Obsah (11)

§ 3761§ 831§ 22§ 83§ 68§ 74§ 75§ 73§ 376§ 58§ 3762

1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31.oktoober 2012.a. Tallinn Kohtuistungi aeg ja koht 1.oktoober 2012.a. Kriminaalasja number 1-10-3826 Koht

§ 3761

lg 1 järgi, OÜ Saltreks süüdistuses

§ 3761

lg 2 järgi, Vadim Reutov süüdistuses

§ 3761

lg 1 järgi, Sergei Jurkin süüdistuses

§ 3761

lg 1 järgi , AS Oiliken süüdistuses

§ 3761

lg 2 järgi, Eduard Baškin süüdistuses

§ 3761

lg 1 järgi, Igor Galkin süüdistuses

§ 3761

lg 1 järgi, Marat Mirzabalajev süüdistuses

§ 3761

lg 1- § 22 lg 3 järgi, Juri Ovtšarov süüdistuses

§ 3761

lg 1 järgi ja Andrei Tsapakov süüdistuses

§ 3761lg 1 järgi Harju Maakohtu otsus 5.aprillist 2012.a.

Apellatsiooni esitajad süüdistatava Vadim Reutovi kaitsja adv. Rein Kiviloo, Kriminaalasi süüdistatavate Eduard Baškini, Igor Galkini ja Juri Ovtšarovi kaitsja adv. Oleg Nišajevi, süüdistatava Andrei Tsapakovi kaitsja adv. Talvi Vaske, süüdistatava Jevgeni Medvedevi kaitsja adv. Kaspar Lind, Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör Tambet Graubergi ja kannatanu - Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliamet) Prokurör Kristi Rande 2 Süüdistatavad Kaitsjad RESOLUTSIOON Jevgeni Medvedev , Vadim Reutov, Sergei Jurkin, AS Oiliken, Eduard Baškin, Igor Galkin, Juri Ovtšarov, Andrei Tsapakov (ankeetandmed Harju Maakohtu otsuses) Adv.-d adv-d Kaspar Lind, Rein Kiviloo, Oleg Nišajev, Toivo Viilup, Leonid Olovjanišnikov ja Talvi Vaske. Harju Maakohtu otsus 5.aprillist 2012.a. tühistada osaliselt ja nimelt, 1. Jevgeni Medvedevi süüditunnistamises

prg. 376-1 lg 1 järgi. 2.

§ 831

lg 1 alusel Andrei Tsapakovilt tema kinnipidamisel leitud sularaha summas 17 500 krooni konfiskeerimise osas.

1. Vadim Reutovilt, Jevgeni Medvedevilt, Igor Galkinilt, Juri Ovtšarovilt, Andrei Tsapakovilt ja Eduard Baškinilt ekspertiisi tegemisega seotud kulu summas 5003, 12 eurot ja asitõendite hoiutasu summas 13745,66 eurot riigituludesse solidaarselt väljamõistmise osas.
2. OÜ-le Alikaselles kuulunud paakauto VOLVO , reg. nr. xxxxxx , mis on hoiul AS HTG Invest autolaos konfiskeerimise osas

prg. 83 lg 1 alusel. 5. OÜ-le Alikaselles kuuluvast paakautost Volvo (reg. nr xxxxxxxxx) leitud 16 000 liitri diislikütuse, mis Harju Maakohtu 21.01.2010.a. kohtumäärusega kuulus võõrandamisele, võõrandamisest saadud ja konfiskeerimise tagamiseks Maksuja Tolliameti uurimisosakonna erikontole nr xxxxxxxxx SEB Pangas kantud raha, konfiskeerimise osas

prg. 83 lg 1 alusel.

1. Altmetsa tee 10 Maardus mahutist nr 1 välja pumbatud 14 000 liitri erimärgistatud kütuse, mis Harju Maakohtu 21.10.2010.a. kohtumäärusega kuulus võõrandamisele, võõrandamisest saadud ja konfiskeerimise tagamiseks Maksuja Tolliameti uurimisosakonna erikontole nr xxxxxxxxxx SEB Pangas kantud raha, konfiskeerimise osas. Teha selles osas uus o t s u s, millega:
2. Süüdi tunnistada Jevgeni MEDVEDEV

§ 22lg 3 ja 3761 lg 1 järgi jättes mõistetud karistuse muutmata.

3

1. Vabastada aresti alt Andrei Tsapakovilt tema kinnipidamisel leitud sularaha summas 17 500 krooni ( 1118,45 eurot) , mis on Harju Maakohtu 17.10.2006 määrusega konfiskeerimise tagamiseks arestitud ja kantud Maksu- ja Tolliameti kontole nr 10220018670014 SEB Pangas ja tagastada Andrei Tsapakovile 1118,45 eurot.
2. Välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisi tegemisega seotud kulu riigituludesse : Vadim Reutovilt – 833,85 eurot, Jevgeni Medvedevilt – 833,85 eurot, Igor Galkinilt – 855,85 eurot, Juri Ovtšarovilt – 833,85 eurot, Andrei Tsapakovilt – 833,85 eurot ja Eduard Baškinilt - 833,85 eurot ning KrMS prg. 175 lg 1 p.6 alusel välja mõista riigituludesse asitõendite hoiutasu : Vadim Reutovilt – 2290,94 eurot, Jevgeni Medvedevilt – 2290,94 eurot, Igor Galkinilt – 2290,94 eurot, Juri Ovtšarovilt – 2290,94 eurot, Andrei Tsapakovilt – 2290,94 eurot ja Eduard Baškinilt - 2290,94 eurot. 4.

§ 83lg 3 p.1 alusel konfiskeerida OÜ-le Alikaselles kuulunud paakauto VOLVO , reg.

nr. xxxxxxxxx , mis on hoiul AS HTG Invest autolaos. 5.

prg. 83 lg 4,5 alusel konfiskeerida OÜ-le Alikaselles kuuluvast paakautost Volvo (reg. nr xxxxxxxxx) leitud 16 000 liitri diislikütus või kui see on võõrandatud, siis Harju Maakohtu 21.01.2010.a. kohtumääruse alusel võõrandatud kütuse eest saadud ja konfiskeerimise tagamiseks Maksuja Tolliameti uurimisosakonna erikontole nr xxxxxxxxxxxx SEB Pangas kantud raha

1. Altmetsa tee 10 Maardus mahutist nr 1 välja pumbatud 14 000 liitri erimärgistatud kütus või kui see on võõrandatud, siis Harju Maakohtu 21.10.2010.a. kohtumääruse alusel võõrandatud kütuse eest saadud ja konfiskeerimise tagamiseks Maksu- ja Tollimaeti uurimisosakonna erikontole nr xxxxxxxxxxx SEB Pangas kantud raha tagastada OÜ Saltreks seaduslikule esindajale pankrotihaldur Aivar Leismannile.
2. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata, kuid 4 käesoleva otsusega: 7.
3. Vabastada aresti alt 13.aprilli 2006.a Harju Maakohtu määrusega arestitud: - OÜ Saltreks Ühispanga arvelduskontol nr 10220053431014 asuvad rahalised vahendid, - OÜ Saltreks Hansapanga arvelduskontol nr 221020094590 asuvad rahalised vahendid, - Jevgeni Medvedevi Hansapanga arvelduskontol nr xxxxxxxxxx asuvad rahalised vahendid, - Jevgeni Medvedevi Ühispanga arvelduskontol nr xxxxxxxxxx asuvad rahalised vahendid, - OÜ Alikaselles Ühispanga arvelduskontodel nr 10220016277011, nr 10220018540021, 1022033883226 asuvad rahalised vahendid, - Vadim Reutovi Hansapanga arvelduskontol nr xxxxxxxxxxxxx asuvad rahalised vahendid, - Vadim Reutovi Ühispanga arvelduskontol nr. xxxxxxxxxxxx asuvad rahalised vahendid, - Sergei Jurkini Hansapanga arvelduskontodel nr xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxx asuvad rahalised vahendid. - Igor Galkini Ühispanga arvelduskontol nr xxxxxxxxxxxxx asuvad rahalised vahendid, - Igor Galkini Hansapanga arvelduskontol nr xxxxxxxxxx 7.
4. AS NCC&Po terminalile hoiule antud OÜ-le Oiliken kuuluv vedelkütus koguses 565 mm (+5C) või kui see on võõrandatud, siis Harju Maakohtu 21.10.2010.a. kohtumääruse alusel võõrandatud kütuse eest saadud ja konfiskeerimise tagamiseks Maksu- ja Tollimaeti uurimisosakonna erikontole nr xxxxxxxxxx SEB Pangas kantud raha, tagastada OÜ-le Oiliken. 7.
5. Mõista Eesti Vabariigilt AS Oliliken kasuks välja 2142 eurot apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks. 7.
6. Mõista Eesti Vabariigilt Sergei Jurkini kasuks välja 800 eurot apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.
7. Süüdistavate Jevgeni Medvedevi kaitsja adv. 5 Kaspar Linnu (Lind) ja süüdistatava Andrei Tsapakovi kaitsja adv. Talvi Vaske poolt esitatud apellatsioonid – rahuldada osaliselt.
8. Süüdistatavate Vadim Reutovi kaitsja adv. Rein Kiviloo ja süüdistatavate Juri Ovtšarovi, Juri Galkini ja Eduard Baškini kaitsja adv. Oleg Nišajevi ning prokuröri ja kannatanu apellatsioonid - jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav ja kannatanu võivad kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK: Harju Maakohus otsustas 5.aprilli 2012.a. otsusega süüdi tunnistada Vadim REUTOV

§ 3761

lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta ja 7 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda Vadim Reutovi eelvangistuses viibitud aeg 11.04.2006 kuni 13.04.2006, s.o. 3 päeva karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 1 aasta 6 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel Vadim Reutovile mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele kui 2 aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks

§ 75lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse tegemise päev, s.o. 05.04.2012.a. Vadim Reutovi suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld - tühistada. Välja mõista Vadim Reutovilt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha II astme kuriteos süüdimõistmise korral 435 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 2189.20 eurot riigituludesse. Menetluskulud ja sundraha tasuda 1 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, tähtajaks mittetasumisel saadetakse kohtuotsus 10 päeva jooksul kohtutäiturile. Süüdi tunnistada Jevgeni MEDVEDEV

§ 3761lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

6

§ 68

lg 1 alusel Jevgeni Medevedevi eelvnagistuses viibitud aeg 11.04.2006 kuni 13.04.2006,s.o. 3 päeva lugeda karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 1 aasta 5 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel Jevgeni Medvedevile mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele kui 2 aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks

§ 75lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse tegemise päev, s.o. 05.04.2012.a. Jevgeni Medvedevi suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada. Välja mõista Jevgeni Medvedevilt KrMS § 179 lg 1 p2 alusel sundraha II astme kuriteos süüdimõistmise korral 435 eurot riigituludesse. Menetluskulud ja sundraha tasuda 1 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, tähtajaks mittetasumisel saadetakse kohtuotsus 10 päeva jooksul kohtutäiturile. Süüdi tunnistada Igor GALKIN

§ 3761

lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda Igor Galkini eelvangistuses viibitud aeg 11.04.2006 kuni 13.04.2006.a. , s.o. 3 päeva karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 11 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 73

lg 1,3 alusel Igor Galkinile mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele kui ta 3 aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse tegemise päev, s.o. 05.04.2012.a. Igor Galkini suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada. Välja mõista Igor Galkinilt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha II astme kuriteos süüdimõistmise korral 435 eurot riigituludesse ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 39.21 eurot riigituludesse. Menetluskulud ja sundraha tasuda 1 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, tähtajaks mittetasumisel saadetakse kohtuotsus 10 päeva jooksul kohtutäiturile. Süüdi tunnistada Juri OVTŠAROV

§ 3761

lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 74

lg 1 ,3 alusel Juri Ovtšarovile mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele kui ta 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks

§ 75lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse tegemise päev, s.o. 05.04.2012.a. Juri Ovtšarovi suhtes kohaldatud tõkend –elukohast lahkumise keeld – tühistada. Välja mõista Juri Ovtšarovilt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha II astme kuriteos süüdimõistmise korral 435 eurot riigituludesse . Menetluskulud ja sundraha tasuda 1 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, tähtajaks mittetasumisel saadetakse kohtuotsus 10 päeva jooksul kohtutäiturile. Süüdi tunnistada Andrei TSAPAKOV

§ 3761lg 1 järgi ja mõista karistuseks 6 kuud vangistust.

7

§ 68

lg 1 alusel lugeda Andrei Tsapakovi eelvangistuses viibitud aeg 11.04.2006 kuni 13.04.2006, s.o. 3 päeva karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 5 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 73

lg 1,3 alusel Andrei Tsapakovile mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele kui ta 3 aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse tegemise päev, s.o. 05.04.2012.a.

§ 831

lg 1 alusel konfiskeerida Andrei Tsapakovilt tema kinnipidamisel leitud sularaha summas 17 500 krooni ( 1118.45 eurot) , mis on Harju Maakohtu 17.10.2006 määrusega konfiskeerimise tagamiseks arestitud ja kantud Maksu- ja Tolliameti kontole nr 10220018670014 SEB Pangas. Andrei Tsapakovi suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada. Välja mõista Andrei Tsapakovilt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha II astme kuriteos süüdimõistmisekorral 435 eurot riigituludesse ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 2675.28 eurot riigituludesse. Menetluskulud ja sundraha tasuda 1 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, tähtajaks mittetasumisel saadetakse kohtuotsus 10 päeva jooksul kohtutäiturile. Süüdi tunnistada Eduard BAŠKIN

§ 376

1 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda Eduard Baškini eelvangistuses viibitud aeg 11.04.2006 kuni 13.04.2006, s.o. 3 päeva karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 5 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 73

lg 1, 3 alusel Eduard Baškinile mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele kui ta 3 aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse tegemise päev, s.o. 05.04.2012.a. Eduard Baškini suhtes kohaldatud tõekend – elukohast lahkumise keeld – tühistada. Välja mõista Eduard Baškinilt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha II astme kuriteos süüdismõistmise korral 435 eurot riigituludesse. Menetluskulud ja sundraha tasuda 1 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, tähtajaks mittetasumisel saadetakse kohtuotsus 10 päeva jooksul kohtutäiturile. OÜ SALTREKS ( registrikood 10890394) süüdistuses

§ 3761lg 2 järgi õigeks mõista.

Marat MIRZABALAJEV süüdistuses

§ 3761lg 1 järgi õigeks mõista.

Marat Mirzabalajevi suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada. Marat Mirzabalajev oli KrMS § 217 alusel kinni peetud 11.04.2006 ja vabastatud 13.04.2006.a. Marat Mirzabalajevile riigiõigusabi korras määratud kaitsja tasu osutatud õigusabi eest summas 2534.40 eurot jätta KrMS § 181 lg 1 alusel riigi kanda. AS OILIKEN ( registrikood 10073773) süüdistuses

§ 3761lg 2 järgi õigeks mõista .

8 Sergei JURKIN süüdistuses

§ 3761lg 1 järgi õigeks mõista.

Sergei Jurkini suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada . Sergei Jurkin oli KrMS § 217 alusel kinni peetud 11.04.2006 ja vabastatud 13.04.2006.a. Mõista Eesti Vabariigilt Sergei Jurkini kasuks välja 2153.43 (kaks tuhat ükssada viiskümmend kolm) eurot ja 43 senti valitud kaitsjale makstud tasu katteks . Sergei Jurkini 13.04.2006.a. Harju Maakohtu kohtumäärusega arestitud arvelduskontod XXXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXXXX Swedbankis (Hansapangas) vabastada aresti alt kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista solidaarselt Vadim Reutovilt, Jevgeni Medvedevilt, Igor Galkinilt, Juri Ovtšarovilt, Andrei Tsapakovilt ja Eduard Baškinilt : - KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisi tegemisega seotud kulu 5003.12 eurot riigituludesse; - KrMS § 175 lg 1 p 6 alusel asitõendite hoiutasu kokku 18 327.54 eurot, millest KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb süüdimõistetutel solidaarselt tasuda 13745.66 eurot riigituludesse. Menetluskulud ja sundraha tasuda 1 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, tähtajaks mittetasumisel saadetakse kohtuotsus 10 päeva jooksul kohtutäiturile. Asitõendid : 1.

