Toimik nr 1-12-9459 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05.märtsil 2013 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-12-9459 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Kohtuasi Viru Vangla materjalid K. T.´i tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 05.03.2013 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu K. T., isikukood: xxx, kannab karistust Viru Vanglas Kaitsja RESOLUTSIOON Vandeadvokaat Nikolai Rõžov Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta K. T. vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Nikolai Rõžovi taotlus ja määrata tema poolt K. T.ile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 38,40 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 32 eurot, ning käibemaks 6,40 eurot). Kaitsjatasu summas 38,40eurot jätta riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 12.02.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava K. T.i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Pärnu Maakohtu 03.10.2012 kohtuotsusega tunnistati K. T. süüdi KarS § 199 lg 2 p 7,8,9, § 266 lg 2 p 1, § 199 lg 2 p 5- § 22 lg 2 järgi ning KarS § 64 lg 1, § 65 lg 2, § 65 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 2 kuud 20 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 04.07.2012-07.07.2012, s.o 4 päeva. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aasta 2 kuud 16 päeva vangistust. Karistuse algus 07.07.2012 ja lõpp 23.09.2013. 1
(4)Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 13.02.2013. Kinnipidamisasutusest K. T.i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul 3 korral distsiplinaarkorras karistatud. Hetkel käib koolis individuaalõppe 8ndas klassis. On esinenud koolis rikkumisi, hetkel teeb pingutusi oma käitumise muutmiseks, käitumine on rahuldav. Vabanemise korral soovib elama asuda isa juurde aadressile xxx. Tegemist on kasvatusraskustega noormehega, väga probleemne, mis väljendub üksteise peale karjumises, peksmistes ja solvangutes, ei allu mingile korrale. Isikul on tasumata võlanõudeid ja vanglas teda rahaliselt keegi ei toeta. Vabaduses olles tegeles peamiselt hulkumisega koos sõpradega. K. on suitsetanud, tarbinud alkoholi, hulkunud ringi ning on omandanud vägivaldsusele kalduva käitumisviisi. Senised meetmed isiku mõjutamiseks ei ole olnud piisavalt mõjusad, alaealine ei ole lõpetanud õigusrikkumiste toimepanemist ning tema vanemad ei suuda teda mõjutada õiguskuulekalt käituma ja koolikohustust korrektselt täitma. Alates 14.11.2012 kohaldatakse isiku suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid, paigutatud lukustatud kambrisse, tema agressiivse käitumise tõttu. Lähtudes kogutud andmetest ning tema senisest käitumisest on uue kuriteo toimepanemise risk kõrge. Ka vangistuse ajal on ta toime pannud rikkumisi. Allumatus, solvav ja ähvardav käitumine ametnike suhtes, vangla vara lõhkumine. Lähtudes kogutud andmetest ja kriminaalhooldaja arvamusest vanglal puudub veendumus, et K. T. on võimeline käituma seaduskuulekalt ning suudab kriminaalhooldusel olles täita talle määratud kohustusi. Seetõttu Viru Vangla ei toeta K. T.`i vabanemist tingimisi ennetähtaega. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt soovib kinnipeetav vabanemise korral elama asuda ema xx T.i juurde, kuid viimane seda ei soovi. Kinnipeetaval on vabanemise korral võimalus elama asuda isa xxx T.i juurde aadressile xxx. Tegemist on 1-toalise üürikorteriga, kus käesoleval ajal elab peale isa veel kinnipeetava õde. Kinnipeetaval puudub isikut tõendab dokument. Kinnipeetava vabanemise aadress ei ole kindel. Isa kinnitas, et pojal on tema juurde võimalus elama tulla, kui ta selleks soovi avaldab, kuid puudub info, kas K. T. teab, kus isa elab ning mis suhted neil on. VANGISe järgi ei ole K. T.