1-13-2563/2

(13221000007)Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Kriminaalasi Kriminaalasi 13221000007 AH kahtlustuses KarS § 297 lg 1 § 25 lg 2 järgi Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Kristiina Savtšenkova taotlus lõpetada kriminaalasjas nr 13221000007 kriminaalmenetlus AH isikukood XXXXXXXXXXXXX suhtes. Lõpetada kriminaalasjas nr 1-13-2563

(13221000007)kriminaalmenetlus AHisikukood XXXXXXXXXXXXX suhtes kahtlustuses KarS § 297 lg 1 - § 25 lg 2 järgi. Kohustada AH´i tegema 100 (sada) tundi üldkasulikku tööd. Kohustuste täitmise tähtajaks määrata hiljemalt 16.08.2013.a. Määrata AH Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Taotlus RESOLUTSIOON Kohustada AH´i tasuma kriminaalmenetluse kulud, s.o. kaitsjatasu hiljemalt 16.08.2013.a. riigituludesse 134 (ükssada kolmkümmend neli) eurot 40 senti, milline kuulub maksmisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank viitenumber 2800049777 või Swedbank 221023778606 viitenumber

1. Selgitusse märkida „AH1-13-2563, kriminaalmenetluse kulud”. KarS § 301; § 83 lg 2 alusel konfiskeerida kuriteo vahetuks objektiks olev kommikarp Merci ja 50 (viiskümmend) eurot. Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 lg 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuur või prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Edasikaebamise kord Määrus on vastavalt KrMS § 385 p 10 lõplik ja määruskaebe korras edasikaebamisele ei kuulu. Taotluse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Kristiina Savtšenkova on saatnud kohtule taotluse kriminaalasjas nr 13221000007 kriminaalmenetlus lõpetada AH suhtes KrMS § 202 lg 1 alustel. Kriminaalasja nr 13221000007 menetlus alustati Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo poolt 15.01.2013 KarS § 297 lg 1 - § 25 lg 1 ja 2 tunnustel selles, et Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ehituslubade osakonna vanemspetsialist K K anti pistist. Kohtueelses menetluses esitati AHile kahtlustus KarS § 297 lg 1 -25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o pistise andmise katses. Kahtlustuse kohaselt andis AH20.12.2012 kodanike vastuvõtu ajal ajavahemikul kell 10.16-10.39 Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ehituslubade osakonnas kabinetis 115 aadressil Vabaduse väljak 7, Tallinn ehituslubade osakonna vanemspetsialist K K pistisena šokolaadikarbi Merci ja sularaha 50 eurot, mis asus šokolaadikarbi tagumise külje ja kilepakendi vahel. AH esitas 28.11.2012 Tallinna Linnaplaneerimise Ametile taotluse ehitusloa saamiseks aadressil Tallinn, Õismäe tee 96 korteri 8 rekonstrueerimiseks. 20.12.2012 andis AH kodanike vastuvõtu ajal talle eelnevalt märkustega tagastatud ehitusprojekti uuesti üle K K ehitusloa menetlemiseks. AH soovis 20.12.2012 vastuvõtul ehituprojekti materjale üle andes võimalikult kiiresti ehitusluba kätte saada, vaatamata K K i selgitusele, et koheselt ehituslubasid ei väljastata. AH pani enne vastuvõtult lahkumist vanemspetsialist K K `i lauale šokolaadikarbi Merci, mille tagumise külje ja kilepakendi vahel oli ka 50 euro suurune sularahakupüür. K K nimetati Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ehituslubade osakonna vanemspetsialistini ametikohale alates 01.02.2007 Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 30.01.2007 käskkirja nr 1-7/17 alusel. K K i teenistuskohustuste seas on vanemspetsialistina vastavalt ametijuhendile kirjaliku nõusoleku, ehitusloa ning kuni 20 m2 ehitusaluse pinnaga väikeehitise püstitamise taotluste menetlemine, eskiis-, ehitus- ja lammutusprojektide läbivaatamine, kooskõlastamiseks või kinnitamiseks esitamine; ehituslubade ja kirjalike nõusolekute taotluste ja lubade ning lammutus- ja ehitusprojektide andmete kandmine ning esitamine ehitisregistrile, sealhulgas ehituskontrolli osakonna teavitamine ehitistest, mille püstitamise või kasutamise õigusliku aluse kohta ei ole andmeid. Teenistuskohustustest tulenevalt