üldmenetluses Kohtuistungi aeg 26.11.2012 Prokurör Diana Helila Süüdistatav M i h h a i l Naboištšikov – isikukood 38304110288; Eesti kodanik; kõrgharidusega; elukoht: XXX (elukoht Eestis: XXX); töötab kirurgina ; varem kriminaalkorras karistamata; tõkendit kohaldatud ei ole Kaitsja advokaat Aivar Ennok järgi RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada M i h h a i l NABOIŠTŠIKOV
järgi ja karistuseks mõista 30 päeva vangistust.
Naboištšikov 3 (kolme)-aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.
2 2. Välja mõista Mihhail Naboištšikovilt menetluskulud riigieelarve tuludesse: määratud kaitsjale makstud tasu 384 (kolmsada kaheksakümmend neli) eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot. Kohus määrab, et menetluskulusid on võimalik tasuda vabatahtlikult 10 kuu jooksul võrdsetes osades, arvates kohtuotsuse jõustumisest, Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbank pangas, viitenumber mõlemal juhul 2800049777; maksekorraldusele märkida kriminaalasja number: 1-12-7083 ja süüdimõistetu nimi. Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitmiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Otsus tervikuna koostatakse vaid apellatsiooniteate esitamist ning on kättesaadav kohtu kantseleis 15-ndal päeval pärast apellatsiooniteate esitamist. SÜÜDISTUS M. Naboištšikovi süüdistatakse selles, et ta 04.septembril 2011.a kella 13.26 ajal, viibides Tallinnas Liikuri 46 maja juures, tõukas oma õlaga kahel korral LT õlast, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu. Teisele inimesele valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemisega pani M. Naboištšikov toime
Poolte seisukohad Prokurör leidis, et M. Naboištšikovi süü kannatanu õlaga tõukamises ja sellega L. T füüsilise valu põhjustamises on tõendatud, süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüdi mõista
Karistuseks taotles prokurör 3 kuud vangistust ning kuna tegemist on isikuga, kes on varem karistamata, siis vangistust
Naboištšikov 3-aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Kaitsja leidis, et füüsiline kontakt kannatanu ja süüdistatava vahel 04.09.11 toimus, kuid see oli nõrk, peaaegu olematu, mistõttu pole alust kvalifitseerida süüdistatava käitumist kehalise väärkohtlemisena. Kannatanule ei tekitatud tervisekahjustusi ning vaevalt et ta haiget sai või valu tundis, sest ta ei väljendanud seda häälitsustega. Ka ei vaadanud kannatanu ennast hiljem peeglist, et näha kas õlaga saadud hoop mingi jälje jättis, mida tulnuks näidata arstile ning vajadusel vigastus fikseerida. Ka vahetult pärast sündmust tunnistajatega vesteldes ei teinud kannatanu häälitsusi („ai-ai-ai“ või „oi-oi-oi“), mis tõendaksid valu saamist. Kaitsja möönis, et kannatanul võis juhtunust olla psühhotrauma, kuid sellises seisundis ei tunta valu. Kannatanu paljasõnaliste ütluste alusel ei saa langetada süüdimõistvat otsust. 3 Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused. Nii kannatanu, süüdistatava kui tunnistajate ütlustest nähtub, et pikka aega on nad elanud ühes majas, kus kannatanu L. T on olnud nii korteriühistu esimees kui tegevdirektor ning kus käeoleva ajani elab ka süüdistatava ema, kellel on olnud võlgnevusi ühistu ees ning neid probleeme on lahendatud tsiviilkohtupidamise korras, ka kohtutäituri abiga. 