← Eesti

4-13-1368/4

Obsah (5)§ 79§ 191§ 23§ 78§ 77

4-13-1368 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. märtsil, 2013 Narva kohtumajas Kohtunik Galina Jasnjuk Väärteoasja number 4-13-1368 (2330,13,000894) kirjalikus menetluses Vä

§ 79lg 3 p-st 1 1.

Jätta Aleksei Demišini kaebus väärteoasjas nr 2330,13,000894 Politsei-ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna Narva konstaablijaoskonna piirkonnavanem Andranik Danieljan´i määrusele rahuldamata. 2. Jätta taotlus kaebuse lahendamise määruse vaidlustamisega seoses kaebuse esitaja poolt kantud kulude summas 96 (üheksakümmend kuus) eurot Politsei-ja Piirivalveametilt väljamõistmiseks rahuldamata. Käesoleva määruse koopia saata Aleksei Demišinile ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Tulenevalt

§ 191p-st 12 ei saa käesolevat määrust määruskaebe korras vaidlustada.

Asjaolud Aleksei Demišin (ik 36703253715) esitas 28.01.2013 Politsei-ja Piirivalveameti Narva politseijaoskonda avalduse selle kohta, et 27.01.2013 kell 10:55 sõidukite, reg. märgiga xxx, xxx ja xxx autojuhid parkisid oma sõidukid xxx kinnistu haljasalale ilma selle territooriumi omaniku loata. Oma avaduses märgis Demišin, et nimetatud sõidukite omanikud elavad majas xxx, kindlasti nad on xxx kinnistu, kus on pargitud nende sõidukid, kaasomanikud, kuid selliste sõidukite parkimiseks kaasomandis oleval haljasalal puudub neil kõigi omanike nõusolek, mis võib olla Asjaõigusseaduse § 72 lg 1 kohaselt väljaantud enamiku kaasomanike otsuse alusel. Avaldusele on lisatud foto sellest, kuidas need sõidukid on seadusvastaselt pargitud eelnimetatud kohas. Avaldaja Aleksei Demišin palus politsei rakendada meetmeid rikkujate suhtes. Kohtuväline menetleja Politsei-ja Piirivalveameti Narva politseijaoskonda Narva konstaablijaoskonna piirkonnapolitseinik Veera Blinova koostas 11.02.2013 teatise väärteomenetluse alustamata jätmise kohta. Avalduse läbivaatamisel Politsei-ja Piirivalveameti Narva politseijaoskonda oli esitatud KÜ xxx, 27.11.2012 üldkoosoleku protokolli koopia, kus päevakorrapunkti nr. 1 „Sõiduteelaiendamine haljasala arvelt sõidukite parkimiskohtade rajamiseks“ kohta tehtud otsuses on märgitud järgmine: „lubata sõidukite omanikel parkida oma sõidukid haljasalal õgvendusega 2,5 meetrit.“ Samuti pärast toimunud üldkoosolekut KÜ juhatuse poolt oli läbiviidud xxx maja kõigi korteriomanike kirjalik küsitlus, mille koopiast on näha, et korteriomanike enamus nõustus KÜ xxx, 27.11.2012 üldkoosolekul vastuvõetud otsusega. Põhinedes ülaltoodule, jäi menetleja seisukohale, et antud juhul on tegemist KÜ maatükiga ja avalduses nimetatud mootorsõidukite juhtidel on KÜ xxx luba haljasalal parkimiseks, seetõttu ei ole rikutud LS § 21 lg 2 p 12 nõudeid. Menetluse alustamata jätmise teatise peale esitas 25.02.2013 kaebuse menetlusalune isik Aleksei Demišin, milles vaidlustab menetluse alustamata jätmist, kuna leiab, et see ei ole põhjendatud ja palub alustada avalduses märgitud sõidukite omanike vastu väärteomenetlust. Kohtuvälise menetleja 26.02.2013 kaebuse lahendamise määrusega jäeti menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata. Kohtuvälise menetleja leiab, et xxx kinnistu piirides asuv maatükk on KÜ xxxx korteriomanike ühisomand. Korteriühistu liikmeteks on korteriühistuseaduse § 5 alusel kõik korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud. Vastavalt Korteriühistuseaduse (KÜS) - le 2 korteriühistu on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehituste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. KÜS § 2 lg 2 kohaselt KÜS-is reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) sätteid. MTÜS § 18 lg 1 kohaselt mittetulundusühingu kõrgeimaks organiks on selle liikmete üldkoosolek. Üldkoosoleku otsus MTÜS § 241 lg 1 esimese lause järgi tühine mh siis, kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Eeltoodust lähtuvalt kaebuse lahendaja leidis, et kaebuses märgitud sõidukite omanikud oma tegevusega, s.o haljasala territooriumil parkimisega ei rikkunud LS § 21 lg 2 p 12 nõudeid. Seega puudub alus väärteomenetluse LS § 241 lg 1 järgi alustamiseks. 11.03.2013 esitas Aleksei Demišin Viru Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja 26.02.2013 määruse peale väärteoasjas nr 2330,13,000894. Kaebuses vaidlustab ta täielikult kohtuvälise menetleja 26.02.2013 määruse. Kaebuse kohaselt on: 1) „xxx asuva elamu juures on võimalik autosid parkida piki elamut kulgeva sõidutee ääres, samuti selleks ette nähtud parkimisalale (maaeralduse plaan on lisatud). Kaebuse esitaja avaldus puudutas neid parkijaid autoomanikke, kes parkisid oma liiklusvahendid tee piiridest välja rohealale (murule). Liiklusseaduse § 2 punkt 50 sätestab parkla on sõidukite parkimiseks ettenähtud ehituslikult või liikluskorralduslikult kujundatud ala, mille moodustavad parkimiskohad ja neid ühendavad teeosad. Kooskõlas Liiklusseaduse § 21 lg 2 punktiga 12 sõidukit ei tohi peatada haljasalal ilma selle omaniku või valdaja loata.“ Kaebuse esitaja arvab, et liiklusseaduse sätted ei luba parkida transpordivahendit haljasalale, järelikult on parkimine haljasalale parkimine selleks keelatud kohas. 2) „Menetlust juhtinud isik viitab vaidlustatavas määruses kaebuse rahuldamata jätmisepõhjendusena Korteriühistuseaduse § 5 ja § 2 ning Mittetulundusühingute seaduse § 18 lg 1 ja § 24.“ Kaebuse esitaja peab menetlust juhtinud isiku sellist seisukohta põhjendamatuks. 2