§ 83lg 1 alusel konfiskeerida OÜ-le Alikaselles kuulunud paakauto VOLVO , reg.

nr. XXXXXXXXXXX , mis on hoiul AS HTG Invest autolaos. 2. Altmetsa tee 10 Maardus leitud esemed – Isover klaasvill 6 lehte 100 mm paksune, 25-liitrine väävelhappe kanister, kasutatud hapete ja värvainetega segunenud vill, vahendid, tööriistakast, poolik kott soodat – mis asuvad hoiul AS HTG Invest laos nr 4/1

§ 83lg 1 alusel konfiskeerida ja kui kasutuskõlbmatud hävitada.

3. Altmetsa tee 10 Maardus leitud esemed – elektripump Pedrollo , 2 kasutatud elektripumpa ja elektrimootoriga pump- mis asuvad hoiul AS HTG Invest laos nr 4/1

§ 83lg 1 alusel konfiskeerida.

4. sündmuskoha vaatlusel Altmetsa tee 10 Maardus leitud töökindada, suitsukoni ja prügikottide rull, mis asuvad kriminaalasja juures – hävitada. 5.

§ 83

lg 1 alusel konfiskeerida Altmetsa tee 10 Maardus mahutist nr 1 välja pumbatud 14 000 liitri erimärgistatud kütuse, mis Harju Maakohtu 21.10.2010.a. kohtumäärusega kuulus võõrandamisele, võõrandamisest saadud ja konfiskeerimise tagamiseks Maksu- ja Tollimaeti uurimisosakonna erikontole nr XXXXXXXXXXXX SEB Pangas kantud raha. 6.

§ 83lg 1 alusel konfiskeerida OÜ-le Alikaselles kuuluvast paakautost Volvo (reg.

nr 269ATB) leitud 16 000 liitri diislikütuse, mis Harju Maakohtu 21.01.2010.a. kohtumäärusega kuulus võõrandamisele, võõrandamisest saadud ja konfiskeerimise tagamiseks Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna erikontole nr XXXXXXXXXXXX SEB Pangas kantud raha. 7. Andrei Tsapakovi sõiduki Mercedes Benz (reg nr.XXXXXXXXXXXX) läbiotsimisel leitud esemed: 4 25-liitrist väävelhappe kanistrit, 1 ortofosforhappe kanister, 1 9 rull Isover klaasvilla, käsipump koos voolikuga – mis asuvad hoiul AS HTG Invest laos nr 4/1

§ 83lg 1 alusel konfiskeerida ja kui kasutuskõlbmatud hävitada.

1. AS Keemiakaubanduse sularahaarved nr 3/354 ja nr 3/355 , mis asuvad kriminaalasja juures – hävitada.
2. Marat Mirzabalajevi sõiduki Mercedes Benz (reg. nr XXXXX) läbiotsimisel leitud torustiku kiirliides ja võtmed , mis asuvad kriminaalasja juures – tagastada Marat Mirzabalajevile ; saepurulaastud – hävitada ja märkmiku lehed, mis asuvad kriminaalasja materjalides – jätta kriminaalasja materjalide juurde.
3. Vana-Narva mnt 20 ja 22 territooriumile sisse- ja väljasõidu registreerimisžurnaalid, mis on kriminaalasja materjalide juures – hävitada .
4. NCC&PO terminali läbiotsimisel leitud AS Oilikeni puudutavad saatelehed 5 kiirköitjas , mis on kriminaalasja juures - tagastada NCC&PO terminalile .
5. OÜ Saltreks dokumentatsioon kütuse kohta kiirköitjates, mis on kriminaalasja juures – tagastada OÜ Saltreks seaduslikule esindajale pankrotihaldur Aivar Leismannile.
6. AS Hansapnk vastuskirjade 4 disketti ja SEB Pank vastuskirjade 3 disketti, mis asuvad kriminaalasja juures – jätta kriminaalasja materjalide juurde.
7. CD-R plaat“Fujifilm“ jälitusprotokolli nr 11.1-3/04/14-1 salvestusega , mis asub kriminaalasja materjalide jurues (VII köide) – jätta kriminaalasja materjalide juurde. Põhja Maksu- ja Tollikeskuse esitatud tsiviilhagi Eesti Vabariigile tekitatud summas 3 210 240 krooni ja tähtpäevaks tasumata maksusummalt arvestatud intressi hüvitamiseks jätta rahuldamata. Koos eelloetletud süüdistatavatega, kelle suhtes oli tehtud vaidlustatud kohtuotsus, oli kohtu alla antud ka OÜ ALIKASELLES, kelle suhtes Harju Maakohus lõpetas 13.veebruari 2012.a. kohtumäärusega menetluse seoses juriidilise isiku lõppemisega KRMS § 199 lg 1 p 4 alusel. Apellatsioonimenetlus toimus käesolevas kriminaalasjas ainult nende isikute suhtes, kelle suhtes oli maakohtu otsus vaidlustatud. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud Marat MIRZABALAJEVi õigeksmõistmise osas, keda süüdistati

prg. 376-1 lg 1 ja 22 lg 3 järgi ja OÜ SALTREKS õigeksmõistmise osas, kelle suhtes prokurör loobus süüdistusest ja keda süüdistati

prg. 376-1 lg 2 järgi. Vadim Reutov OÜ Alikaselles, Jevgeni Medvedev, OÜ Saltreks, Sergei Jurkin, AS Oiliken, Eduard Baskin, Igor Galkin, Marat Mirzabalajev, Juri Ovtšarov, Andrei Tsapakov olid

prg. 376-1 järgi antud kohtu alla järgmises süüdistuses: Jevgeni Medvedev, Vadim Reutov ja Igor Galkin ühiselt ja kooskõlastatult eemaldasid Altmetsa tee 10, Maardu, ajavahemikul 01.01.06.a. kuni 11.04.06.a. erimärgistatud diislikütusest erimärgistamiseks kasutatud lisaained. Kuriteoplaani teostamiseks leppis J. Medvedev V. Reutov´iga ja I. Galkin´iga kokku OÜ Saltreks nimelt erimärgistatud diiselkütuse ostmise AS-lt Oliliken, et see pärast erimärgistusest puhastamist OÜ Alikaselles kaudu AS-le Oiliken tagasi müüa. J. Medvedev realiseeris erimärgistatud 10 kütuse tollijärelvalve alt minema toimetamisega ja kütuse kasutamise kohta MaksuTolliametile teadvalt ebaõigete andmete edastamisega realiseerinud enda osa kuriteoplaanis. Jevgeni Medvdev ostis OÜ-le Saltreks AS-lt Oiliken Vedelkütuse erimärgistamise seaduse (edaspidi VedKEriMS; RT I 1997, 86 1464; 2004, 53, 365) § 1 tähenduses erimärgistatud diislikütust, mida tohib kasutada ainult sama seaduse § 11 lg-s 2 sätestatud eesmärkidel. Järgides Jevgeni Medvedevi poolt antud korraldusi, allkirjastas O K, ajavahemikul 01.01.06.a.-11.04.06.a. kütuse tollijärelevalve alla jätmise teated, mille alusel andis toll loa toimetada 836 000 liitrit erimärgistatud diislikütust Vana-Narva mnt. 9a, Maardu territooriumile. Tegelikult toimetas autojuht Eduard Baškin erimärgistatud diislikütuse V. Reutovi ja viimase äraolekul Igor Galkini korraldusel erimärgistuse eemaldamiseks Harjumaal, Maardu linnas, Altmetsa tee 10 asuval territooriumil asuvasse mahutisse nr 1, olles teadlik, et erimärgistatud diislikütusest eemaldatakse erimärgistus. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse poolt oli ajavahemikul 01.01.06.a. kuni 11.04.06.a. OÜ-le Saltreks OÜ Oiliken poolt väljastatud eriotstarbeline diislikütus Alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse (edaspidi ATKAS; RT I 2003, 48, 357; 2005, 68, 527) § 791 lg 1 alusel järelevalve all eesmärgipäraseks kasutamiseks mehhanismides. OÜ-l Saltreks puudus ATKAS § 791 lg 2 sätestatud kirjalik luba tollijärelvalve all oleva kaubaga tehingute ja toimingute tegemiseks, mis ei ole kooskõlas erimärgistatud diislikütuse käitlemise korra ja eesmärgiga. Seega puudus OÜ Saltreks juhatuse liikmel J. Medvedev´il, samuti OÜ-l Allikaselles, Vadim Reutov´il, Igor Galkin´il, Juri Ovtšarov´il, Andrei Tsapakov´il ja Marat Mirzabalajev´il õigus eriotstarbelisest diislikütusest erimärgistus eemaldada ja selle tulemusena saadud diislikütuse võõrandamiseks, hoidmiseks ja ladustamiseks väljaspool riiklikule järelevalvele allutatud käitlemissüsteemi. J. Medevdev ostis 2006.a. jaanuarist kuni aprillini OÜ Saltreks juhatuse liikmena AS-st Oiliken erimärgistatud diislikütust 836 000 liitrit, mida OÜ Saltreks näitas raamatupidamise arvestuses, et kasutab majandustegevuses eesmärgipäraselt omatarbeks. J. Medvedev, V. Reutov ja I. Galkin poolt eelneva kokkuleppe kohaselt oli Vadim Reutovi ülesandeks ajavahemikul 01.01.2006.a.-11.04.2006.a. organiseerida ja kontrollida erimärgistatud diislikütusest erimärgistamiseks kasutatud lisaainete eemaldamise protsess Harjumaal, Maardu linnas Altmetsa tee 10 asuval territooriumil. Samuti andis V. Reutov OÜ Alikaselles juhatuse liikmena OÜ-le Saltreks rahalisi vahendeid erimärgistatud diislikütuse ostmiseks AS-lt Oiliken ja paakauto Volvo reg nr XXXXXXXX koos OÜ Alikaselles autojuhi Eduard Baškin´iga erimärgistatud diislikütuse transpordiks. Erimärgistatud diiselkütusest erimärgistamiseks kasutatud lisaainete eemaldamise protsessi läbiviijaks hakkas Vadim Reutovi ettepanekul Juri Ovtšarov. J. Ovtšarov palkas endale abiliseks Andrei Tsapakovi. Lisaks oli A. Tsapakovi ja J. Ovtšarovi kohustuseks erimärgistuse eemaldamise protsessiks vajalike hapete ja klaasvilla soetamine. Vadim Reutov palkas Juri Ovtšarovile ja Andrei Tsapakovile abiliseks Marat Mirzabalajevi, kes hankis ja parandas Harjumaal, Altmetsa tee 10 asuvas hoones olevaid seadmeid ja vahendeid. Altmetsa tee 10, Maardu välisterritooriumil asusid kaks kütuse mahutit (mahuti nr 1 ja mahuti nr 2). Mahutit nr 2 rentis OÜ-lt Agro Tes Vadim Reutov OÜ Alikaselles nimel ja 11 mahutit nr 1 rentis alates 01.04.2005.a. OÜ-lt Agro Tes Jevgeni Medvedev OÜ Saltreks nimel. V. Reutov rentis alates 10.10.2005.a. OÜ-lt Agro Tes samal territooriumil asuva hoone I korruse ruume, kuhu paigutati erimärgistamise protsessi läbiviimiseks vajalikud torud, voolikud, filtrid, mahuti nr 5 ja elektripumbad. Lisaainete eemaldamiseks ostis Andrei Tsapakov Juri Ovtšarovi korraldusel ajavahemikul 01.01.06.a. - 11.04.06.a. viiel korral Vana-Narva mnt 22, Maardu asuvast AS-st Keemiakaubandus vajalikku ortofosfor- ja väävelhapet, mille Juri Ovtšarov või Andrei Tsapakov lisasid Altmetsa tee 10, Maardu hoones asuvasse mahutisse nr

