, et tema poeg olevat põhjustanud liiklusõnnetuse ning temal tuleb maksta 18 000 eurot, et see asi ära klaarida. Naisterahva perekonnanimi oli L , eesnime ei mäleta. Kuna juhtimiskeskuse kõne oli natuke arusaamatu, siis ta palus juhtimiskeskusel end kannatanuga ühendada. Kannatanu rääkis siis temale, et tuli telefonikõne, et tema pojapoeg on põhjustanud liiklusõnnetuse ja tal tuleb maksta 18 000 eurot. L teadis, et tema pojapoeg on tööl Inglismaal ning see ei saa olla tema pojapoeg. L ütles libapolitseinikele, et on kodus vaid 8000 eurot, ülejäänud tuleb pangast välja võtta. Kannatanu ütles aadressiks isikutele xxx, kuna see oli esimene pähetulnud aadress. Kannatanu ütles politseile ka oma õige aadressi. Ta otsustas sõita kohale Pallasti tänavale, kus jäi ootama eravärvides politseiautos. Sündmuskohal märkas kahtlaselt käituvat meessoost isikut. Isik tuli mööda teed, pidevalt vaatas ringi, otsis midagi. Tundus, et otsis majade numbreid. Mehe kampsun oli tõmmatud ninani, peas oli müts ja ees päikeseprillid. Tema meelest suhtles kahtlustatav telefoniga. Ilm oli sellel ajal kevadine. Seejärel andis info ametnikule, Viljar P , kes vahetult sellega tegeles ja kes oli sündmuskoha lähedal. Tema oli autos koos Berit S . Ta andis info edasi teisele ametnikule, kes sõitis bussipeatusesse, kuhu oli läinud ka kahtlustatav. Seletab, et on libapolitseinikega kokkupuutunud tööalaselt alates
2. aastast. Teab, et libapolitseinike skeem sai alguse Leedu vanglast. 5 Tunnistaja Berit S ütluste kohaselt mäletab 15.03.2011.a. sündmust libapolitseinike asjas. Ta viibis sellel päeval koos Rocco Otsaga Xxx aadressil, kuna Rocco Ots sai väljakutse seoses vanemalt naisterahvalt raha küsimisega. Isik, kes politsei poole pöördus, ütles korteri numbriks
3. Kohale jõudes selgus, et seal asub kahekordne puumaja, sellist korterit seal ei olnud. Sündmuskohal märkas ta kahtlast meesterahvast, kes oli tumedas riietuses. Isikul oli seljas tume jope, müts ja ees olid prillid. Kampsuni krae oli tõmmatud ninani ja nägu välja ei paistnud. Isik tuli nende auto juurde, keeras ringi, vaatas mõlemale poole, rääkis telefoniga ning kõndis number 30 maja suunas. Vaatas maja numbrit ja seejärel läks üle tee. Isik peeti kinni Vilja Pihelgase poolt. Ilm oli sellel päeval ilus, päike paistis. Kinnipidamise hetkel oli isik bussipeatuses. Tunnistaja Viljar Pihelgas ütluste kohaselt on ta politseis töötanud 16 aastat ning majanduskuritegude talituses alates
4. aastast. Ta on kokku puutunud libapolitseinike asjadega. Tavalise skeemi kohaselt helistati Leedu telefoninumbrilt vanemale inimesele, reeglina naisterahvale, kus imiteeriti tema lapselast või lähisugulast, kes väidetavalt andis telefoni üle politseinikule, kes selgitas, et on toiminud avarii ja selleks, et vältida vanglasse minekut, on vaja maksta raha. Raha järgi käisid teise isikud, reeglina ka Leedust pärit isikud, keda juhendati telefoni teel. Jooksupoiss pidi raha järgi käima kiiresti, kannatanut hoiti niikaua telefoni otsas, et ei jõuaks helistada politseile ning aru saada, et teda petetakse. Leedus olevad kurjategijad suhtlesid jooksupoistega samuti telefoni teel. 15.03.2011.a. puutus kokku sama skeemiga. Antud kuupäeval laekus juhtimiskeskusest läbi nende talituses olnud ametniku temale teade, et naisterahvale tuli telefonikõne. Isik mängis kaasa, kuna oli teadlik, et sellised pettused