Obsah (11)

§ 424§ 66§ 50§ 3§ 16§ 27§ 39§ 58§ 57§ 56§ 44

Kriminaalasi nr . 1 – 12-8482 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungisekretär Margit Veike Otsuse tegemise aeg ja koht 07.d

§ 424

järgi süüdistatav: Aivar Antsmaa (isikukood 36804132733, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxx); emakeel- eesti keel, kesk- eri haridus, töökoht või õppeasutus- FIE taksoteenused, varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata; Tõkend: elukohast lahkumise keeld; Prokurör : Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Anneli Hinto; Kaitsja : vandeadvokaadi abi Ahto Sirendi, Advokaadibüroo Ann Saar, Küüni t. 7 Tartu 51004, telefon 7420838, 5204196, e-post: ahto.sirendi@gmail.com. Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg 06., 07. detsember 2012.a. Juhindudes KrMS § 61 lg1, §311, § 313 lg.1, § 175 lg.1 p.3, 4, 5, 9, § 180 lg.1, lg.3,§ 423, § 424 maakohus o t s u s t a s: RESOLUTSIOON : Süüdi tunnistada Aivar Antsmaa

§ 424

järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 120 (ükssada kakskümmend) päevamäära, s.o. 384 (kolmsada kaheksakümmend neli eurot) eurot riigi tuludesse. Rakendada

§ 66

lg.1, lg.3 sätteid ja määrata rahalise karistuse tasumine ositi kuue kuu jooksul, kohustades Aivar Antsmaad tasuma igakuiselt vähemalt 64 eurot alates 1 kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kuni tasumiseni. kogu mõistetud rahalise karistuse

§ 50

lg.1 p.1 alusel Aivar Antsmaalt võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 (kaheks) kuuks. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Swedbangas või arvele nr . 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, viitenumber

1. Selgituseks märkida: Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsus nr . 1-12-8482, Aivar Antsmaa rahaline karistus. Tõkend- elukohast lahkumise keeld jätta ära kohtuotsuse jõustumisel. Kriminaalmenetluse kulud: Aivar Antsmaa menetluskulud on: sundraha 435 eurot, joobeseisundi tuvastamise uuring 14 eurot, ekspertiisi hind 27 eurot, paljunduskulu 0,45 eurot, kutsete saatmise kulu 0,42 eurot, kaitsjatasu kokku 539,52 eurot (kohtueelses menetluses 144,48 eurot ning kohtumenetluses 395,04 eurot). Kokku menetluskulud 1016,39 eurot. Määrata vandeadvokaadi abi Ahto Sirendile (Advokaadibüroo Ann Saar, Küüni t. 7 Tartu 51004) tasu õigusabi eest kohtumenetluses summas 395,04 eurot Määrata menetluskulude hüvitis summas 621,35 (kuussada kakskümmend üks) eurot ja 35 senti tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitada Aivar Antsmaal. Menetluskulu hüvitis tuleb Aivar Antsmaal kanda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr 221023778606 Swedbangas või arvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, viitenumber
2. Selgituseks märkida: „Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsus nr 1-12-8482, Aivar Antsmaa menetluskulu”. Pikendada menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaega ja määrata menetluskulude tasumine ositi. Määrata, et Aivar Antsmaal tuleb menetluskulud (kokku 621,35 eurot) tasuda 10 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui menetluskulud ei ole täielikult tasutud pikendatud tasumise tähtajal, saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile sundtäitmiseks täitemenetluses sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse 15 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi korral on kohtuotsus kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav
3. detsembril 2012.a. Süüdistus 2 Kohus arutas Aivar Antsmaale esitatud süüdistust selles, et tema juhtis 24.06.2012 kl 01:05 paiku Põltsamaa-Pajusi-Luige tee 2-kilomeetril mootorsõidukit Seat Alhambra reg nr 368 BDM, olles alkoholijoobes – s.o ühes liitris veres oli alkoholisisaldus (1,57+/-0,06) mg/g, k=2 kohta. Seega Aivar Antsmaa, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime

§ 424järgi kvalifitseeritava teo.