1. Mahutist nr 1 olev erimärgistatud diislikütus liikus elektrilise pumba abil läbi voolikute mahutisse nr.5, mis asus Altmetsa tee 10 hoone ruumis nr.
2. Lisaainete eemaldamiseks lülitasid Juri Ovtšarov ja Andrei Tsapakov ajavahemikul 01.01.06.a.-11.04.06.a. sisse ja välja mahutite sees ja mahutite vahel olevad elektrilised pumbad. Seejärel, Juri Ovtšarov ja Andrei Tsapakov, pärast erimärgistatud diislikütusest erimärgistuse värvainete eemaldamist, pumpasid jääk- ja värvainete väljafiltreerimiseks vedelkütuse läbi Isover klaasvillaga täidetud filtri mahutisse nr 2, mis asus Altmetsa tee 10, Maardu välisterritooriumil. Isover klaasvillaga seotud jääk- ja värvained pakkisid Andrei Tsapakov ja Juri Ovtšarov prügikottidesse ja ladustasid Altmetsa tee 10, Maardu hoonesse. Eeltoodud tegevuse tulemusena kaotas erimärgistatud kütus keemiliste ja füüsiliste protsesside tagajärjel eriotstarbelisele kütusele Rahandusministri 19.09.03.a. määrusega nr 91 § 2 lg 1 ette nähtud omadused, sh värvuse. Vedelkütuse töötlemisega, mis on ATKAS § 21 lg 3 p 1 tähenduses kütuse tootmine, rikkusid Jevgeni Medevedev, OÜ Saltreks, Vadim Reutov, OÜ Alikaselles, Igor Galkin, Andrei Tsapakov, Marat Mirzabalajev ja Juri Ovtšarov ATKAS § 21 lg 4, mille järgi võib aktsiisikaupa toota ainult aktsiisilaos. J. Medevedev, OÜ Saltreks, V. Reutov, OÜ Alikaselles, I. Galkin, A. Tsapakov, M. Mirzabalajev ja J. Ovtšarov käitlesid ajavahemikul 01.01.06.a. kuni 11.04.06.a. erimärgistuse eemaldamise tulemusena saadud vedelkütust Vedelkütuse seaduse (edaspidi VedKS RT I 2003, 21, 127; 2005, 64, 482) § 2 lg 1 p 3 ja 6 tähenduses, mis seisnes vedelkütuse hoidmises enda valduses ja ladustamises Altmetsa tee 10, Maardus asuvates mahutites. Erimärgistatud vedelkütusest lisaainete eemaldamise tulemusena saadud vedelkütust on J. Medevedev, OÜ Saltreks, V. Reutov, OÜ Alikaselles, I. Galkin, A. Tsapakov, M. Mirzabalajev ja J. Ovtšarov poolt käideldud koguses 836 000 liitrit maksumusega 6 251 644,48 krooni, mis ületab mitmekordselt karistusseadustiku rakendamise seaduse § 8 p-s 2 sätestatud suure kahju määra. Pärast erimärgistatud diiselkütusest erimärgistuse värvainete eemaldamist müüs OÜ Saltreks juhatuse liige Jevgeni Medvedev kokkuleppel OÜ Alikaselles juhatuse liikme Vadim Reutov´iga ja tema äraolekul Igor Galkiniga erimärgistatud diislikütusest erimärgistuse eemaldamise tulemusel saadud vedelkütuse diislikütusena OÜ-le Alikaselles. J. Medvedev on OÜ Saltreks juhatuse liikmena perioodil 01.01.06.a.11.04.06.a. allkirjastanud diislikütuse müügiarved ja saatelehed OÜ-le Alikaselles. OÜ Saltreks andis OÜ-le Alikaselles üle vedelkütuse omandi, mis asus Altmetsa tee 10, Maardus asuvates mahutites ja tegelikkuses kütuse vedu ei toimunud. Eeltooduga OÜ Saltreks juhatuse liige Jevgeni Medvedev võõrandas, VedKS § 2 lg 1 p 3 tähenduses müüs erimärgistuse eemaldamise tulemusena saadud vedelkütust OÜ-le Alikaselles. Selleks, et OÜ Saltreks saaks erimärgistatud diislikütusest erimärgistuse eemaldamise tulemusel saadud diislikütuse realiseerida OÜ-le Alikaselles, kasutas Jevgeni Medvedev 12 OÜ Saltreks raamatupidamises käibemaksuarvestuses OÜ Sherwyn (registrikood 11161918) nimel koostatud fiktiivseid arveid, mille alusel soetati näiliselt OÜ-lt Sherwyn vedelkütust. Jevgeni Medvedev näitas OÜ Saltreks raamatupidamises OÜ-lt Sherwyn kütuse üleandmist OÜ-le Saltreks OÜ Sherwyn nimel väljastatud saatelehtede alusel, millel on kütuse üleandmise-vastuvõtmise kohaks märgitud Vana-Narva mnt 9a ladu ja kütuse kvaliteedisertifikaatideks olid märgitud sertifikaadid, mille alusel tegelikkuses kütusekäitlejad ei ole OÜ-le Sherwyn kütust väljastanud. AS-st Oiliken ostetud 836 000 liitrist erimärgistatud diislikütusest, mille aktsiisimäär ATKAS § 66 lg.6 (ATKEAS § 66 lg-e 7) kohaselt oli 690,00 krooni 1000 liitri kohta, toodeti erimärgistuse eemaldamisega diislikütust, mille aktsiisimäär on aga ATKAS § 66 lg 5 (ATKEAS, § 66 lg 6) kohaselt 3840,00 krooni 1000 liitri diislikütuse kohta. Erimärgistatud diislikütuse võõrandas Jevgeni Medevedev OÜ Saltreks nimelt OÜ-le Alikaselles, jättes perioodil 01.01.2006.a.-11.04.2006.a. ebaseaduslikult toodetud ning võõrandatud aktsiisikaubalt –diislikütuselt arvestamata, deklareerimata ja riigieelarvesse tasumata aktsiisi summas 3 210 240 krooni, rikkudes oma tegevusega ATKAS § 24 lg.2 (ATKEAS § 24 lg.2), mille alusel maksukohustuse tekkimisel on aktsiisimaksja kohustatud arvutama tasumisele kuuluva aktsiisisumma ja maksma selle käesoleva seaduse §-s 25 sätestatud tähtpäevaks. Kokkuleppel Jevgeni Medvedev´iga müüs Vadim Reutov ajavahemikul 01.01.06.a.11.04.06.a. OÜ nimetatud vedelkütuse Alikaselles nimel AS-le Oiliken. Vadim Reutov allkirjastas OÜ Alikaselles juhatuse liikmena osaühingu huvides diislikütuse müügi arvesaatelehed AS-le Oiliken, kus viitas samadele kütuse vastavussertifikaatidele, mis olid märgitud OÜ Saltreks kütuse saatelehtedel OÜ-le Alikaselles. Vastavalt Vadim Reutovi ja tema äraolekul Igor Galkini käest saadud korraldustele väljastasid Juri Ovtšarov ja Andrei Tsapakov Altmetsa tee 10 mahutis nr 2 olnud vedelkütuse Eduard Baškinile, kes transportis OÜ-le Alikaselles kuuluva paakautoga Volvo registreerimismärgiga XXXXXX saadud vedelkütuse diislikütuse nime all OÜ Alikaselles juhatuse liikme Vadim Reutovi poolt allkirjastatud arve-saatelehtede alusel AS-i Oiliken kütusemahutitesse NCC & PO terminali, aadressile Lao 14, Maardu. Põhja maksu-ja tollikeskus esitas 04.03.2011.a. maakohtule hagi (kohtueelses menetluses ei esitatud), milles taotleb välja mõista solidaarselt Jevgeni Medvedevilt, Vadim Reutovilt, Sergei Jurkinilt, Eduard Baškinilt, Igor Galkinilt, Juri Ovtšarovilt, Andrei Tsapakovilt, OÜ-lt Alikaselles ja AS-lt Oiliken Eesti Vabariigile tekitatud kahju 3 210 240 krooni ja tähtpäevaks tasumata maksusummalt arvestatud intress.. Varaline kasu saabuks Eesti Vabariigi poolt kehtestatud aktsiisimäärade erinevusest diislikütuse ja erimärgistatud diislikütuse vahel. Alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse (ATKAS) § 66 lg 5 kohaselt on aktsiisimäär 3 840.00 krooni 1000 liitri diislikütuse kohta ning lg 6 kohaselt on eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäär 690.00 krooni 1000 liitri kohta. 20.02.2012.a. täpsustas hageja põhinõuet ja taotles põhinõude summas 2509627 krooni ulatuses rahuldamist. Samuti selgitas kohtule esitatud hagi täienduses, et asjas aegumise kohaldamisel tuleb arvestada OÜ Saltreks pankrotimenetlusega. Hageja sai Jevgeni Medevedevi, Vadim Reutovi, Igor Galkini, Eduard Baškini, Andrei Tsapakovi, Marat Mirzabalajevi ja Juri Ovtšarov poolt tekitatud kahjust siduvalt teada 09.06.2011.a., 13 kui jõustus Tallinna Ringkonnakohtu määrus tsiviilasjas nr 2-07-46791 OÜ Saltreks pankrotiasjas. Maakohtu otsuse tsiviilhagi rahuldamata apellatsiooni esitamisega maakohtu otsusele. jätmise kohta vaidlustas kannatanu MAAKOHTU OTSUSE PÕHJENDUSED:
3. Kohus analüüsides kogutud tõendeid pidas tuvastatuks, et Altmetsa tee 10 toimus erimärgistatud kütusest erimärgistuse ,so lisaainete eemaldamine ja teo objektiks oli vedelkütus suures koguses. Erinevalt süüdistusest luges maakohus tõendatuks, et erimärgistatud vedelkütusest lisaainete ebaseadusliku eemaldamise objektiks oli vedelkütus koguses 475000 liitrit ja selle tulemusel saadud vedelkütuse käitlemise objektiks 559000 liitrit. Kohtu hinnangul ei ole kogu maksuotsuses nr 12-5/786 osundatud OÜ Saltreks poolt AS-lt Oiliken soetatud erimärgistusega kütuse õigusevastane käitlemine

§ 3761lg 1 mõistes tõendamist leidnud.

Kohtu hinnangul kajastab Vadim Reutovi poolt koostatud kütuse käitlemise arvestus eluliselt usutavalt tegelikkuses erimärgistatud kütusest sinise värvaine eemaldamise tulemusena saadud käibeks kõlbuliku kütuse koguse osas: seda nii käitlemiseks saadud erimärgistatud kütuse koguses 25 paakautot ( 25 x 19000 liitrit = 475000 liitrit) kui ka töötlemise teel saadud puhas kütuse (28 x 19000 + 13000+ 14000 = 559000 liitrit) osas. Märkmikulehe III kd, t/l 117 ülaosas märgitud „Ženja võlg seisuga 23.02“, on kooskõlas jälitusprotokolli nr 11.1-3/04/14-1 (t/l 1-245) Vadim Reutovi kasutuses olnud abonentnumbri 51 55 996 kaudu edastatava teabe salajase pealtkuulamise ja salvestamise teel kogutud teabega.

1. Kohtu arvates on tõendamist leidnud, et erimärgistuse eemaldamist, selle tulemusel saadud vedelkütuse hoidmist ja ladustamist organiseeris Vadim Reutov, viimase äraolekul täitis Reutovi tegevusi Igor Galkin. Jevgeni Medvedev toimetas erimärgistatud kütuse tolli järelevalve alt minema ja kütuse kasutamise kohta esitas Maksu- ja Tolliametile teadvalt ebaõigeid andmeid.
2. Kohtu arvates on tõendamist leidnud, et Juri Ovtšarov tegeles erimärgistatud diislikütusest lisaainete eemaldamisega ning erimärgistusest puhastatud vedelkütuse üle arvepidamise tagamisega ning Andrei Tsapakov Ovtšarovi abilisena eemaldas erimärgistatud kütusest lisaaineid, soetas erimärgistuse eemaldamiseks vajalikke happeid, klaasvilla, väljastas Reutovi või Galkini korraldusel vedelkütust autojuht Baškinile.
3. Kohtu arvates on tõendamist leidnud, et Eduard Baškin vedas, s.o hoidis erimärgistatud diislikütust, mis kuulus OÜ-le Saltreks Altmetsa tee 10 mahutisse, vedas puhastatud kütust Altmetsa tee 10 mahutist minema.
4. Kohtu arvates ei ole Marat Mirzabalajevi osas piisavalt täidetud tema osalus

§ 376-1 lg 1 toimepanemise kaasaaitajana.

Kohtu arvates märkmiku lehel olevad arvud ja ka kõne kogusumma 14 019 liitrit kohta ei saanud küll olla sellise suurusega teopanus, et see oleks tugevdanud või soodustanud täideviijate poolt õigusvastase teo toimepanekut, kuna teo toimepanemine käis juba pikka aega. 14

1. Sergei Jurkini ja OÜ Oiliken õigeksmõistmist põhjendas maakohus järgnevalt. Kohus kohtuliku uurimise käigus ei ole kogunud tõendeid selle kohta , et Jurkinil ja Oilikenil oleks olnud konkreetset puutumust erimärgistusega kütusest erimärgistuse eemaldamisega. Kohtu arvates jäi ka süüdistuse poolt selgitamata ja tõendamata Oilikeni poolt ostetud kütuse vastavus kvaliteedi nõuetele. Asitõendi vaatlusprotokollist (VI kd t.l. 233-234 ) nähtub, et 11.04.2006 vaadeldavateks objektideks oli Maardus Lao t. 14 asuvas NCC&PO territooriumil paakauto VOLVO FH12 , reg. nr xxxxxxxx ja raudteevagun- tsistern nr
2. Nagu nähtub vaatlusprotokollist , et vaatluse alustamise hetkel toimus paakautost kütuse pumpamine raudteetsisterni nr
3. Võeti proovid nii sellest kütusest mis oli veel pumpamise hetkel jäänud paakautosse kui vagunitsisternist nr 6 kuhu oli juba teatud osa kütust paakautost pumbatud. Intertek EurolabOÜ proovivõtu akti nr T 06/0411/10/3 (VI kd t.l. 294) kohaselt oli raudteetsisternist nr 6 võetud proovile pandud plomm nr 0626652; proovivõtu aktide nr T 06/0411/10 (VI kd t.l. 452), nr T 06/0411/10/ 1 (VI kd t.l. 453) ja nr T 06/0411/10/2 (VI kd t.l. 454) kohaselt oli paakautost VOLVO , reg. nr 269ATB võetud proovidele pandud plommid nr 0626693, 0626696 ja 0626699 . Vastavalt ekspertiisi aktile (VIII kd t.l. 108-125) võeti kütuse proovid paakautost Volvo ja NCC&PO vaguntsisternist nr 6 võetud plommitud proovidest 20.04.2006 ( kuigi nähtub katseprotokollidest , et nimetatud protokoll on koostatud 18.mai 2005 , peab kohus aasta 2005 märkimist inimlikuks eksituseks, mida iseenesest ei tohiks ka juhtuda, aga siiski kohus mõistab, et see ei saanud olla 2005.aastal ja tegelikkuses pidi olema 2006.aastal) . Ekspert Muoni on jõudnud järeldusele, et paakautos VOLVO , reg. nr xxxxxx ja NCC&PO vaguntsisternis nr 6 oleva kütuse näitajad ei ole identsed, s.t. et NCC&PO AS vaguntsisternist nr 6 ei sisalda erimärgistatud kütus väävelhapet, kuid VOLVO , reg. nr xxxxxx võetud kütus sisaldab väävelhapet. Nagu nähtub ülaltoodust on tegemist tõsise vastuoluga ning süüdistuse poolt ei esitatud kohtule ainsatki tõendit selle vastuolu kõrvaldamiseks. Kohus ei saa kohtulahendit rajada niivõrd vastuolulisele tõendile ning eluliselt ei saa olla usutav, et ühes konkreetses mahutis, s.o. paakautos on samaaegselt erimärgistusest puhastatud ja puhas kütus. Et Jurkinit ja Oilikeni süüdi mõista erimärgistatud diislikütusest erimärgistuse eemaldamisele kaasaaitamises ja erimärgistuse eemaldamisel saadud kütuse hoidmises peab olema tõendatud vähemalt kaudne tahtlus, s.o. et Saltreksile müüdi erimärgistatud kütust ainsa eesmärgiga, et samast kogusest kütusest eemaldatakse erimärgistus ning seejärel sama kogus erimärgistusest puhastatud kütust tagasi osta ja seda teadlikult ning tahtlikult hoida AS Oilikenile kuuluvates mahutites. Kohtu arvates ei ole kogutud tõendeid selle kohta, et Jurkin AS Oilikeni juhatuse liikmena müüs Saltreksile teatud koguse erimärgistatud kütust ainult selle eesmärgiga, et hiljem just seesama kogus nö puhta kütusena tagasi osta. Need on oletused, mida ei ole õnnestunud katta konkreetsete tõenditega. Kui analüüsida 15.02.2006 kõnet Reutovile , kus Jurkin ütleb, et ärgu Reutov homme, järelikult 16.veebruaril, autot saatku, kuna hakatakse tegema inventuuri, tekib küsimus kas sellisest kõnest võib teha ühese järelduse, et Jurkin teadvalt 15 müüs Saltreksile erimärgistatud kütust ainsa eesmärgiga , et sellelt erimärgistus eemaldada. Tehtud kõnest võib teha mingeid oletusi kütusega seonduvalt. Selline kõne jätab küll selle lugejatele sellise mulje, et see võiks olla üksnes oletuslikul pinnal üksik kaudne tõend, kuid see iseenesest ei anna aga alust isiku süü tõendatuks lugeda. Kohtu arvates küll sellisest kõnest ei piisa, et isik

§ 376-1 lg 1 süüdi mõista.

Tegemist on üheainsa kaudse, oletusliku faktiga. Kahtlemata iga firma ja loomulikult ka firma juht, juhul kui see firma tegeleb kütuse ostu-müügiga, siis ta ladustab seda kütust, hoiustab. Tegelikkuses ei olegi ju teisiti mõeldav, sest kui firma ostab kütust, siis see paratamatult peab olema teatud periood ladustatud selleks, et leida sellele kütusele ostjaid ning iseenesest mõistetavalt võimalikult parima hinnaga. Kui kütust ostetakse, siis samamoodi püütakse ju osta võimalikult parima hinnaga, kütus ladustada, hoiustada, et hiljem siis leida ostjad, kellel tulusamalt kui kütus ostetud , see edasi müüa. Kõige eeltoodu põhjal asus kohus seisukohale , et Jurkinile esitatud süüdistus

§ 3761

lg 1 järgi ja Oilikenile esitatud süüdistus

§ 3761

lg 2 järgi ei ole tõendamist leidnud ja nad tuleb neile esitatud süüdistuses õigeks mõista. Kogumis on kohtu arvates küll kogutud tõendeid, et AS Oiliken ning tema juhatuse liige Jurkin äritsesid nõuetele mittevastava kütusega, kuna on vastuvaidlematult antud asjas kindlaks tehtud, et Alikasellesilt teatud osas ostetud kütus ei vastanud kvaliteedinõuetele, sest erimärgistuse eemaldamise tulemusel saadud kütus ei saa ju olla täielikult kvaliteetne kütus. Maksu- ja Tolliameti uurija on aga 29.09.2008 oma määrusega lõpetanud menetluse

§ 376-2 lg 1 , lg 2 järgi (IX kd t.l.

299-300) , kuna uurija arvates on selgunud , et AS Oiliken enne OÜ Alikasellesilt diislikütuse ostmist tellis valikuliselt OÜ Analiit kütuseproovide võtmised ja kvaliteedikontrollid . OÜ Analiidi vastustest nähtub, et vedelkütus mida AS Oiliken OÜ Alikasellesilt ostis 11.06.2003 määrusega nr 97 „Nõuded vedelkütusele „ kvaliteedi nõuetele. Kuna

§ 376

-2 lg 1, lg 2 koosseisuliseks tunnuseks on kvaliteedinõuetele mittevastava vedelkütuse ladustamine ja hoidmine , selgunud on et kütus vastas kvaliteedinõuetele, s.o puudus objektiivne tunnus kuulus kriminaalmenetlus lõpetamisele.

