Obsah (11)

§ 184§ 57§ 65§ 68§ 274§ 64§ 74§ 75§ 331§ 831§ 832

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 04. detsember 2012 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus nr 1-12-7707 (kohtueelses menetl

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi advokaat Margo Normann Süüdistus Kaitsja Süüdistatav Süüdistus Kaitsja Süüdistatav Süüdistus Kaitsja Süüdistatav Süüdistus Kaitsja Süüdistatav Süüdistus Kaitsja Kätlin Suuder (isikukood 48402196027; elukoht xxxx xxx xxxx xxxxxxxxxx; ei tööta; omab kriminaalkaristatust)

§ 184

lg 2 p 2 järgi advokaat Anu Vilt Margus Kaarma (isikukood 36512256040; viibib vahi all Tartu Vanglas; ei tööta, ei õpi; omab kriminaalkaristatust)

§ 184

lg 2 p 1, 2; § 274 lg 1 järgi (advokaat Mart Sikut) asenduskaitsja Katrin Tamre Julia Sidjakina (isikukood 47310233730;; viibib vahi all Tartu Vanglas; ei tööta, ei õpi; omab kriminaalkaristatust)

§ 184

lg 2 p 2 järgi advokaat Valli Murde Kristiina Beskrovnaja (Haramaa) (isikukood 48708216016; elukoht xxxxxxxx xx-xx xxxxxxxxx; ; ei oma kriminaalkaristatust)

§ 184

lg 1 järgi (advokaat Ahto Sirendi) asenduskaitsja Valli Murde RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Kriminaalasjas: 1.1 Tunnistada Kristi Koitmäe süüdi karistusseadustiku (

) § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ja

§ 57

lg 1 p 3, § 60, 61 alusel mõista talle karistusena vangistus 2 aastat;

§ 65

lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega Kristi Koitmäele mõistetud karistust Tartu Maakohtu 26.08.2011 otsusega Kristi Koitmäele mõistetud liitkaristuse ärakandmata osa 3 aasta vangistuse võrra ning mõista Kristi Koitmäele liitkaristus vangistusena 5 aastat;

§ 68

alusel arvata eelvangistuse aeg karistusaja hulka ja lugeda Kristi Koitmäel karistusena mõistetud vangistuse kandmise alguseks 29. veebruar 2012 ning tõkend vahistamine jätta endiseks; 1.2 tunnistada Kätlin Suuder süüdi

§ 184

lg 2 p 2 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 3 aastat 8 kuud;

§ 68

alusel arvata eelvangistuse aeg 10.-12.01.2012, s.o 3 päeva karistusaja hulka ja lugeda kandmata karistuseks vangistus 3 aastat 7 kuud ja 27 päeva; kohtuotsuse täitmise tagamiseks lugeda Kätlin Suuderile kohaldatud tõkend tühistatuks peale Kätlin Suuderi ilmumist vanglasse karistust kandma; 1.3 tunnistada Margus Kaarma süüdi

§ 184

lg 2 p 1,2 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 4 aastat 9 kuud ning tunnistada Margus Kaarma süüdi

§ 274

lg 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 1 aasta;

§ 64

lg 1 alusel kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista Margus Kaarmale liitkaristus vangistusena 4 aastat 9 kuud;

§ 65

lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega Margus Kaarmale mõistetud karistust Tartu Maakohtu 01. aprilli 2008 otsusega Margus Kaarmale mõistetud karistuse ärakandmata osa vangistuse 2 aasta 3 kuu võrra ning mõista Margus Kaarmale liitkaristus vangistusena 7 aastat;

§ 68

alusel arvata eelvangistuse aeg karistusaja hulka ja lugeda Margus Kaarmal karistusena mõistetud vangistuse kandmise alguseks 29. veebruar 2012 ning tõkend vahistamine jätta endiseks; 1.4 tunnistada Julia Sidjakina süüdi

§ 184

lg 2 p 2 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 3 aastat 9 kuud;

§ 68

alusel arvata eelvangistuse aeg karistusaja hulka ja lugeda Julia Sidjakinal karistusena mõistetud vangistuse kandmise alguseks 10. aprill 2012, so kahtlustatavana kinnipidamisest ning tõkend vahistamine jätta endiseks; 1.5 tunnistada Kristiina Beskrovnaja (Haramaa) süüdi

§ 184

lg 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 1 aasta;

§ 74

lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus 1 aasta jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata Kristiina Beskrovnajale (Haramaa) katseaeg 2 aastat ning mõistetud vangistust 1 aasta ei pöörata täitmisele, kui Kristiina Beskrovnaja (Haramaa) ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata Kristiina Beskrovnajale (Haramaa) katseajaks

§ 75

lg 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena mitte tarvitada narkootikume; määrata Kristiina Beskrovnajale (Haramaa) käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxx xx-xx xxxxxxxxx . Muud otsustused

1. Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 välja mõista riigieelarve tuludesse: 2.1.1 Kristi Koitmäelt sundraha 725 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 1012,45 eurot (sealhulgas ekspertiisitasu 1012 eurot) riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 1737,45 eurot tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2013 a jaanuarikuust igakuise menetluskulu osa 144,79 eurot tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 25-s kuupäev; 2.1.2 Kätlin Suuderilt sundraha 725 eurot, riigi õigusabi tasu 153,60 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 1012,45 eurot (sealhulgas ekspertiisitasu 1012 eurot) riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 1891,05 eurot tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2013 a jaanuarikuust igakuise menetluskulu osa 157,59 eurot tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 25-s kuupäev; 2.1.3 Margus Kaarmalt sundraha 725 eurot, riigi õigusabi tasu 134,40 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 1015,18 eurot (sealhulgas ekspertiisitasu 1012 eurot) riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 1875,20 eurot tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2013 2 a jaanuarikuust igakuise menetluskulu osa 156,27 eurot tasumine, kuni menetluskulude täieliku täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 25-s kuupäev; 2.1.4 Julia Sidjakinalt sundraha 725 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 1012,45 eurot (sealhulgas ekspertiisitasu 1012 eurot) riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 1737,45 eurot tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2013 a jaanuarikuust igakuise menetluskulu osa 144,79 eurot tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 25-s kuupäev; 2.1.5 Kristiina Beskrovnajalt (Haramaa) sundraha 725 eurot, riigi õigusabi tasu 230,40 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 0,45 eurot riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 955,85 eurot tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2013 a jaanuarikuust igakuise menetluskulu osa 79,66 eurot tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 25-s kuupäev; 2.1.6 Kätlin Suuderile õigusabi osutamisega seonduv advokaadi aja- ja sõidukulu 131,48 eurot jätta riigi kanda; 2.1.7 Margus Kaarmale õigusabi osutamisega seonduv advokaadi aja- ja sõidukulu 124,80 eurot jätta riigi kanda; 2.1.8 Kristiina Beskrovnajale (Haramaa) õigusabi osutamisega seonduv advokaadi aja- ja sõidukulu 62,88 eurot jätta riigi kanda; 2.2 kohtuotsuse jõustumisel asitõendite ja konfiskeeritava vara suhtes: 2.2.1 kriminaalasja juures asuvad kaks süstalt ja minigrip kilekott, milles 0,049g metamfetamiini (pakend nr 1LO), EKEI keemia osakonda jäetud metamfetamiini jäägid - hävitada; 2.2.2 kriminaalasja juures asuvad kolm minigrip kilekotti, milles oli pakendatud 2,03 grammi amfetamiini – minigrip kilekotid (pakend nr 2LO), EKEI keemia osakonda jäetud amfetamiin – hävitada; 2.2.3 kriminaalasja juures asuvad kaheksa minigrip kilekotti, millest viies minigrip kilekotis oli pakendatud 2,89 grammi amfetamiini ja kolmes minigrip kilekotis oli pakendatud 1,57 grammi metamfetamiini - minigrip kilekotid (pakend nr 3LO), EKEI keemia osakondajäetud amfetamiin - hävitada; 2.2.4 kriminaalasja juures asuv üks minigrip kilekott, milles oli pakendatud 0,13 grammi metamfetamiini - minigrip kilekott (pakend nr 4LO), EKEI keemia osakonda jäetud amfetamiin – hävitada; 2.2.5 kriminaalasjas juures asuv punase kaanega suletud plastikpurk, milles metamfetamiini jäägid (pakend 5LO) – hävitada; 2.2.6 kriminaalasja juures asuv heledat värvi musta kassi pildiga „timer“ õpilaspäevik (pakend 6LO) – hävitada; 2.2.7 kriminaalasja juures asuv digitaalne kaal (pakend 8LO) – hävitada; 2.2.8 kriminaalasja juures asuvad kaks helerohelist kummikinnast (pakend 8LO) – hävitada; 2.2.9 kriminaalasja juures asuv üks minigrip kilekott, milles 0,047 grammi kokaiini- (pakend nr 10LO), kokaiini jäägid jäetud EKEI keemia osakonda- hävitada; 2.2.10 kriminaalasja juures asuv musta värvi tõmblukuga kott (pakend 13LO) – hävitada; 2.2.11 kriminaalasja juures asuv musta värvi papist karp, millel kiri LLOYD (pakend 13LO) – hävitada; 2.2.12 kriminaalasja juures asuv minigrip kilekott, milles oli pakendatud 38,21 grammi amfetamiini (pakend nr KK1), amfetamiin jäetud EKEI keemia osakonda –hävitada; 2.2.13 kriminaalasja juures asuv sinakast klaasist pihustiga tühi pudel (pakend KK2)- hävitada; 2.2.14 kriminaalasja juures asuv helesinist värvi meeste lõhnapakend „Versace“ (pakend KK3) – hävitada; 2.2.15 kriminaalasja juures asuv halli värvi kilekott (pakend KK4)- hävitada; 2.2.16 kriminaalasja juures asuv mobiiltelefon Sony Ericsson XPERIA imei koodiga 358452042913518 (pakend 1MK)- tagastada Margus Kaarmale; 2.2.17 kriminaalasja juures asuv mobiiltelefon Samsung ime koodiga 357445023422906 (pakend 1KKL)- tagastada Kristi Koitmäele; 2.2.18 kriminaalasja juures asuvad neli bussipiletit (pakend 2KKL)- hävitada; 3 2.2.19 kriminaalasja juures asuv valgest plastmassist topskirjaga „glükoos“ (pakend 3KKL)hävitada; 2.2.20 kriminaalasja juures asuvad kaks digitaalkaalu (pakend 4KKL)- hävitada; 2.2.21 kriminaalasja juures asuv minigrip kilekott, milles minigrip kilekotid - (pakend 5KKL)hävitada; 2.2.22 kriminaalasja juures asuvad kaks minigrip kilekotti (pakend 6KKL) – hävitada; 2.2.23 kriminaalasja juures asuv tumedate kaantega märkmik ning Margus Kaarmale adresseeritud ümbrik (pakend 8KKL)- tagastada Margus Kaarmale; 2.2.24 kriminaalasja juures asuv mobiiltelefon Samsung imei koodiga 359955040384655(pakend 1JSL) – tagastada Julia Sidjakinale; 2.2.25 kriminaalasja juures asuv Elisa kõnekaardi ümbris (pakend 2JSL) - hävitada; 2.2.26 kriminaalasja juures asuv digitaalne kaal (pakend 4JSL) - hävitada; 2.2.27 kriminaalasja juures asuv metallist toos (pakend 5JSL) -hävitada; 2.2.28 kriminaalasja juures asuv plastikkarp minigrip kilekottidega (pakend 6JSL) - hävitada; 2.2.29 kriminaalasja juures asuv karp kummikinnastega (pakend 7JSL) – hävitada; 2.2.30 kriminaalasja juures asuv plastikust tops kirjaga 2glükoos“ (pakend 8JSL) – hävitada; 2.2.31 kriminaalasja juures asuv ZEN kõnekaardi ümbris (pakend 9JSL) – hävitada; 2.2.32 kriminaalasja juures asuvad kaks Swedbank’i deebetkaarti (pakend 10JSL) – tagastada.R.Ble ja K.S.le ; 2.2.33 kriminaalasja juures asuvad TEL2 ja kaks ZEN kõnekaardi ümbrist (pakend 11JSL) – hävitada; 2.2.34 Politsei ja Piirivalveameti tagatiste tulukontole kantud summa 70 eurot (kd I, lk 86-88) konfiskeerida; 2.3 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsjate osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud riigi õigusabi osutamisel kantud kulud maksta selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaatidele: Anu Vildile 104,64 eurot, Katrin Tamrele 38,40 eurot ja Ahto Sirendile 216,48 eurot. Selgitused
2. Selgitada: 3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.2 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.3 vangistuse täitmisele pööramiseks saadab kohus süüdimõistetule teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma; 3.4 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 AS-s SEB Pank või kontole nr 221023778606 Swedbank AS-s (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-12-7707“); 3.5 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.6 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel üksnes kokkuleppemenetluse sätete rikkumisele (KrMS § 239 - § 250) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED 4
3. Kokkuleppe sisu Prokuratuur ja süüdistatavad on taotlenud asja lahendamist kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatavate ja süüdistatavate kaitsjate allkirjastatud kokkulepete kohaselt on: 1) Kristi Koitmäele mõistetavaks karistuseks