04.09.2011 kohtusid maja ees, tänavapoolsel küljel kannatanu ning M ja AN. Kannatanu L. T ütluste kohaselt oli ta 04.09.11 õues ja istutas trepikoja ukse ees lilli, kui tema poole pöördusid vennad N , solvasid teda sõnaliselt, ähvardasid, et kui ta veel emale arveid saadab, tekivad tal probleemid, kõndides tuleb tal „selja taha vaadata“. Kuna vennad olid agressiivselt meelestatud (Mihhail ütles „lõikaks sul jalad maha, et sa siin ringi ei jookseks“), kedagi läheduses ei viibinud, kannatanu kartis neid ja hakkas ära minema, kuid vennad järgnesid talle. Kartes, et teda võidakse selja tagant lüüa, pööras kannatanu ringi. Seejärel Mihhail Naboištšikov lõi või tõukas teda tugevasti 2 korda õlaga vastu vasakut õlga. Seejärel vennad istusid autosse ja sõitsid ära. Õlaga saadud hoobist kaotas kannatanu tasakaalu, tegi sammu tagasi, et kukkumist vältida; ta tundis füüsilist valu ning oli rünnakust šokis. Tema juurde tuli sama maja elanik V. J , kes püüdis teda rahustada, mõni hetk hiljem tuli sinna ka kannatanu abikaasa. Tunnistaja VJ ütlustest nähtub, et ca 5 meetri kauguselt ta nägi, et L. T ees seisid vennad Naboištšikovid ja lühemat kasvu vend (Mihhail) tõukas kannatanut. Sellest tõukest kannatanu keha liikus tahapoole; L. T tegi ka sammu taha, et püsti jääda. Seejärel keerasid vennad ringi, läksid ja istusid oma autosse (mis oli tõukamise kohast paari meetri kaugusel) ning sõitsid minema. Kannatanu oli toimunust šokis. Ta püüdis kannatanut rahustada, oli ise ka ehmunud, sest sellist käitumist ei osanud ta oodata. Ta ei ole kunagi kuulnud, et kannatanu oleks majaelanikke solvanud. Tunnistaja IT (kannatanu abikaasa) konflikti pealt ei näinud, sest jõudis kannatanu juurde siis, kui ta naine juba V. J rääkis ja vennad olid minema sõitnud. Sai naiselt teada, et vennad Naboištšikovid olid tema naist ähvardanud ning vanem vend (Mihhail) oli kannatanut õlga või rinda tõuganud. Kuna naine kurtis valu vasakus rinnas, pöördusid nad avaldusega politseisse. Varem on tema naist telefoni teel ähvardanud ja solvanud süüdistatava ema. Süüdistatav M. Naboištšikov ja tunnistaja AN (süüdistatava vend) ei eitanud konflikti kannatanuga 04.09.11.a. Tunnistaja A.N ütlustest nähtub, et koos vennaga majast väljudes kohtasid nad KÜ esimeest L. T ning vend palus tal nende emale mitte lähedale minna. L. T läks aga isiklikuks, ähvardas kohtuga, esitas provokatiivseid küsimusi, vehkis kätega, seisis neile teele ette, et nad ei saaks autosse minna ning siis juhtus väike tõuklemine, oli kokkupõrge, mille kannatanu ise provotseeris, kuna kannatanul on isiklik vihavaen nende perekonna vastu. Süüdistatava enda ütluste kohaselt oli ema juba paar päeva varem talle kurtnud, et KÜ esimees L. T ähvardab teda, lubab ta arvetesse uputada, ema lausa nuttis ja oli endast väljas. 04.09.11 majast väljudes nägi ta KÜ esimeest ja palus tal oma emast eemale hoida. L.T hakkas algul ära minema, kuid keeras siis ringi, väljendus ebatsensuurselt ning nende vahel tekkis sõnavahetus. Kui ta tahtis autosse minna, siis L. T tuli talle järgi, sõimas, püüdis takistada teda autosse istumast ning siis toimus nende vahel kokkupõrge, mille kannatanu ise provotseeris. Kokkupõrge toimus õlaga või rinnaga. Seejärel L. T keeras ringi, läks ära ja otsis tunnistajaid, et neid kohtusse anda. Süüdistatav ei näinud, et neile lähenes samas majas 4 elav V. J . Tema arvates nende