1. Tsiviilhagi osas leidis maakohus, et hagi on esitaud tähtaegselt ja aegumise kohaldamiseks puuduvad eeldused. Hageja sai Jevgeni Medvedivi, Vadim Reutovi, Sergei Jurkini, Igor Galkini, Juri Ovtšarovi, Andrei Tsapakovi, Eduarid Baškini tekitatud kahjust teada 09.06.2011.a., kui jõustus Tallinna Ringkonnakohtu määrus tsiviilasjas nr. 2-07-46791 OÜ SALTREKS panrotiasjas. Sellega selgus hagejale, kui palju temal jääb OÜ-lt Saltreks saamata aktsiisimaksu. Kohtulikul uurimisel on leidnud tõendamist 475 000 liitri erimärgistatud kütuse käitlemine süüdistatavate Jevgeni Medvedevi, Vadim Reutovi, Igor Galkini, Juri Ovtšarovi, Andrei Tsapakovi ja Eduard Baškini poolt. Hagejal on tekkinud kahju 475 000 liitrit x 3 840 krooni 1000 liitri diislikütuse kohta = 1 824 000 krooni Riigikohus on selgitanud lahendi nr 3-1-1-60-07 punktis 46 : “Samas võib 16 juhatuse liikme deklareerimiskohustuse rikkumise tõttu maksukohustuse tekkimise ja maksunõude ilmsikstuleku vahele jääval ajal juhtuda, et äriühingu maksevõime väheneb, äriühing likvideeritakse või maksuvõlg aegub. Sellisel juhul on riik maksunõude avastamisel halvemas olukorras, kui ta oleks olnud siis, kui juhatuse liige oleks äriühingu maksukohustuse õigel ajal ja õiges suuruses deklareerinud. Maksunõue, mis riigil õnnestunuks maksukohustuse tekkimise ajal sisse nõuda, on vahepeal muutunud täielikult või osaliselt väärtusetuks. Kirjeldatud olukorras saab rääkida põhjuslikust seosest juhatuse liikme poolt deklareerimiskohustuse rikkumise ja riigil kahju tekkimise vahel.“ Ajutise pankrotihalduri 23.11.2007.a. aruande (I kd t/l 275-276) kohaselt oli OÜ-l Saltreks seisuga 02.11.2007.a. rahalisi vahendeid summas 524480,32 krooni. Muid varasid pankrotihaldur võlgnikul ei tuvastanud. 20.02.2012.a. kohtule esitatud menetlusdokumendis selgitab hageja, et 23.11.2007.a. OÜ Saltreks ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt oli OÜ-l Saltreks rahalisi vahendeid 525067,69 krooni, koos saadud intressidega summas 11792,72 krooni kokku 536860,41 krooni. Sellest 208920 krooni kuulus hüvitamisele ajutise pankrotihalduri tasuna ja summa 327776,44 tasuti hagejale maksunõude katteks. Kohtu hinnangul ei ole tõendamist leidnud, et OÜ-le Saltreks kuuluksid muud varad, kui ajutise pankrotihalduri poolt tuvastatud varad. OÜ Saltreksi maksukohustuse täitmise võimekus süüdistuse perioodil on tuvastatud pankrotimenetlusega. Puudub alus OÜ Saltreks juhatuse liikmelt Jevgeni Medvedjevilt VÕS § 1043 alusel kahju hüvitise nõude esitamiseks, kuivõrd ei ole täidetud riigikohtu lahendis nr 3-1-160-07 punktis 46 sätestatud eeldused selles, et juhatuse liikme deklareerimiskohustuse rikkumise tõttu maksukohustuse tekkimise ja maksunõude ilmsikstuleku vahele jääval ajal äriühingu maksevõime väheneb, äriühing likvideeritakse või maksuvõlg aegub. OÜ Saltreks ei olnud kohtu poolt tuvastatud asjaoludel võimeline maksukohustust kandma ka maksukohustuse tekkimise perioodil. J. Medvedevilt kahju hüvitise nõude aluste puudumise korral on välistatud ka Vadim Reutovi, Igor Galkini, Juri Ovtšarovi, Andrei Tsapakovi ja Eduard Baškini vastutus VÕS § 1054 lg 4 alusel,
2. Karistuse mõistmisel arevstas maakohus järgmiseid asjaolusid. Vadim Reutov, Jevgeni Medvedev, Igor Galkin, Juri Ovtšarov, Andrei Tsapakov ja Eduard Baškin on toime pannud majandusalase II astme süüteo. Antud juhul on kohus asunud seisukohale, et kuna tegemist on 2006.aastal toimepandud kuriteoga, menetluse toimumine 5 aasta ja 10 kuu jooksul ilma, et oleks jõutud kriminaalasja kohtuliku uurimiseni, on ilmselgelt olnud mõistliku menetlusaja ja selle ületamise piiri peal, mistõttu tuleb kohtu arvates mõistetavaid karistusi mõistliku menetlusaja ületamise lähedase olukorra tõttu kergendada. Antud juhul leidis kohus, et karistuse kandmisest tingimisi vabastamist nii

§ 73

kui § 74 alusel tuleb süüdimõistetute puhul rakendada mõistliku menetlusaja ületamisest tingitud karistuse kergendamise meetmena. Vadim Reutovile karistuse mõistmisel arvestas kohus eelkõige isiku süüd, karistust kergendavad asjaolud puuduvad, raskendavate asjaoludena arvestas kohus

§ 58alusel kuriteo toimepanekut omakasu ajendil grupi poolt.

Kohus asus seisukohale, et antud juhul oli Vadim Reutov kuriteo kavandajaks ja organisaatoriks ning teiste isikute 17 kuriteo toimepanemisele kaasajaks. Jevgeni Medvedevile karistuse mõistmisel arvestas kohus eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Jevgeni Medvedevi karistust kergendavad asjaolud puuduvad, raskendavate asjaoludena arvestas kohus

§ 58

alusel kuriteo toimepanekut omakasu ajendil grupi poolt .Kohus asus seisukohale, et antud juhul oli Jevgeni Medvedevil kuriteo toimepanekus kandev osa, sest just tema firma kaudu sai võimalikuks erimärgistatud diislikütuse ost, kuid samas ei olnud kohtu arvates J.Medvedev kuriteo kavandajaks ja organisaatoriks, mistõttu võib kohtu arvates Jevgeni Medvedevit karistada antud kuriteo eest ette nähtud vangistusliku karistuse keskmises määras . Igor Galkinile karistuse mõistmisel arvestas kohus eelkõige isiku süüd, seda, et karistust kergendavad asjaolud puuduvad, raskendavate asjaoludena arvestas kohus

§ 58alusel kuriteo toimepanekut omakasu ajendil grupi poolt.

Kohtu arvates oli Igor Galkinil antud kuriteo toimepanekus nö juhuslik osa, mis tulenes tema töötamisest OÜ Alikasellesis V.Reutovi alluvuses, mistõttu võib kohtu arvates Igor Galkinit karistada alla antud kuriteo eest ette nähtud vangistuse keskmist määra. Juri Ovtšarovile karistuse mõistmisel arvestas kohus eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Juri Ovtšarovi karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtu arvates oli Juri Ovtšarovi osa antud kuriteo toimepanemisel füüsiliselt teo toimepaneku jälgimine, kontroll ja korraldus, tema osalemine antud kuriteos oli juhuslik ja oli seotud tema palkamisega Reutovi poolt, mistõttu kohtu arvates võib talle mõistetav vangistuslik karistus jääda alla antud kuriteo eest ettenähtud vangistuse keskmist määra. Andrei Tsapakovile karistuse mõistmisel arvestab kohus eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Andrei Tsapakovi karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtu arvates oli Andrei Tsapakovi osa kuriteo toimepanekus juhuslikku laadi, teda kutsus endale appi Juri Ovtšarov, tema ülesandeks oli kuriteo toimepanemise ja selleks kasutatavate seadmete füüsiline jälgimine ja kontroll, alludes J.Ovtšarovi korraldustele, mistõttu kohtu arvates võib temale mõistetav vangistuslik karistus jääda antud kuriteo eest ettenähtud vangistuse miinimummäära lähedale. Eduard Baškinile karistuse mõistmisel arvestab kohus eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Eduard Baškini karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtu arvates oli Eduard Baškini roll kuriteo toimepanekus oluline, kuid juhuslik, kuna ta töötas paakauto juhina Alikasellesis, sai ta korraldused kütuse veoks Reutovilt ning ta täitis talle antud tööülesandeid. Seetõttu võib kohtu arvates Eduard Baškinile mõistetav vangistuslik karistus olla antud kuriteo eest ettenähtud vangistuse miinimummäära lähedane. APELLATSIOONIDE SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Süüdistatava Jevgeni Medvedevi kaitsja adv. Kaspar Lind taotleb esitatud apellatsioonis maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsusega J.Medvedevi õigeksmõistmist ning tema õigusabikulude hüvitamist riigi poolt. Apellatsiooni põhjendused on järgmised. 18 Kohus on jätnud ilma põhjendusteta tähelepanuta kaitsja poolt viidatud tõendid ja arvutused, mis kinnitavad OÜ Saltreks majandustegevust ja seda, et OÜ Saltreks kasutas ostetud EDK-d. Kohus on selle asemel leidnud, et kuna Jevgeni Medvedev asus aktiivsele kaitsepositsioonile kohtuistungil ütlusi andes, siis pidanuks ta ka tõendama, et kasutas kogu erimärgistusega kütuse, kas tema enda valduses olnud või alltöövõtjate renditud mehhanismide tööks. Veelgi enam, kohus on teinud etteheite, et Medvedevil ei olnud mingeid takistusi esitada kohtule hindamiseks omapoolseid tõendeid, mis kinnitanuks, et kogu Saltreksi poolt ostetud erimärgistatud diislikütus kasutati ainult Saltreksi enda majandustegevuseks ning sellega ei äritsetud. Apellant esitab tõendite analüüsi, mis tema arvates annab aluse järelduseks, et kogu soetatud erimärgistusega kütus oli OÜ Saltreks poolt kasutatud majandustegevuseks. Kohus ei ole piisavalt tähelepanu pööranud vastuoludele süüdistuses Harju Maakohus on tuginenud (otsuse lk 89) Vadim Reutovi kasutuses olnud märkmikule ja selles toodud arvestusele ning leidnud, et OÜ Alikaselles poolt on käitlemiseks saadud 25 paakautot 475 000 liitrit ja töötlemise teel saadi kütust 559 000 liitrit. Süüdistusakti järgi OÜ Saltreks ostis EDK-d AS-ist Oiliken vastaval perioodil 836 000 liitrit, millest erimärgistamata kütust müüdi Alikaselles OÜ-le 1 045 000 liitrit ja OÜ Alikaselles omakorda müüs AS-le Oiliken 1 209 000 liitrit. Mõlema versiooni juures ei lange kokku ostetud ja müüdud kogused ja on arusaamatu, kuidas kütuse kui liigitunnustega asja puhul on võimalik väita, et OÜ Saltreks on võõrandanud OÜ-le Alikasselles just AS-lt Oiliken omandatud EDK. OÜ Saltreks omas erinevaid mahuteid, kus hoiustati erinevat liiki kütuseid ja nagu tavapärane, siis valatakse samaliigilised kütused kokku sõltumata nende päritolust. Kohus on samal ajal ise möönnud seoses AS Oiliken õigeks mõistmisega, et kohtule ei ole esitatud tõendeid kütuse liikumise kohta ega süsteemset analüüsi OÜ Saltreks poolt diislikütuse ostude ja müükide kohta, mis võimaldaks kõrvaldada eluliselt usutava kahtluse, et faktiliselt müüs OÜ Saltreks OÜ-le Alikaselles menetluse käigus tuvastamata kolmanda(te)lt isiku(te)lt soetatud nö tavalist diislikütust (kohtuotsuse lk 97). Apellandi arvates välistab selline järeldus OÜ Saltreks juhatuse liikme Jevgeni Medvedevi süüdimõistmise, sest kohus ise möönab võimalust, et OÜ Saltreks võis müüa tavalist diislikütust. Apellant on seisukohal, et kohtuotsus ei saa olla järelduste osas vastuoluline ja seda eriti olukorras, kus ühe isiku suhtes sama kahtlus toob kaasa õigeksmõistva ja teise suhtes süüdimõistva otsuse. Harju Maakohtu poolt väljendatud kahtlust süvendab veel kohtu poolt tuvastatud asjaolu, et 11.04.