(4)3) „Korteriühistute seaduse § 2 lg 1 kohaselt korteriühistu on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine.“ Seega on korteriühistu Korteriühistute seaduse § 2 lg 1 mõttes eraõiguslik juriidiline isik, mis on loodud elamu ja selle juurde kuuluva maa mõtteliste osade hooldamiseks ja teenindamiseks, mitte mingil juhul aga nendesamade mõtteliste osade kasutamisega seotud küsimuste otsustamiseks. Üldkoosoleku päevakorra esimeses punktis 27.11.2012.a vastu võetud otsus ei ole mitte kuidagi seotud elamu ja maa mõttelise osa majandusliku teenindamisega, vaid lahendab küsimust, mis asjaõigusseaduses sätestatu kohaselt kuulub elamu kõigi korteriomanike (kaasomanike) kompetentsi. „Tuleks pöörata tähelepanu asjaolule, et aadressil xxx asuv maatükk on kõigi sellel maatükil oleva elamu korteriomandite omanike ühisomand. Korteriühistu ei ole maatüki omanik, vaid on mittetulunduslik ühendus, mille eesmärgiks on kaasomandis oleva hoone ja maa, mis on osa korteriomandist, ühine majanduslik teenindamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine.“ Asjaõigusseaduse § 74 lg 1 kohaselt kaasomandis oleva asja võib võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. Kaebuse esitaja arvab, et xxx asuv maatükk on sellel asuva maja korteriomanike ühisomand. Ei korteriühistu ega üldkoosolek ei saa anda luba parkimiseks xxx asuva kinnistu piires oleva maatüki haljasalal. Sellise otsuse saab vastu võtta ainult maja korteriomanike, s.o maaomanike kokkuleppega. 4) 5) „Kooskõlas Mittetulundusühingute seaduse § 24 lg 1 on üldkoosoleku 27.11.2012.a otsus vaidlustatud kaebuse esitaja poolt hagiavalduse esitamisega Viru Maakohtu Narva Kohtumajja.“ Liiklusseaduse § 241 lg 1 kohaselt sõiduki parkimise eest selleks keelatud kohas või liikluskorraldusvahendiga ettenähtud parkimiskorda või viisi rikkudes karistatakse rahatrahviga kuni kümme trahviühikut. Kuna avalduse esitaja kaebuses loetletud liiklusvahendid olid pargitud haljasalale omaniku loata ja sealjuures olid need pargitud selleks keelatud kohas, on kaebuses loetletud liiklusvahendite omanike tegevuses olemas Liiklusseaduse § 241 lg 1 sätestatud väärteokoosseis. Seega kaebuse esitaja arvab, et tema avalduse peale väärteoasjas menetluse alustamata jätmine on põhjendamatu ning palus tühistada teade nr .233013000894 väärteomenetluse alustamata jätmise kohta ja alustada väärteomenetlust kaebuse esitaja avalduses nimetatud isikute suhtes. Kohtu seisukoht Vaadanud läbi Aleksei Demišini kaebuse ja väärteoasja nr 2330,13,000894 materjalid, leiab kohus, et kaebus ei kuulu rahuldamisele. Antud juhul on põhiline vaidlusküsimus selles, kas kaebuse lahendamise 26.02.2013 määrus väärteomenetluse nr 2330,13,000894 alustamata jätmise kohta oli seaduslik ja põhjendatud. Väärteo asja materjalidest nähtuvalt ei olnud kaebuse esitaja avalduses nimetatud isikute suhtes alustatud väärteomenetlust seoses autojuhtide xxx kinnistu haljasalale ilma selle territooriumi omaniku loata parkimisega. Arvestades kaebuses esitatud asjaolusid ja kogutud materjalide alusel kohus asus seisukohale, et xxx kinnistu piirides asuv maatükk on KÜ xxx korteriomanike ühisomand. Korteriühistu liikmeteks on korteriühistuseaduse § 5 alusel kõik korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud. Vastavalt Korteriühistuseaduse (KÜS) - le 2 korteriühistu on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehituste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. KÜS § 2 lg 2 kohaselt KÜS-is reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) sätteid. MTÜS § 18 lg 1 kohaselt mittetulundusühingu kõrgeimaks organiks on selle 3
(4)liikmete üldkoosolek. Teatise kohaselt avalduses märgitud sõidukite juhtide teoks puudub väärteokoosseis. Kaebuse esitatud materjalidest nähtub, et Politsei-ja Piirivalveameti Narva politseijaoskonda oli esitatud KÜ xxx, 27.11.2012 üldkoosoleku protokolli koopia, kus päevakorrapunkti nr. 1 „Sõiduteelaiendamine haljasala arvelt sõidukite parkimiskohtade rajamiseks“ kohta tehtud otsuses on märgitud järgmine: „lubata sõidukite omanikel parkida oma sõidukid haljasalal õgvendusega 2,5 meetrit.“ Samuti pärast toimunud üldkoosolekut KÜ juhatuse poolt oli läbiviidud xxx maja kõigi korteriomanike kirjalik küsitlus, mille koopiast on näha, et korteriomanike enamus nõustus KÜ xxx, 27.11.2012 üldkoosolekul vastuvõetud otsusega. Üldkoosoleku otsus on MTÜS § 241 lg 1 esimese lause järgi tühine mh siis, kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. LS § 21 lg 2 p 12 kohaselt sõidukit ei tohi peatada haljasalal ilma selle omaniku või valdaja loata. LS § 241 lg 1 kohaselt sõiduki parkimise eest selleks keelatud kohas või liikluskorraldusvahendiga ettenähtud parkimiskorda või -viisi rikkudes – karistatakse rahatrahviga kuni kümme trahviühikut. Ülaltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et kaebuses märgitud sõidukite omanikud oma tegevusega, s.o haljasala territooriumil parkimisega ei rikkunud LS § 21 lg 2 p 12 nõudeid, seega puudub alus väärteomenetluse LS § 241 lg 1 järgi alustamiseks.

