4-12-6673/11

4-12-6673 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2013, Tallinn, Väärteoasja number 4-12-6673 Kohtukoosseis eesistuja Meelika Aava, liikmed Malle Preimer ja Pavel Gontšarov Kohtuistungi sekretär Kea Lemming Väärteoasi Eitan Parki väärteoasi liiklusseaduse (LS) § 201 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 07.01.2013 otsus Kaebuse esitaja Eitan Park (end. 36911232223) Asja läbivaatamise kuupäev
2. veebruar 2013 Istungil osalenud isikud Kohtuväline menetleja Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo esindaja Hannes Küünarpuu ja menetlusalune isik Eitan Park nimega: Gleb Vidjakin, ik: RESOLUTSIOON
3. Harju Maakohtu 07.01.2013 kohtuotsus Eitan Parki väärteoasjas nr 4-12-6673 jätta muutmata.
4. Eitan Parki apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo kiirreageerija Marko Rahe koostas 24.11.2012 väärteoprotokolli nr AB 1167944 selle kohta, et Eitan Park juhtis 24.11.2012 kella 18.30 ajal Tallinnas, Ahtri tänaval, liikudes Mere pst suunas, mootorsõidukit 1 xxxxxxxxx, registreerimismärgiga 489 AXZ, omamata vastava mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Kirjeldatud tegevusega rikkus Eitan Park LS § 90 lg 1 p 3 nõudeid, pannes toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Leides, et E. Parki tuleks karistada arestiga, saatis kohtuväline menetleja väärteoasja vastavalt VTMS §-le 71 Harju Maakohtule arutamiseks.
6. Harju Maakohus määras arutada väärteoasja avalikul kohtuistungil 07.01.2013 algusega kell 11.00 ja saatis kutsed kohtuistungile ilmumiseks menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale. Menetlusalusele isikule E. Parkile saadetud kohtukutse anti allkirja vastu kätte tema emale M V 27.12.2012 (tlk 18). Kohtukutsel oli teavitatud menetlusalust isikut, et tema ilmumine kohtuistungile ei ole kohustuslik ja tema mitteilmumisel võib kohus arutada asja ilma tema osavõtuta (VTMS § 90 lg 1) (tlk 15).
7. 07.01.2013 kell 08.30 edastas menetlusalune isik E. Park kohtule kirjalikult e-posti teel taotluse asja arutamise edasilükkamiseks, sest väidetavalt sai ta kohtukutsest teada alles sama päeva hommikul. Kuna ta ei viibinud Eestis, siis anti kohtukutse kätte tema sugulasele. 07.01.2013 kell 08.43 helistas E. Park kohtuistungi sekretär Grete Sirgi telefoninumbrile 6 200 017 ja teatas, et ta sai kutse sama päeva hommikul ja ei jõua kella 11.00 toimuvale kohtuistungile, kuna asub Keilas.
8. 07.01.2013 toimunud kohtuistungile E. Park ei ilmunud. Kooskõlas VTMS § 41 lg-ga 2 luges kohus kutse menetlusalusele isikule kätteantuks. Kohus ei pidanud põhjendatuks menetlusaluse isiku taotlust kohtuistungi edasilükkamise kohta. Kohus nõustus kohtuvälise menetleja arvamusega, et teades hommikul kell 08.30, et kell 11.00 toimub Tallinnas kohtuistung, siis 2 tundi ja 30 minutit on piisav aeg, et jõuda asja arutamisele kohtusse. Kuna menetlusalune isik ei ole kohtule esitanud ka ühtegi dokumentaalset tõendit, mis kinnitaks tema viibimist väljaspool Eesti Vabariiki tema emale kohtukutse kättetoimetamise ajal, siis leidis kohus, et taotlus kohtuistungi edasilükkamise kohta tuleb jätta rahuldamata. Samuti pidas kohus vajalikuks märkida, et E. Park ei ole oma e-posti teel saadetud avaldust seaduses ettenähtud korras allkirjastanud. Maakohtu otsus
9. 07.01.2013 kohtuotsusega väärteoasjas nr 4-12-6673 mõistis Harju Maakohus E. Parki süüdi LS § 201 lg 2 järgi ja karistas teda 10 päeva pikkuse arestiga, kohustades teda aresti kandma asuma hiljemalt 28.02.