Kohus andis Aivar Antsmaa kohtu alla 31.oktoobril 2012 ja jättis kohaldatud tõkendi muutmata.12.a. ja jättis temale kohaldatud tõkendi- elukohast lahkumise keeld, muutmata. Kohtuistungi rakendavas osas 06.detsembril ja küsitletud süüdistatavana tunnistas Aivar Antsmaa ennast temale esitatud süüdistuses süüdi, kuid oli seisukohal, et juhtimise hetkel ta ei olnud kriminaalses joobes ja ei teinud tööd (tl.59 ). Kohtuistungil esitas prokurör kohtule kirjalikud tõendid, ütlusi andsid tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx (tl 59-62) ning süüdistatav Aivar Antsmaa (tl 62-64). Kokkuvõtlikult andsid küsitletud järgmisi ütlusi. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx andis ütlusi selle kohta (tl 60), et ta töötas 23.06.2012 patrullivanemana Põltsamaal Pajusi maanteel, töö sisuks oli vastavalt politsei direktori korraldusele kõikide juhtide kontrollimine. Tunnistaja andis ütlusi selle kohta, et ta andis Aivar Antsmaa juhitud sõidukile peatumismärguande, kuid Aivar Antsmaa sõitis tema ja teise patrullteenistuse politseiniku vahelt läbi, tekitades ohtliku olukorra, jäi eemal seisma, tema peatumine ei olnud turvaline. Tunnistaja tundis Aivar Antsmaad kontrollides läbi autoakna alkoholilõhna, kontrollis seejärel indikaatorvahendiga joovet ja selle näit oli 0,8 ja midagi peale. Seejärel patrullautos kasutati kontrolliks tõenduslikku alkomeetrit, mille lõppnäiduks oli 0,72 mg/l alkoholi. Tunnistaja selgitas Aivar Antsmaale, et see ei ole lubatav ning on väärteo korras karistatav tegu. Aivar Antsmaale aga ei meeldinud, et joobe tuvastamise protokollis oli kirjas, et tal on koordinatsioonihäired ja silmad punetavad ning nõudis arstile minekut. Tunnistaja hinnangul võttis alkomeetriga tegevus ja vormistamine aega ca 30 minutit, kokku kohapeal erinevad protseduurid 1,5 tundi, misjärel sõideti 30 km kaugusele Jõgeva haiglasse, milleks kulus täiendavalt ca 30 minutit, kus ca 10 minuti jooksul võeti vereproov. Tunnistaja on kindel, et sõiduki peatamisest kuni vereproovi andmiseni ei olnud Aivar Antsmaal võimalik alkoholi tarbida. Väliste tundemärkidena mäletab tunnistaja, et Aivar Antsmaa kõnnak oli kõikuv. Süüdistatav Aivar Antsmaa andis ütlusi selle kohta (tl 62-64), et tarbis 23.06.2012 õhtul alates kell 18-19-st jaanijoogina õlut, keskmise kangusega õlled, lisaks paarsada grammi kanget alkoholi. Õlut tarbis rohkem kui ühe pudeli, jõi viina ja õlut segamini. Alkoholi tarvitamise lõpetas praktiliselt enne rooli istumist, jõudis sõita umbes 6 kilomeetrit. Ei eita, et sõitis joobes. Süüdistatava ütluste järgi ei seadnud ta politseinikke ohtu, sest politseinikud seisid keset teed, seal oli veel autosid, mis seisid ja tal polnud võimalik mujale parkida. Pidi parkima auto nii, et ei takistaks liiklust, pidi politseinikest mööda sõitma, ohutusse kohta. Siis mõõtis politseinik joovet, seal tegeleti kõigiga, autosid oli palju. Esmalt puhus ta indikaatorvahendisse, siis kutsuti autosse, milles süüdistatav pidi tõenduslikku alkomeetrisse puhuma. Ühe korra ei jõudnud ta puhuda, teisel korral puhus. Süüdistatav on seisukohal, et politsei ei saanud pimedas, taskulambi valgel näha, et tal on silmad punased ja kõikuv kõnnak, mind häirib, et politsei peab end arstiks ning pidas politsei hinnangut solvavaks. 3 Süüdistatava hinnangul on tal taaruv kõnnak seoses haigusega. Süüdistatav kinnitas, et ta ei nõustunud alkomeetri näiduga ning nõudis vereproovi tegemist. Ta ei olnud nõus sellega, mille ta välja puhus ja seetõttu nõudis vereproovi tegemist. Ta teadis, et tal on õigus vereproovi nõuda ja ta tahtis teada täpset joovet Ta teab, et vereproov näitab õigesti. Politseinikud ei teinud ettepanekut minna vereproovi andma, ta nõudis seda ise. Politseinikud selgitasid, et see on väärteoasi ja koostatakse väärteoprotokoll. Kui Antsmaa ise vereproovi nõudis, siis politseinik ütles, et see tehakse. Politsei tegi ettepaneku leida oma autole kaine juht, aga ta ei püüdnudki leida- jaanipäeval nagunii kedagi ei leia. Süüdistatav kinnitas, et ta ei tarvitanud peale tema juhitud sõiduki peatamist täiendavalt alkoholi ja alkohol tema organismis oli joodud enne peatamist politsei poolt. Kohapeal oodati treilerit ja siis sõideti Jõgeva Haiglasse. Aivar Antsmaa kinnitas, et ta kasutab tavaliselt enda kontrollimiseks isiklikku alkomeetrit. Kohtu poolt tuvastatuks loetud asjaolud ja järeldused Kohus, uurinud esitatud tõendeid kogumis,leiab, et Aivar Antsmaa tuleb talle esitatud süüdistuses