§ 23

kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Seega kohus leiab, et tuleb jätta kaebuse esitaja taotlus kaebuse lahendamise määruse vaidlustamisega seoses kaebuse esitaja poolt kantud kulude summas 96 (üheksakümmend kuus) eurot Politsei-ja Piirivalveametilt väljamõistmiseks rahuldamata.

§ 78

lg 1 kohaselt on isikul õigus esitada kaebus maakohtule, kui isik ei nõustu kohtuvälise menetleja

§ 77

lg 2 kohaselt kaebuse lahendamisel tehtud kohtuvälise menetleja määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi.

§ 79

lg 3 järgi kaebust lahendades võib maakohtunik: 1) jätta kaebuse rahuldamata; 2) rahuldada kaebuse täielikult või osaliselt ja kui õiguste rikkumist ei saa enam kõrvaldada, tunnistada isiku õiguste rikkumist; 3) tühistada vaidlustatud määruse või peatada vaidlustatud menetlustoimingu täielikult või osaliselt, kõrvaldades õiguste rikkumise. Eeltoodut arvestades ning juhindudes

§ 79

lg 3 p-st 1 jätab kohus Aleksei Demišini kaebuse väärteoasjas nr 2330,13,000894 Politsei-ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna Narva konstaablijaoskonna piirkonnavanem Andranik Danieljan´i määrusele rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Galina Jasnjuk Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.