10. Kohus luges aresti kandmise alguseks E. Parki poolt reaalselt aresti kandmisele asumise ning määras E. Parki poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada tema suhtes sundtoomist arestimajja. Kohtuotsuse motiivides karistuse mõistmise osas märkis maakohus, et karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus menetlusaluse isiku käitumises ei tuvastanud. Kohus asus seisukohale, et E. Park ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et temale määratud viimased trahvid on tasumata, siis ei pidanud kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga, kuna rahatrahvi mõistmine temale karistuseks oleks ilmselgelt eesmärgitu. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on E. Parki ka varasemalt korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõigust omamata. Seega ei ole E. Park hoolimata varem 2 määratud karistusest oma käitumisviisi muutnud ja seetõttu on põhjendatud tema karistamine arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. E. Parki on ka varasemalt karistatud arestiga - 22.03.2012 arest pikkusega 6 päeva, mis on asendatud ÜKT-ga. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et põhjendatud on aresti mõistmine pikkusega 10 päeva. Apellatsioon
11. Harju Maakohtu 07.01.2013 otsuse peale esitas apellatsiooni E. Park, kes vaidlustab maakohtu otsust karistuse liigi osas, paludes talle mõistetud arest asendada üldkasuliku tööga, kohustudes selle ära tegema vastavalt määratud graafikule. E. Park põhjendab oma taotlust sellega, et ta juhendab spordiühingut Krav Maga ja tema juhendatavas grupis osalevad lapsed, kes läbisid semestri pikkuse väljaõppe ning veebruaris toimuvad atesteerimised ja eksamid, mida kaebaja läbi viib. Lisaks peab tema kui julgeolekuspetsialist sel kuul kontrollima ühiskondlikku korda mitmetel üritustel. Samuti märgib apellant, et 07.01.2013 kohtuistung toimus ilma tema osavõtuta ja kohus mõistis talle karistuseks 10 päeva aresti. Kohtukutse sai ta kätte alles kohtuistungi toimumise päeva hommikul. Ta esitas kohtule elektronposti teel ning samuti ka telefoni teel taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks teisele päevale, sest ta soovis kohtuistungil osaleda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist. E. Park on oma apellatsioonis esitanud ringkonnakohtule taotluse tema suhtes aresti asendamiseks üldkasuliku tööga. Ringkonnakohus leiab, et kuigi seadus ei keela kohtuotsuse vaidlustamisel taotleda aresti asendamist üldkasuliku tööga, tuleb niisugust taotlust esitades selgelt ja veenvalt põhjendada, miks ei esitatud sellist taotlust mitte kohtuotsuse teinud esimese astme kohtule vaid alles ringkonnakohtule. Kuivõrd E. Park oma väärteoasja arutamisele Harju Maakohtu 07.01.2013 kohtuistungile ei ilmunud, siis ei esitanud ta maakohtule ka mingeid taotlusi temale üldkasuliku töö kohaldamise osas. Apellant põhjendab enda kohtuistungile mitteilmumist väitega, et kohtukutse sai ta kätte alles kohtuistungi toimumise päeva hommikul ning ta esitas kohtule taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks, sest ta soovis kohtuistungil osaleda. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud apellandi väide ei anna alust asuda seisukohale, et antud asjas oleks tegemist menetlusaluse isiku kaitseõiguse rikkumisega. Toimiku materjalidest nähtuvalt anti menetlusalusele isikule E. Parkile saadetud kutse Harju Maakohtu 07.01.2013 kohtuistungile ilmumiseks allkirja vastu kätte 27.12.2012 E. Parki emale (tlk 18), mistõttu maakohus luges õigustatult kutse menetlusalusele isikule vastavalt VTMS § 41 lg-le 2 kätteantuks. Ehkki kaebaja väitel sai ta kohtukutsest teada alles 07.01.2013 hommikul, puuduvad toimiku materjalides tema niisugust väidet kinnitavad tõendid. Samuti asus maakohus põhjendatult seisukohale, et 2 tundi ja 30 minutit oli piisav aeg Keilast Tallinnasse kohtuistungile jõudmiseks. Seetõttu jättis maakohus E. Parki taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks põhjendatult rahuldamata ja arutas õigustatult väärteoasja VTMS § 90 lg 1 alusel ilma menetlusaluse isiku osavõtuta ning tegemist ei ole menetlusaluse isiku kaitseõiguse rikkumisega. Esitades käesoleval juhul ringkonnakohtule taotluse, mille rahuldamine tooks seejuures kaasa esimese astme kohtu otsuse tühistamise karistuse osas, ei ole apellant välja toonud mingeidki põhjendusi selle kohta, milles seisneb antud juhul maakohtu otsuse, milles kohus vastava taotluse puudumisel menetlusaluse isiku suhtes üldkasulikku tööd ei kohaldanud, ebaseaduslikkus. 3
13. Apellandi poolt esitatud taotluse sisust tulenevalt märgib aga ringkonnakohus järgmist. E. Park vaidlustab Harju Maakohtu 07.01.2013 otsust karistuse liigi osas, paludes talle karistuseks mõistetud 10 päeva pikkune arest asendada üldkasuliku tööga põhjendusel, et tal on tarvis läbi viia tema juhendatava spordigrupi tööd, samuti kontrollima julgeolekuspetsialistina ühiskondlikku korda mitmetel üritustel. Harju Maakohus on E. Parkile karistuse mõistmisel õigesti tuvastanud menetlusaluse isiku käitumises karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumise KarS §-de 57 ja 58 järgi. E. Parki on varem korduvalt karistatud rahatrahvidega ja samuti ka arestiga, kuid sellele vaatamata on ta jätkanud väärtegude toimepanemist. Seejuures on teda karistatud ka samalaadse väärteo eest, s.o mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõigust omamata. Seega ei ole varem kohaldatud karistused tema puhul täitnud KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Arvestades E. Parki õigusrikkumiste korduvust ja ka seda, et viimased varasemad rahatrahvid on tema poolt tasumata, on põhjendatud E. Parki suhtes raskemaliigilisema karistuse – aresti – mõistmine. Arvesse võttes aga asjaolu, et E. Park on väärtegude toimepanemist jätkanud vaatamata talle varem karistuseks kohaldatud arestile, on põhjendatud maakohtu poolt E. Parkile aresti kohaldamine alla sanktsiooni keskmist määra, s.o 10 päeva. Seoses apellandi taotlusega asendada arest üldkasuliku tööga, märgib aga ringkonnakohus, et E. Parki on ka varasemalt karistatud arestiga (22.03.2012 arest pikkusega 6 päeva), mis asendati üldkasuliku tööga. Aresti asendamine üldkasuliku tööga aga ei ole mõjutanud E. Parki hoiduma õigusvastasest käitumisest ning ta on väärtegude toimepanemist jätkanud. Ringkonnakohus märgib, et karistuse mõistmisel lähtub kohus vajadusest mõjutada isikut edaspidi õigusrikkumistest hoiduma. Olukorras, kui arestkaristusest kergemaliigilisem karistus, sh üldkasulik töö, seda eesmärki ei täida, ei ole võimalik seda kohaldada. Ringkonnakohus nõustub E. Parkile mõistetud karistuse liigi ja määraga ning leiab, et apelleeritud kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud. E. Parkile mõistetud karistus on kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega ning arvestab menetlusaluse isiku eripreventiivset prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Apellatsioonis esitatu ei anna alust vaidlustatud kohtuotsuse tühistamiseks.
14. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes VTMS § 145 lg-st 1 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus apelleeritud Harju Maakohtu 07.01.2013 kohtuotsuse muutmata ning esitatud apellatsiooni rahuldamata. Meelika Aava Malle Preimer Pavel Gontšarov 4