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi ja

§ 57

lg 1 p 3, § 60, 61 alusel aastat vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada karistust 26.08.2011.a.

Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt

§ 331

ja

§ 65lg 1, § 64 lg 1 alusel ärakandmata liitkaristuse 3 aasta võrra (26.08.2011.a.

Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt mõisteti

§ 331

alusel 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 ja 64 lg 1 luges kohus 09.09.2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kohtuotsusega karistuseks mõistetud 3 aasta ja 8 kuu vangistusega kaetuks 6 kuud vangistust ning luges liitkaristuseks 3 aastat 8 kuud vangistust.

§ 65lg 1 alusel arvas kohus 09.09.2010.a.

otsusega ärakantud 8 kuud karistusest maha ning luges kandmata karistuseks 3 aastat vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel määras kohus katseaja pikkuseks 3 aastat, so kuni 08.09.2013.a)ja lugeda liitkaristuseks 5 aastat vangistust.

§ 68

alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja lugeda karistuse kandmise aja alguseks 29.02.2012.a 2) Kätlin Suuderile mõistetavaks karistuseks

§ 184

lg 2 p 2 järgi 3 aastat 8 kuud vangistust.

§ 68

alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 10.01.2012-12.01.2012, so 3 päeva karistusaja hulka ning lugeda kandmata ning kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat 7 kuud ja 27 päeva vangistust. 3) Margus Kaarmale mõistetavaks karistuseks

§ 184

lg 2 1,2 järgi 4 aastat 9 kuud vangistust,

§ 274

lg 1 järgi 1 aasta vangistust.

§ 64

lg 1 alusel lugeda liitkaristuseks 4 aastat ja 9 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada karistust 01.04.2008.a.

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja poolt

§ 184

lg 2 p 1, 2, § 331 ja 64, 65 lg 2 alusel mõistetud ning ärakandmata karistuse, so 2 aasta 3 kuuvangistuse võrra ja lugeda liitkaristuseks 7 aastat vangistust.

§ 68

alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja lugeda karistuse kandmise aja alguseks 29.02.2012.a.

§ 184

lg 5 p 2, § 831 lg 1 ja § 832 lg 1 (süüteoga saadud vara konfiskeerimise ja vara laiendatud konfiskeerimise) alusel konfiskeerida 70 eurot, mis on kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiste tulukontole. 4) Julia Sidjakinale mõistetavaks karistuseks

§ 184

lg 2 p 2 järgi 3 aastat 9 kuud vangistust.

§ 68

alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja lugeda karistuse kandmise aja alguseks 10.04.2012.a., so kahtlustatavana kinnipidamisest. 5) Kristiina Beskrovnajale (Haramaa) mõistetavaks karistuseks

§ 184

lg 1 järgi 1 aasta vangistust.

§ 74

alusel määrata, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane toime 2 aastase katseaja jooksul uut kuritegu ja täidab talle

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi.