1. a vaguntsisterni pumbatud kütus paakautost Volvo FH12 nr xxxxx ei sisaldanud väävelhapet (otsuse lk 98). Samuti on kohus viidanud 29.09.
2. a menetluse lõpetamise määrusele, millest nähtuvalt vastas AS Oiliken poolt ostetud kütus kvaliteedinõuetele (otsuse lk 99). Kohus on asunud ekspertiisi akti järeldusi muutma Eelnevalt on seoses happe neutraliseerimisega kohus asunud tegema seejuures järeldusi, mis selgelt on eksperdi ja asjatundja pädevuses (otsuse lk 85). Kohus on viidanud sellele, et ekspertiisiaktis on mitmeti tõlgendatav väide, et töötlemiseks kasutatud hape neutraliseeriti. Asjatundja (ja ekspertiisi tegemises osalenud) H R on istungil selgitanud, et happe neutraliseerimist kütusest ei toimunud. Kohus on leidnud, et ekspertiisiaktis väljendatud seisukohta happe neutraliseerimise kohta, tuleb mõista happe tuvastamise protsessi, millega on 19 kooskõlas katseprotokollides tuvastatu. Apellant ei saa aru, mida kohus selle all silmas peab ja miks pidanuks olema vajalik kellegile happe tuvastamine vmt. Juhul kui ekspertiisiakt on mitmetitõlgendatav, siis oleks kohus pidanud eksperdi istungil üle kuulama (KrMS § 109) või määrama uue ekspertiisi. Kohus ei saa hakata sellises küsimuses, mis selgelt eeldab spetsiifilisi mitteõiguslikke teadmisi, andma eksperdi järeldustele uut tähendust. Antud juhul ei ole võimalik aru saada, mida peab kohus silmas „happe tuvastamise protsessi“ all. Kohus on oluliselt menetlusnormi rikkunud seoses ütlustest keeldumisega. Kaitsja peab vajalikuks märkida, et tervikuna on Harju Maakohus rikkunud oluliselt menetlusnormi. Nimelt on Harju Maakohus viidanud kaaskohtualuste Juri Ovtšarovi ja Andrei Tsapakovi ütlustest andmise keeldumisele kohtuistungil ning sellega seoses teinud järelduse: Ovtšarov ja Tsapakov keeldusid kohtuistungil ütluste andmisest, mis on süüdistatavate õigus, kuid samas ütluste andmisest keeldumisega andsid nad ka kohtule sõnumi selle kohta, et nad ei soovi midagi enda kaitseks esitada. Kaitsja leiab, et kohus on sisuliselt isikute vaikimisest teinud isikute suhtes negatiivseid järeldusi, mis on lubamatu ja rikub kaitsja arvates PS § 22 lg 3 sätestatud põhimõtet (Kedagi ei tohi sundida tunnistama iseenda või oma lähedaste vastu). Isikute keeldumine ütlustest ei saa anda mingit sõnumit või sellele ei saa anda mingit tähendust tõendite hindamisel või karistuse määramisel. Kohtuotsus on vääralt asunud seisukohale, et Altmetsa 10 seadmed võimaldasid toota süüdistuses toodud koguseid Apellant on juba maakohtus nõustunud, et Altmetsa 10 olnud seadmed võimaldasid eraldada EDK-st värvainet. Samal ajal ei piisa ainuüksi mingisuguse seadme tuvastamisest, et mõista isikud süüdi ükskõik, kui suurest kogusest EDK-st värvaine eemaldamises. Oluline on ka see, kas ja kuivõrd efektiivselt võimaldab vastav seadmestik värvainet eemaldada ning just sellele on nii apellant kui ka teised kohtualused viidanud. Antud juhul on asjas üle kuulatud kaks asjatundjat, kelle ütlustes on tekkinud vastuolu tootmisprotsessi efektiivsust silmas pidades. Kohus on viidanud siinkohal H R ja Veera Bekušev ütlustele. Samal ajal ei nähtu kohtu viidatud H R ütlustest, et ta võtaks seisukoha selle kohta, kui kaua võtaks konkreetselt protsess aega. Tegelikult on H R 16.
3. kohtuistungil viidanud arvutustele, mille järgi võisid need seadmed toota alates 5 tonnist (ehk 5000 liitrist päevas), aga ka rohkem (5 kuupmeetrise mahuti puhul 25 kuupmeetrit päevas. 1 kuupmeetrise mahuti puhul siis päevas 5000 liitrit). Samal ajal ei nähtu ühestki dokumendist ühtegi arvutust ning seda ei ole ei kohtul ega menetlusosalistel võimalik jälgida ning samuti ei selgitanud H R, et millises mahutis siis tegelikult toimus värvaine eemaldamine. Seega on tekkinud olukord, kus asjatundjate seletused on vastuolulised. Sellises olukorras tuleks vastuolud kõrvaldada, kuid eksperdi ülekuulamisest istungil süüdistus aga loobus. Kaitsja arvates on sellega jäetud tõendamata olulised asjaolud, mis välistavad isikute süüdimõistmise käesolevas asjas. Samal ajal süüdistusakti järgi Juri Ovtšarov või Andrei Tsapakov lisasid hapet Altmetsa tee 10, Maardu hoones asuvasse mahutisse nr
4. Mahuti nr 5 suurust, aga asja materjalist lähtuvalt ei ole võimalik tuvastada (kursiivis süüdistusakti tekst). Sisuliselt pole tuvastatud oluliste mahutite suurust ning pole esitatud asjakohaseid tõendeid (eksperdi arvamust). 20 Kohtuotsuse järeldused tootmismahu osas pole ka jälgitavad. Apellandile jääb arusaamatuks kohtu järeldus, et 12.04.
5. a vaatlusprotokolli (VI kd, tl 245-248) ja Altmetsa tee 10 leitud happekogusega on tuvastatud, et seadmed võimaldasid 836 000 liitri töötlemist perioodil jaanuar kuni aprill 2006.a. Samuti on arusaamatu kohtu järeldus, et seadmete tootlus ühes ööpäevas võis olla 25 m
6. Kohtu järeldus on paljasõnaline ja sellest pole võimalik aru saada, kuidas ja miks on kohus sellisele järeldusele jõudnud. Sisuliselt ei ole kohtuotsus selles osas jälgitav, et seda saaks lugeda põhistatud otsuseks (RKKo 3-1-1-5-08 p 12.1). Vastav 12.04.
7. a vaatlusprotokoll kirjeldab Altmetsa 10 asunud mahuteid ja seadmeid, kuid sellest ei nähtu uurimiseksperimendi tegemine vmt tegevus, mis võimaldaks teha järeldusi tootlikkuse kohta. Mingi happekoguse olemasolu üksinda ei näita samuti seda, kui suur on seadmete tootlikkus. Kui siiski võtta aluseks väide, et vastav protsess viidi läbi mahutis nr 5 (sellest lähtub ka süüdistusakt), siis on oluline tuvastada selle mahuti suurus. Seda aga asja materjalide pinnalt ei ole võimalik tuvastada. Kohus on põhjendamatult lugenud usaldusväärseks puudulikke ja ebausaldusväärseid tõendeid. Kohus on pidanud ebaoluliseks seejuures mitmeid formaalseid puuduseid, mis lõppkokkuvõttes peaksid nende dokumentide usaldusväärsuse kahtluse alla seadma, kuid mida Harju Maakohus on õigustanud või parandanud. Nii on läbiotsimise ajal koostatud vaatlusprotokollis (vaatlusprotokoll 12.04.
8. a toimunud sündmuskoha Altmetsa tee 10 – VI kd, 245-284 tl) leitud, et Altmetsa 10 hoovis asuvad kaks mahutit suurusega 50 cm3 (sõnadega: viiskümmend kuupsentimeetrit). Harju Maakohus on leidnud otsuses (lk 72), et see on ilmselge kirjaviga, kuivõrd mahutite suurus on tuvastatav ka teiste asjas olevate tõenditega. Samal ajal on aga jäetud täpsustamata, et milliseid tõendeid kohus silmas peab. Seejuures kordab apellant veelkord, et üldiselt pole vaevutud käesolevas asjas mahutite suurust tuvastama (eriti mahutit nr 5). Sarnaselt on kohus pidanud vähetähtsaks ekspertiisiakti juures olevate katseprotokolle ja nende dateerimist (mis on koostatud asjatundja H R poolt) ja nende kuupäevi (algselt on vastavad katseprotokollid dateeritud
9. a, kuid menetluse käigus esitas prokurör täiendavad tõendid, mille kohaselt on õige dateering 2006). Samal ajal on kõikidel katseprotokollidel juures käsikirjalised märkused nende proovide tegemise koha kohta. Kes ja millal need märkused teinud, seda ei nähtu mitte kuskilt. Selline puudus ei ole tühine, sest sellega nõustudes võiks edaspidi dokumentaalsed tõendid sisaldada käsikirjalisi juurdekirjutusi. Mõistlik ja praktikas aktsepteeritud on dokumendi parandamine selliselt, et seda tehakse õiendiga, millest nähtub nii paranduse tegija, paranduse sisu ja paranduse tegemise aeg. Vastupidisel juhul ei saa selliseid dokumente lugeda usaldusväärseks. Samamoodi on käsitsi parandatud või täiendatud näiteks VIII kd 94-98 tl olevat OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse proovivõtu- ja analüüsiakti ning seetõttu tuleks ka see dokument lugeda ebausaldusväärseks. Kohus pole selgelt tuvastanud Jevgeni Medvedevi teopanust ja kohtuotsus on selles osas piisavalt põhjendamata. Kohus on otsuse põhjendavas osas tsiteerinud süüdistust, milles süüdistusakti kohaselt Jevgeni Medvedevit on süüdistatud kõigepealt sellest, et ta ühiselt ja kooskõlastatult koos Vadim Reutov´i ja Igor Galkin´iga on eemaldanud Altmetsa tee 10 EDK-st erimärgistamiseks kasutatud lisaaineid. Kaitsja arvates on selline etteheide tõendamata. Esiteks ei ole asjas kogutud ühtegi tõendit, et kolm isikut 21 oleksid omanud mingit kokkulepet. Ükski kohtualune pole seda kinnitanud ja selle kohta puuduvad tõendid. Tegemist on eeldusega. Teiseks, jääb arusaamatuks, kuidas otseselt või kaudselt, vahetult või vahendlikult osales Jevgeni Medvedev värvaine eemaldamises: s.t milles seisnes tema teopanus. Asjas pole tuvastatud (jälitustegevuse käigus), et Jevgeni Medvedev oleks üldse viibinud Altmetsa
10. Samal ajal on kohus möönnud võimalust, et Alikaselles OÜ võis omandada kütust ka kolmandatelt isikutelt (otsuse lk 97). Sellises olukorras ei saa näiteks Jevgeni Medvedevit pidada vastutavaks sellise kütusega tehtud tehingutega, sest süüdistuse loogika järgi saaks ta olla vastutav selle eest, et andis EDK lisaainete eemaldamiseks ja võõrandas eemaldamise tulemusena saadud vedelkütuse. Seejuures on teopanuse hindamine keeruline ka Harju Maakohtu poolt kritiseeritud põhjusel: süüdistus pole esitanud tõendeid kütuse liikumise kohta ega süsteemset analüüsi OÜ Saltreks poolt diislikütuse ostude ja müükide kohta. Antud asjas on tuvastatud see, et OÜ Saltreks ostis erinevatelt isikutelt kütust ja müüs seda erinevatele isikutele. Samal ajal ei ole ühtegi selgitust ega tõendit selle kohta, miks on eraldatud tehingud, mis on tehtud OÜ-ga Oiliken ja OÜ-ga Alikaselles. Kogu süüdistuse versioon tugineb sellele, et just ühest kohast ja teatud isikute vahel tehtud kütusetehingute puhul on toimunud EDK-st värvaine eemaldamine ning just ainult seda kütust on edasi müüdud. Harju Maakohus on aluseks võtnud Vadim Reutovi märkmiku, mida võib pidada kaudseks tõendiks, sest sellest ei saa üheselt järeldada, milliste isikutega tehtud tehingud vastavad kanded kajastavad ja mis asjaoludel. Samal ajal on Jevgeni Medvedev selgitanud 17.02 kohtuistungil antud ütlustes, et kütust ei hoitud eraldi. Seda pole ka uurimine tuvastanud, et OÜ Saltreks oleks kütust eraldi hoitud ning ühes kindlas mahutis oleks olnud ainult AS-lt Oiliken otstetud kütus ja teistes näiteks OÜ-lt Truverk või Mazeiku Nafta Trading House´ilt ostetud kütus. Vastupidi, nii viitab varjatud jälgimine seda, millele kohus viitab kui tõendile: kütuseveok sõidab mitte Altmetsa 10 vaid Vana-Narva mnt 9, kus asusid samuti OÜ Saltreks mahutid. Seega ei viidud kütust (AS-ist Oiliken soetatud) ainult Altmetsa 10 asunud OÜ Saltreks mahutisse. Tsiivilõiguses ollakse seisukohal, et liigitunnuste alusel määratavat kaupa saab välistada pankrotivarast, kui seda on võimalik näiteks dokumentide ja märgistamise alusel individualiseerida (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 29.09.
11. a otsus nr 3-2-1-87-04). Antud juhul kehtib sama põhimõte, kuid seda ei ole süüdistuses järgitud ja kohus pole sellele piisavalt tähelepanu pööranud. Pole võimalik eristada erinevatelt isikutelt ostetud koguseid ning tegelikult pole süüdistus pööranud isegi tähelepanu sellele kuivõrd soetas OÜ Saltreks üldse EDK-kd kolmandatelt isikutelt. Ainsaks viiteks sellele on maksuotsus, kuid selle kaudu ei saa hinnata vahetult mingeid faktilisi asjaolusid, sest Harju Maakohus on ise oma otsuses maksuotsust kritiseerinud ja selle järeldused kahtluse alla seadnud. Süüdistatava Vadim Reutovi katsja adv. Rein Kiviloo taotleb oma kaitsealuse suhtes maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsusega tema õigeksmõistmist. Kohtuliku uurimise ühekülgsus ja puudulikkus (KrMS § 338 p 1), sellest tulenevalt materiaalõiguse ebaõige kohaldamine (KrMS § 338 p 2) Apellant on seisukohal, et kohus on hinnanud tõendeid ühekülgselt, otsuses puuduvad tõsikindlad järeldused, mis on kaasa toonud materiaalõiguse rikkumise – isiku süüdimõistmise kuriteos, mida ta ei ole toime pannud. 22 V.Reutov end süüdi ei tunnistanud. Ta tõepoolest tegeles kütuseäriga, sai sellest materiaalset kasu, kuid mingit töökoda erimärgistuse eemaldamiseks ei pidanud ega sellest midagi ei tea. Need kaitsealuse väited ei ole kohtulikul uurimisel kummutatud. Kogu süüdistus grupilises süüteos põhineb väitel, et V.Reutov (OÜ Allikaselles juhatuse esimees) oli keskne isik, kes oma äriühingu kaudu ostis kütust OÜ Saltreksist, sellest erimärgistuse kõrvaldas ja müüs edasi AS Oilikenile. Kohtuotsusega on nii OÜ Saltreks kui ka AS Oiliken ja selle äriühingu tegevjuht S.Jurkin õigeks mõistetud. OÜ Allikaselles suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud. Olukorras, kus nii väidetavad ostja ja müüija ning ka OÜ Allikaselles on kohtuotsusega süüst vabad, ei saa me rääkida esitatud süüdistuse formulatsiooni põhjal ka V.Reutovi kriminaalvastutusest. Tulenevalt KrMS § 62 p 1 on tõendamiseseme asjaoludeks kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis ning muud kuriteo tehiolud. Arusaamatu on prokuröri mingitel tõenditel tuginemata süüdistus, et jätkuva kuriteo toimepanemise alguspäev on 01.01.
12. Nii J.Medvedevi, S.Jurkini kui V.Reutovi ütlustel toimis nende kolme äriühingu koostöö kütuseäris juba alates 2004 aastast, midagi seadusvastast ei ole tuvastatud. Apellant avaldab oma imestust ka süüdistuse lõppkuupäevaga seonduva kohta. Jälitustegevus kestis toimiku andmetel kuid, millegipärast ei tuvastatud just 11.04.2006 a Allikmetsa tee 10 territooriumil mingit tegevust kütuselt erimärgistuse eemaldamisel. Professioonalsed jälitustöötajad oleks kindlasti valinud momendi läbiotsimiseks, kui väidetav „vabrik“ oleks täies hoos töötanud.

§ 376

- 1-lg näeb ette vastutuse, kui kütuselt erimärgistuse eemaldamise teel saadud kütust käideldi suures koguses. Selles kriminaalasjas ei ole see obligatoorne kriminaalvastutusele võtmise tingimus tuvastatud. Prokurör on lähtunud lihtviisiliselt kogusest, mida OÜ Allikaselles kui kütuseäriga tegelev ettevõte on üldse AS Oilikenile müünud, süvenemata ja tõendamata, et kogu müüdud kütus pidi olema „pestud“ Kohtus ütlusi andnud asjatundja seisukohalt ei ole süüdistuses märgitud ajavahemiku jooksul sellise koguse kütuselt erimärgistuse kõrvaldamine reaalselt võimalik. Kuna V.Reutov oma süüd ei tunnista, omab olulist tähtsust, kas on üldse tuvastatud paakautost ja vaguntsisternist võetud proovides näitajaid, mis kinnitaksid erimärgistuse eemaldamist proovideks võetud kütuselt. Kohus on õigesti lugenud nimetatud prokuröri poolt esitatud tõendid tõsiste vastuolude tõttu mitteusaldusväärseteks ja ei arvestanud neid kohtuotsuse tegemisel. Kaitsja seisukohalt välistab see asjaolu ka V.Reutovi süüdimõistmise. Raamatupidamismaterjalid on omased iga äriühingu raamatupidamisele. V.Reutovi märkmiku sissekanded ning telefonikõnede salvestused on tavalised ärimeeste suhtlusviisid kauba saamise, tellimise, toimetamise aja ja tasumise kohta ega süüsta teda inkrimineeritud kuriteos. Kohus on möönnud, et ilmselgelt on mõistliku menetlusaja möödumine piiripealne hinnang ning arvestanud seda karistuse mõistmisel. Kaitsja arvates on see asjaolu üheks aluseks V.Reutovi õigeksmõistmisel. V.Reutov põeb harvaesinevat haigust, mille ravimiseks ei ole Eestis tippspetsialiste. Ta on olnud kuus aastat seotud temale kohaldatud tõkendiga, ei ole saanud minna ravile välismaale ega vastu võtta soodsaid tööpakkumisi välisriikidest. Ilmselgelt on selline pikk menetlusaeg olnud temale ahistav 23 ja kujutanud tõsist riivet põhiõigustele. Peab ka silmas pidama, et tegemist on teise astme kuriteoga. Süüdistatavate Igor Galkini, Eduard Baškini ja Juri Ovtšarovi kaitsja adv. Oleg Nišajev taotleb samuti maakohtu otsuse tühistamist oma kaitsealuste suhtes ja uue otsusega nende õigeksmõistmist. Apellant leiab, et kohtuotsuse tegemisel rikuti oluliselt menetlus- ja materiaalõiguse norme. Harju Maakohus asus seisukohale, et „kõik kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil avaldatud tõendid on lubatavad, asjakohased ja nende kogumisel ei ole rikutud kriminaalmenetluse seadustiku sätteid“. Galkin, Ovtšarov ja Baškin leiavad, et see kohtu seisukoht ei ole õige ning üheks lubamatuks tõendiks antud kriminaalasjas on läbiotsimisprotokolli Altmetsa tee 10, Maardu 11.04.2006.a toimunud läbiotsimise kohta lisad: inspekteerimise akt nr 002 RDT ja proovivõtu aktid (VI kd, t/l 467-477).

§ 3761teo objektiks on vedelkütus suures koguses.

