← Eesti

1-13-1072/6

Obsah (5)§ 189§ 175§ 180§ 408§ 412

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05. märts 2013 Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-1072 (kohtueelses menetluses nr 11260101880) Kohtunik Silv

§-des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata

§-s 318 sätestatud alustel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustusele võib menetlusosaline esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus esitada Viljandi kohtumajja. Süüdistus Vahur Koik süüdistatakse selles, et tema juhtides 09.05.2011.a. kella 16.17 ajal Viljandi linnas Tallinna tänaval sõiduautot Renault Kangoo riikliku registreerimisnumbriga xxx xxx ja lähenedes Tallinna t 3 juures asuvale reguleerimata ülekäigurajale, ei suhtunud piisava tähelepanuga liiklusolukorda ja rikkus kehtinud Liikluseeskirjade § 46 – lähenedes reguleerimata ülekäigurajale peab juht vähendama kiirust või peatuma, et anda teed ülekäigurajal teed ületavale jalakäijale- ning kehtiva Liiklusseaduse § 35 lg 4 – reguleerimata ülekäigurajale lähenedes peab juht sõitma sellise kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte ohustada jalakäijat, kes on astunud või astumas ülekäigurajale. Vajaduse korral peab juht seisma jääma, et võimaldada jalakäijal sõiduteed ületada - , mistõttu sõitis ülekäigurajal otsa sõiduteed ületanud jalakäijale I.L.le , kes sai sõidukilt löögi ning suri saadud vigastustest sündmuskohal. Mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumisega ettevaatamatusest, millega ta põhjustas inimese surma, pani Vahur Koik toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtu põhjendus Süüdistatava Vahur Koik, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 05. veebruaril 2013 sõlmitud kokkuleppe alusel on Vahur Koikile mõistetavaks karistuseks KarS § 423 lg 1 järgi vangistus 1 aasta 6 kuud. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel määrata, et tingimisi jäetakse vangistus tema suhtes kohaldamata ning täitmisele ei pöörata, kui Vahur Koik kolmeaastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Vahur Koigile on kokkulepe arusaadav ja ta nõustub sellega. Kokkulepet sõlmides on süüdistatav Vahur Koik väljendanud oma tõelist tahet. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kriminaalmenetluse seadustiku kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. 2 Kohus leiab, et süüdistatav Vahur Koik tuleb tunnistada süüdi KarS § 423 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. O.L. esitatud tsiviilhagi 942,49 eurot on põhjendatud ja kuulub VÕS § 1043 alusel rahuldamisele. Kohtuistungil esitas kaitsja tõendi, et Vahur Koik on tasunud esitatud tsiviilhagist 500 eurot. Seega tuleb süüdistatavalt välja mõista O.L.e kasuks 442.49 eurot. Vastavalt

§ 189

lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning

§ 189

lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

§ 175

lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

§ 175

lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud – 259 eurot.

§ 175

lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu kutse kättetoimetamise eest summas 8,10 eurot. Vastavalt

§ 180

lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Vastavalt

§ 180

lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb Vahur Koigilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 480 eurot, ekspertiisi tegemise kulu 259 eurot ja postikulud 8,10 eurot riigieelarve tuludesse.

§ 408

lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

§ 412

lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. Silvi Maiste Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.