← Eesti

1-12-7083/22

1-12-7083 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar
  2. a Tallinn Kohtuasja number 1-12-7083 Kohtukoosseis Meelika Aava, liikmed Ivi Kesküla ja Pavel Gontšarov Apelleeritud kohtuotsus Mihhail Naboištšikovi süüdistuses KarS § 121 järgi üldmenetluses Harju Maakohtu
  3. novembri
  4. a otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Mihhail Naboištšikov Teised apellatsioonimenetluse pooled Prokurör Diana Helila, kaitsja vandeadvokaat Aivar Ennok ja kannatanu Ljudmilla Tištšenko Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus Kohtuasi RESOLUTSIOON Harju Maakohtu
  5. novembri
  6. a kohtuotsus Mihhail Naboištšikovi suhtes jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebe kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  7. Harju Maakohtu
  8. novembri
  9. a kohtuotsusega üldmenetluses tunnistati M. Naboištšikov süüdi KarS § 121 järgi ja talle mõisteti karistuseks 30 päeva vangistust, mis jäeti KarS § 73 alusel täitmisele pööramata 3 aastase katseajaga.
  10. M. Naboištšikov tunnistati süüdi selles, et ta
  11. septembril
  12. a kella 13.26 ajal Tallinnas Liikuri tn 46 maja juures tõukas oma õlaga kaks korda vastu L. T õlga, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu.
  13. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav M. Naboištšikov, kes taotleb kohtuotsuse tühistamist ja õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist, sest kohus ei olnud otsust tehes objektiivne ega võtnud arvesse kõiki tõendeid. Seoses sellega palub üle vaadata talle esitatud süüdistus ja võimaldada täiendada kaitseakti.
  14. Prokurör taotleb apellatsioonivastuses jätta kohtuotsus muutmata ja apellatsioon läbi vaatamata. Süüdistatav ei põhjenda, millele tuginedes on ta jõudnud veendumusele, et esimese astme kohus on olnud ebaobjektiivne. Maakohtu otsus on motiveeritud, rajatud kohtuliku uurimise esemeks olnud tõenditele ja asjaoludele, mille kohta pooled avaldasid oma arvamust. Ringkonnakohtu pädevusse ei kuulu kaitseaktide täiendamine. Lähtuvalt KrMS §-st 227 esitab kaitseakti süüdistatava kaitsja.
  15. Kannatanu L. T taotleb apellatsioonivastuses jätta kohtuotsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
  16. Kohtukolleegium, tutvunud kohtuasja materjalidega, apellatsiooni väidetega ning prokuröri ja kannatanu vastuväidetega apellatsioonile, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata, kuna see on seaduslik ja põhjendatud. Esitatud apellatsioonis taotleb süüdistatav maakohtu poolt käsitletud tõenditest tehtud järelduste ümberhindamist ning õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. Siinkohal osundab kohtukolleegium Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  17. mai
  18. a otsuses nr 3-1-1-17-03 väljendanud seisukohale, mille kohaselt kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Riigikohtu praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Lisaks sellele on Riigikohtu kriminaalkolleegium
  19. septembri otsuses nr 3-1-1-77-05 märkinud, et kui erinevad kohtud hindavad tõendeid ning nendest tehtavaid järeldusi olulisel määral erinevalt, peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis viivad enda koostoimes või ka eraldivõetult maakohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega. Kohtukolleegium leiab, et nii esitatud apellatsiooni väidete kui maakohtu otsuses sisalduva tõendite põhjaliku analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida veenvaid argumente maakohtu süüdimõistva kohtuotsuse tühistamiseks ja M. Naboištšikovi suhtes õigeksmõistva kohtuotsuse tegemiseks. Kohtukolleegium ei nõustu apellandi väitega, et maakohus on osa tõendeid põhjendamatult kõrvale jätnud. Samas apellant ei märgigi, milliseid tõendeid ta seejuures silmas peab. KrMS § 227 lg kohaselt pärast süüdistusakti koopia saamist esitab kaitsja hiljemalt kolm tööpäeva enne eelistungit kohtule kaitseakti ning prokuratuurile selle koopia. Sellest tulenevalt nõustub kohtukolleegium prokuröri vastuväidetes toodud seisukohaga, et kaitseakti täiendamine ei ole ringkonnakohtus võimalik. Käesoleva kohtuasja materjalidest nähtub, et tegelikult süüdistatav M. Naboištšikov ei eitagi, et ta kannatanu L. T kaks korda õlaga vastu tema õlga tõukas. Ta eitab vaid valu põhjustamist. Siinjuures kohtukolleegium selgitab, et KarS § 121 kehtestab vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise eest. Seega kuriteokoosseis KarS § 121 järgi ei eelda obligatoorselt kannatanul kehavigastuste tuvastamist 2

(3)vaid piisab, kui on tuvastatud talle füüsilise valu tekitamine. Riigikohtu senises praktikas on asutud valu põhjustanud muu kehalise väärkohtlemise tõlgendamisel seisukohale, et valu põhjustanud muu kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  1. juuni
  2. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-48-04 ). Käesoleva kohtuasja materjalidest nähtub, et M. Naboištšikov tõukas põhjendamatult kannatanu L. T kaks korda õlaga vastu tema õlga nii tugevasti, et kannatanu kaotas tasakaalu ja kukkumise vältimiseks sammu tagasi astus. See on tõendatud nii kannatanu kui tunnistaja V. J ütlustega. Kannatanu kurtis oma abikaasale tunnistaja I. T valu rinnus ning nad pöördusid avaldusega politseisse. Kohtukolleegium leiab, et selline käitumine ei ole normaalsetes inimestevaelistes suhetes aktsepteeritav. Kohtukolleegium ei kahtle, et M. Naboištšikovi selline teguviis kannatanu L. T valu põhjustas. Kuna M. Naboištšikovile ei ole esitatud süüdistust L. T tervise kahjustamises või löömises, vaid ainult valu põhjustamises, siis ei ole tähtsust asjaolul, kas ta hiljem arsti poole pöördus või mitte. On üldteada, et pelgalt valu põhjustamine kannatanu kehale objektiivseid jälgi ei jäta. Valu saab tunda vaid kannatanu ise, mitte süüdistatav ning kohtul lasub kohustus seda asjaolu hinnata. Kohtukolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et kaks korda jõuliselt vastu kannatanu keha tõugates pidas M. Naboištšikov võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, so valu tekitamist, ja möönis seda. Seega pani M. Naboištšikov kuriteo toime kaudse tahtlusega. Eeltoodut arvesse võttes ei nõustu kohtukolleegium apellandi väitega, et kohtu järeldus kannatanu L. T valu põhjustamise kohta on alusetu.
  3. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu
  4. novembri
  5. a otsuse M. Naboištšikovi suhtes muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Meelika Aava Ivi Kesküla Pavel Gontšarov 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.