Harju Maakohus asus seisukohale, et teona suure koguse erimärgistatud kütuse õigusvastase käitlemise tuvastamiseks, piisab vähemalt kahe paakauto mahus (38000 liitrit) erimärgistatud kütuse õigusevastasest käitlemisest. Otsusest aga ei selgu, mille alusel kohus tuvastas erimärgistatud vedelkütuse „pesu“ vähemalt toodud ulatuses. Kohtu arvates „vaatlusprotokolli ja selle lisadega 12.04.2006.a. toimunud sündmuskoha Altmetsa tee 10, Maardu vaatluse kohta (VI kd, t/l 245-248), samuti asendiplaani (VI kd, t/l 249), skeemide mahutite paiknemise osas ja kogu süsteemi ühenduste kohta (VI kd, t/l 250-251) ja fototabelite (VI kd, t/l 252-283) ning õiendiga 13.04.2006.a. skeemidel kujutatud mahutite, ühendusvoolikute, filtrite ja pumpade vastastikuse seose kohta (VI kd, t/l 284) millega on tuvastamist leidnud, et Maardus Altmetsa tee 10 kinnistul olid loodud kõik eeldused erimärgistatud kütusest sinise erimärgistuse eemaldamiseks ja sinise erimärgistuse eemaldamisega saadud kütuse hilisemaks käitlemiseks“. Apellant selle alusetu väitega ei nõustu. Kriminaalasjas ei leidnud tõendamist ka süüdistuse väide, et Altmetsa tee 10, Maardu vaadeldud torud, mahutid ja pumbad võimaldasid „pesta“ vedelkütust suures koguses. Kohtuotsuse lk 85 sisalduva kohtu hinnangu järgi on „vaatlusprotokolli 12.04.2006.a toimunud sündmuskoha Altmetsa tee 10, Maardu vaatluse kohta (VI kd, t/l 245-248) ja leitud happekoguse alusel tuvastatud, et Altmetsa tee 10 kasutatavad seadmed võimaldasid 836000 liitri töötlemist perioodil jaanuar kuni aprill 2006.a. Seadmete tootlus ühes ööpäevas võis olla 25 m3.“ Apellandi leiab, et nimetatud kohtu järeldus on paljasõnaline ning seda ei kinnita ükski kriminaalasjas uuritud tõend. Selline kohtu järeldus on ka otseses vastuolus asjatundja Veera Bekuševi arvamusega, mille kohaselt vedelkütuse „pesu“ võtab aega vähemalt kaks päeva. Galkin, Ovtšarov ja Baškin leiavad, et ainsaks tõsiselt võetavaks pädevaks asjatundjaks antud kriminaalasjas on pr Veera Bekušev, kellel on ka vastav erialane kõrgharidus 24 nafta ja gaasi töötlemise valdkonnas. Ekspert Rein Muoni ja Hella R on nende sõnade järgi spetsialistideks eeskätt väga spetsiifilise põlevkiviõli sfääris. Seda väidet saab kinnitada ka asjaoluga, et üheskoos töötavatel Rein Muonil ja Hella Rl puudub ühtne arusaam kõige elementaarsest „pesu“ detailist - happe neutraliseerimisest: Muoni asus seisukohale, et vedelkütuses olevat hapet neutraliseeriti BaCl2, R aga asus üldse seisukohale, et hapet pole neutraliseeritud. Bekušev kinnitas, et baariumkloriidi ei saanud üldse neutraliseerimiseks kasutada. Samuti on silmatorkav ka Muonil ja Rl teadmiste puudumine selle kohta, et väävelhapet kasutatakse diislikütuse tootmisel väävli eemaldamiseks. Seega alusetud kõik vihjed kütuse „pesule“ olukorras, kus väävelhappe jäägid kütuses võivad jääda veel tootmise staadiumilt. Vedelkütuse saabumisel Eesti Vabariiki väävelhappe sisaldust kütuses ei fikseerita. Apellant seejuures pöörab kohtu tähelepanu asjaolule, et kohtuliku uurimise käigus on korduvalt viidatud uurimiseksperimendi vajadusele kui ainsale võimalusele anda vastus küsimusele: kas Altmetsa tee 10, Maardu asuva „seadmete“ abil oli võimalik „pesta“ vedelkütust süüdistuses väidetud koguses? Uurimiseksperimenti ei tehtud, kuigi ekspert R väidete kohaselt tegemist on väga lihtsa protsessiga. Kõige tähtsamaks probleemiks antud kriminaalasjas on ka asjatundja Bekuševi poolt käsitletud fakt, et erimärgistatud vedelkütuses sisalduv kollane värvus 124 jääb alati, teda määratakse koguseliselt, visuaalselt kütus muutub mitte siniseks vaid kollaseks. Kui kütus on pestud, siis alati saab määrata kollast värvi, sellepärast koosnebki värv kahest komponendist. Väävelhappega töötlemise ja filtreerimise järel on võimalik saada kvaliteetset diiselkütust, kuid see ei vasta seadusele, sinna jääb ALATI yellow (kollane) ja iga laboratoorium teeb selle kindlaks. Marker koosneb kahest komponendist ja peale ükskõik mingi happe lisamist eraldub sinine aga kollane jääb ning kollast on alati võimalik kindlaks teha aga selline kütus ei vasta nõuetele ja terminalides seda vastu ei võeta. Sellest teeb apellant järelduse, et Galkinile, Ovtšarovile ja Baškinile inkrimineeritav vedelkütuse „pesu“ (selles osalemine) ei olnud võimalik (vähemalt süüdistuses kirjeldatud viisil). Kuhu kadus see müüstiline „pestud“ kütus, mida ei võeta üheski terminalis. Süüdistuse järgi see kütus võeti AS-i Oiliken poolt renditud terminalis. Samas kontekstis tähtis on ka asjaolu, et OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse proovivõtu-ja analüüsiaktist nr 1-3/237 (VIII kd, t/l 94-98) (Altmetsa tee 10 mahutitest nr 1,2 ja 5 võetud analüüside vastusega) nähtub, et Altmetsa tee 10 mahutis 2 ja 5 kütuses puuduvad erimärgistuse ained Automate Blue ja Solvent Yellow. Apellant leiab samuti, et märgistamata vedelkütuse ostmine OÜ Alikasellese poolt OÜ-lt Saltreks ei ole kohtuotsuses piisavalt käsitletud. Kohus lihtsalt konstateerib, et „Medvedev kasutas OÜ Saltreks raamatupidamises OÜ Sherwyn nimel koostatud fiktiivseid arveid OÜ-lt Sherwyn vedelkütuse soetamise kohta“. Seejuures nimetatud järeldus põhineb arvatavasti tunnistaja Martin Leetma ütlustel. Jättes aga kõrvale Leetma tegeliku rolli küsimust OÜ-s Sherwyn saab aga kindlalt asuda järeldusele (just süüdistaja poolt kohtule esitatud tõendite alusel), et OÜ Sherwyn 25 siiski tegeles vedelkütuse müügiga ning ei piisa paljasõnalisest väitest, et OÜ Sherwyn lihtsalt ei saanud müüa kütust OÜ-le Saltreks ja see omakorda OÜ-le Alikaselles. Tulles iga süüdistatava süü tõendatuse juurde (tulenevalt hüpoteesist, et kütuse „pesu“ võis suures koguses toimuda) märgitakse apellatsioonis järgmist. Arusaamatu on kohtu seisukoht, et „tõendamist on leidnud, et erimärgistuse eemaldamist, selle tulemusel saadud vedelkütuse hoidmist ja ladustamist organiseeris Vadim Reutov, viimase äraolekul täitis Reutovi tegevusi Igor Galkin“. Kohtu poolt viidatud kõnes 21.02.2006 kell 15.03 Galkin tõepoolest võis öelda „kui teda seal kuidagimoodi segada ära „ . Jutt aga käsi hoopis põlevkiviõlist. Seda versiooni kinnitavad ka kohtu poolt esiletõstetud selle sama põlevkiviõli katseprotokoll Galkini elukohast ja põlevkiviõli töötlemisega seotud seadme skeem Galkini sõidukist. Galkin tõepoolest pole kunagi puutunud OÜ-s Alikaselles diislikütuse käitlemisega. Ovtšarovi osas asus kohus seisukohale, et „nagu nähtub kogutud tõenditest, peale katla kütmise ühendasid nad vajalikke voolikuid, korraldasid kütuse vedusid, ostsid väävelhapet ja ortofosforhapet, klaasvilla, andsid Reutovile teada probleemidest nt „esmaspäevaks peaks valmis saama igal juhul“ või „homseks teeme kõik ära“. Olles lihtsalt haritud katlakütja ei pea ju tegelema mingite voolikute ühendamisega, hapete ja klaasvilla muretsemisega, samuti kütuse äraveo korraldamisega.“ Seejuures kohus (arvatavasti) tugineb otsuses tsiteeritud, mitte midagi konkreetselt mitteütlevatele Reutovi-Ovtšarovi kõnedele, Ovtšarovi eeluurimise ütlusele, et tema ühendas katla ja kütuse toru (katla varustamiseks kütusega) ja täiesti absurdsele väitele tõele mittevastavale väitele, et mingi hape ostuarvetel on Ovtšarovi allkirjad. Huvitav on ka fakt, et Baškini osas kohus samuti tuvastas viimase allkirjad hape ostuarvetel, mis samuti ei vasta tõele. Baškini puhul kohtu veendumus viimase süü tõendatuse osas põhineb alltoodud kõnel: -14.02.2006 kell 8.30 helistab Reutov Baškinile ja teatab, et „ta ei läheks praegu terminali, kuna seal on kontroll“(VII kd t.l. 19 ) . Sellest kõnest ja Baškini reaktsioonist nimetatud kõnele (Baškin ei läinudki terminali) teeb kohus järgmise vale järelduse: „kui oletada, et Baškin oli lihtsalt autojuht , kes ei teadnud , kuidas on saadud kütus mida ta Altmetsa tee 10 ära vedas, siis oleks olnud elukogenud ja kõrgema haridusega inimese , milline Baškin kahtlemata on, küsimus Reutovile, et „miks ei või minna kontrolli ajal terminali“ . Baškin taolist küsimust ei esitanud ning terminali koheselt ka ei läinud. Järelikult Baškin teadis,et kütus , millise ta võttis Altmetsa tee 10 mahutist ei ole ausal teel saadud seaduslik kütus ning et selle võib terminalis olev kontroll avastada.“ Tegelikkuses kontroll terminalis tähendab seda, et kontrollitav terminal lihtsalt pannakse kinni koos selles seisvate sõidukitega mõnikord terveks tööpäevaks. Sellest tulenevalt minek terminali kontrolli ajal pole otstarbekas. Seda enam, et kõnest ei saa aru, kas terminali sooviti minna kütust võtma või sinna tooma. Samuti on ekslik kohtu järeldus, et seda, et „Baškin teab, et ta veab erimärgistusest puhastatud kütust kinnitab ju otseselt 17.02.2006 kell 9.42 Reutovi ja Baškini vaheline kõne. Taoline kõne annab kohtule veendunud kinnituse, et Baškin teadis erimärgistuse eemaldamisest , oli kursis sellega, et erimärgistuse eemaldamisel on tekkinud probleemid ja kohale kutsuti meister. Just Baškin on see, kes teatab Reutovile, et „midagi ei tulnud välja kuigi kutsusime meistri“. See kinnitab veelkordselt, et Baškin oli 26 teadlik, et Altmetsa tee 10 toimub diislikütusest erimärgistuse eemaldamine ja tema veab just seda puhastatud kütust.“ Isegi siis, kui oletada, et see kõne toimus just Baškini ja Reutovi vahel, ei saa teha kindlat järeldust Baškini teadlikkuse osas ainult ühe viidatud kõne alusel. Teistsugune lähenemine tähendaks seda, et Marat Mirzabalajev mõisteti õigeks samuti alusetult. Galkin, Ovtšarov ja Baškin leiavad, et OÜ Alikaselles ja OÜ Saltreks õigeksmõistmine on veel üheks aluseks Galkini, Ovtšarovi ja Baškini õigeksmõistmises neile esitatud süüdistustes. Samuti Galkin, Ovtšarov ja Baškin ei nõustu Harju Maakohtu 05.04.2012. a. otsusega ka menetluskulude väljamõistmise osas. Süüdistatava Andrei Tsapakovi kaitsja adv. T.Vaske taotleb esitatud apellatsioonis A.Tsapakovi suhtes maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsusega A.Tsapakovi õigeksmõistmist. Kohtuotsuse motiveeringu kohaselt Ovtšarov ja Tsapakov keeldusid kohtuistungil ütluste andmisest , mis on süüdistatavate õigus, kuid samas ütluste andmisest keeldumisega andsid nad ka kohtule sõnumi selle kohta, et nad ei soovi midagi enda kaitseks esitada. Apellatsiooni koostaja arvates on ütluste andmisest keeldumine süüdistatava põhiseaduslik õigus ja seda ei saa tõlgendada, nagu Tsapakov ei sooviks enda kaitseks midagi öelda või ei tahaks kohtuga koostööd teha. Kohtuotsuse kohaselt kuigi süüdistatavad Ovtšarov ja Tsapakov eitavad oma süüd, kirjeldavad nad kohtu arvates oma ütlustes neid tegevusi , mis moodustavad objektiivsest koosseisust

§ 376-1 lg 1 ettenähtud karistatava teo.

Kohtu arvates on tõendamist leidnud, et Juri Ovtšarov tegeles erimärgistatud diislikütusest lisaainete eemaldamisega ning erimärgistusest puhastatud vedelkütuse üle arvepidamise tagamisega ning Andrei Tsapakov Ovtšarovi abilisena eemaldas erimärgistatud kütusest lisaaineid, soetas erimärgistuse eemaldamiseks vajalikke happeid, klaasvilla, väljastas Reutovi või Galkini korraldusel vedelkütust autojuht Baškinile. Kohtuotsuses loetleb kohus tõendeid, milliseid arvestas ja hindas süüdistatava A.tsapakovi süüküsimuse otsustamisel. Nende tõendite pinnalt on kohus A. Tsapakovi suhtes süüdimõistvat kohtuotsust põhjendanud vaid järgnevalt: Tsapakov ja Ovtšarov ei olnud lihtsalt katlakütjad, kes ei teadnud midagi tegelikult toimuvast . Tegelikkuses ei ole ju mõeldav, et isik kütab katelt nö „kinnisilmi“ ja öisel ajal . Seda enam , et katel on ka kahtlemata ohuallikas , mille plahvatus võib tuua esile tõsiseid tagajärgi. Täiesti loogiline ja eluliselt usutav, et kui kõrgharidusega Ovtšarov ja keskharidusega Tsapakov asusid katelt kütma, siis neile selgitati, et mida ja kuidas tuleb ühendada ja kuidas kütta. Ja nagu nähtub kogutud tõenditest, peale katla kütmise ühendasid nad vajalikke voolikuid, korraldasid kütuse vedusid, ostsid väävelhapet ja ortofosforhapet, klaasvilla, andsid Reutovile teada probleemidest nt „esmaspäevaks peaks valmis saama igal juhul“ või „homseks teeme kõik ära“. Olles lihtsalt haritud katlakütja ei pea ju tegelema mingite voolikute ühendamisega, hapete ja klaasvilla muretsemisega, samuti kütuse äraveo korraldamisega. Kaitsja leiab, et Andrei Tsapakovile inkrimineeritud süütegu ei ole vastuvaidlematult tõendatud, sest ei ole tõendatud selle subjektiivne koosseis tahtluse vormis. 27 Riigikohtu lahendis 3-1-1-14-11 on aasutud seisukohale, et juhul kui kriminaalmenetluse jätkamine riivaks süüdistatava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul ebaproportsionaalselt võrreldes avaliku menetlushuviga konkreetses asjas, tuleb kohtul kriminaalmenetlus lõpetada või süüdistatav õigeks mõista vaatamata võimalusele menetlusaja ülemäärane kestus hiljem karistust kergendades või muul moel isikule hüvitada. Käesoevas menetluses kuulati Juri Tsapakov kahtlustatavana üle 376-lg1 järgi 12. aprillil 2006.a., kus ta ,andis üksikasjalikke ütlusi toimunu kohta, mida Harju Maakohus motiveerimisel ka kasutas. Seega toimus tema esimene ülekuulamine rohkem kui 6 aastat tagasi. Teisel ülekuulamisel Tsapakov sisuliselt kordab oma ütlusi, täpsustades mõningaid üksisasju vastavalt uurija küsimustele. Seega on menetlus tema suhtes kestnud ebamõistlikult kaua ning võinuks lõpetada mõistliku menetlusaja põhimõtte rikkumisega.

§83

-1 lg1 kohaselt konfiskeerib kohus tahtliku kuriteoga saadud vara, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Konfiskeeritav vara peab olema saadud sellesama süüteoga, milles isik konfiskeerimise otsusega süüdi mõisteti. Käesoleval juhul oli tegemist Tsapakovile tema ema poolt sünnipäevaks kingitud rahaga, mis on tõendatud pangaväljavõttega ning seega on ka tema kinnipidamisel leitud 17 500 krooni konfiskeerimine ebaseaduslik. Prokurör vaidlustab esitatud apellatsioonis Sergei Jurkini ja AS-i Oliliken õigeksmõistmise maakohtu poolt ja taotleb uue otsusega nende süüdimõistmist – S.Jurkini süüdimõistmist

§ 3761

lg 1 järgi ja tema karistamist vangistusega 1 aasta.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 3 aasta pikkuse katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. AS Oiliken süüdimõistmist

§ 3761lg 2 järgi ja karistamist rahalise karistusega 64 000 eurot.