´i isa xx T. VANGISes lähedaste andmetesse kantud ning isa teda kinnipidamisasutuses külastanud ei ole. K. T. on uued kuriteod toime pannud katseaja jooksul ning tema senine käitumine on näidanud, et ta ei ole teinud järeldusi, mis toetaksid tema seaduskuulekat toimetulemist. Ka vangistuse ajal on ta toime pannud rikkumisi. Allumatus, solvav ja ähvardav käitumine ametnike suhtes, vangla vara lõhkumine ja ka suitsetamine. K. T. taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Tema isa on huvitatud tema ennetähtaegses vabastamises ja võtab ta enda juurde elamispinnale. Prokurör kirjalikult ei toeta kinnipeetava K. T.i tingimisi ennetähtaegset vabastamist Kaitsja toetab kaitsealust. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arvamuse ja arvestades prokuröri kirjaliku seisukohta, leiab, et K. T. tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. 2
(4)K. T. on kolmandat korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab teist korda. K. T.i on varasemalt karistatud vara- ja isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest. Isikut on varasemalt karistatud tingimusliku karistusega, kuid katseajal pani toime uue kuriteo. Käesoleval ajal kannab samuti karistust katseajal toime pandud omavolilise sissetungi ja varguse eest. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 5) on näha, et kinnipeetavat on 2 korral karistatud Alkoholiseaduse § 71 alusel. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja kriminaalhooldus K. T.i puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetav omab kolme kehtivat distsiplinaarkaristust. Karistused on määratud õpetaja solvamise eest ja ametnikuga suhtlemisel solvavate väljendite kasutamise eest ning vangla vara (voodilina) rikkumise eest. Rikkumiste iseloom näitab, et vangistuse ajal ei ole K. T. oma käitumist ega mõtteviisi muutunud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav õpib 8-ndas klassis. Samas alates 14.11.2012 kohaldatakse isiku suhtes täiendavaid julgeolukuabinõusid. Isik on paigutatud lukustatud kambrisse, tema agressiivse käitumise tõttu. Isikul puuduvad kehtivad isikut tõendavad dokumendid. Vabanedes on K. T.il võimalus elama asuda isa xx T.i juurde aadressile xxx. Tegemist on 1-toalise üürikorteriga, kus elab peale isa veel kinnipeetava õde. xxx T. on nõus kinnipeetavat enda juurde võtma, kui viimane tõsiselt mõtleb tema juurde elama asuda ja kui kodus kavatseb alluda korrale. Vabanedes puudub kinnipeetav kindel töökoht ja sissetulekuallikas. Kinnipeetava isa saab pensioni ja on nõus poega igati toetama tema ennetähtaegsel vabanemisel. Vabaduses K. T. tarvitas alkoholi ja tegeles hulkurlusega. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud. Arvestades K. T. poolt toimepandud kuritegude asjaolusid (kolmel korral karistatud süstemaatilises varguses ja esimesel korral lisaks kehalises väärkohtlemises ja viimasel korral lisaks omavolilises sissetungis), korduvaid karistusi, tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (katseajal uued varavastased kuriteod), tema käitumist vangistuses (kolm distsiplinaarkaristust, sealhulgas õpetaja ametniku suhtes solvavate väljendite kasutamine) ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest isegi vangla režiimis. Soovides elada seadusekuulekalt vabaduses, tuleb süüdimõistetul algul hakata käituma seadusekuulekalt vangla režiimi tingimustes. Isik oli juba kriminaalhooldusele allutatud, katseajal pani toime uued varavastased kuriteod. Seega kriminaalhooldus ei osuta K. T.ile piisavalt mõju. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Alkoholi tarvitamine ja suured rahalised nõuded omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Isik, kes pani toime kuriteo korduvalt ja seda veel katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. 3
(4)Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu K. T.i temale Pärnu Maakohtu 03.10.2012 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. allkirjastatud digitaalselt Kohtunik Inna Kirsipuu 4
(4)