1-13-1528/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2013 Tartu, (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-1528 Kohtukoosseis Paavo Randma, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud lahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. veebruari 2013 määrus riigi õigusabi andmata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Andrus Kuusiku määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
3. veebruari 2013 määrus muutmata ja Andrus Kuusiku määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Andrus Kuusik tunnistati Tartu Maakohtu 26.03.2012 otsusega süüdi KarS § 121, § 266 lg 2 p 1, 21, 3, § 200 lg 2 p 7, 8 ja § 114 p 3 - § 25 lg 2 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 20 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva karistusaja hulka ning mõistetud liitkaristuse kandmata osa 19 aasta 11 kuu ja 28 päeva vangistuse algust arvestati alates 07.09.
5. Kohtuotsus jõustus 29.01.2013 Riigikohtu määrusega.
6. 18.02.2013 esitas A. Kuusik taotluse riigi õigusabi saamiseks Euroopa Inimõiguste Kohtusse (edaspidi EIK) pöördumiseks. Avalduse kohaselt soovib A. Kuusik EIK-is vaidlustada osaliselt tema süüdimõistmist KarS § 121 ja § 200 lg 2 p 7, 8 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristust. Taotluses ei ole märgitud, milles hindab süüdimõistetu asjast tuleneda võivat kasu.
7. Tartu Maakohtu 22.02.2013 määrusega jäeti A. Kuusiku taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Kohus põhjendas oma seisukohta järgnevalt. 3.1 Maakohus märkis, et RÕS § 37 lg 1 kohaselt võib Eesti kodanik või Eestis elamisloa alusel viibiv isik, kes vastab RÕS § 6 lg 1 nõuetele, saada riigi õigusabi seaduses ettenähtud korras riigi õigusabi kaebusega EIK-isse pöördumiseks kuni võimaluse tekkimiseni taotleda õigusabi EIK-ilt, kui tema kaebuse aluseks oleva inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide väidetava rikkumise on toime pannud Eesti riik. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 35 lg 3 kohaselt tunnistab EIK vastuvõetamatuks iga individuaalavalduse, mida ta peab kokkusobimatuks konventsiooni või selle juurde kuuluvate protokollide sätetega, selgelt põhjendamatuks või kaebeõiguse kuritarvituseks. RÕS § 37 lg 3 kohaselt keeldub maakohus riigi õigusabi andmisest EIK-isse pöördumiseks, kui ta leiab, et esitatav kaebus ei oleks inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 35 kohaselt vastuvõetav. 3.2 A. Kuusik taotleb riigi õigusabi Tartu Maakohtu 26.03.2012 otsusega lahendatud süüküsimuse ja karistuse ümbervaatamiseks. Tema EIK-isse pöördumise kaebuse aluseks ei ole Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide rikkumine. Siseriikliku kohtuotsuse revideerimine, süüküsimuse kontrollimine ja karistuse mõistmine ei ole EIK-i pädevuses. Maakohus asus seisukohale, et eeltoodud põhjustel ei võtaks EIK A. Kuusiku kaebust menetlusse. Riigi õigusabi andmisest keeldumise aluseks on RÕS § 37 lg
8. Ka RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.
9. Maakohtu määruse peale esitas A. Kuusik kaebuse, milles taotleb jätkuvalt talle EIK-i pöördumiseks riigi õigusabi andmist. Kaebuses soovib A. Kuusik sisuliselt tema taotluse uut läbivaatamist, esitades kohtule täpsustused eelmise taotluse kohta. A. Kuusik märgib, et soovib vaidlustada Tartu Maakohtu 26.03.2012 otsust osas, milles ta tunnistati süüdi KarS § 121, § 200 lg 2 p 7, 8, § 114 p 3 – § 25 lg 2 järgi ning samuti liitkaristuse mõistmise osas. EIK-i soovib A. Kuusik pöörduda selleks, et ta õigeks mõistetaks või tema teod ümber kvalifitseeritaks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning A. Kuusiku määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
11. Ringkonnakohus, hinnates RÕS § 37 lg 3 ja EIÕK artikli 35 järgi riigi õigusabi andmise põhjendatust, leiab, et A. Kuusiku kaebus ei oleks EIK-is vastuvõetav ning seega on maakohus õigustatult jätnud A. Kuusikule riigi õigusabi andmata. Kohtukolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt oleks A. Kuusiku EIK-ile esitatav kaebus ilmselgelt põhjendamatu. Seejuures ei sisalda ka maakohtu määruse peale esitatud kaebus asjaolusid, mis võimaldaksid asuda vastupidisele seisukohale, st kaebuses ei lükata maakohtu seisukohti ümber.
12. Taotluses riigi õigusabi saamiseks on A. Kuusik toonud taotluse esitamise põhjendusena välja, et ta soovib osaliselt vaidlustada enda süüditunnistamist kriminaalasjas nr 1-11-
13. Seega järeldub A. Kuusiku taotlusest, et ta ei ole rahul tema teole Tartu Maakohtu 26.03.2012 otsuses antud karistusõigusliku hinnanguga ning samuti mõistetud liitkaristusega. Ringkonnakohus soostub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt ei kuulu siseriikliku -2- kohtuotsuse revideerimine ja isiku süüküsimuse lahendamine EIK-i pädevusse. EIK-i näol ei ole tegemist siseriiklike kohtute edasikaebeinstantsiga, mis tähendab, et EIK ei saa tühistada ega muuta siseriikliku kohtu otsust. EIK vaatab läbi üksnes kaebusi, mis puudutavad Euroopa inimõiguste konventsiooniga tagatud õiguste rikkumisi. Eelnevat silmas pidades leiab ringkonnakohus, et A. Kuusik ei ole oma taotluses riigi õigusabi saamiseks tuginenud ühelegi tema süüküsimust arutanud kohtute rikkumisele (sellele viitavatele faktilistele asjaoludele), mis oleks käsitletav konventsiooni rikkumisena.
14. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et A. Kuusiku taotlus riigi õigusabi määramiseks EIK-i pöördumiseks ei ole põhjendatud ning maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja A. Kuusiku määruskaebus rahuldamata. Paavo Randma Mati Kartau -3- Tiit Lõhmus