Tsiviilhagi rahuldamata jätmisel taotleb apellant

§ 831

lg 1 alusel kriminaalasjas arestitud Sergei Jurkinile kuulunud aktsiate nimiväärtusega 121 320 krooni (7753,76 eurot) võõrandamisest saadud rahasumma 11 601,97 euro ja arvelduskontodel nr 1105017939 ja nr 221011624885 (Swedbank) asuva raha summas 6798,31 euro konfiskeerimist.

§ 83

lg 2 ja § 3761 lg 3 alusel taotleb apellant Altmetsa tee 10, Maardus mahutist nr 1 välja pumbatud 14 000 liitrit erimärgistatud diislikütuse, paakautost Volvo reg. nr 269ATB läbiotsimisel leitud 16 000 liitri diislikütuse ja AS-le Oiliken kasutuses oleva AS NCC&Po terminalis raudteetsisterni nr 6 asuva vedelkütus koguses 565 mm (+5C) konfiskeerimist. Prokurör ei nõustu maakohtu järeldusega, et süüdistatavate S. Jurkin ja AS Oiliken tegevuses puuduvad

§ 3761lg 1 ja 2 sätestatud kuriteokoosseisu subjektiivsed tunnused.

Kohtu järeldus tugineb otsuses sedastatud seisukohtadele, mille järgi ei ole Sergei Jurkin ja AS Oiliken müünud erimärgistatud kütust eesmärgiga, et erimärgistus eemaldada ning puhastatud kütus OÜ-lt Alikaselles kindlasti odavalt tagasi osta ja AS Oiliken juhatuse liikme S. Jurkin teadmise puudumine asjaolus, et diislikütus, mille Oiliken Alikasellesilt ostis ja hoidis, oli ta varem samas koguses müünud Saltreksile eesmärgiga kütusest erimärgistus eemaldada. 28 Apellant leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid kinnitavad AS Oiliken juhatuse liikme Sergei Jurkini tahtlust erimärgistatud diislikütusest erimärgistuse eemaldamisele kaasaaitamisel ja töötlemise tulemusena saadud diislikütuse hoidmisel. Kohtu tõenäoline eksimus on apellandi arvates saanud alguse sellest, et kohus on näinud karistatava Sergei Jurkini ja Oilikeni kaasaitamise teo eeldusena tahtluse liigina kavatsetust.

3761 lg 1 ja 2 aga ei ole sätestatud kuriteo toimepanemise eeldusena kavatsetust, so süüdistatavate tegevus erimärgistatud diislikütuse müümine selle hilisem puhastatult kokkuostmise eesmärgil. Piisab kaudsest tahtlusest, mis intellektuaalse elemendina näeb ette süüdistatava poolt süüteokoosseisule vastavate asjaolude enesele teadvustamist. Voluntatiivse elemendina peab süüdistatav võimalikuks kuriteokoosseisule vastava asjaolu saabumise, millega süüdistatav kiidab heaks õigusvastase olukorra (vt RKKKo nr 3-1-1-142-05, p 18). Riigikohtupraktikas on leitud, et kaasaaitajal peab olema vähemalt kaudne tahtlus kaasaaitamisteo toimepanemiseks ja vähemalt kaudse tahtluse vormis olema tahtlus ka toimepanija poolt õigusvastase teo toimepanemise suhtes. Kaasaaitaja tahtlus õigusvastase põhiteo suhtes peab hõlmama põhiteo olulist ebaõigussisu (Vt RKKKo nr 3-1-1-6-11 p 13.6, nr 3-1-1-97-09, p 7.4.). Seega diislikütusest erimärgistuse eemaldamisel peab kaasaaitaja S. Jurkin teadma, et täideviijad Vadim Reutov ja Jevgeni Medvedev tegutsevad erimärgistatud diislikütusest erimärgistuse eemaldamise eesmärgil, kuid S. Jurkinil endal ei pea sellist eesmärki olema. Jälitusprotokollis pealtkuulatud kõnedest nähtub, et Vadim Reutov on suhelnud otse Oilikeni juhatuse liikme Sergei Jurkiniga, kellega on arutatud Saltreksile erimärgistatud diislikütuse väljastamise üle. Näiteks kõnedes - 21.02.06.a. kell 11:49 kell küsib Reutov „annan sulle kütet ära, kuidas sina?“, millele Jurkin vastab, et „las tuleb.“, kõnes 15.02.06.a. kell 12:49 Reutov palub Jurkinilt „… et antakse luba kauba väljastamiseks, selle pärast, et on vaja kaupa välja anda, muidu ma ei jõua täna kõik ära teha“, millele vastav Jurkin „hea küll.“ Nimetatud kõnesid, millest nähtub, et Reutov on Jurkini käest saanud Saltreksile väljastatavat kütust 2006.a. veebruarist kuni 11.04.2006.a. Fakt on see, et kõnedes märgitud kaup on Oilikeni poolt väljastatud Saltreksi nimele, mis on laetud Baškini poolt juhitavale Alikasellesele kuuluvale paakautole, mis toimetati Altmetsa tee 10 mahutisse. Oilikeni poolt müüdud erimärgistatud diislikütus ei toimetatud Vana-Narva mnt mahutitesse, vaid Altmetsa tee 10 mahutisse, mida on ütlustes tunnistanud ka J. Medvedev. Vastavalt Tallinna Tolliinspektuuri esitatud teatistele võis Saltreks ladustada erimärgistatud diislikütust üksnes Vana Narva mnt 9a mahutites ja eesmärgipäraseks kasutamiseks ehitusmehhanismides. Tõendeid kogumis hinnates nähtub, et süüdistatav Jurkin teadis, et erimärgistatud diislikütus läks Vadim Reutovi valdusesse mitte aga Saltreksile eesmärgipäraseks kasutamiseks. Seega ei kajastanud kütuse kohta koostatud dokumendid (tolliteatised, arve-saatelehed Oilikenilt Saltreksile) tegelikkusele, millega osutub ebaõigeks kohtu järeldus, et Oiliken juhatuse liige S. Jurkin isikus on müünud heauskselt Saltreksi nimele eriotstarbelist diislikütust. S. Jurkin on andnud erimärgistatud diislikütuses täideviijatele ebaseaduslikuks käitlemiseks, sest Alikasellesil ei olnud erimärgistatud diislikütuse käitlemise luba. Järeldusega, et Jurkin on andnud teadvalt Reutovile erimärgistatud diislikütuse haakub kohtulikul uurimisel avaldatud tõendid, mille järgi Reutov korraldab AS-le Oiliken erimärgistatud diislikütuse eest raha maksmise ja juhib Saltreksi nimelt Oilikenilt Sergei 29 Jurkini isikus erimärgistatud diislikütuse ostmist. Reutov on jälitusprotokolli järgi kõnes 13.02.06.a. kell 13:27 heitnud Jevgeni Medvedevile ja Saltreks töötajale Oleg Kebekovile kõnes 13.02.06.a. kell 13:06 ette, et erimärgistatud diislikütuse eest on maksmata ja on nõudnud Medvedevilt arvete tasumist. Arvete eest tasumiseks kannab Reutov raha OÜ Alikaselles kontolt OÜ Saltreks kontole ja annab sellest Medvedevile teada ja käsib kohe AS-le Oiliken raha üle kanda. Seejärel kontrollib Reutov kõnedes 13.02.06.a., 14.02.06.a., 15.02.06.a., 17.02.06.a., 20.02.06.a. ja 21.02.06.a. S. Jurkini ja Oiliken raamatupidaja N. Klein käest, kas Medvedev on ikka raha ära maksnud. Kõnedest nähtub, et tegelikult soetab sinise diislikütuse Reutov (Alikaselles), kes annab selleks rahalised vahendid ja kasutab Medvedevit ja OÜ Saltreks selleks, et legaalselt erimärgistatud diislikütust soetada. Konto väljavõtetelt nähtub, et Reutov on teinud Alikaselles nimelt ülekanded Saltreksile, et oleks võimalik Oilikeni käest erimärgistatud diislikütust kätte saada, sest ainult OÜ-l Saltreks oli sinise kütuse tarbimise luba. Oilikenile maksti Saltreksi poolt rahaga, mis oli laekunud Alikasellesele diislikütuse eest, mis nähtub Oilikeni, Saltreksi ja Alikaselles pangakontodelt ja kontode vaatlusest (tõend nr 37), samuti kõnest Jurkini ja Reutovi vahel, nt kõnes 15.02.06 kell 9:07 on Reutov öelnud Jurkinile „… maksa mulle ära, ma siis kohe maksan temale ja ongi kõik“, mille peale Jurkin küsis üle „see tähendab praegu temale võib ära anda, jah?“ Seejärel on Reutov kõnes 15.02.06 kell 09:09 öelnud Medvedevile „annan sulle tunni jooksul, kahe tunni jooksul maksa oma arved ära /…/ sina siis kohe maksa ära.“ Tõendeid kogumis hinnates oli S. Jurkin teadlik, et Alikasellese poolt Oilikenile üle antud diislikütus pärineb Saltreksilt, kellele oli Oilikeni poolt väljastatud erimärgistatud diislikütus. Sisuliselt Saltreks maksis Oilikenile kütuse eest rahaga, mille oli ise Alikasellesele üle kandnud, mis veenvalt kinnitab erimärgistuse eemaldamise kõrvaldamiseks loodud kuritegeliku skeemi loomist, milles igal äriühingul oli kindel roll kuriteoplaani teostumiseks. Oilikeni osavõtt kuriteost seisnes erimärgistatud diislikütuse üleandmises erimärgistuse eemaldamiseks ja puhastatud kütuse vastuvõtmine. Seega on Oiliken Sergei Jurkini isikus kaasaaitajana teadvustanud enesele põhiteo olulist ebaõigussisu, so erimärgistatud diislikütuse käitlemine väljaspool riiklikule järelevalvele allutatud käitlemissüsteemi, mille tulemusena on eriotstarbelist kütust käideldud tavalise diislikütusena. Süüdistatav Jurkin teadlikkus asjaolust, et ta ostab tagasi diislikütuse, mis erimärgistusest puhastatud on leidnud tõendamist kriminaalasjas kogutud tõenditega. Jurkin on väljastanud tahtlikult Reutovil erimärgistatud diislikütust, mis ei ole veetud Saltreksi asukohta, et seda ehitustöödel kasutada. Jälitusprotokollis nähtub pealtkuulatud kõne 20.02.06.a. kell 16:28, milles Jurkin rääkides Reutoviga Saltreksiga seotud tehingutest ütleb „pärast on nagu nii see raha, sina ju selle saad“, mille peale Reutov vastab, et „ei Sergei, see on juhul kui on vahetus, ütleme nii“. Tehingutest Saltreksiga on Alikasellese vaheltkasu väike, mis nähtub Saltreksi ja Alikaselles arvete vaatlusest, kuid vahetades Alikaselles arvetel madalama aktsiisiga diislikütuse tavalise diislikütusega on võimalik teenida märksa suuremat vaheltkasu, mida osapooled ka kõnes arutasid. Samas kõnes on Reutov heitnud ette Jurkinile, et Oilikeni väljastatud kütuse hind on kallis, mille peale Jurkin vastas „homme järgmise teeme sulle odavamalt, lihtsalt meil praegu see küte on kallis.“ Eeltoodust nähtub, et Jurkin oli teadlik Reutovi poolt organiseeritud erimärgistatud diislikütustest erimärgistuse eemaldamisest ja selle ka heaks kiitnud. 30 Reutovi märkmiku vaatlusest nähtuvad maksed „sõpradele“ summades 75 000 ja 80 000 krooni (tõend nr 25, märkmeleht „6. veebruar“ ja „märkmed“), mis on olnud Reutovi märkmikus kuludeks erimärgistusest puhastatud diislikütuse tulude jagamisel. Kriminaalasjas on leidnud jälitusprotokolliga pealtkuulatud kõnedega 16.02.06.a. kell 13:41 ja 17.02.06.a. kell 12:15 tõendamist, et Jurkin on saanud kokku Reutoviga, et arutada tehingutega seonduvaid asjaolusid. Reutovi märkmiku lehel „märkmed“ kajastub kuupäeva 23. juures märge „80 000 sõpradele“, millega haakub kõne 22.02.06.a. kell 10:11, kui Jurkin leppis Reutoviga kokku kohtumise 23.02.06.a. Nimetatud asjaolu osutab sellele, et Jurkin on saanud märkmikus märgitud tulu kuriteost osavõtu eest, olles sellega materiaalselt huvitatud Reutovi poolt toime pandud kuriteost. Eduard Baškin transportis OÜ-le Alikaselles kuuluva paakautoga Volvo registreerimismärgiga xxxxxx saadud vedelkütuse diislikütuse nime all OÜ Alikaselles juhatuse liikme Vadim Reutovi poolt allkirjastatud arve-saatelehtede alusel AS-i Oiliken kütusemahutitesse NCC & PO terminali, aadressile Lao 14, Maardu, millega AS Oiliken juhatuse liige S. Jurkin on aktsiaseltsi huvides hoidnud ja ladustanud erimärgistatud vedelkütusest erimärgistamiseks kasutatud lisaainete eemaldamise tulemusena saadud vedelkütust. Seega on AS Oiliken ja Sergei Jurkin aidanud füüsiliselt, aineliselt ja vaimselt kaasa Reutovi, Ovtšarovi, Galkini ja Tsapakovi poolt toime pandud erimärgistuse eemaldamisele ja on hoidnud erimärgistamise eemaldamise tulemusena saadud diislikütust enda valduses, mis on kvalifitseeritav

§ 3761lg 1 ja 2 järgi.

Maakohus on otsuses sedastanud, et „… on ka täiesti oletuslik väide, et Oiliken ostis Alikasellesilt kütust turuhinnast tunduvalt soodsama hinnaga.“ Tehingu hind koos teiste tõendatud asjaoludega omab tähendust AS Oilikeni huvi tuvastamisel, mis on vastavalt

§-le 14 juriidilise isiku vastutuse eelduseks. Oilikeni kaitsja Toivo Viilup on esitanud eelistungiks diislikütuse turuhinna kohta andmed ajavahemikul 2006.a. jaanuar kuni märts (tabelis „OÜ Mazeikiu Nafta Trading House ning Alikaselles Oü poolt …“). Nimetatud dokumentaalsed tõendid kinnitavad asjaolu, et 15-st tehingust antud perioodil oli 7-l juhul Alikaselles hind Mazeikiu poolt pakutavast odavam ja teistel juhtudel hind oluliselt ei erinenud. Seega on kohus jätnud tähelepanuta tõendid, mis oli kohtule esitatud ja istungil avaldatud. Tuleb nõustuda kohtu märkusega, et „… oluliseks just jälgida millise hinnaga ostis ja müüs kütust firma Mažeikiu“, sest nimetatud äriühingu hind mõjutas kütuseturul pakutavat. Täiendavalt tuleb võtta arvesse asjaolu, et Alikaselles hind oli erinevalt Mazeikiust nö lõpphind, millele ei lisandunud transpordikulusid, mis tegi Alikasellese diislikütuse veelgi soodsamaks. Samuti on S. Jurkin andnud kohtuistungil ütluseid, mille järgi on Alikaselles müünud hinnaga, mis vastas turuhinnale, samuti on Jurkini sõnade kohaselt Oiliken loobunud Alikasellesega tehingu tegemisest, kui kütuse hind oli suurem kütuseturu pakutavast. Sellega on leidnud kinnitust asjaolu, et Jurkin on pakutava hinnaga olnud nõus üksnes siis, kui see oli hulgi kokkuostjale, so Oilikenile sobilik, et teenida diislikütuse edasimüügilt vaheltkasu. Tulenevalt Riigikohtu otsusest kohtuasjas nr 3-1-1-9-05, p 9 väljendatud seisukohast on „võivad juriidilise isiku huvid olla kahtlemata laiemad kui üksnes varalise kasu saamine“. Nimetatud juhul on AS-le Oiliken inkrimineeritud tegu pandud toime juriidilise isiku tegevussfääris, see tähendab, et AS Oiliken huvi seisnes enda äritegevuseks kütuse soetamises, mida oli võimalik enda klientidele kasumlikult edasi müüa. AS Oiliken juhatuse liige Sergei Jurkin on teadlikult väljastanud 31 erimärgistatud diislikütuse OÜ Alikaselles juhatuse liikme V. Reutovi valdusesse, et see hiljem ilma erimärgistuseta soodsama hinnaga AS-le Oiliken tagasi osta, mis on äriühingu huvides. Kohtuotsuses on märgitud, et „Kohtu arvates jäi ka süüdistuse poolt selgitamata ja tõendamata Oilikeni poolt ostetud kütuse vastavus kvaliteedi nõuetele .“ Kohus on järeldust põhjendanud tõdemusega, et „… erimärgistuse eemaldamise tulemusel saadud kütus ei saa ju olla täielikult kvaliteetne kütus.“ Kvaliteedinõuete mittevastava kütuse käitlemine on kvalifitseeritav

