KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 26.02.2013 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-10-1360 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Prokurör Sergei TRAVNIKOV Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla materjalid Aleksandr ODINTSOVI suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks Aleksandr ODINTSOV sünd. 07.02.1973, isikukood 37302070019, kodakondsuseta, elukoht puudub, töökoht puudub Karistuse kandmise algus ja lõpp 30.09.2009 – 30.03.2013 Jätta Aleksandr ODINTSOVI suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 28.01.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Aleksandr Odintsovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Aleksandr Odintsov on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 08.10.2010 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.2 p.1, 2 järgi ning karistatud vangistusega 3 aastat 6 kuud alates 30.09.
- Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 5 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viiendat korda, vanglas viibib neljandat korda. Antud kuriteo puhul on toimepanemise põhjuseks ja ajendiks rahalise või majandusliku kasu saamine. Ühtset kuritegeliku käitumise mustrit ei ole, 1 samas on ajend sama – materiaalse kasu saamine. Kinnipeetav töötab vanglas xxx kursuse ja sotsiaalprogrammi Sotsiaalsete oskuste treening, kuid ettenähtud nõustamisest psühholoogiga on keeldunud. Erinevate töökohtadega on kinnipeetav omandanud tööoskusi, kuid tal puudub pikaajaline töökogemus kindlas töökohas. Kinnipeetaval on tasumata võlanõudeid, mida käesoleval ajal hüvitab oma töötasust. Kinnipeetav on korduvalt olnud vangistuses ja jätkanud suhtlemist kriminaalse taustaga isikutega. Seega on tema tutvusringkonnas kuritegeliku subkultuuri esindajaid, kelle mõju võib olla negatiivne. Enne vangistust elas kinnipeetav riskivat ja hoolimatut elustiili. Kinnipeetav on narkootikumide proovija, ta on korduvalt karistatud narkootikumide omandamise ja edasimüümise eest. Ametiisikutesse suhtub kinnipeetav positiivselt, kuid kindlad tulevikuplaanid tal puuduvad. Kinnipeetava suhtlemisoskused on head, agressiivsust täheldatud ei ole, tema käitumine ja mõtlemine lähtub hetkeolukorrast, kohati ei järgi ta ühiskonnas kehtestatud norme ja reegleid. Kinnipeetava probleemide äratundmisvõime ja lahendamise oskus vajavad arendamist. Uue kuriteo toimepanemise oht on kõige suurem, kui kinnipeetav vajab kiiret tulu ja jätkab suhtlemist kriminogeense kontingendiga, samuti suurendab riski töökoha puudumine. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamisel karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava lähedaseks on tema vend. Kinnipeetava tutvusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikuid. Peale vabanemist soovis kinnipeetav asuda elama xxx venna juurde. Kodukülastust venna elukohta ei õnnestunud kriminaalhooldusametnikul teha, ka kutse peale tulla kriminaalhooldusosakonda vend ei reageerinud. Seega saab järeldada, et peale vanglast vabanemist puudub kinnipeetaval kindel elukoht. Samuti puudub kinnipeetaval vabaduses kindel töökoht. Kinnipeetav oli ühel korral määratud käitumiskontrollile, ta läbis käitumiskontrolli nõuetekohaselt. Maakohtu istung Kinnipeetav Aleksandr Odintsov kinnitas maakohtu istungil, et kindlasti leiab ta peale vabanemist nii töö- kui elukoha. Prokuröri abi Sergei Travnikov leidis maakohtu istungil, et kindla alalise elukoha puudumine välistab karistusjärgse kontrolli kohaldamise. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §87-1 lg.1 p.1 kohaldab kohus isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt sama seadustiku §75 sätestatule, kui isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ja vastavalt sama sätte lg.1 p.3, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. 2 Seega tähendab karistusjärgse kontrolli kohaldamine eelkõige KarS §75 lg.1 sätestatud käitumiskontrolli nõuete täitmise kohustust. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetaval puudub vabaduses kindel alaline elukoht. Kuna käitumiskontrolli üks nõuetest on alalises elukohas elamise nõue, siis elukoha puudumisel ei ole käitumiskontrolli ja kriminaalhoolduse teostamine võimalik. Käitumiskontrolli nõuete täitmise kontrolli võimatus välistab aga karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise. Ülaltoodu alusel tuleb jätta Viru Vangla taotlus rahuldamata. Maakohus juhindus määruse tegemisel eeltoodust ning KarS §87-1 ja KrMS §383, §384, §
- (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 3