§ 424järgi süüdi mõista ning karistada rahalise karistusega.

Lisakaristusena tuleb Aivar Antsmaalt ära võtta mootorsõiduki juhtimise õigus. Kohus põhjendab otsust järgmiselt. Aivar Antsmaale ette heidetava teo näol

§ 424järgi on tegemist blanketse normiga.

Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et Avar Antsmaa juhtis 24.06.2012 kell 01.05 mootorsõidukit

§ 424tähenduses.

Sõiduk, mille juhtimist Aivar Antsmaale ette heidetakse, oli Seat Alhambra, riikliku registreerimisnumbriga 368BDM. Tegemist on mootorsõidukiga LS § 2 p 40 tähenduses. Asjaolu, et antud Aivar Antsmaa juhtis antud sõidukit LS § 2 p 41 tähenduses, on tõendatud nii süüdistatava enda kui ka tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxx ütlustega. Dokumentaalsetest tõenditest kinnitavad süüteo objektiivse külje vastavaid elemente koopia patrulllehest (tl 24) ja Aivar Antsmaa sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 26). Patrullilehe koopialt (tl.24) nähtub, et politseipatrullil oli 23.06.2012 alates kell 20.00 kasutada töövahendina STALKER II MDR nr . AS008355 ja LION 500 nr . A391, kinni peetud sõiduk SEAT, mida juhtis Aivar Antsmaaa joobes. Tõendusliku alkomeetri väljatrükist (tl.25) nähtub, et Aivar Antsmaa alkoholitesti lugem on 0,77 mg/l, laiendmääramatus 0,05 mg/l, mõõtetulemuseks 0,72 mg/l. Väljatrükile on Aivar Antsmaa andnud allkirja. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega (tl.26) on Aivar Antsmaa kõrvaldatud 24.06.2012 kell 1.05 sõiduki SEAT Alhambra juhtimiselt kuni kainenemiseni. A.Antsmaa on keeldunud allkirja andmast. Kohus on seisukohal, et tõendatud on ka joobeseisundi esinemine Aivar Antsmaal

§ 424

tähenduses.

§ 424on blanketne norm ka joobeseisundi mõiste sisustamise seisukohalt.

Kuna Aivar Antsmaale etteheidetavaks teo sisuks on mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes, käsitleb kohus alljärgnevalt alkoholijoobega seonduvat seisundit. Joobeseisundit defineerib LS §