läheduses teisi isikuid ei viibinud, peale ühe poisi, kes asjasse ei puutunud. Kohus ei pea eluliselt usutavaks süüdistatava ja tema venna väiteid selle kohta, et 59-aastane naine hakkaks keset päeva sõimama ja ähvardama kahte noort ja temast füüsiliselt tugevamat meest või takistama neil autosse istumast ja provotseeriks füüsilise kokkupõrke, seda enam, et need noormehed olid teda enne ise ähvardanud ja selle perega on korteriühistul varem tulnud lahendada hulgaliselt probleeme. Kohtu arvates on Naboištšikovide ütlused lisaks kannatanu ütlustele ümber lükatud ka tunnistaja V. J ütlustega, kes sündmust ise pealt nägi, kes kohtule kinnitas, et süüdistatava tõuge oli nii tugev, et kannatanu pidi tasakaalu kaotama, see ei olnud lihtsalt koperdamine; kannatanu ei takistanud noormehi autosse istumast, ei vehkinud kätega. Mitte kannatanu, vaid süüdistatav oli see, kes 04.09.11 L.T poole pöördus ja ise konflikti alustas. M. Naboištšikov ei soovinud välja selgitada, kas tema ema erinevad pretensioonid korteriühistu ja L. T aadressil olid põhjendatud või mitte. Ta teadis, et kannatanu on KÜ esimees ja peab suhtlema kõigi selle maja elanikega ning põhjendamatu oli tema nõue, et L. T pole õigust suhelda süüdistatava emaga, talle arveid esitada jmt. Kohtul on tulnud paraku kogeda nii süüdistatava ema kui venna ebakorrektset käitumist 15.oktoobril, kui süüdistatav ise jättis istungile ilmumata ning sõimu ja ähvarduse alla oli sattunud isegi kaitsja. Süüdistatava elu- ja töökoha aadressi keeldusid nad avaldamast, väitsid, et Kotka linnast on Mihhail ära kolimas ning ühendust sai süüdistatavaga võtta vaid telefoni teel. Pärast kohtuistungi edasilükkamist ähvardas ema saalisviibijaid, ütles ebatsensuurseid sõnu kannatanu aadressil ning tema käitumine oli ebaadekvaatne. Kannatanu säilitas aga rahu. Seetõttu ei ole kohtul alust kahelda ka tunnistaja V.J ütlustes, et ta ei ole kuulnud kannatanut kedagi solvamas. Kohtu arvates just süüdistatava ema alusetud kaebused said olla aluseks sellele, et M.Naboištšikov kannatanuga 04.septembril 2011 sõnavahetusse astus ja järgnevalt ka vägivalda tarvitas. Kaks hoopi või tõuget õlaga olid sooritatud sellise jõuga, et kannatanu pidi selle tagajärjel tasakaalu hoidmiseks tagasi astuma (seda ei ole väitnud ainult kannatanu, vaid ka tunnistaja V. J). See ei olnud trügimine või koperdamine, vaid hooga antud tõuked. Selliseid tõukeid õlaga saab soorida tahtlikult, mitte ettevaatamatusest. Alusetuks peab kohus kaitsja väiteid selle kohta, et õlaga korduv tõukamine ei saa põhjustada valu, kuna kannatanu ei häälitsenud, ei pöördunud arsti juurde ega vaadanud peegli ees, kas sellest füüsilisest kontaktist jäi või ei jäänud ta kehale jälgi (verevalumeid). Nii valutunne kui valule reageerimine on aga erinevate inimeste puhul erinev. Mõni häälitseb, kaebleb, teine võib valutunnet vaikides kannatada ka pikemat aega. Kui kannatanu leidis, et arstiabi pole vajalik, siis polnud ka mingit vajadust tal arsti juurde minna. Isegi juhul kui ta oleks arstile kurtnud valu õlas või õlapõrutust, oleks arst saanud selle tõendil fikseerida vaid kannatanu ütluste alusel. Valu mõõtmiseks ei ole aparaati. M.Naboištšikovi ei süüdistata kannatanule tervisekahjustuste tekitamises, vaid kannatanule valu põhjustamises. Valu võib põhjustada nii tõukamine kui ka näiteks pigistamine, juustest 5 tirimine, kätest väänamine, ehk igasugune inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav. Kohtul pole alust kahelda kannatanu ütlustes, et süüdistatava poolt sooritatud kaks tugevat tõuget põhjustasid talle valu õla-rinna piirkonnas ning see on piisav, et kvalifitseerida süüdlase käitumine valu põhjustanud muu kehalise väärkohtlemisena
