Menetlusalune isik RINAT UZJAKOV, isikukood 38511253723; kodakondsus: EV kodanik; elukoht XXX; töökoht: ei tööta Asja läbivaatamise kuupäev 19. veebruar 2013.a. Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja – Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse – esindaja vanemkonstaabel Triinu Riigor KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Rinat Uzjakov LS §
S § 63 lg 1 alusel mõista karistuseks arest 17 /seitseteist/ päeva. Kohustada Rinat Uzjakovi asuma kandma mõistetud karistust hiljemalt 22.03.2013.a. Aresti kandmise kohaks määrata Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo arestimaja Narva arestikamber, aadressil Vahtra 3, Narva. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest. Rinat Uzjakovi poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada Rinat Uzjakovi suhtes sundtoomist arestimajja. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja läbivaatamisel tegi kohus kindlaks: PPA Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseiniku Erlika Malbergi (Malberg) poolt on 12.01.2013.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1344741 selle kohta, et Rinat Uzjakov juhtis 12.01.2013.a. kella 00:55 ajal Harju maakonnas, Tallinna linnas, Kopli 61 juures, liikudes Sitsi tänava poole, mootorsõidukit Volvo registreerimismärgiga XXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. Samuti juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,76 mg/l ± 0,05 mg/l, seega mitte vähem kui 0,71 mg/l. Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mõõdetud mõõteseadmega Alcotest 7110 nr ARDF-0051, taatlustunnistus TTRC-12-00079; Kirjeldatud tegevusega rikkus Rinat Uzjakov LS § 90 lg 1 p-de 1, 3 ja LS § 69 lg 5 nõudeid, pannes toime väärteod, millised on kvalifitseeritud LS §
Rinat Uzjakov kohtuistungile ei ilmunud. Kohtuistungi sekretäri poolt teavitati 12.02.2013.a. kell 12:57 menetlusalust isikut tema poolt antud telefoninumbril XXX kohtuistungi toimumise ajast ja kohast. Menetlusalune isik kinnitas telefoni teel, et ta on teadlik kohtuistungi toimumisest ja ilmumata jäämise tagajärgedest. Seega oli menetlusalune isik Rinat Uzjakov kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik. 19.02.2013.a. kell 08.44 helistas Rinat Uzjakov kohtusse ja teatas, et ei saa kohtusse ilmuda, kuna peab tööle minema. Asja arutamise edasilükkamise taotlust ei esitatud. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokollimist ei soovinud, kinnitades seda kirjalikult. Kohtuväline menetleja jäi väärteoprotokollis toodu juurde ning leidis, et Rinat Uzjakovi süü on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate tõenditega. Kohtuvälise menetleja arvates väärib menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust, et isik teeks vastavad järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Kohtuvälise menetleja esindaja hinnangul menetlusalune isik Rinat Uzjakov eelnevatest karistustest mingisugust järeldust teinud ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada Rinat Uzjakovi väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumiste eest arestiga 17 päeva, kuna menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma. Kohtu seisukoht: Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leidis, et Rinat Uzjakovi süü LS §
on tõendamist leidnud alljärgnevate tõenditega: - isikusamasuse tuvastamise protokolliga, millest nähtub, et 12.01.2013.a. tuvastas PPA Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik Margus Harzia Rinat Uzjakovi isiku viimase ütluste ja välimuse võrdlemisel KAIRI andmetega ning infosüsteemis oleva foto isikuga visuaalse võrdlemise tulemusel oli tegu sama isikuga. - indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, millest nähtuvalt kontrolliti politseiametnik Janar Riivese poolt 12.01.2013.a. kell 00:57 Rinat Uzjakovi väljahingatavas õhus alkoholi esinemist indikaatorvahendiga Lion 500 38414-A391, (kalibreeritud kuni 06.06.2013.a.) ning kontrolli tulemus oli positiivne (seadme näit 0,81 mg/l). Rinat Uzjakov nõustus, kinnitades seda allkirjaga, et alkoholi sisaldumist kontrollitakse tal indikaatorvahendiga. - tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, millest nähtuvalt mõõdeti 12.01.2013.a. kell 01:18 – 01:23 Rinat Uzjakovi poolt väljahingatavas õhus alkoholisisaldust tõendusliku alkomeetriga (mõõteseadmega) Dräger Alcotest 7110 EST seerianumbriga ARDF-0051, (taatlustunnistus TTRC-12-00079) mille lõplik lugem oli 0,76 mg/l, laiendmääramatus +/-0,05 mg/l, seega lõpptulemus 0,71 mg/l. Rinat Uzjakov nõustus, kinnitades seda allkirjaga, et alkoholi sisaldumist kontrollitakse tal tõendusliku alkomeetriga. 