1. Selle paragrahvi lõike 1 järgi on sõiduki juhtimine joobeseisundis keelatud ning joobeseisundiks on muuhulgas alkoholi tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Viidatud paragrahvi lõike 4 kohaselt loetakse alkoholijoobeks LS tähenduses kahte võimalikku terviseseisundit: 1) juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem; 4 2) juhi ühes grammis veres on vähemalt 0,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,25 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem ning väliselt on tajutavad tema tugevalt häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline sõidukit liikluses nõutava kindlusega juhtima. Joobeseisund tehakse vastavalt LS § 69 lõikele 6 kindlaks politsei- ja piirivalve seaduses (PPS) sätestatud korras, kus alkoholijoobe määramise kord on sätestatud paragrahvides
2. Aivar Antsmaa toimetati saatekirja alusel Jõgeva Haiglasse joobeseisundi tuvastamiseks vereproovi võtma (saatekiri tl.28), analüüsiks võeti verd 24.06.2012 kell 03.00 ja telliti uuring- vere etanoolisisaldus. Tuvastati vere etanoolisisaldus akrediteerimiskeskuse poolt akrediteeritud metoodika ET-4.1 järgi 1,57+/-0,06 mg/g. Ekspertiisiakt nr . 49-I sisaldab eksperdiuuringu kirjeldust (tl.29). Katsutis 3 ml verd. 29.06.2012 teostati vere etanoolisisalduse määramine gaasikromatograafilise meetodiga Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt akrediteeritud metoodika ET 4.1 järgi. Eksperdiarvamus: ekspertiisiks esitatud verest leiti etanooli 1,57+/- 0,06 mg/g, K=
3. Asjas ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle:
4. Aivar Antsmaa väljahingatavas õhus mõõdeti tõendusliku alkomeetriga peale mõõteseadme laiendmääramatuse 0.05mg/l kohta mahaarvamist alkoholisisalduseks 0.72mg/l kohta (tl 25);
5. Aivar Antsmaa ei nõustunud alkoholijoobe kindlakstegemisega tõendusliku alkomeetriga ning nõudis vereproovi tegemist. (tunnistaja Kaigo Ottensoni ütlused ja süüdistatava ütlused);
6. Aivar Antsmaa veres mõõdeti peale sõiduki juhtimiselt kõrvaldamist ekspertiisiga alkoholisisalduseks 1,57 (+/-6) mg/g, k=2, ehk siis mitte vähem kui 1,51 mg/g (tl28, 29;
7. ekspertiisitulemust ei ole menetlusosalised kahtluse alla seadnud; Kaitsja poolt on tõstatatud vaidlus, et vahetult sõiduki juhtimiselt tabatuna oli A.Antsmaa joobeks tõendusliku alkomeetriga mõõdetuna 0,72 mg/l, mis vastab väärteomenetluse korras karistatavale alkoholijoobele. Selline näit on mõõdetud vahetult juhtimiselt kinnipidamise järel ja ainult selle järgi saab isikut karistada. Kohus ei nõustu kaitsja positsiooniga. Aivar Antsmaa juhtumi puhul toimus joobe tuvastamine Politsei ja piirivalve seaduse § 722,§ 723-26 ja alamalseisvate aktide sätete kohaselt ja see tuvastamine dokumenteeriti samade aktide sätete kohaselt. PPS § 723 sätestab, et politsei võib kontrollida isiku organismis alkoholi… esinemist. Joobeseisundi kontrollimise või tuvastamise protseduurile võib allutada (p1) sõidukijuhi… kui on alust kahtlustada, et isik on toime pannud süüteo, mille koosseisuliseks tunnuseks on joobeseisund…; § 724 lg.1 sätestab: politsei kontrollib indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe kohapeal tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres. §725 lg.2 sätestab: Isiku võib toimetada tervishoiuteenuse osutaja juurde või riiklikku ekspertiisiasutusse vereproovi võtmiseks, et tuvastada alkoholijoove vereproovi uuringuga, kui: 1) isik keeldub alkoholijoobe kontrollimisest indikaatorvahendiga või tuvastamisest tõendusliku alkomeetriga; 5 2) isik ei ole võimeline järgima indikaatorvahendi või alkomeetri kasutamise protseduuri; 3) isik nõuab seda indikaatorvahendi positiivse tulemuse korral; 24.juunil 2012 oli tegemist olukorraga, kus Aivar Antsmaa joove tuvastati esmalt indikaatorvahendiga PPS § 724 lg.1 esimese lause kohaselt, seejärel tõendusliku alkomeetriga sama lõike teise lause kohaselt ja kuna isik nõudis alkoholisisalduse määramist veres, siis toimetati A.Antsmaa vereproovi võtmiseks PPS § 724 esimese lõike viimase alternatiivi kohaselt ja § 725 lg.2 p.3 alusel tervishoiuteenuse osutaja juurde vereproovi võtmiseks. Käesoleval juhtumil ei ole indikaatorvahendi kasutamist ja näitu protokollitud. „Tõendusliku alkomeetri ja indikaatorvahendi kasutamise ning nende kasutamise dokumenteerimise kord“ (siseministri määrus 15.12.2009 nr . 