← Eesti

1-13-1477/5

Obsah (4)§ 424§ 68§ 66§ 50

1-13-1477 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. veebruar 2013 Tallinn Kriminaalasja number 1-13-1477 (12231500409) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sek

§ 424

järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Natalja Kutepova Süüdistatav Sten Argus Kaitsja Ik: 38911020319, EV kodanik, põhiharidus, töökoht: Pema EE OÜ, elukoht: XXX. Tõkend: ei ole kohaldatud, kahtlustatavana kinni peetud 28.12.2012. Varasem karistatus: puudub Advokaat Maano Saareväli RESOLUTSIOON 1. Sten Argus süüdi tunnistada

§ 424

ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks rahaline karistus 300 (kolmsada) miinimumpäevamäära, päevamäära arvestusega 3,20 eurot päevamäär, so 960 (üheksasada kuuskümmend) eurot. 2.

§ 68lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 28.12.2012 so.

1 päev, mis vastab rahalise karistuse 3 päevamäärale, lugedes tasumisele kuuluvaks rahaliseks karistuseks 297 (kakssada üheksakümmend seitse) miinimumpäevamäära, päevamäära arvestusega 3,20 eurot päevamäär, so 950 (üheksasada viiskümmend) eurot ja 40 (nelikümmend) senti. 3.

§ 66

lg 1, 3 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuistes võrdsetes osades vähemalt 79 (seitsekümmend üheksa) euro ja 20 (kakskümmend) sendi kaupa kuus.

  1. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 1
  2. SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis viitenumbriga 4100064939, märkides selgitusena „Sten Argus, 1-13-1477, rahaline karistus, ositi tasumine“.

§ 50

lg 1 p 1 alusel kohaldada Sten Argus´e suhtes lisakaristust, võttes Sten Arguselt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 3 (kolmeks) kuuks. Vastavalt LS § 127 sätetele tuleb pärast otsuse jõustumist viie tööpäeva jooksul juhiluba loovutada Maanteeametile. Sten Argus´elt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1 alusel sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuistes võrdsetes osades 40 (nelikümmend) euro kaupa kuus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „Sten Argus, 1-13-1477, sundraha“. Sten Argus´elt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 5; 180 lg 1 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopiate tegemise kulu 0,45 eurot (nelikümmend viis senti) senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Sten Argus, 1-13-1477, koopiate tegemise kulu“. Kriminaalmenetluse kulude ja rahalise karistuse tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia

  1. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS
  2. peatüki
  3. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: Sten Argust süüdistatakse selles, et tema 28.12.2012 kella 01.19 ajal juhtis Harjumaal, Tallinnas, Mustakivi tee 30a maja juures mootorsõidukit BMW reg.nr. XXX olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 0,91 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l , lõplik tulemus 0,82 mg/l), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 (Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides) ja § 69 lg 4 p 1 (Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem) nõudeid. Seega pani Sten Argus toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. 2 Juhindudes Kr

MS § 245 sätetest on Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Natalja Kutepova, süüdistatav Sten Argus ja tema kaitsja advokaat Maano Saareväli sõlminud järgmise kokkuleppe:

§ 424

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Sten Argus`e karistamist rahalise karistusega 300 miinimumpäevamäära ulatuses ehk 960 €.

§ 68

lg.1 alusel arvata karistusaja hulka 1 päev eelvangistust (28.12.2012.a), mis vastab rahalise karistuse kolmele miinimumpäevamäärale, seega kandmisele kuulub rahaline karistus 297 miinimumpäevamäära ulatuses ehk 950.40 €.

§ 66

lg.1, 3 alusel määrata, et rahaline karistus kuulub tasumisele ositi 12 kuu jooksul võrdsetes osades (vähemalt 79.20 € igakuiselt).

§ 50

lg.1 p.1 alusel lisakaristuseks mõista mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 3ks kuuks. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §dest 173 lg 1 p 1, lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 3; 248 lg 1 p 4, 249; 311; 313; 423; 424,

§dest 424, 68 lg 1, 66 lg 1, 3, 50 lg 1 p 1, asub kohus seisukohale, et Sten Argus kuulub

§ 424

ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüditunnistamisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks koopiate tegemise kulu ning süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Sten Argus on täiskasvanud ja töövõimeline isik ning tal on alaline sissetulek, mistõttu kohus leiab, et puudub õiguslik alus osa menetluskuludest riigi kanda jätmiseks. Seetõttu peab kohus vajalikuks Sten Argus´elt välja mõista kõik menetluskulud täies ulatuses. Arvestades asjaolu, et süüdistataval lasub kohustus tasuda rahaline karistus, mis ei ole väike, peab kohus vajalikuks anda süüdistatavale KrMS § 180 lg 3, § 423 ja § 424 alusel võimalus hüvitada menetluskuludest suurema osa seaduses sätestatud maksimaalse tähtaja jooksul, so ühe aasta jooksul. Märt Toming kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.