1-05-552/136

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-05-552 Kohtukoosseis Paavo Randma, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. jaanuari 2013 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu määruskaebus Jevgeni Grigorjevi (Grigorjev) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390, § 337 lg 1 p-st 1 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu
3. jaanuari 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Jevgeni Grigorjevi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
4. J. Grigorjev mõisteti süüdi Viru Maakohtu 04.04.2007 otsusega KarS § 200 lg 2 p 7, 8 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 4 aastat vangistust ning KarS § 114 p 5 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 10 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ning mõisteti liitkaristuseks 10 aastat vangistust. KarS § 68 järgi arvestati karistusaja hulka vahi all viibitud aeg, 2 aastat 13 päeva, ning määrati kandmisele kuuluvaks karistuseks 7 aastat 11 kuud 17 päeva vangistust. 1.
5. Karistuse kandmise algus on 04.04.2007 ja lõpp 21.03.
7. Viru Maakohtu 31.01.2013 määrusega jäeti J. Grigorjev tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu
8. Maakohtu hinnangul ei ole J. Grigorjevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine arvestades toimepandud kuriteo raskust praegu põhjendatud. 3.
9. Maakohtu määruse kohaselt on J. Grigorjevi kriminaalkorras karistatud ühel korral röövimise ja mõrva eest. Vabanedes on tal garanteeritud töökoht ja koos abikaasaga elukoht isa juures. J. Grigorjev pani kuriteo toime joobeseisundis, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Vangistuse jooksul on teda 8 korda distsiplinaarkorras karistatud, kuid kehtivad karistused puuduvad. Maakohus leidis, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Samuti ei ole süüdimõistetu ise huvitatud ennetähtaegsest vabanemisest. Maakohtu hinnangul saaks J. Grigorjevi ennetähtaegsel vabanemisel ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
10. J. Grigorjev taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. 4.
11. Määruskaebuse kohaselt oli J. Grigorjev kuriteo toimepanemise ajal vaid 17-aastane ning teda on vaid ühel korral kriminaalkorras karistatud, mistõttu ei ole põhjendatud tema vabastamata jätmise põhjusena eelnevale elukäigule viitamine. J. Grigorjev märgib, et maakohtu järeldus, et ta ei soovi edaspidi õiguskuulekalt elada ja ennetähtaegselt vabaneda, on ekslik. Süüdimõistetu hinnangul lõhub pikaajaline vangistus suhteid lähedastega ja suurendab soovimatut tutvusringkonda. Vastus määruskaebusele
12. Ringkonnakohus tegi 21.02.2013 määruse, mille kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses ning prokuröril on õigus esitada oma seisukohti määruskaebuse osas kuni 27.02.
13. Määratud tähtajaks ringkonnakohtule seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
14. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et J. Grigorjevi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole praegu põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on J. Grigorjevi tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid.
15. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et arvestades J. Grigorjevi poolt toimepandud kuriteo raskust, ei ole tema ennetähtaegne vabastamine praegu põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud maakohtu määruses väljatoodud asjaolu, nagu ei sooviks J. Grigorjev ennetähtaegsel vabaneda, otsustuse tegemisel määravaks, ning isegi arvestades seda, et J. Grigorjev soovib määruskaebuse kohaselt ennetähtaegselt vangistusest vabaneda ja edaspidi õiguskuulekalt elada, ei ole tema ennetähtaegne vabastamine alljärgnevatel põhjustel õigustatud. 7.
16. J. Grigorjev kannab karistust grupis toimepandud röövimise ja mõrva eest, mis on mõlemad toime pandud kannatanute pähe peksmisega. J. Grigorjevile mõisteti selle eest karistuseks 10 aastat vangistust, millest on ärakandmata veel üle 2 aasta. Kuigi J. Grigorjev pani kuriteo toime alaealisena ning tegemist on tema esimese vangistusega, on ringkonnakohtu hinnangul ärakandmata karistusaeg toimepandud kuriteo raskust arvestades veel liiga pikk, et J. Grigorjevit vabastada. Viru Maakohtu 04.04.2007 otsusest nähtub, et J. Grigorjevile karistuse mõistmisel on juba arvesse võetud asjaolu, et ta pani kuriteo toime alaealisena. Ringkonnakohus leiab, et teise inimese surmaga lõppenud kuriteo puhul ei saa hea käitumine karistuse kandmise ajal ja vabanemisel eesootavad tingimused anda alust süüdimõistetu vabastamiseks niivõrd pikka aega enne karistusaja lõppu ning J. Grigorjevil tuleb oma süü suurusele vastava karistuse kandmist vangistuses veel jätkata. -2-
17. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et J. Grigorjev tuleb jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata ja tema määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Paavo Randma Aarne Sarjas -3- Mati Kartau