1-11-11093/28

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-11093 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. jaanuari 2013 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Prokuröri abi Sergei Travnikovi määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Viru Maakohtu
3. jaanuari 2013 määrus muutmata ning prokuröri abi Sergei Travnikovi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja esimese astme kohtu määruse sisu
4. Priit Jaansoo tunnistati süüdi Soome Vabariigi Vantaa Linnakohtu 23.05.2008 otsusega ja Helsinki Ringkonnakohtu 18.05.2009 otsusega suures koguses narkootilise aine käitlemises ja talle mõisteti karistuseks 7 aastat 6 kuud vangistust. Karitusest arvestati maha eelvangistuses viibitud aeg 1 aasta 3 kuud 18 päeva. Karistuse algus 18.08.2009 ja lõpp 11.07.
5. Õigus taotleda tingimisi ennetähtaegset vabastamist tekkis 11.01.
7. Viru Maakohtu 30.01.2013 määrusega vabastati P. Jaansoo vangistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 11.07.
8. Kohtu põhjendused olid järgmised. 2.1 Maakohus võttis määruse tegemisel arvesse, et P. Jaansoo on kriminaalkorras karistatud esimest korda ja tema üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva 2 aasta jooksul on 6% (madal risk). Vabaduses on P. Jaansool garanteeritud töökoht ning olemas kindel elukoht. Vanemad on nõus poega vangistusest vabanemisel esialgu ka materiaalselt toetama. Kriminaalhoolduse hinnangul on suhted perekonnas head ja toetavad. Viru Vangla hinnangul võivad ohtlikkuse tunnused ilmneda juhul, kui P. Jaansoo jätkab suhtlemist varasema suhtlusringkonnaga ning laseb end neist mõjutada. 2.2 Kohus leidis, et P. Jaansoo suhtes käitumiskontrolli teostamine ning talle täiendavate kohustuste panemine vähendab oluliselt tema käitumise ohtlikkust. Maakohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Tingimisi ennetähtaegselt vabanemine võimaldab kohaldada P. Jaansoo üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi. Vangla toetab P. Jaansoo tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist käitumiskontrolli alla. Maakohus arvestas ka sellega, et P. Jaansoo tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata P. Jaansoo püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. 2.3 Vangistuse ajal oli P. Jaansoole kinnitatud individuaalse täitmiskava kohaselt ette nähtud järgmised tegevused: tööhõive (töötab alates 16.04.2012 väljaspool vanglat, enne oli hõivatud majandustöödel), vestlused kuriteo ja tagajärgede vahelise seose osas (vestlused ei ole toimunud isikust mittesõltuvatel põhjustel), vestlused kinnistamaks programmis omandatut (vestlus on toimunud), osales sotsiaalprogrammis Sotsiaalsete oskuste treening, mille raames omandas eluks vajalikke teadmisi ja oskusi suhtlemise osas. P. Jaansoo on 7 aasta ja 6 kuu pikkusest karistusest ära kandnud 5 aastat vangistust. 2.4 Eeltoodud asjaoludel kogumis pidas maakohus põhjendatuks anda P. Jaansoole võimalus vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks. Kohtu hinnangul on karistus eesmärgi täitnud. Rohkem kui kahe aasta pikkune katseaeg on eeltoodud asjaoludel P. Jaansoo suhtes tõhusam ja vajalikum meede kui karistuse vanglas lõpuni kandmine – käitumiskontroll ja kohustuste järgimine aitaks paremini toetada ja kindlustada P. Jaansoo motiveeritust oma edasise elu seaduskuulekalt elamiseks. Uute kuritegude toimepanemise riskide vähendamiseks ja seaduskuuleka käitumise kinnistamiseks on põhjendatud panna P. Jaansoole katseajaks täiendavad kohustused. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
9. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse prokuröri abi S. Travnikov, kes taotleb selle tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta P. Jaansoo vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Prokuröri põhjendused on järgmised. 3.1 Esmalt märgib prokurör, et KarS § 76 lg 3 seab isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel esikohale toimepandud kuriteo asjaolud ja raskuse, kuna need on seaduses toodud loetelus esimesena kirjas. Prokuröri hinnangul kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine vanglas ning süüdimõistetu edaspidised võimalused vabaduses (kindla töö- ja elukoha olemasolu, lähedaste toetus ja kriminaalhooldaja järelevalve) ei kaalu üles toimepandud kuritegude asjaolusid ja raskust ega anna käesoleval ajal alust süüdimõistetu ennetähtaegseks karistusest vabastamiseks. Isik, kes pani toime raske tahtliku kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb kanda kogu temale mõistetud karistus. 3.2 Prokuröri hinnangul on esimese astme kohus jätnud põhjendamatult tähelepanuta kuriteo asjaolud, otsustades ennetähtaegse vabastamise küsimuse peamiselt kinnipeetava positiivse iseloomustuse pinnalt. Seejuures märgib prokurör, et P. Jaansoo on süüdi mõistetud äärmiselt suures koguses narkootilise aine, s.o ca 18 000 extacy tableti salakaubaveos. Ta kannab karistust esimese astme kuriteo, s.o narkootilise aine suures koguses omandamise, valdamise ja edasiandmise ning selle üle piiri toimetamise eest. Süüdimõistetu kuritegelik tegevus ohustas paljude inimeste elu ja tervist ning kahjustas Eesti Vabariigi rahvusvahelist mainet. Arvestades toimepandud kuritegude raskust, ei ole kinnipeetava enne tähtaega vabastamine õigustatud. Esimese astme kohus oleks siiski pidanud keelduma P. Jaansoo 2 tingimisi ennetähtaegsest vabastamisest, kuna ta ei vasta KarS § 76 lõikest 3 tulenevatele materiaalsetele eeldustele. 