käivad. Tema sai info Rocco Otsalt. Kannatanu oli teatanud isikutele vale elukoha, oli aadressi välja mõelnud ning nemad sõitsidki sinna. Kuna kannatanu ütles aadressiks xxx, siis sõitsid nemad Xxx maja juurde ja jäid sündmuskohale ootama. Mõne aja pärast tuli sündmuskohale meesterahvas, kes äratas tähelepanu oma käitumisega. Isik oli riietatud ilmastikule mittevastavalt ja varjas oma nägu. Isikul oli müts peas, sviitrikrae oli üles tõstetud ning seljas tume jope. Samuti kandis isik suurte klaasidega prille. Ilm oli ilus, kevadine, päike paistis ning külm ei olnud. Nimetatud isik tuli mööda tänavat, vaadates otsivalt ümbrust ning samal ajal rääkis telefoniga. Seejärel läks isik üle tee, pani telefoni taskusse ja jäi bussipeatusesse seisma. Kuna isik oli kahtlase käitumisega, siis otsustas teda kontrollida. Ta esitles ennast politseinikuna ning küsis dokumenti. Isik esitas temale Leedu Vabariigi passi ja ütles, et tuli Eestisse tööd otsima ja bussijaamast jalutades eksis ära. Siis helises mehe taskus telefon. Ta ei saanud lubada, et kaasosalised saaksid kinnipidamisest teada. Seetõttu pidas mehe kinni ja palus telefoni tema kätte anda. Kahtlustatava kinnipidamise protokollist nähtub, et Andrius Radzevicius peeti kinni 15.03.2011.a. xxx, Tallinn. Andrius Radzeviciusil oli seljas tumepruun nahktagi, hall sviiter, jalas sinised teksad, pruunid kingad. Näol vasaku silma juures sinikas. Kinnipidamisel võeti Andrius Radzeviciuselt ära mobiiltelefon Nokia IMEI koodiga 356417019504956, milles SIM kaart nr 89370034150008282646 /tl 20-22/. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et vaadeldavaks objektiks oli Andrius Radzeviciusi mobiiltelefon Nokia
5. Mobiiltelefoni korpusel oleval kleebisel on kirje „IMEI
6. Telefoni sisselülitamisel tuvastatud IMEI kood on sama. Telefoni uurimisel tuvastatud andmed: üldandmed, sissetulevad ja väljaminevad sõnumid, valitud numbrid, vastuvõetud kõned on toodud eraldi lehtedena. Protokollile on lisatud vaadeldud objekti foto 1-l lehel, telefoni uurimisel saadud andmed „generic“ 1-l lehel, „phonebook“ 1-l lehel, „received calls“1-l lehel“missed calls“1-lehel, „SIM phonebook“ 1-l lehel, „SMS“ 1-L LEHEL. Millest nähtub, et mobiiltelefonil oli SMS sõnumid, mida oli saadetud kolm korda, mis on saadetud Leedu numbrilt: kuidas seal asjad on Pallaste 30-
7. Ja taksost kirjuta kui kaua sul jõudmiseks aega 6 võtab. Vastuvõetud kõned olid Brolise ja Tetise numbritelt. Samuti nähtub, et ka vastamata kõned olid samadelt isikutelt /tl 23-30/. 28.03.2011.a. jälitusprotokollist nähtub, et jälitustoimingu tulemusena tuvastati, et E L lauatelefonile, abonentnumbriga 6735093, helistati 15.03.2011.a. Leedu mobiiltelefoni abonentnumbrilt +37066691655, viiel korral. Andrus Radzeviciuse kinnipidamisel kaasas olnud mobiiltelefoni kõnedeeristusest nähtub, et mobiiltelefonis oli kasutusel Leedu abonentnumber +
