) § 114 lg 4 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.
lg 2 p 1 kohaselt teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast seadustiku § 114 lõikes 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ning kontrollinud väärteoasja materjale leiab, et kaebus tuleb
Mõlemas vaidlustatud väärteoasjas on väärteoprotokollid koostatud 25.10.2012.a ning protokollidest nähtuvalt oli kohtuvälise menetleja lahend menetlusalusele isikule tutvumiseks kättesaadav Jõelähtme Vallavalitsuses alates 24.11.2012.a. Nimetatud kuupäevast tuleb vastavalt
§-le 114 lg 4 arvestada ka 15-päevast edasikaebamise tähtaega - kaebuse esitamise viimaseks tähtajaks mõlemas väärteoasjas oli seega 10.12.2012.a. Kohtule laekus kaebus aga 04.02.2013.a, s.o tähtaega ületades. Kaebuse esitaja on küll taotlenud tähtaja ennistamist, kuid ei ole kaebuses välja toonud selliseid asjaolusid, mis oleks saanud olla aluseks tähtaja ennistamisel.
lg 2 kohaselt annab menetlusosaline väärteoprotokolli koopia kättesaamise kohta väärteoprotokollile allkirja, märkides kättesaamise kuupäeva. Kui menetlusosaline keeldub väärteoprotokolli koopia kättesaamise kohta allkirja andmast, teeb menetleja väärteoprotokollile selle kohta märkuse, märkides keeldumise kuupäeva ning oma allkirja ja ametinimetuse. Sel juhul loetakse väärteoprotokolli koopia menetlusosalise poolt kättesaaduks selle vastuvõtmisest keeldumise päevast. Väärteoasjas nr 14-4/545 on H. Aduson väärteoprotokolli kätte saanud 25.10.2012.a, samuti on allkirjaga kinnitanud, et talle on selgitatud väärteomenetluse seadustiku §-s 19 ettenähtud õigusi ja kohustusi. Väärteoasja nr 14-4/548 väärteoprotokollis on kohtuväline menetleja märkinud, et H. Aduson keeldus allkirjastamast ning sellekohane märge leiab kajastamist nii H. Adusonile
§-s 19 ettenähtud õiguste ja kohustuste selgitamise kui ka väärteoprotokolli kättesaamise osas. Seda, et isik keeldus allkirjastamast, on lisaks menetlejale kinnitanud ka järelevalveametnik Igor Skorohodov. Kuna väärteoasjas nr 14-4/545 on H. Aduson väärteoprotokolli kätte saanud ning väärteoasjas nr 14-4/548 on kohtuväline menetleja fikseerinud H. Adusoni keeldumise väärteoprotokolli kättesaamise kohta allkirja andmast, loeb kohus
lg 2 kohaselt mõlemad väärteoprotokollid menetlusaluse isiku poolt kätte saaduks 25.10.2012.a ning sellest tulenevalt on isikule teatavaks tehtud ka kohtuvälise menetleja otsuse kuupäev.
§-s 19 sätestatud menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi on kaebuse esitajale selgitatud, sealhulgas õigust vaidlustada kohtuvälise menetleja lahend
sätestatud korras, mistõttu ei saanud kaebuse esitajale jääda selgusetuks ka kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamise kord. Väärteoprotokollides on sõnaselgelt kirjas, millal on kohtuvälise menetleja lahend kohtuvälise menetleja juures kättesaadav ning sellest johtuvalt kohtuvälisel menetlejal ei ole seadusest tulenevat kohustust menetlusalusele isikule otsust kätte toimetada. Väljend „tutvumiseks kättesaadav Jõelähtme Vallavalitsuses“ on tõlgendatav vaid üheselt, et menetlusalune isik peab ise otsusele järgi minema. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et H. Aduson on ise oma käitumisega põhjustanud olukorra, kus kaebetähtaeg on möödunud. Kaebuse esitamise tähtaega ei saa hakata arvestama kuupäevast, mil saadi kätte kohtutäituri tähtkiri, s.o. 08.01.2013.a. Kohus ei saa tähtaja ennistamisena arvestada ka H. Adusoni pöördumist samas asjas kaebusega Tallinna Halduskohtu poole, kuna Tallinna Halduskohtu 29.01.2013.a määrusest nähtuvalt esitas H. Aduson kohtule kaebuse alles 24.01.2013.a, s.o samuti ligikaudu 1,5 kuud pärast õigeaegset kaebetähtaega. Isik, kes soovib lahendit vaidlustada, peab tagama seaduses ettenähtud toimingute õigeaegsuse, normidest mittekinnipidamine peab aga olema põhjendatud. H. Aduson teades, et tema suhtes on alustatud menetlused ning teades ka seda, et ta on ühes väärteoasjas keeldunud väärteoprotokolli vastu võtmast, oleks pidanud ka ise astuma samme otsuse õigeaegseks kättesaamiseks. Kuna kaebus on esitatud pärast kaebetähtaja möödumist ning mõjuvad põhjused tähtaja ennistamiseks puuduvad, tuleb kaebuse esitamise tähtaeg jätta ennistamata ja H. Adusoni esitatud kaebus Jõelähtme Vallavalitsuse 23.11.2012.a otsuste peale väärteoasjades nr 144/545 ja 14-4/548 jätta läbi vaatamata. Kohus juhindub
118 lg 2 p 1. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.