omab vanemspetsialist K K kohaliku omavalitsuse asutuses ametiseisundit, kuna vaatab tööülesannete hulgas läbi eskiis-, ehitus- ja lammutusprojekte, kontrollib nende nõuetele vastavust, esitab neid kooskõlastamiseks või kinnitamiseks ning kannab ehitulubade ja kirjalike nõusolekute taotluste ja lubade ning lammutus- ja ehitusprojektide kontrollitud andmeid riiklikusse ehitisregistrisse, tehes õiguslike toiminguid, kui temale on pandud haldamis- ja järelevalveülesanded. K K i õiguspädevuses on puuduste avastamisel ehitusloa taotlus, ehitusprojekt taotlejale tagastada märkuste kõrvaldamiseks. Seega on K K vanemspetsialisti ametikohal töötades KarS § 288 lg 1 tähenduses ametiisik. Ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti vaatas vanemspetsialist K K läbi tavalises järjekorras. Kuna kõik märkused olid ehitusprojektis täidetud, siis vormistas K K 07.01.2013 ehitisregistris ehitusloa ning ehitusloa allkirjastas kahes eksemplaris 08.01.2013 Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ehituslubade osakonna juhataja HK. Tallinna Linnaplaneerimise Amet väljastas ehitise Õismäe tee 96-8 rekonstrueerimiseks ehitusloa nr
2. 08.01.2013 avastas vanemspetsialist K K šokolaadikarbi Merci tagumise külje ja kilepakendi vahelt 50 euro suuruse sularahakupüüri. Kuivõrd K K ei teadnud ametialaseid kohustusi täites, et AH 2 on asetanud kommikarbi kile vahele sularaha 50 eurot vastutasuna selle eest, et K K oma ametiseisundit kasutades aitaks kaasa tema esitatud ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti põhjal ehitusloa väljastamisele, jäi AH poolt pistise andmine katse staadiumisse, mis on kvalifitseeritav KarS § 297 lg 1 - 25 lg 2 järgi. Prokuröri hinnangul tuleb AH tegevus kvalifitseerida lõpuleviidud pistise andmisena. Nimelt andis AH TL PA ehituslubade osakonna vanemspetsialist K K kommikarbi Merci ja 50 eurot selleks, et K K tagaks AH esitatud ehitusloa taotluse võimalikult kiire läbivaatamine ja ehitusloa võimalikult kiire väljastamine. Asjaolu, et K K ei avastanud kommikarpi vastuvõttes, et kommikarbi kile vahel on sularaha 50 eurot, ega ka asjaolu, et K K ei kiirendanud kuidagi AH ehitusloa taotluse menetlust, ei saa kuidagi mõjutada AH teole antavat õiguslikku hinnangut, kuna AH ei olnud neist asjaoludest teadlik ega saanud oma neid kuidagi mõjutada. Seega on nimetatud asjaolud AH teo kvalifitseerimisel irrelevantsed. Niisiis tuleb AH tegu käsitleda lõpuleviidud pistise andmisena ning kvalifitseerida KarS § 297 lg 1 järgi. Prokurör on veendumusel, et pistise andmise toimepanemine AH poolt on piisavalt tõendatud kohtueelses menetluses kogutud tõenditega: eelkõige K K , HK ja AH ütlustega, samuti dokumentaalsete tõendite ning menetlustoimingute protokollidega. KrMS § 202 lg 1 näeb ette, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib kriminaalmenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlustel. AH süü suuruse hindamisel tuleb arvestada asjaolu, et tegu, milles teda kahtlustatakse, seadusandja poolt kehtestatud sanktsioonimäära arvestades on keskmise raskusega teise astme kuritegu - seadusandja on karistusena kõnealuse teo eest ette näinud rahalise karistuse või vangistuse kuni kolm aastat. AH puhul puuduvad karistust raskendavad asjaolud. AH süüd mõjutavate asjaoludena võib arvestada tema toe motiive. Nimelt on AH oma ütlustes seletanud, et ajutiselt elab ta sugulaste juures ning et kolimine temale kuuluvasse korterisse peale selle renoveerimist on tema jaoks väga tähtis. Ehitusloa kiire saamine oli AHile vajalik selleks, et alustada korteri ümberehitustöid, milleks tal olid tööde teostajatega sõlmitud vastavasisuline kokkuleppe. Ehitusloa saamise edasilükkumine oleks omakorda tähendanud ümberehitustööde ning mõistagi korterisse sissekolimise edasilükkumist kaugemasse tuleviku. Nimetatud asjaolusid kogumis arvestades asub prokuröri seisukohale, et AH süü ei ole suur. Avaliku menetlushuvi hindamise seisukohalt