70) § 3 nõuab indikaatorvahendi kasutamise ja näidu dokumenteerimist juhul, kui seda näitu soovitakse kasutada tõendina. Asja materjalis ei ole kasutatud indikaatorvahendi näitu tõendina. Tõendusliku alkomeetri kasutamine on asjas dokumenteeritud määruse § 5 kohaselt- väljatrükina ja väljatrükk (tl.25) sisaldab §-s 5 lg.-s loetletud andmeid: on toimunud kaks puhumist ja mõõtmiste lõplikuks lugemiks on märgitud kahe puhumise vähim tulemus- 0,77 mg/l, mille alusel mõõtetulemus 0,72 mg/l. Vereproovi võtmine ja selle dokumenteerimine on toimunud ja vormistatud Vabariigi Valitsuse 28.05.2009.a. määruse nr . 83 „vere- ja bioloogilise vedeliku proovi võtmise, säilitamise, uuringuks edastamise, uuringu tegemise ning nende toimingute tasustamise ja uuringu tulemustest teavitamise kord“ kohaselt (tl.28). Võetud vereproovi alusel on teostatud uuring ja koostatud ekspertiisiakt, mis KrMS § 63 lg.1 kohaselt on tõend kriminaalasjas. Ekspert on ekspertiisiaktis tl.29 esitanud uuringu kirjelduse, andnud eksperdiarvamuse (KrMS § 107 lg.6). Seega on Aivar Antsmaa joobeseisundi kohta 24.06.2012 kella 01.05 paiku kaks dokumentaalset tõendit- test tõendusliku alkomeetriga, mis andis tulemuseks väljahingatavas õhus alkoholi 0,72 milligrammi ühe liitri kohta (mis on karistatav väärteokorras) ja vereproovi uuring, mis andis tulemuseks 1,51 milligrammi alkoholi juhi ühes grammis veres (mis on karistatav kriminaalkorras). Ühelegi tõendile, s.h. joobeseisundi tuvastamisele tõendusliku alkomeetriga ega tuvastamisele vereproovi uuringuga ei ole vastuväiteid esitatud, kõik tõendid on lubatavad. Kohtul tuleb langetada otsus, millise tõendi andmetest joobeseisundi kindlaksmääramisel tuleb lähtuda. Vastavalt KrMS § 61 lõikele 2 hindab kohus kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sama paragrahvi esimese lõike kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu. PPS § 722 lg.1 järgi: Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, ... Sellisest sõnastusest tuleneb, et joobeseisund tekib alkoholi tarvitamise järel. Ajaks, mil Aivar Antsmaa sõiduki juhtimiselt kinni peeti oli ta alkoholi juba tarvitanud ja tema kinnipidamise hetkeks oli joobeseisund juba tekkinud. Järelikult: kõik protsessid, mis Aivar Antsmaa organismis toimusid 24.juunil pärast tema kinnipidamist, toimusid enne rooli istunist tarvitatud alkoholi mõjul. Pärast kinnipidamist enam alkoholitarvitamist ei toimunud. PPS § 723 lg.1 võimaldab kontrollida isiku organismis alkoholi esinemist ja näit, mis kontrollimise tulemusena saadakse, on mõõtmise tulemus. Joobeseisund ongi seaduse kohaselt määratletud võimalike erinevate näitude abil, seejuures väljahingatavas õhus on see näit oluliselt väiksem kui veres. Oluline on seeejuures, et mõõdetud näit mõõdab (kajastab) seisundit, mis oli isikul sõiduki juhtimise ajal. Kui isik tarvitas alkoholi 24.juunil enne kella 01, seejärel juhtis 6 mootorsõidukit ja temal tehti kindlaks alkoholisisaldus ühes grammis veres kell 03.00 1,51 milligrammi, siis on see alkoholisisaldus tekkinud enne kella 01 toimunud alkoholi tarvitamise tagajärjel, oli olemas kell 01.05, 01.14 ja muudel kellaaegadel kuni kella 03-ni. Organismi loomuliku tegevuse tulemusena alkoholisisaldus veres aja jooksul pigem väheneb, mistõttu, ja arvestades asjaolu, et süüdistatav ei tarvitanud peale sõiduki kinnipidamist täiendavalt alkoholi, oli alkohol süüdistatava organismis olemas sõiduki kinnipidamise hetkel. Seetõttu ei oma asjas tähendust, et vahetult pärast sõiduki kinnipidamist on mõõdetud tõendusliku alkomeetriga näit 0,72 mg/l. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei tõusetu KrMS § 7 lg 3 sätestatud kahtlusi, mida ei ole võimalik kõrvaldada. Kuigi PPS § 724 lg 1 ei sätesta sõnaselgelt erinevate joobe tuvastamise viiside hierarhilist järjekorda, tuleneb normi süsteemsest tõlgendamisest, et seadusandaja on pidanud täpseimaks, ehk siis ka objektiivseimaks viisiks alkoholisisalduse määramist isiku verest. Kui isik nõuab vastava meetodi kasutamist, ei ole korrakaitseorganil kaalutlemisvõimalust ega õigust selle tegemisest keelduda ning tõendina tuleb arvestada vereproovi tulemust. Seega tuleb ka käesolevas asjas lähtuda Aivar Antsmaa vereproovi uuringuga saadud tulemusest. Olukorras, kus tõendid võimaldavad anda isiku käitumisele hinnangu nii väärteokorras kui ka kuriteona, tuleb aluseks võtta