8. 15.03.2011..a toimunud kõned olid leedu abonentnumbritelt + 37060356022 ka +37060765459 /lk 31-32/. Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut üldinfo kohaselt õhutemperatuur -3 kraadi. 15.03.2011.a. oli Tallinnas Kohus kuulanud ära süüdistatava ning tunnistajate ütlused ja uurinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid – asitõendite vaatlusprotokollid, jälitusprotokoll jt – ning hinnanud neid kogumis leidis, et Andrius Radzevicius süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises on kohtulikul uurimisel täielikult tõendamist leidnud. Kelmuse objektiivse koosseisu obligatoorseks elemendiks on pettus. Petmine on tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomine, mille tagajärjel teine inimene satub eksimusse. Vaidlust ei ole selles, et 15.03.2011 kella 11.13 paiku helistasid eeluurimisel tuvastamata isikud Leedust Tallinnasse E L kuuluvale lauatelefonile, esinedes viimase poja ja politseiametnikuna ja teatasid, et L poeg põhjustas liiklusõnnetuse, mille tagajärjel sai kannatada inimene ning nõudsid 18 000 eurot kannatanule kahju hüvitamise ja kriminaalmenetluse vältimise eesmärgil. Kannatanu E L kirjeldab üksikasjalikult, kuidas 15.03.2011.a helistati temale korduvalt kodusele telefoninumbrile ning öeldi, et helistab tema poeg, kes sattus liiklusõnnetusse ning kui tema ei maksa 18 000 eurot kannatanule kahju hüvitamiseks ja altkäemaksuks politseinikule, siis ähvardab tema poega 5 aastat vangistust. Kuna ta oli eelneval päeval telefoniühenduses oma Inglismaal viibiva pojaga ja teadis ta, et tegemist ei saa olla tema pojaga, siis helistas ta koheselt politseile, kelle käest sai juhtnöörid tegutsemiseks. Libapolitseinikele ütles oma nimeks Tamara I ning teatas, et elab aadressil xxx. Koheselt andis ta sellest ka teada politseile ning politsei läks sündmuskohale aadressil Xxx. See asjaolu on tuvastatud ka tunnistaja R. Otsa ütluste ning jälitusprotokolliga. Tunnistajate Viljar P , Berit S ütluste kohaselt oli kannatanu oma aadressiks andnud Xxx . Tunnistajate ütlustega on tõendatud ka asjaolu, et Xxx on kahekorruseline maja, milles ei eksisteeri korterit 39 ega
9. Vaidlust ei ole ka selles, et Andrius Radzevicius saabus Tallinnasse 14.03.2011 öösel ja 15.03.2011 kella 12.15 paiku peeti ta kinni Xxx asuva maja lähedal. See asjaolu on tõendatud kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga ja tunnistajate Rocco Otsa, Berit S ja Viljar P ütlustega. Kõik need tunnistajad andsid ütlusi, et süüdistatav käis aadressil Xx xmaja juures ja otsis midagi. Peale kinnipidamist võeti temalt ära mobiiltelefon, mille vaatluse käigus avastati Leedu numbrilt saadetud sõnumi, mis sisaldas kannatanu poolt Leedust helistanud tuvastamata isikutele antud ning reaalselt mitte eksisteerivat aadressi „Pallaste 30-49“ ja lauset „/…/ taksost kirjuta, kui kaua sul jõudmiseks aega võtab“. Seega nähtub eeltoodust, et Andrius Radzevicius oli seotud eeluurimisel tuvastamata isikutega, kes helistasid Tallinnas elavale E L kuuluvale lauatelefonile. Tunnistajate R. O ja V. P ütlustest nähtuvalt on nad ka varasemalt tegelenud samalaadsete kuritegude menetlemisega. Vastavalt skeemile helistab keegi tavaliselt Leedust kannatanule ning tutvustab ennast politseiametnikuna ja kannatanu sugulasena, öeldes kannatanu eksimusse viimiseks, et viimase sugulane sattus avariisse ja kriminaalmenetluse vältimiseks nõuab raha. Raha 7 järgi tuleb isik, kes asub juba kelmuse toimepanemise hetkel Tallinnas. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et kui võrrelda antud asjas tuvastatud asjaolusid varem sarnase skeemi alusel toimepandud kelmustega , siis on võimalik järeldada, et A. Radzeviciuse roll seisneski selles, et tema pidi saabuma Tallinnasse ning ootama kuriteokaaslaste juhiseid ning juhiste saabumisel minema koheselt kannatanu juurde ja võtma kannatanult raha. Vastavalt

