1-13-1924/6

1-13-1924 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märtsil 2013.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1- 13-1924 Kohtunik Leo Kunman Kriminaalasi EMsüüdistuses KarS § 199 lg 1 järgi lühimenetluses Katrin Tron Prokurör Süüdistatav Nimi: EM Elu- või asukoht ja aadress: XXX Isikukood või sünniaeg: XXX Kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik Haridus: kesk Emakeel: vene keel Töökoht või õppeasutus: õpib E Karistatus: kriminaalkorras karistamata Tõkend: E. M suhtes on 05.02.2013.a kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld. Kaitsja Kristina Suvalova RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 202 lg 1, § 206, § 275 lg 1 kohus määras:
2. Lõpetada kriminaalasjas nr. 1-13-1924 kriminaalmenetlus E M / isikukood XXX / suhtes kahtlustuses KarS § 199 lg 1 järgi KrMS § 202 lg.1 alusel..
3. Kohustada E M tasuma hiljemalt 25.07.2013.a. riigituludesse 300 (kolmsada) eurot, milline kuulub maksmisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777, Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal märkides viitenumbri
4. Selgitusse märkida „1-13-1924, kohustuse täitmine E M ”.
5. E M suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata, kohtumääruse jõustumisel tühistada.
6. Kohustada E M ´t hiljemalt 25.07.2013.a tasuma kriminaalmenetluse kulud riigi tuludesse ja seda järgmiselt: kaitsjatasu summas 38,40 (kolmkümmend kaheksa eurot 40 senti), milline kuulub maksmisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777, Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal märkides viitenumbri
7. Selgitusse märkida „EM 1-13-1924, kaitsjatasu”. Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 lg 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuur või prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Edasikaebamise kord Määrus on vastavalt KrMS § 385 p 10 lõplik ja määruskaebe korras edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud ja menetluse käik Kriminaalasjas on esitatud järgmine süüdistus: E M ´i süüdistatakse selles, et ajavahemikul 13.11.2012.a kell 20.00 kuni 14.11.2012.a kell 02.00 Tallinnas, aadressil Suur-Karja 4 asuvas baaris Shooters võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis JB käekotist tema nimele välja antud Swedbank pangakaardi ja seejärel pangakaardiga nr XXXXXXXXXXX Tallinnas Valli 1 asuvast sularahaautomaadist HAN00368 14.11.2012 kell 01.07 välja sularaha 160 eurot, tekitades kannnatanule varalist kahju. Seega oma tahtliku tegevusega E M pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o. KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör taotleb kriminaalmenetlus E M suhtes lõpetada avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. Tegemist on II astme kuriteoga, isik on varem kohtulikult karistamata, tema süü on väike,tsiviilhagi on hüvitatud, isik on oma eksimusest aru saanud. Kaitsja toetab prokuröri taotlust, leides, et kriminaalmenetluse lõpetamine on võimalik avaliku menetlushuvi puudumise, kaitsealuse süü vähesuse kaalutlustel. Kokkulepitud kohustus vastab süü astmele. Süüdistatav on tunnistanud talle inkrimineeritud teo toimepanemist ja avaldanud puhtsüdamliku kahetsust toimepandu suhtes. Saab aru kriminaalmenetluse lõpetamise alustest, kohustuste täitmata tagajärgedest ning leiab, et on võimeline nelja kuu jooksul tasuma kohustuse riigi tuludesse ja kriminaalmenetluse kulud. Kohus ära kuulunud prokuröri taotluse, kaitsja ja süüdistatava seisukohad ning tutvunud kriminaalasja materjalidega leiab, et prokuröri taotlus kuulub rahuldamisele, s.o kriminaalasja menetlus avaliku menetlushuvi puudumise tõttu E M suhtes lõpetamisele KrMS § 202 lg 1 alusel. Nimetatud paragrahv sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, isiku süü ei ole suur, süüdistatav on hüvitanud tekitatud kahju,on lisaks võtnud endale kohustuse tasuda menetluskulud ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi siis võib kohus prokuröri taotlusel ja süüdistatava nõusolekul kriminaalmenetluse lõpetada. KrMS § 202 lg 2 p 1 ja 2 kohaselt võib kohus kriminaalmenetluse lõpetamisel prokuröri taotlusel ja kohtualuse nõusolekul panna talle kohustuse tasuda määratud tähtajaks kriminaalmenetluse kulud ja kindla summa rahalise kohustusena riigituludesse. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse määramisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Antud juhul on tegemist II astme kuriteoga. Süüdistatav ei ole varem kohtulikult karistatud, millest saab asuda seisukohale, et süüdistatav on seni käitunud õiguskuulekalt. Samuti ei ole süüdistatava suhtes varasemalt kriminaalmenetluse lõpetamisi avaliku menetlushuvi puudumise tõttu kohaldatud. 2 Süüdistatav tunnistab oma süüd ja avaldas puhtsüdamlikku kahetsust, mis on karistust kergendav asjaolu. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et KarS § 56 lg 1 sätestatud üld- ja eripreventsiooni eesmärgid on täidetud ka ilma süüdistatavat kriminaalvastutusele võtmata ning süüdistatavale etteheidetava kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra, kui üldise väärtusmastaabi, riive heastamine ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui avaliku kohtuliku karistamisega. Süüdistatavale on selgitatud, et kohustuste täitmata jätmisel on prokuratuuril õigus taotleda kohtult kriminaalmenetluse uuendamist ja asja arutamise jätkamist kohtus vastavalt KrMS § 202 lg
8. Leo Kunman Kohtunik 3