§ 75

järgi on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid:

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata, et Kristiina Beskrovnaja (endine Haramaa) on kohustatud katseajal mitte tarvitama narkootikume. Kristi Koitmäed on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud

1. peatüki
2. jaos sätestatud narkootikumidega seotud kuriteo, - omandas 14.09.2011.a grupis koos Margus Kaarmaga Viljandi bussijaamas Kristiina Haramaa poolt Tallinnast Viljandisse bussiga saadetud 25 grammi amfetamiini s.o narkootilist ainet suures koguses, millest Margus Kaarma andis edasi 10 grammi amfetamiini Ü.K.le ning osa amfetamiinist andis edasi Viljandi linnas Kätlin Suuderile müügiks Viljandi linnas; - omandas 16.09.2011.a grupis koos Margus Kaarmaga Tallinnas Kristiina Haramaalt vähemalt 10 grammi amfetamiini s.o narkootilist ainet suures koguses, mille vedasid autoga Tallinnast Viljandi linna. Nimetatud koguse amfetamiini Margus Kaarma andis edasi Kätlin Suuderile müügiks Viljandi linnas; - omandas 21.02.2012.a grupis koos Margus Kaarmaga Viljandi bussijaamas Julia Sidjakina poolt Tallinnast Viljandisse bussiga saadetud umbes 20 grammi amfetamiini s.o narkootilist ainet suures koguses. Nimetatud koguse amfetamiini Margus Kaarma andis edasi Kätlin Suuderile müügiks Viljandi linnas; - omandas 23.02.2012.a grupis koos Margus Kaarmaga Julia Sidjakinalt viimase elukohas 5 xxxxxxxxxx xxxxxx xxx x majas vähemalt 25 grammi amfetamiini s.o narkootilist ainet suures koguses mille vedasid sõiduautoga Viljandi linna. Nimetatud narkootilise aine müüki Viljandi linnas korraldas Margus Kaarma. - omandas 29.02.2012.a grupis koos Margus Kaarmaga Viljandi bussijaamas Julia Sidjakina poolt Tallinnast Viljandi linna bussiga saadetud 38,21 grammi amfetamiini ja metamfetamiini seguainet, so narkootilist ainet suures koguses. Narkootilise aine omandamine Julia Sidjakinalt toimus sel viisi, et peale seda kui Koitmäe ja Margus Kaarma olid narkootilise aine amfetamiini Julia Sidjakinalt tellinud, pani Julia Sidjakina 29.02.2012.a narkootilise aine 38,21 grammi amfetamiini ja metamfetamiini seguainet bussi peale mis jõudis kella 15:00 ajal Viljandi. Margus Kaarma ja Kristi Koitmäe palvel võttis 29.02.2012.a A.T Viljandi bussijaamas bussi pealt vastu paki, mis sisaldas 38,21 grammi amfetamiini ja metamfetamiini seguainet ning toimetas selle Margus Kaarmale ja Kristi Koitmäele. Margus Kaarmalt ja Kristi Koitmäelt politsei poolt kinnipidamisel 29.02.2012.a Viljandi linnas Endla 1 asuva Statoli bensiinijaama parklas äravõetud 38,21 grammi amfetamiini ja metamfetamiini seguainet sisaldab 0,67 grammi puhast amfetamiini ja 3,16 grammi puhast metamfetamiini ning tegemist on narkootilise aine suure kogusega, kuna sellest piisab narkojoobe tekitamiseks 110 inimesele. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr 73 - Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad - lisa 1 kohaselt amfetamiin ja metamfetamiin kuulub I nimekirja. Kristi Koitmäe tegu on talle kvalifitseeritud

§ 184

lg 2 p 1,2 järgi narkootilise aine suures koguses omandamises edasi andmises grupis ning isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo. Kätlin Suuderit on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud

1. peatüki
2. jaos sätestatud narkootikumidega seotud kuriteo, omandas Julia Sidjakina käest ajavahemikul november 2011 kuni jaanuar 2012 kokku vähemalt viiel korral narkootilist ainet amfetamiini suurtes kogustes ning nende viie korra hulgast järgmiselt: - omandas 14.12.2011.a Viljandi bussijaamas Julia Sidjakina poolt Viljandisse bussiga saadetud vähemalt 20 grammi amfetamiini s.o narkootilist ainet suures koguses, mille müüs erinevatele isikutele Viljandi linnas maha; - omandas Julia Sidjakina käest 07.01.2012.a. enda korteris xxx xx-x xxxxxxx xxxxxxxx 15 grammi amfetamiini ja metamfetamiini seguainet, so narkootilist ainet suures koguses. Julia Sidjakinalt omandatud 15 grammist amfetamiini ja metamfetamiini seguainest Kätlin Suuder andis edasi kokku 4 grammi amfetamiini ja metamfetamiini seguainet Viljandi linnas. 08.01.2012 müüs 2 grammi amfetamiini ja metamfetamiini seguainet M.K. ja 08.01.2012 ja 09.01.2012 mõlemal päeval 1 grammi kaupa, so kokku 2 grammi M.R.le ja ning 6.62 grammi amfetamiini ja metamfetamiini seguainet, milles 0,439 grammi puhast amfetamiini ja 0,244 grammi puhast metamfetamiini, so narkootilist ainet suures koguses, kuna sellest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt 11 inimesele, hoidis oma elukohas xxxxxxx xxxxxx xxx xx-x kuni see 10.01.2012.a politsei poolt läbiotsimise käigus ära võeti. - peale seda, kui 16.09.2011.a Kristi Koitmäe koos Margus Kaarmaga tõid Tallinnast Viljandisse 6 Kristiina Haramaalt vähemalt 10 grammi amfetamiini, omandas Margus Kaarmalt Viljandi linnas umbes 10 grammi amfetamiini s.o narkootilist ainet suures koguses, mille müüs maha Viljandi linnas erinevatele isikutele; - peale seda, kui 21.02.2012.a Kristi Koitmäe grupis koos Margus Kaarmaga omandasid Julia Sidjakinalt umbes 20 grammi amfetamiini s.o narkootilist ainet suures koguses, omandas Margus Kaarmalt Viljandi linnas umbes 20 grammi amfetamiini s.o narkootilist ainet suures koguses, mille müüs maha Viljandi linnas erinevatele isikutele. Julia Sidjakinalt ja Margus Kaarmalt omandatud narkootilist ainet amfetamiini andis Kätlin Suuder edasi väikestes kogustes Viljandi linnas järgmiselt: 5 grammi narkootilist ainet amfetamiini sügisest 2011.a kuni detsembrikuuni 2011.a Viljandi linnas R.R.le ,1 gramm narkootilist ainet amfetamiini 2011.a detsembrikuul Viljandis kohvik Isu Tuba juures D.K.le , 1 grammi narkootilist ainet amfetamiini 2011.a sügisel Viljandi linnas S.K.le . Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr 73 - Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad - lisa 1 kohaselt amfetamiin ja metamfetamiin kuulub I nimekirja. Kätlin Suuderi tegu on talle kvalifitseeritud