Süüdistatav, kes enda ütluste kohaselt töötab Soomes arstina, teab, et inimese jõuline kehaline mõjutamine põhjustab nii valutunnet, kuid võib põhjustada ka tervisekahjustusi. Kaks korda kannatanut jõuliselt kehasse tõugates tegutses ta vähemalt kaudse tahtlusega. Karistuse mõistmisel Karistuse mõistmisel lähtub kohus
sätetest, so karistamise aluseks on isiku süü; arvesse tuleb võtta karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning lähtuda tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvidest. M. Naboištšikov on toime pannud teise raskusastmega kuriteo. Süü suurust iseloomustab kasutatud vägivalla ulatus, kestvus ning kannatanule põhjustatud tagajärjed. Kannatanule põhjustati küll füüsilist valu, kuid ei tekitatud tervisekahjustusi ning ta ei vajanud meditsiinilist abi. Vägivald oli lühiajaline. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud selles asjas puuduvad.
sanktsioon näeb karistusena ette nii rahalise karistuse kui vangistuse kuni kolm aastat. M. Naboištšikovi ei pea kohus võimalikuks karistada kergemaliigilise karistusega, s.o. rahalise karistusega, sest selline karistus ei oleks tema puhul täidetav. Tema väited selle kohta, et tal ei ole koheselt võimalik tasuda isegi menetluskulusid, et ta peab ainsana ülal oma peret, abistab materiaalselt ema, kinnitavad seda, et rahalise karistuse mõistmisel saaks eelkõige karistada tema pere ja lähedased. Oma ametliku töötamise ja saadava tulu osas ei ole ta kohtule esitanud ühtegi tõendit. Eestis tal legaalsed sissetulekud puuduvad. Kohus leiab, et M. Naboištšikovi tuleb karistada raskemaliigilise karistusega, s.o. vangistusega, kuid seda sanktsiooni alammääras. Kuna varem ei ole teda kriminaalkorras karistatud, on põhjendatud prokuröri ettepanek kohaldada tema suhtes
jätta karistus ringimisi kohaldamata, kui ta 3aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Kohus leiab, et selline karistus on piisav tema mõjutamiseks mitte enam toime panna uusi süütegusid ning selline karistus vastab ka õiguskorra kaitsmise huvidele. Tsiviilhagi antud asjas esitatud ei ole. Menetluskulud. Süüdimõistva otsuse korral tuleb süüdimõistetul KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitada ka menetluskulud. Menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 kohaselt on määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, so 435 eurot. 6 KrMS § 180 lg 3 alusel, lähtudes süüdimõistetu perekondlikust ja varanduslikust seisundist, annab kohus võimaluse menetluskulusid tasuda osade kaupa 10 kuu jooksul otsuse jõustumisest, kuna nende kohene tasumine käib talle ilmselt üle jõu. Süüdistatav on kohtule väitnud, et momendil on ta pere ainuke toitja, naine on mõnekuuse lapsega kodune, on asunud elama tema juurde Soome ning materiaalselt aitab ta ka oma Tallinnas elavat ema. Õigusnormid, millest kohus lähtub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 179, 180, 306, 309 lg 3, 311-313. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.