3.3 Kuritegu on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Kuigi enne kuriteo sooritamist oli P. Jaansool töökoht ja seega ka sissetulek, pani ta siiski toime piiriülese rahvatervisevastase kuriteo ja seda kasu saamise eesmärgil. Eesti Vabariik on ühinenud rahvusvaheliste konventsioonidega, mis reguleerivad võitlust narkokuritegevuse vastu. Eestis samade narkootikumide koguse eest oleks talle määratud tunduvalt rangem karistus. Tema ennetähtaegsel vabanemisel käesoleval ajal saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. 3.4 Prokurör leiab, et kinnipeetava iseloomustuses nimetatud positiivsed asjaolud ei ole piisavad, õigustamaks P. Jaansoo vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist ajal, mil tema karistusaja lõpuni on jäänud veel üle kahe aasta ja viie kuu, mis on küllaltki pikk aeg. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks ning mida raskema kuriteo eest on karistus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks. P. Jaansoo puhul ei esine prokuröri arvates selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid teda kui raske rahvatervisevastase kuriteo sooritanud isikut selleks (ilma elektroonilise järelevalveta) esimese võimaluse avanemisel vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
10. Tartu Ringkonnakohtu 18.02.2013 määrusega määrati prokuröri määruskaebus lahendamisele kirjalikus menetluses ning süüdimõistetule ja kaitsjale anti määruskaebuse kohta seisukohtade esitamiseks aega kuni 28.02.
11. Määratud ajaks ringkonnakohtule seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
12. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
13. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et ei nõustu prokuröri arvamusega, mille kohaselt seab KarS § 76 lg 3 isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel esikohale toimepandud kuriteo asjaolud ja raskuse, kuna need on seaduses toodud loetelus esimesena kirjas. Ringkonnakohus leiab, et KarS § 76 lg-s 3 loetletud asjaolud ei ole omavahel astmestatud, st ühelgi nimetatud sättes loetletud asjaolul ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ning kohus hindab neid kõiki kogumis. Eeltoodu ei tähenda siiski seda, et hindamise käigus ei võiks mõni loetelus toodud asjaoludest osutuda teistest kaalukamaks, kuid see ei tulene a priori seadusest, vaid iga üksikjuhtumi asjaoludest. Seega peab kohus isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise üle otsustades kaaluma ning arvestama kõigi KarS § 76 lg-s 3 loetletud asjaoludega, mille põhjal hindama, kas karistus on täitnud oma üld- ja eripreventiivse eesmärgi ning kas süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine on sellest lähtuvalt põhjendatud.
14. Vastupidiselt prokurörile leiab ka ringkonnakohus, et P. Jaansoo varasem elukäik, käitumine karistuse kandmise ajal ja võimalused vabaduses on nende kogumis süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise üle otsustamisel kaalukamad kui 3 süüdimõistetu poolt toime pandud kuriteo asjaolud. Kohus möönab, et P. Jaansoo kannab karistust raske esimese astme rahvatervisevastase kuriteo eest, kuid leiab, et antud juhul ei välista see tema ennetähtaegset vabastamist. Seejuures on kohtu hinnangul oluline arvesse võtta, et P. Jaansoo on kriminaalkorras karistatud esimest korda ning viibib ka vanglas seega esmakordselt. Käesolevaks ajaks on P. Jaansoo vangistuses (sh eelvangistuses) viibinud üle viie aasta, mis on märkimisväärselt pikk aeg. Et tegemist on P. Jaansoo esimese vanglakaristusega ning tal ei ole välja kujunenud kuritegelikku käitumismustrit, ei ole kohtul alust arvata, et vabanedes vangistusest paneks P. Jaansoo toime uue kuriteo. Tema varasem elukäik ei viita sellele, et isegi vangistus kui kõige raskem karistus, poleks tema õiguskuulekale teele suunamiseks piisav. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et P. Jaansoo väärib võimalust näidata, et ta on kantud karistusest vajalikud järeldused teinud ning toimepandud kuriteo puhul oli tegemist ühekordse kõrvalekaldega tema muidu seaduskuulekast elust.
15. Süüdimõistetu käitumine karistuse kandmise ajal suurendab kohtu usku, et P. Jaansoo on võimeline hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning jätkama oma elu vabaduses seaduskuulekalt. Seejuures väärib kohtu hinnangul tähelepanu, et alates 27.02.2012 viibib P. Jaansoo avavanglaosakonnas ning alates 16.04.2012 on ta olnud hõivatud tööga väljaspool vanglat. Ka vabanedes on P. Jaansool olemas garanteeritud töökoht. Kohus leiab, et kindla elu- ja töökoha ning lähedaste toetuse olemasolu on P. Jaansood positiivselt iseloomustavad asjaolud, mis suurendavad tõenäosust, et P. Jaansoo on võimeline vabanedes jätkama oma elu õiguskuulekalt. Vabastades P. Jaansoo vangistusest tingimisi enne tähtaega koos kohustusega alluda kriminaalhooldaja järelvalvele, oleks võimalik tema käitumist katseaja jooksul ka kontrollida ning suunata, kindlustamaks, et P. Jaansoo ei naase endise eluviisi ja tuttavate juurde.
16. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja prokuröri määruskaebuse rahuldamata. Aarne Sarjas Mati Kartau 4 Tiit Lõhmus