§ 184

lg 2 p 2 järgi narkootilise aine suures koguses omandamises ning edasi andmises isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo Margus Kaarmad on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud

1. peatüki
2. jaos sätestatud narkootikumidega seotud kuriteo, - omandas 14.09.2011.a grupis koos Kristi Koitmäega Viljandi bussijaamas Kristiina Haramaa poolt Tallinnast Viljandisse bussiga saadetud 25 grammi amfetamiini s.o narkootilist ainet suures koguses, millest Margus Kaarma andis edasi 10 grammi amfetamiini Ü.K.le ning osa amfetamiinist andis edasi Viljandi linnas Kätlin Suuderile müügiks; - omandas 16.09.2011.a grupis koos Kristi Koitmäega Tallinnas Kristiina Haramaalt vähemalt 10 grammi amfetamiini s.o narkootilist ainet suures koguses, mille vedasid autoga Tallinnast Viljandi linna. Nimetatud koguse amfetamiini Margus Kaarma andis edasi Kätlin Suuderile müügiks Viljandi linnas; - omandas 21.02.2012.a grupis koos Kristi Koitmäega Viljandi bussijaamas Julia Sidjakina poolt Tallinnast Viljandisse bussiga saadetud umbes 20 grammi amfetamiini s.o narkootilist ainet suures koguses. Nimetatud koguse amfetamiini Margus Kaarma andis edasi Kätlin Suuderile müügiks Viljandi linnas; - omandas 23.02.2012.a grupis koos Kristi Koitmäega xxxxxxxxx xxxxxxx xxx x majas Julia Sidjakinalt vähemalt 25 grammi amfetamiini s.o narkootilist ainet suures koguses mille vedasid sõiduautoga Viljandi linna. Nimetatud narkootilise aine müüki Viljandi linnas korraldas Margus Kaarma. - omandas 29.02.2012.a grupis koos Kristi Koitmäega Viljandi bussijaamas Julia Sidjakina poolt Tallinnast Viljandi linna bussiga saadetud 38,21 grammi amfetamiini ja metamfetamiini seguainet, so narkootilist ainet suures koguses. Narkootilise aine omandamine Julia Sidjakinalt toimus sel viisi, et peale seda kui Koitmäe ja Margus Kaarma olid narkootilise aine amfetamiini Julia Sidjakinalt tellinud, pani Julia Sidjakina 29.02.2012.a narkootilise aine 38,21 grammi 7 amfetamiini ja metamfetamiini seguainet bussi peale mis jõudis kella 15:00 ajal Viljandi. Margus Kaarma ja Kristi Koitmäe palvel võttis 29.02.2012.a A.T. Viljandi bussijaamas bussi pealt vastu paki, mis sisaldas 38,21 grammi amfetamiini ja metamfetamiini seguainet ning toimetas selle Margus Kaarmale ja Kristi Koitmäele. Margus Kaarmalt ja Kristi Koitmäelt politsei poolt kinnipidamisel 29.02.2012.a Viljandi linnas Endla 1 asuva Statoli bensiinijaama parklas äravõetud 38,21 grammi amfetamiini ja metamfetamiini seguainet sisaldab 0,67 grammi puhast amfetamiini ja 3,16 grammi puhast metamfetamiini ning tegemist on narkootilise aine suure kogusega, kuna sellest piisab narkojoobe tekitamiseks 110 inimesele. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr 73 - Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad - lisa 1 kohaselt amfetamiin ja metamfetamiini kuulub I nimekirja. Margus Kaarma tegu on talle kvalifitseeritud

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi narkootilise aine suures koguses omandamises ja edasi andmises grupis ning isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo. Margus Kaarmat süüdistatakse selles, et tema, 23.11.2011 viibides xxxxxxxx xxxxxx xxx xx xx-x asuvas Kätlin Suuderi elukohas ning olles eiranud ametikohustusi täitva Viljandi politseijaoskonna vanemkonstaabel Agne Närripä korraldust mitte korterist lahkuda, tõukas tema lahkumist takistanud vanemkonstaabel Agne Närripä vastu seina, mille tulemusel kannatanu vigastas oma pöialt. Margus Kaarma tegu on talle kvalifitseeritud

§ 274

lg 1 järgi võimuesindaja suhtes vägivalla toimepanemises seoses tema ametikohustuste täitmisega. Julia Sidjakinat on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud

1. peatüki
2. jaos sätestatud narkootikumidega seotud kuriteo, - omandas tuvastamata ajal ja kohas 20 grammi amfetamiini s.o narkootilist ainet suures koguses ning andis edasi Kätlin Suuderile sel viisil, et pani 14.12.2011.a narkootilise aine 20 grammi amfetamiini bussi peale, mis jõudis kella 17:30 ajal Viljandi linna ning mille võttis bussijaamas vastu seni tuvastamata isik ja andis edasi Kätlin Suuderile - omandas tuvastamata ajal ja kohas vähemalt 25 grammi amfetamiini ja metamfetamiini seguainet s.o narkootilist ainet suures koguses ning andis edasi Kätlin Suuderile sel viisil, et tõi 07.01.2012.a. Viljandi linna Kätlin Suuderi korterisse xxx xx-x xxxxxxxxx 25 grammi amfetamiini ja metamfetamiini seguainet ning peale seda kui Kätlin Suuder oli kaalunud amfetamiini ja metamfetamiini seguaine 25 eraldi minigrip pakendisse, andis edasi Kätlin Suuderile 15 pakendit amfetamiini ja metamfetamiini seguainet ning 10 pakendit võttis tagasi. Julia Sidjakina poolt omandatud 15 grammist amfetamiini ja metamfetamiini seguainest osa müüs Kätlin Suuder maha teistele isikutele ning 6.62 grammi amfetamiini ja metamfetamiini seguainet, milles 0,439 grammi puhast amfetamiini ja 0,244 grammi puhast metamfetamiini, so narkootilist ainet suures koguses, kuna sellest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt 11 inimesele, hoidis oma elukohas xxxxxxx xxxxxxx xxx xx-x kuni see 10.01.2012.a politsei poolt läbiotsimise käigus ära võeti. 8 - omandas tuvastamata ajal ja kohas 20 grammi amfetamiin s.o narkootilist ainet suures koguses, ning andis edasi Margus Kaarmale ja Kristi Koitmäele sel viisil, et peale seda kui Kaarma ja Koitmäe olid narkootilise aine amfetamiini temalt 18.02.2012.a tellinud, pani 21.02.2012.a narkootilise aine 20g amfetamiini bussi peale mis jõudis kella 16:00 ajal Viljandi ning mille võttis Viljandi bussijaamas vastu seni tuvastamata isik ja andis edasi Margus Kaarmale ja Kristi Koitmäele - omandas tuvastamata ajal ja kohas 25 grammi amfetamiini s.o narkootilist ainet suures koguses, mille ta andis edasi 23.02.2012.a xxxxxxxxx xxxxxx xxx x majas Margus Kaarmale ja Kristi Koitmäele. - omandas tuvastamata ajal ja kohas 38,21 grammi amfetamiini ja metamfetamiini seguainet s.o narkootilist ainet suures koguses, mille andis edasi Margus Kaarmale ja Kristi Koitmäele sel viisi, et peale seda kui Koitmäe ja Kaarma olid narkootilise aine amfetamiini temalt tellinud, pani 29.02.2012.a narkootilise aine 38,21 grammi amfetamiini ja metamfetamiini seguainet bussi peale mis jõudis kella 15:00 ajal Viljandi. Margus Kaarma ja Kristi Koitmäe palvel võttis 29.02.2012.a A.T Viljandi bussijaamas bussi pealt vastu paki, mis sisaldas 38,21 grammi amfetamiini ja metamfetamiini seguainet ning toimetas selle Margus Kaarmale ja Kristi Koitmäele. Margus Kaarmalt ja Kristi Koitmäelt kinnipidamisel äravõetud 38,21 grammi amfetamiini ja metamfetamiini seguainet sisaldab 0,67 grammi puhast amfetamiini ja 3,16 grammi puhast metamfetamiini ning tegemist on narkootilise aine suure kogusega, kuna sellest piisab narkojoobe tekitamiseks 110 inimesele. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr 73 - Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad - lisa 1 kohaselt amfetamiin ja metamfetamiin kuulub I nimekirja. Julia Sidjakina tegu on talle kvalifitseeritud

§ 184

lg 2 p 2 järgi narkootilise aine suures koguses omandamises ning edasi andmises isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo. Kristiina Beskrovnajat (endine Haramaa) on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema omandas tuvastamata ajal ja kohas 35 grammi amfetamiini, s.o narkootilist ainet suures koguses, mille andis edasi järgmiselt: - 14.09.2011 a. Margus Kaarmale ja Kristi Koitmäele sel viisil, et peale seda kui Margus Kaarma ja Kristi Koitmäe olid narkootilise aine amfetamiini temalt tellinud pani 14.09.2011.a narkootilise aine 25 g amfetamiini, so narkootilist ainet suures koguses Tallinnas bussi peale ning saatis selle Margus Kaarmale ja Kristi Koitmäele Viljandisse. Margus Kaarma ja Kristi Koitmäe palvel võttis 14.09.2011.a A.Š Viljandi bussijaamas bussi pealt vastu amfetamiini ning toimetas selle Margus Kaarma ja Kristi Koitmäe kätte. - 16.09.2011 a. andis edasi Tallinna linnas 10 grammi amfetamiini, so narkootilist ainet suures koguses, Margus Kaarmale ja Kristi Koitmäele. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. 9 Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr 73 - Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad - lisa 1 kohaselt amfetamiin kuulub I nimekirja. Kristiina Beskrovnaja (Haramaa) tegu on talle kvalifitseeritud

§ 184lg 1 järgi narkootilise aine suures koguses omandamises ning edasi andmises.

1. Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid sellega. Kaitsjad ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatavad tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele.
2. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s
3. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Eesti Advokatuuri juhatuse
4. detsembri 2009 otsusega koos hilisemate muudatustega on kinnitatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord. Sõidukulud ja sõiduks kulutatud aega hüvitatakse küll õigusabi osutanud advokaadile, kuid süüdimõistetutelt seda kohus välja ei mõista ning selles osas jääb riigilt advokatuurile ettemakstud rahasumma süüdimõistetult riigile tagasi välja mõistmata. Kaitsjate esitatud taotlustes märgitud andmed on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud riigi õigusabi tasumääradega ja riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise määradega. Süüdistatava Kätlin Suuderi kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 180,48 eurot. Kätlin Suuderi kaitsja Anu Vilt on esitanud kohtule riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse, mille kohaselt on osutatud õigusabi eest taotletav õigusabi tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud kulud 104,64 eurot. Esitatud taotluses märgitud andmed on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud riigi õigusabi tasumääradega ja riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise määradega. Riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud kulud 104,64 eurot tuleb arvestada advokaat Anu Vildile. Süüdistatava Margus Kaarma kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 220,80 eurot. 10 Margus Kaarma kaitsja Katrin Tamre on esitanud kohtule riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse, mille kohaselt on osutatud õigusabi eest taotletav õigusabi tasu suurus 38,40 eurot. Esitatud taotluses märgitud andmed on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud riigi õigusabi tasumääradega. Riigi õigusabi tasu 38,40 eurot tuleb arvestada advokaat Katrin Tamrele. Süüdistatava Kristiina Beskrovnaja (Haramaa) kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 76,80 eurot. Kristiina Beskrovnaja (Haramaa) kaitsja Ahto Sirendi on esitanud kohtule riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse, mille kohaselt on osutatud õigusabi eest taotletav õigusabi tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud kulud 216,48 eurot. Esitatud taotluses märgitud andmed on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud riigi õigusabi tasumääradega ja riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise määradega. Riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud kulud 216,48 eurot tuleb arvestada advokaat Ahto Sirendile. KrMS § 175 lg 1 p 5 kohaselt on menetluskuluks vastavalt KrMS § 224 lg-le 5 määratud kaitsja poolt 1) kaitsealusele Kristi Koitmäele kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 0,45 eurot; 2) kaitsealusele Kätlin Suuderile kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 0,45 eurot; 3) kaitsealusele Margus Kaarmale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 3,18 eurot; 4) kaitsealusele Julia Sidjakinale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 0,45 eurot; 5) kaitsealusele Kristiina Beskrovnajale (Haramaa) kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 0,45 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas ekspertiiside tegemisega tekkinud kulud – 4048 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb Kristi Koitmäelt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 725 eurot, toimikust koopiate tegemise kulud 0,45 eurot ja ekspertiisi tegemise kulu 1012 eurot - riigieelarve tuludesse. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb Kätlin Suuderlt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 725 eurot, õigusabi tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud kulud 153,60 eurot, toimikust koopiate tegemise kulud 0,45 eurot ja ekspertiisi tegemise kulu 1012 eurot - riigieelarve tuludesse. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb Margus Kaarmalt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 725 eurot, õigusabi tasu 134,40 eurot, toimikust koopiate tegemise kulud 3,
5. eurot ja ekspertiisi tegemise kulu 1012 eurot - riigieelarve tuludesse. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb Julia Sidjakinalt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 725 eurot, toimikust koopiate tegemise kulud 0,45 eurot ja ekspertiisi tegemise kulu 1012 eurot - riigieelarve tuludesse. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb Kristiina Beskrovnajalt (Haramaa) välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 725 eurot, õigusabi tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud kulud 230,40 eurot ja toimikust koopiate tegemise kulud 0,45 eurot - riigieelarve tuludesse. 11 Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).
6. Muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Süüdistatavatele Kristi Koitmäe, Margus Kaarma ja Julia Sidjakina tõkenditena kohaldatud vahistamine tuleb jätta endiseks. Süüdistatavale Kätlin Suuder tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada peale tema saabumist vanglasse karistust kandma. Kriminaalasja juures olevad asitõendid : 1) kaks süstalt ja minigrip kilekott, milles 0,049g metamfetamiini – asub kriminaalasja juures (pakend nr 1LO), metamfetamiini jäägid jäetud EKEI keemia osakonda – hävitada; 2) kolm minigrip kilekotti, milles oli pakendatud 2,03 grammi amfetamiini – minigrip kilekotid asuvad kriminaalasja juures (pakend nr 2LO), amfetamiin jäetud EKEI keemia osakondahävitada; 3) kaheksa minigrip kilekott, millest viies minigrip kilekotis oli pakendatud 2,89 grammi amfetamiini ja kolms minigrip kilekotis oli pakendatud 1,57 grammi metamfetamiini - minigrip kilekotid asuvad kriminaalasja juures (pakend nr 3LO), amfetamiin jäetud EKEI keemia osakonda- hävitada; 4) üks minigrip kilekott, milles oli pakendatud 0,13 grammi metamfetamiini - minigrip kilekotid asuvad kriminaalasja juures (pakend nr 4LO), amfetamiin jäetud EKEI keemia osakondahävitada; 5) punase kaanega suletud plastikpurk, milles metamfetamiini jäägid – asub kriminaalasja juures (pakend 5LO) – hävitada; 6) heledat värvi musta kassi pildiga „timer“ õpilaspäevik – asub kriminaalasja juures (pakend 6LO) – hävitada; 7) digitaalne kaal - asub kriminaalasja juures (pakend 8LO) – hävitada; 8) kaks helerohelist kummikinnast - asub kriminaalasja juures (pakend 8LO)- - hävitada; 9) üks minigrip kilekott, milles 0,047 grammi kokaiini- asub kriminaalasja juures (pakend nr 10LO), kokaiini jäägid jäetud EKEI keemia osakonda- hävitada; 10) musta värvi tõmblukuga kott - asub kriminaalasja juures (pakend 13LO) – hävitada; 11) must värvi papist karp, millel kiri LLOYD - asub kriminaalasja juures (pakend 13LO) – hävitada; 12) minigrip kilekott, milles oli pakendatud 38,21 grammi amfetamiini - minigrip kilekott asub kriminaalasja juures (pakend nr KK1), amfetamiin jäetud EKEI keemia osakonda –hävitada; 13) sinakast klaasist pihustiga tühi pudel - asub kriminaalasja juures (pakend KK2)- hävitada; 14) helesinist värvi meeste lõhnapakend „Versace“ – asub kriminaalasja juures (pakend KK3)hävitada; 15) halli värvi kilekott - asub kriminaalasja juures (pakend KK4)- hävitada; 16) mobiiltelefon Sony Ericsson XPERIA imei koodiga 358452042913518 - asub kriminaalasja juures (pakend 1MK)- tagastada Margus Kaarmale; 17) mobiiltelefon Samsung ime koodiga 357445023422906 - asub kriminaalasja juures (pakend 1KKL)- tagastada Kristi Koitmäele; 18) neli bussipiletit - asub kriminaalasja juures (pakend 2KKL)- hävitada; 19) valgest plastmassist topskirjaga „glükoos“ - asub kriminaalasja juures (pakend 3KKL)hävitada; 20) kaks digitaalkaalu - asub kriminaalasja juures (pakend 4KKL)- hävitada; 21) minigrip kilekott, milles minigrip kilekotid - asub kriminaalasja juures (pakend 5KKL)hävitada; 22) kaks minigrip kilekotti - asub kriminaalasja juures (pakend 6KKL)- hävitada; 23) tumedate kaantega märkmik ning Margus Kaarmale adresseeritud ümbrik - asub kriminaalasja juures (pakend 8KKL)- tagastada Margus Kaarmale; 24) mobiiltelefon Samsung imei koodiga 359955040384655 - asub kriminaalasja juures (pakend 1JSL) – tagastada Julia Sidjakinale; 25) Elisa kõnekaardi ümbris - asub kriminaalasja juures (pakend 2JSL) hävitada; 12 26) digitaalne kaal - asub kriminaalasja juures (pakend 4JSL) hävitada; 27) metallist toos - asub kriminaalasja juures (pakend 5JSL) hävitada; 28) plastikkarp minigrip kilekottidega - asub kriminaalasja juures (pakend 6JSL) hävitada; 29) Karp kummikinnastega - asub kriminaalasja juures (pakend 7JSL) hävitada; 30) plastikust tops kirjaga 2glükoos“ - asub kriminaalasja juures (pakend 8JSL) hävitada; 31) ZEN kõnekaardi ümbris - asub kriminaalasja juures (pakend 9JSL) hävitada; 32) kaks Swedbanki deebetkaarti - asub kriminaalasja juures (pakend 10JSL) tagastada G.B ja K.S ; 33) TEL2 ja kaks ZEN kõnekaardi ümbris - asub kriminaalasja juures (pakend 11JSL) hävitada. Konfiskeerimisele kuuluv vara: 1) Politsei ja Piirivalveameti tagatiste tulukontole kantud summa 70 eurot (kd I, lk 86-88) – konfiskeerida. Vastavalt