2 - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et PPA Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik Erlika Malberg otsustas 12.01.2013.a. kõrvaldada Rinat Uzjakovi mootorsõiduki Volvo registreerimismärgiga XXX juhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg 2 p 2 ja § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna oli alust arvata, et isiku veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või, et isik on joobeseisundis ning isikul puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Isik kõrvaldati kuni kainenemiseni, vastava kategooria juhtimisõiguse omandamiseni. Rinat Uzjakov on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud. - Maanteeameti liiklusregistri väljavõttega, millisest nähtub, et seisuga 15.01.2013.a. Rinat Uzjakovil kehtivaid juhilubasid ei olnud. - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et PPA Põhja Prefektuuri Ida politseijaoskonna välijuht Marko Schmidt otsustas 21.08.2011.a. kõrvaldada Rinat Uzjakovi mootorsõiduki Volvo 740, registreerimismärgiga XXX juhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg 2 p 2 ja § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna oli alust arvata, et isiku veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või, et isik on joobeseisundis ning isikul puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Isik kõrvaldati kuni põhjuste äralangemiseni. Rinat Uzjakov on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud. - menetlusaluse isiku suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga, millisest nähtub, et menetlusalust isikut on varem korduvalt väärteokorras karistatud ka liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest nii rahatrahvi kui ka arestiga. Vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule – Rinat Uzjakovile inkrimineeritud väärteod LS §
lg 2 järgi on kvalifitseeritud õigesti, kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et 12.01.2013.a. juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui alkoholisisaldus väljahingatavas õhus oli mitte väiksem kui 0,71 mg/l. Samuti on kohtule esitatud tõendid selle kohta, et isik juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on LS §
lg 2 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud LS §
lg 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod toime tahtlikult, kuna menetlusalune isik – Rinat Uzjakov teadis s.t, et tal ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ning arvestades joobe suurust ei ole võimalik, et ta ei teadnud, et tema seisund ei võimalda juhtida mootorsõidukit. Kohustus omada juhtimisõigust ja juhtida sõidukit seisundis, mis vastab seaduses sätestatud nõuetele on juhi esmased kohustused ja nende põhjendamatu järgimata jätmine on tahtlikult toime pandud väärtegu. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud Rinat Uzjakovi käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Isik on pannud toime ühe teo, milleks on sõiduki juhtimine juhile keelatud seisundis ning mootorsõiduki juhtimine vastava kategooria juhtimisõigust omamata. Seega lähtub kohus karistuse mõistmisel KarS § 63 lg-st 1, kuna tegemist on ideaalkogumiga ehk ühe teoga, mis täidab kaks väärteokoosseisu. 3 Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad ja karistust kergendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Kohus asub seisukohale, et Rinat Uzjakov ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et Rinat Uzjakov käesoleval ajal ei tööta ja temale karistusena määratud rahatrahvid on suuremas osas tasumata, siis ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut LS §
lg 2 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemise eest rahatrahviga, kuna rahatrahvi mõistmine temale karistuseks oleks ilmselgelt eesmärgitu. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on Rinat Uzjakovi varasemalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, sealhulgas nii mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõigust omamata kui ka mootorsõiduki juhtimise eest juhile keelatud seisundis. Seega ei ole Rinat Uzjakov hoolimata varem määratud karistustest oma käitumisviisi muutnud ja seetõttu on põhjendatud tema karistamine arestiga, mis sunniks teda hoiduma väärtegude toimepanemisest edaspidi. Arvestades aga, et isikut on juba eelnevalt karistatud arestiga 10 päeva, leiab kohus, et põhjendatud on aresti mõistmine pikkusega 17 päeva. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks VTMS § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab tähtajaks 22.03.2013.a. Kohus juhindub KarS § 48; § 63 lg 1 ning VTMS §-dest 83 p 2, 107 lg 1 p 1, 108-111, 113. Aulike Salo Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.