§ 25

lg 4 järgi algab kaastäideviimise korral süüteokatse hetkest, mil vähemalt üks isikutest vastavalt kokkuleppele vahetult alustab süüteo toimepanemist. Kelmuse katse algas antud juhul siis, kui eeluurimisel tuvastamata isik helistas E.L le ja hakkas valeettekujutust tekitama Seega jõudis Andrius Radzevicius katse staadiumisse hetkel, kui tuvastamata isik helistas E.L . Kinnipidamise protokoll tõendab, et Andrius Radzevicius läks sündmuskohale Xxx. Tema mobiiltelefonist avastati sõnumid, mis sisaldasid kannatanu poolt nimetatud tegelikkuses mitte olemasolevat aadressi. Need asjaolud tõendavad, et Andrius Radzevicius hakkas vastavalt teo plaanile oma rolli täitma. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtub et Andrius Radzeviciusele saadeti sõnumiga korraldus teatada, kui kiiresti ta kohale jõuab. Seega pidi Andrius Radzevicius koheselt minema aadressile Xxx kannatanu poolt antud aadressile. Seda kinnitab ka jälitusprotokoll. Samuti nähtub jälitusprotokollist, et Andrius Radzeviciusele helistatakse alates kellast 11.30 kuni 12.18 korduvalt samalt numbrilt, millelt saabus sõnum xxx tänava aadressiga. A. Radzevicius ei eita, et ta suundus aadressile, mille sai sõnumiga Leedust, kuid seletab, et temale pakuti Leedus tööd, mille eest ta pidi saama 1000 eurot. Ta tuli Eestisse, kuid töö täpsem sisu ei olnud talle teada. Tema arvates pidi ta vedama mingeid dokumente, saadetisi või postipakke. T. K helistas temale Leedust ja ütles, et peab ta kokku saama naisterahvaga ning saatis SMS-iga aadressi Xxx , kus ta pidi naisterahvaga kohtuma. Tema ei teadnud, mida ta pidi võtma naisterahva käest. Kõik pidi selguma kohtumisel naisterahvaga, kes pidigi kõike selgitama. Riigikohus on asunud seisukohale, et ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel ei saa alati piirduda üksnes kontrollitavate ütluste kõrvutamisega teiste kriminaalasjas leiduvate tõenditega. Oluline on muu hulgas ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus, kuna nii saab kohus anda tõenditele objektiivse hinnangu, minemata vastuollu ka üldiste loogikareeglitega (Riigikohtu otsused 3-1-1-74-05, 3-11-61-08, 3-1-1-3-10, 3-1-1-7-11). Kohus on seisukohal, et A. Radzeviciuse üldsõnalised ütlused selle kohta, et ta sõitis Eestisse teadmata, milles seisnevad tema ülesanded ning alles kannatanu pidi temale kõike seletama, ei ole eluliselt usutavad. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt pidi kannatanu temale helistanud tuvastamata isikute poolt nõutud 18 000 eurot üle andma Tallinnas, Xxx. A. Radzevicius ootas peale Eestisse saabumist bussijaamas temale SMS teel saadetud korraldusi ning suundus koheselt kiireimal võimalikul viisil kannatanu poolt antud aadressil. Kohus nõustub prokuröriga, et kelmuse edukaks toimepanemiseks oli vajalik kiire tegutsemine, mis on võimalik üksnes siis, kui kõik osapooled teavad hästi oma rolli. Kuna süüdistatav käitus täpselt vastavalt selle kuriteo üldskeemile, siis see näitab, et ta teadis väga hästi, et oma tahtliku tegevusega osaleb ta kelmuses. Seega süüdistatav teadis, et tema roll seisnes selles, et ta pidi kannatanult vastu võtma nõutud 18 000 eurot. Kohus nõustub ka sellega, et summa suurus viitab asjaolule, et süüdistatava ning kannatanule helistanud tuvastamata isikute vahel oli usaldus, sest vastasel korral ei oleks eluliselt usutav, et need volitavad süüdistatavat vastu võtma nii suurt rahasummat. 8

§ 21

lg 2 sätestab, et kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana. Kaastäideviimist on Riigikohus sisustanud materiaal-objektiivse teooriaga, mille kohaselt on täideviija isik, kes tegu valitseb, kes saab seda enda tahtele vastavalt pidurdada ja juhtida, muutudes sellega koosseisupärase teo keskseks figuuriks. (Kaas)täideviimine seisneb objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste kogumis, mis näitab, kelle teod moodustavad kaaluka osa kuriteokoosseisu tunnuste täitmisel ja kelle tahe tegu juhib (valitseb). Juhul, kui isik on aga vaadeldav süüteo keskse figuurina, kellest sõltub olulisel määras, kas, kuidas ja millal süütegu toime panna, on ta materiaalõiguslikult käsitletav täideviijana (Riigikohtu otsused nr 3-1-1-88-03, 31-1-93-05,). Kohus leiab, et sellise olulise teopanusena tuleb hinnata ka Andrius Radzevicius tegevust, kes pidi kannatanult võtma raha ja toimetama selle kaastäideviijatele. Kuna Andrius Radzevicius oli teadlik ühisest teoplaanist, tema tahtlik tegevus moodustas kaaluka osa kuriteokoosseisu tunnuste täitmisel, siis vastab tema käitumine kaastäideviimisele. A. Radzeviciuse tegevus on õigesti kvalifitseeritud

§ 25lg 4 – 209 lg 2 p 3 järgi kelmuse katsena isikute grupis.

Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel kohus arvestab süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Andrius Radzeviciuse karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. A. Radzevicius on toime pannud II astme kuriteo, mille eest on karistusena ette nähtud ühe- kuni viieaastane vangistus. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ei ole tema näol tegemist kuriteo initsiaatoriga. Ta oli kaasatud kuriteo toimepanemisele käesolevas kriminaalasjas vastutusele mittevõetud isikute poolt. Seetõttu leiab kohus, et karistus peab jääma sanktsiooni alammäära lähedale. A. Radzevicius pani toime kuriteo, mis jäi katsestaadiumi.

§ 25

lg 6 kohaselt võib kohus süüteokatse puhul kohaldada

§-s 60 sätestatut. A. Radzevicius´t ei ole varem kriminaal- ega ka väärteokorras karistatud. Arvestades Andrius Radzeviciuse isikut ning tema süü suurust on karistuse eesmärkide saavutamine võimalik, mõistes temale karistuse sanktsiooni alammääras.

§ 73

sätestab, et arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, võib kohus määrata, et tingimisi jäetakse karistus süüdimõistetu suhtes kohaldamata, kuna karistuse reaalne kohaldamine ei ole otstarbekas. Riigikohus on asunud seisukohale, et isiku karistusest tingimisi vabastamine kui ka vangistuse asendamine üldkasuliku tööga on võimalik üksnes väikese raskusastmega kuritegude puhul, kui teo toimepanemise tehiolud ja süüdlase isik on märkimisväärsete erisustega (nt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-79-03). Karistusest tingimisi vabastamiseks ei pea siiski nii kuriteo asjaolud kui süüdlase isik olema mõlemad märkimisväärsete erisustega, vaid piisab kas kuriteo toimepanemise asjaolude või isikut iseloomustavate asjaolude märkimisväärse eripära tuvastamisest (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Süüdimõistetu poolt toimepandud tegu on teise astme kuritegu. Tema roll kuriteo toimepanemisel ei ole juhtiv. Kuritegu, mille ta toime pani jäi katsestaadiumi ning sellega ei ole kannatanule tekitatud materiaalset kahju. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on A. Radzevicius Eestis varem karistamata. Kohtule ei ole esitatud materjale, millest nähtuvalt oleks teda teistes riikides varem karistatud. Kohus arvestab ka asjaolu, et A. Radzevicius on kohtueelse uurimise ajal viibinud eelvangistuses 2 kuud ja 5 päeva. Seega on ta sisuliselt ära kandnud šokivangistuse, millega on temale edaspidiseks antud tõsine hoiatus. Kahtlemata on mitme kuu pikkune eelvangistuses viibimine juba mõjutanud A. Radzeviciust oma käitumist korrigeerima ning mõistetud vangistuse täielik reaalne ärakandmine on ebaotstarbekas. Kuna A. Radzevicius on varem karistamata isikuna toime pannud II astme katsestaadiumi jäänud kuriteo ning tema süü ei 9 ole suur, siis on võimalik kohaldamisega. mõjutada teda süütegude toimepanemisest loobuma

§ 73sätete A.

Radzevicius on täisealine Leedu Vabariigi kodanik ning tal puuduvad igasugused sidemed Eestiga. Tema elukoht ning sotsiaalsed kontaktid on Leedus. A. Radzevicius on Eestis toime pannud tahtliku kuriteo, mille eest on karistusena ette nähtud ainult vangistus ning temale on mõistetud põhikaristuseks üks aasta vangistust. Kohus leiab, et vältimaks A. Radzeviciuse poolt uute kuritegude toimepanemist Eesti Vabariigis tuleb tema suhtes kohaldada lisakaristusena väljasaatmist. Tsiviilhagi ei ole. Eha Popova Kohtunik