tuleb arvesse võtta preventiivseid kaalutlusi. AH ei ole kriminaalmenetlusregistri andmetel seni olnud kahtlustatavaks üheski teises kriminaalmenetluses. Samuti ei ole teda varem karistatud väärtegude ega kuritegude eest. Eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades asub prokurör seisukohale, et puudub vajadus AH kriminaalkorras karistamiseks ning temale, kui kuriteo esmakordselt toime pannud isikule, saab avaldada preventiivset mõju kriminaalkaristust kohaldamata. Puutuvalt üldpreventiivsetesse kaalutlustesse tuleb tõdeda, et kriminaalmenetluse alustamise fakt iseenesest, samuti kriminaalmenetluse lõpetamisel pandavad kohustused annavad avalikkusele selge signaali, et taolistele rikkumistele järgneb riigi reaktsioon isikute põhivabadusi enim piiravate vahendite - kriminaalmenetluse näol, mis on prokuröri hinnangul piisav üldpreventsiooni eesmärkide saavutamiseks. Ülaltoodud motiividel leiab prokurör, et AH poolt toimepandud kuriteo menetluse jätkamise vastu puudub avalik huvi. Kuigi KrMS § 202 lg 7 võimaldab pistise andmise faktis alustatud kriminaalmenetlust lõpetada ka prokuratuuri määrusega, on käesolevas kriminaalmenetluses lisaks vajalik lahendada kuriteo vahetu objekti konfiskeerimise küsimus. Viimase lahendamine kuulub kohtu pädevusse. Seetõttu peab prokuratuur vajalikuks pöörduda käesoleva kriminaalmenetluse lõpetamise taotlusega kohtu poole. Kohtueelses menetluses on 3 asitõenditena vaadeldud kommikarp Merci, mis asub Keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlas hoiul. Samuti on asitõendina vaadeldud 50-eurone rahatäht. Vaatluse teostamise järel on raha kantud Rahandusministeeriumi tagatiskontole nr 10220034796011 viitenumbriga 3100081735, selgitusega „Keskkriminaalpolitsei, kriminaalasi nr 13221000007“. Nimetatud kommikarbi ja raha andis AH 20.12.2012 K K vastavalt kahtlustuses kirjeldatule üle pistisena. Seega on kommikarbi ja raha näol tegemist tahtliku süüteo toimepanemise objektiga KarS § 83 lg 2 mõttes. KarS § 301 kohaselt võib kohus kohaldada KarS §-des 293-299 sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme konfiskeerimist. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg 1, prokuröri abi taotleb eeluurimiskohtunikult: lõpetada kriminaalmenetlus nr 1322100007, milles kahtlustatavaks on AH, isikukood XXX , elukoht XXX, telefon XXX. Kriminaalmenetluse lõpetamisel kohustada AH: tegema 100 tundi üldkasulikku tööd; hüvitama kriminaalmenetluse kulud kaitsjatasu näol summas 134,40 eurot. Kohustuste täitmise tähtajaks määrata: 16.08.
3. Konfiskeerida kuriteo vahetuks objektiks olev kommikarp Merci ja raha 50 eurot. AH nõustus nimetatud kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 lg 1 alusel ja nõustus võtma endale KrMS § 202 lg 2 p 1,3 alusel kohustuse maksma riigituludesse 134,40 eurot ja tegema 100 tundi üldkasulikku tööd tähtajaga 16.08.2013.a. Samuti on AH nõustunud konfiskeerimisega. Nimetatud taotlusega on nõustunud ka kaitsja Gennadi Kull. Kohus vaadanud läbi prokuröri abi taotluse ja lisatud kriminaalasja materjalid, leiab, et prokuröri abi taotlus kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et prokuröri abi poolt esitatud taotlus kohtule lõpetada kriminaalmenetlus AH suhtes on seaduslik ja põhjendatud ning kohus nõustub prokuröri abi taotluses toodud motiividega. Tegemist on teise astme kuriteoga, AH süü ei ole suur. AH on nõustunud võtma endale kohustuse hüvitada kriminaalmenetluse kulud summas 134.40 eurot ja teha 100 tundi üldkasulikku tööd. Ka on AH nõustunud konfiskeerimisega. Kohus nõustub, et antud asjas puudub kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi. Kohus leiab, et nii eripreventiivsest kui ka üldpreventiivsest vajadusest lähtuvalt ei ole menetluse jätkamine ja AH karistamine vajalik, kuivõrd tegemist on isikuga, kes on varem nii kriminaal- kui väärteokorras karistamata. Kohus juhindus KrMS § 202 lg 1; lg 2 p 1, 3; lg 4 sätetest. Kohtunik 4