§ 831

lg-le 1 kohus konfiskeerib tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Vastavalt

§ 832

lg-le 1 mõistes isiku süüdi kuriteos ja karistades teda üle kolmeaastase või eluaegse vangistusega, konfiskeerib kohus karistusseadustikus sätestatud juhtudel osa või kogu kuriteo toimepanija vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale ja kui kuriteo olemuse, isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevuse või muu põhjuse tõttu on alust eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena. Konfiskeerimist ei kohaldata varale, mille suhtes isik tõendab, et see on omandatud õiguspäraselt saadud vahendite arvel. Kristi Koitmäe on kahtlustatavana kinni peetud 29.02.2012 ja tõkendina vahistamine on talle kohaldatud 02.03l.2012, seega on Kristi Koitmäe viibinud eelvangistuses alates 29.02.2012.

§ 68

kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Seega tuleb lugeda Kristi Koitmäel karistusena mõistetud vangistuse kandmise alguseks 29.02.2012. Kätlin Suuder on kahtlustatavana kinni peetud 10.-12.01.2012, seega on Kätlin Suuder viibinud eelvangistuses 3 päeva.

§ 68

kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Margus Kaarma on kahtlustatavana kinni peetud 29.02.2012 ja tõkendina vahistamine on talle kohaldatud 02.03.2012, seega on Margus Kaarma viibinud eelvangistuses alates 29.02.2012.

§ 68

kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Seega tuleb lugeda Margus Kaarmal karistusena mõistetud vangistuse kandmise alguseks

1. veebruar
2. Julia Sidjakina on kahtlustatavana kinni peetud 10.04.2012 ja tõkendina vahistamine on talle kohaldatud 12.04.2012, seega on Julia Sidjakina viibinud eelvangistuses alates 10.04.2012.

§ 68

kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Seega tuleb lugeda Julia Sidjakinal karistusena mõistetud vangistuse kandmise alguseks

1. aprill
2. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. KrMS § 414 kohaselt kui süüdimõistetut ei ole võetud kohtumenetluse ajaks vahi alla, saadab kohus süüdimõistetule teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma; sel juhul loetakse vangistuse kandmise alguseks süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg. 13 Kalev Kuningas Kohtunik 14