§ 3

lg.5, mis sätestab: kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest. Kohus on seisukohal, et Aivar Antsmaa pani talle ette heidetava teo- mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis- toime vähemalt kaudse tahtlusega

§ 16lg 4 tähenduses.

Süüdistatav teadis, et ta on tarvitanud alkoholi enne sõiduki juhtimisele asumist ning ta pidi vähemalt möönma võimalust, tema seisund vastab joobeseisundile liiklusseaduse tähenduses. Kohus on seisukohal, et süüdistatava tegu on õigusvastane

§ 27tähenduses ning puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud.

Kohus on seisukohal, et Aivar Antsmaa on talle ette heidetava teo toimepanemises süüdiAivar Antsmaa on süüvõimeline ja puuduvad süüd välistavad asjaolud. Kohus märgib, et süüdistatava arvamus, et ta pani toime ainult väärteona karistatava teo, ei ole käsitletav keelueksimusena

§ 39lõike 1 tähenduses.

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et Aivar Antsmaa, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime

§ 424järgi kvalifitseeritava teo.

Sellest tulenevalt tuleb Aivar Antsmaale mõista karistus. Karistuse kohaldamine Aivar Antsmaa tuleb süüdi tunnistada

§ 424

järgi ja mõista karistus vastavalt toime pandud kuriteo raskusele, laadile, süüdistatava süüle ja võimalusele teda mõjutada hoiduma uute kuritegude toimepanemisest.. Aivar Antsmaa käitumises kohus raskendavaid asjaolusid

§ 58järgi ei tuvastanud.

Vastutust kergendavate asjaoludena

§ 57

järgi arvestab kohus süüdistatava kahetsust teo üle

§ 57lg 1 p 3 tähenduses.

Karistatuse õiendist A.Antsmaa kohta (tl.7-9) nähtub, et ta on varasemalt kriminaal- ja väärteokorras karistamata. 7 Prokurör esitas taotluse karistada Aivar Antsmaad rahalise karistusega 200 päevamäära, so 640 eurot, lisaks lisakaristusena kohaldada mootorsõiduki juhtimise keeldu kuueks kuuks, süüdistatava kaitsja palus süüdistatav õigeks mõista (.

§ 56lg.1 järgi on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 424

sanktsioon näeb karistusliigina ette rahalist karistust või vangistust kuni kolm aastat. Aivar Antsmaale ette heidetav tegu ei toonud kaasa raskeid tagajärgi, tegemist on esmakordse karistusega.. Karistuse määramisel juhindub kohus esmalt sellest, et karistus peab kandma eripreventiivset eesmärki- mõjutama isikut edaspidi käituma õiguskuulekalt. A.Antsmaa on varem kriminaalkorras karistamata isik, s.t. puudub alus arvata, et ta pärast seda kohtuotsust hakkaks süütegusid toime panema. Tema senised väärteokaristused on küll liiklussüütegude eest, kuid need on süüteod, mis ei ole üldse kriminaliseeritud. Kuna isikut ei ole varem kriminaalkorras rakendatavate mõjutusvahenditega mõjutatud, tuleb eeldada, et ta on karistustundlik ehk mõjutatav leebemate karistusviisidega. Selliseks leebemaks karistusliigiks, mis – arvestades

§ 424sanktsiooni- tagab ka õiguskorra kaitsmise huve, on rahaline karistus.

Karistuse määra valides lähtub kohus kahest peamisest asjaolust: 1)Aivar Antsmaa tunnistab alkoholitarvitamist, rikkumist, annab süüd tunnistavaid ütlusi ja mõistab oma teguviisi hukka. Need on eriti olulised asjaolud süüküsimuse hindamisel. 2)joobe vähene määr- peaaegu minimaalne võimalik, et see ulatuks kriminaalkorras karistatava teoni. Seetõttu ja õiguskorra üldist fooni arvestades langetab kohus karistusmäära sanktsiooni keskmisest (265 päevamäära) oluliselt allapoole. Päevamäära suuruseks on käesolevas asjas

§ 44lg 2 järgi miinimumpäevamäär 3.20 eurot (tl 39).

Kohus, kaaludes süüdistatavale ette heidetavat tegu, süüdistatava kahetsust, seda, et tegu on esimese karistusega, leiab, et karistuse eesmärgid on täidetud ka juhul, kui süüdistatavale mõista karistus alla keskmise rahalise karistuse määra. Kohus leiab, et kohaseks karistuseks on rahaline karistus 120 päevamäära ehk 384 eurot. Kohus rakendab ka

§ 66

lõigete 1 ja 3 sätteid ning määrab rahalise karistuse täitmise ositi kuue kuu jooksul, kohustades Aivar Antsmaad tasuma igakuiselt vähemalt 64 eurot alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kuni kogu mõistetud rahalise karistuse tasumiseni. Kohus on seisukohal, et põhjendatud on ka lisakaristuse kohaldamine. Alkoholijoobes sõiduki juhtimine on kohtu hinnangul üks ohtlikumatest liiklussüütegudest, mis sisaldab endas ohtu teistele liiklejatele ning ümbritsevale keskkonnale. Selleks, et hoida süüdistatavat edaspidi sellise teo toimepanemisest, leiab kohus, et vastavalt

§ 50

lg 1 p 1 ja Liiklusseaduse § 224 sätetele on kohaseks lisakaristuseks Aivar Antsmaale võtta temalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus kaheks kuuks. Süüdistatavale on kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeldu, mis tuleb kuni kohtuotsuse jõustumiseni jätta muutmata. Menetluskulud Süüdimõistva otsuse tegemise tõttu otsustab kohus KrMS § 180 lg.1, § 189 lg.2 alusel, et kriminaalmenetluse kulud tuleb hüvitada osaliselt Aivar Antsmaal. 8 Kriminaalmenetluse kulud on: sundraha riigi tuludesse KrMS § 179 lg.1 p.1 alusel, paljunduskulud KrMS § 175 lg.1 p.5 alusel, ekspertiisitasud KrMS § 175 lg.1 p.3 alusel ning kaitsjatasu § 175 lg 1 p 4 alusel. - Sundraha teise astme kuriteo puhul ühe kuupalga alammääras ehk 435 eurot; - kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 0,45 eurot ; - postikulud 0,42 eurot; - kaitsjatasu kohtueelses menetluses 144,48 eurot ning kohtumenetluses 395,04 eurot, kokku 539,52 eurot Ekspertiisikulud on: - joobeseisundi tuvastamise uuring 14 eurot - Ekspertiisikulu joobeseisundi tuvastamiseks 27 eurot. Kokku on menetluskulusid summas 1016 (üks tuhat kuusteist) eurot ja 39 senti. Kohus määrab menetluskulude kogusummast A.Antsmaa kanda selle osa, mis on seotud menetluses tema enda tegevusega, s.t. kulud, mis on tekkinud kuni kohtumenetluseni. Kuna asja lahendamine kohtumenetluses oli A.Antsmaa kaitsja, aga mitte süüdistatava initsiatiiv, jätab kohus õigusabikulu kohtumenetluses Aivar Antsmaalt välja mõistetavate kulude hulgast välja. Seetõttu jääb Aivar Antsmaalt välja mõistetavaks menetluskulude hüvitiseks 621,35 eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitada Aivar Antsmaal. Menetluskulu summas 395,04 eurot jääb riigi kanda. Kuna A.Antsmaa sissetulek ei võimalda tal tasuda menetluskulusid korraga, pikendab kohus KrMS § 180 lg.3 alusel menetluskulude tasumist 10 kuule. Kohtunik Ülle Raag 9