§ 3762lg 1 järgi, milles on 29.09.08.a.

kriminaalmenetlus lõpetatud. Kvaliteedinõuded ei oma

§ 3761

lg 1 kontekstis objektiivsete tunnuste tuvastamisel tähendust, kuid apellant selgitab, miks oli Alikasellesel võimalik „pestud kütust“ NCC & PO kütuseterminali viia. NCC & PO tegevjuhi Kirilenko tunnistajana ülekuulamisel selgus, et Oiliken ladustab nimetatud kütuseterminalis vedelkütust mahutites, kus hoitakse koos erinevate ladustajate kütust. Kvaliteedinõuete tagamiseks tellitakse laboritelt analüüsid enne kütuse ladustamist. Kriminaalasjas on esitatud Analiit AA proovivõtu- ja analüüsiaktid, mis hindavad väävli sisaldust, kuid sellega ei kontrollita väävelhappe sisaldust. Teise asjaoluna tuleb märkida, et puudus tegelik kontroll diislikütuse kvaliteedi osas, nimelt paakauto reg nr 269 ATB varjatud jälgimise käigus ei nähtud 11.04.06.a., et Analiit AA inspektor oleks paakautost proove ka võtnud (jälitusprotokoll 05.01.10.a. nr 11.13/04/14-3, tõend nr 88). Erimärgistuse eemaldamisel on täideviijad jälginud, et väävli sisaldus ei läheks lubatuks kõrgemaks, mis takistaks diislikütuse võtmist. Nt kõnes 21.02.06.a. kell 15:03 on Reutov öelnud Galkini poolt pakutava kütuse kohta, et „… ei sobi kõikide näitajate muidugi. See ei ole päris see, need ei ole päris need kõik näitajad, millised meie vajame. Meilt seda analüüsi tegemisel ei võeta vastu.“ Galkin on omakorda pakkunud välja, et „… kui teda seal kuidagi moodi segada ära?“, mille peale Reutov on vastanud „… segamisel võib tulla nii, et meie lööme maha selle, mis on.“ Seega vastas erimärgistusest puhastatud diislikütus osaliselt kvaliteedinõuetele, mis tagas selle vastuvõtmise, kuid diislikütus ei olnud kõigi näitajate poolest kasutamiseks sobilik. Prokurör märgib, et jääb süüdistusaktis ja süüdiskõnes väljaöeldud seisukohtade juurde. Süüdistatavate Sergei Jurkini ja AS-i Oiliken kaitsjad esitasid prokuröri apellatsioonile kirjalikud vastuväited, milles nad põhjendavad oma seisukohti küsimuses, miks nende arvates ei saa prokuröri apellatsioonis esitatud väited kaasa tuua maakohtu õigeksmõistva otsuse tühistamist. Kannatanu Eesti Vabariik (läbi Maksu- ja Tolliameti) taotleb esitatud apellatsioonis: - tühistada Harju Maakohtu 05.04.2012 kohtuotsus osas, millega jäeti tsiviilhagi rahuldamata; - rahuldada tsiviilhagi ja mõista kostjatelt välja (kriminaalasjas nr 06930000001 süüdistusaktis nimetatud süüdistatavatelt) õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitis solidaarselt summas 2 509 627 krooni; - võimalikud kohtukulud jätta süüdimõistetute kanda. 32 Kannatanu ei nõustu maakohtu otsuses toodud tsiviilhagi rahuldamata jätmise põhjendustega, et kannatanul puudub kahju hüvitamise nõude esitamise alus põhjusel, et OÜ Saltreks ei olnud võimeline maksukohustust kandma maksukohustuse tekkimise perioodil. Samuti leiab kannatanu, et maakohtu motiveeritud otsus tsiviilhagi rahuldamata jätmise kohta ei ole jälgitav, et millistele õigusaktidele tuginedes on otsus tehtud. Maakohus viitab otsuses Riigikohtu lahendi 3-1-1-60-07 punktile

1. Nimetatud lahendi punktis käsitleb Riigikohus põhjuslikku seosest juhatuse liikme poolt deklareerimiskohustuse rikkumise ja riigil kahju tekkimise vahel. Äriühingu maksukohustuse kandmise võimatust käsitleb Riigikohus hoopis lahendi 3-1-1-60-07 punktis
2. Riigikohus selgitab kuidas leida riigile tekitatud kahju suurust. Selleks tuleb maksuvõla sellest osast, mis riigil õnnestunuks maksumaksjalt sisse nõuda siis, kui juhatuse liige oleks deklareerimiskohustuse täitnud, lahutada maksuvõla see osa, mis on riigil võimalik äriühingult sisse nõuda pärast maksuvõla ilmsikstulekut. On aga võimalik, et äriühing ei oleks juba maksukohustuse tekkimise ajal olnud majanduslikult suuteline maksukohustust täitma, st et maksunõue ei olnud algusest peale sissenõutav. Siis ei saa ka rääkida juhatuse liikme deklareerimiskohustuse rikkumisega tekitatud kahjust, kuna deklareerimiskohustuse rikkumine ei mõjuta riigi maksulaekumise (vara) suurust. Äriühingu maksukohustuse tekkimise aega on kannatanu kirjeldanud oma 20.02.2012 menetlusdokumendis (Tsiviilhagi täiendus). Äriühingu kohustus tasuda aktsiisi tekkis viie päeva jooksul diislikütuse võõrandamisest. Arvestades, et esimene müük toimus 04.01.2006 ning viimane 28.03.2006, siis tekkis esimeselt tehingult aktsiisi tasumise kohustus hiljemalt 09.01.2006 ning viimaselt müügilt hiljemalt 02.04.
3. Tulenevalt PMTK 16.07.2008 nr 10-2/23132-1 maksude arvutamise taotluse vastusest, on OÜ Saltreks jätnud arvestamata ja tasumata aktsiisi summas 2 513 700 krooni. Seega moodustas kannatanu nõue äriühingu vastu tasumata aktsiisi osas sel ajal 2 513 700 krooni. Kannatanu ei nõustu samuti seisukohaga, et kogu maksunõue OÜ Saltreks vastu oli teo toimepanemise perioodil 139 140 434 krooni. Kuivõrd käesolevas kriminaalasjas on tsiviilhagis esitatud nõude aluseks arvestamata ja tasumata aktsiis, siis ei saa käsitleda maksunõudena kogu maksunõuet OÜ Saltreks vastu. Kannatanu juhib tähelepanu, et kogu maksunõue koosneb erinevatest maksunõuetest, sh käibemaksu nõue summas 51 588 654 krooni ja tulumaksu nõue summas 84 487 460 krooni. Seega, leiab kannatanu, tuleks lähtuda tekitatud kahju hüvitamise nõudmisel üksnes aktsiisi nõudest. Äriühingu maksevõime aktsiisi arvestamise ja tasumise ajal on kannatanu hinnangul tõendatud muuseas OÜ Saltreks enda poolt esitatud majandusaasta aruannetega. Kannatanu ei näe põhjust, miks oleks pidanud OÜ Saltreks esitama äriregistrile nö paisutatud ja ebaõigete andmetega majandusaasta aruandeid. Tulenevalt 2006.a aruandest nähtub, et äriühingul oli 31.12.2006 seisuga varasid kokku 146 028 146 krooni ja kohustusi 127 902 397 krooni. Vahe 18 125 749 krooni (varad miinus 33 kohustused). Seisuga 31.12.2005 vastavalt 122 522 328 krooni, 106 405 306 ja vahe 16 117 022 krooni. Maakohus viitas otsuses ajutise pankrotihalduri Aivar Leismanni 23.11.2007 aruandele, mille kohaselt oli äriühingul reaalselt rahalisi vahendeid 02.11.2007 seisuga 525 067,69 krooni. Seega, leiab kannatanu vastupidiselt maakohtule, et OÜ Saltreks oli võimeline maksukohustust kandma maksukohustuse tekkimise perioodil ehk ajavahemikus 09.01.2006 kuni 02.04.
4. Kannatanu viitab kohtuotsuses leiduvale ebatäpsusele. Maakohus viitab kannatanu 20.02.2012 menetlusdokumendile (Tsiviilhagi täiendus, vt kohtuotsus lk 102) ja märgib, et 23.11.2007 OÜ Saltreks ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt oli OÜ-l Saltreks rahalisi vahendeid 525 067,69 krooni, koos saadud intressidega summas 11 792,72 krooni, kokku 536 860,41 krooni. Sellest 208 920 krooni kuulus hüvitamisele ajutise pankrotihalduri tasuna ja summa 327 776,44 tasuti hagejale maksunõude katteks. Kannatanu kinnitab, et tasumist ei ole kannatanu oma dokumendis märkinud. Teiseks ebatäpsuseks on põhinõude suurus. Kannatanu vähendas 20.02.2012 menetlusdokumendis (Tsiviilhagi täiendus) põhinõude suurust. Maakohus jätkuvalt käsitleb põhinõude suuruseks endist summat ning puudub ka jälgitav maakohtu mõttekäik, mis asjaoludel jättis kohus vähendatud summa tähelepanuta. Kohus märgib otsuses (lk 102), et kohtulikul uurimisel on leidnud tõendamist 475 000 liitri erimärgistatud kütuse käitlemine süüdistatavate poolt ning tulenevalt sellest on riigile tekitatud kahju suuruseks 1 824 000 krooni. Kannatanu leiab, et maakohus on ebaõigesti arvutanud riigile tekitatud kahju suurust. Kohus on kahju suuruse arvutamisel korrutanud käideldud vedelkütuse koguse aktsiisi määraga. Kannatanu hinnangul tuleks aga lähtuda kannatanu 20.02.2012 menetlusdokumendis (Tsiviilhagi täiendus) toodud meetodi järgi, st kõrgema aktsiisimääraga kütuselt tuleks maha arvata soetatud erimärgistatud kütuse eest tasutud madalam aktsiisimäär (690 krooni 1000 liitri kohta). Samuti märgib kannatanu, et kohus on lähtunud 475 000 liitri tuvastamisel V.Reutovi märkmikus (vaatlusprotokoll tõend 25) märgitust, mille kohaselt alates 27.02.06 kuni 05.04.06 on Altmetsa tee 10 laekunud 475 000 liitrit vedelkütust (vt märkmiku lehed 2006 aastaplaan jaanuar-veebruar). Kohtule on esitatud tõendeid, mille kohaselt on erimärgistatud vedelkütusest lisaainete eemaldamise tulemusena saadud nö puhast kütust koguses 798 000 liitrit. Kriminaalmenetluses on selleks koguseks isegi 836 000 liitrit, kuivõrd vaadeldav periood kriminaalmenetluses ja maksumenetluses (vt 03.12.2007 maksuotsus nr 12-5/786) on erinev. Kannatanu leiab, et tulenevalt kriminaalasjas esitatud tõenditest, on maakohus igal juhul tuvastanud

§ 376¹ lg 1 järgi nõutud tingimuse - suur kogus (475 000 liitrit).

Seega lähtus maakohus, kannatanu hinnangul, süüdistatava V.Reutovi märkmikus kajastuvatest andmetest, analüüsimata teiste tõenditega tuvastatud kütuse koguseid. 34 Kannatanu juhib kohtu tähelepanu, et V.Reutovi märkmikus kajastuv märge kütuse koguse kohta kajastab üksnes perioodi 27.02.2006 kuni 05.04.

1. Süüdistusaktis on aga vaadeldavaks perioodiks 01.01.2006 kuni 11.04.
2. Tulenevalt eelnevast on maakohus jätnud analüüsimata tõendid, mis käsitlevad käideldud kütuse kogust perioodil 01.01.2006 kuni 06.02.
3. Kannatanu leiab, et maakohus on lähtunud nö minimaalsest kohtu poolt tuvastatud kütuse kogusest. Kriminaalasja lahendamise seisukohast ei oma see suurt tähendust. Igal juhul on tegemist olulise kogusega (kas 475 000 või 836 000 liitrit), aga tsiviilhagi seisukohast omab tuvastamist nõudev vedelkütuse kogus suurt tähendust. Kannatanu leiab, et maakohus ei ole analüüsinud kütuse koguse suurust tõendavaid tõendeid piisava selgusega. Riigikohtu lahendi 3-1-1-60-07 punktis 32 kriminaalkolleegium märgib, et tsiviilhagi lahendamisel tuleb kriminaalmenetluses juhinduda tsiviilkohtumenetluse korrast, kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega. TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Otsuse põhjendatus tähendab muu hulgas seda, et peab olema jälgitav, millistele õigusaktidele tuginedes on otsus tehtud. Samas punktis märgib kriminaalkolleegium ka, et kriminaalasjas, kus on esitatud hagi kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise nõudes, peab kohus andma tuvastatud faktilistele asjaoludele paralleelselt nii karistusõigusliku kui ka tsiviilõigusliku hinnangu. Teatud juhtudel on kahju hüvitamise küsimuse lahendamiseks vaja tuvastada täiendavalt asjaolusid, millel isiku käitumise karistatavuse seisukohalt tähtsust ei ole. Tulenevalt eelnevalt viidatud põhjustele, tsiviilhagis ja selle täienduses esitatud seisukohtadele, ei nõustu kannatanu Harju Maakohtu 05.04.2012 kohtuotsusega osas, millega jäeti tsiviilhagi rahuldamata. Kannatanu poolt esitatud apellatsioonile esitasid kirjalikud vastuväited süüdistatava J.Medvedevi kaitsja adv. K.Lind, süüdistatava AS Oiliken kaitsja adv. T.Viilup. Apellatsioonikohtu istungil toetasid süüdistatavate J.Medvedevi, V.Reutovi, A.Tsapakovi, E.Baškini, J. Ovtšarovi ja I.Galkini kaitsjad endi poolt esitatud apellatsioone. Nende apellatsioone toetasid ka nende kaitsealused. Kõik süüdistatavad ja nende kaitsjad vaidlesid vastu kannatanu apellatsioonile. Prokurör vaidles vastu süüdistatavate kaitsjate poolt esitatud apellatsioonidele ja toetas prokuröri apellatsiooni. Viimasele vaidlesid vastu süüdistatav S.Jurkin ja AS Oiliken ning nende kaitsjad. Süüdistavate kaitsjad ja prokurör ei toetanud kannatanu apellatsiooni. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT: Kohtukolleegium, kuulanud ära menetlusosalised, materjalidega, esitatud apellatsioonidega ning vastuväidetega, tuli alljärgnevatele järeldustele. tutvunud kriminaaltoimiku apellatsioonidele esitatud 35
4. Esmalt märgib kohtukolleegium, et vaidlustatud maakohtu otsuse näol on tegemist otsusega, mille lugemine võib olla küll aeganõudev, kuid kohtuotsuse lugejale on maakohtu seisukoha kujunemine jälgitav ja arusaadav. Maakohus on esitatud süüdistuste pinnalt tuvastanud keerulise ja mitmelülilise skeemi, mis on ilmselgelt nõudnud aega ja vaeva ka selle skeemi väljamõtlejatelt ning seejärel omakorda jaganud selle skeemi etappideks e. lülideks ja esitanud oma seisukohad iga etapi kohta eraldi. Piirdutud ei ole mitte ainult tõendite pelga loeteluga või pinnapealse analüüsiga vaid neid on igati põhjalikult analüüsitud nii iga tõendit eraldi, kui ka kogumis ja selgitatud, mida üks või teine tõend tõendab. Motiveerimata kohtuotsuseks KrMS prg. 339 lg 1 p.7 mõttes, selist otsust nimetada ei saa. Võib nõustuda või mitte nõustuda maakohtu järeldustega, kuid see iseenesest ei tähenda, et otsus on motiveerimata.
5. Kohtukolleegium märgib, et süüdistataval ja süüdistatava kaitsjal on tõepoolest vaieldamatu õigus esindada kõikvõimalikke kaitseversioone; see on süüdistatava põhiseaduslik ning võõrandamatu õigus. Eelöeldu ei tähenda aga, et kõikvõimalikke esitatavaid kaitseversioone peaks automaatselt käsitlema tõestena ning lähtuma nende kehtivusest (tõepärasusest) seni, kuni pole tõendatud vastupidine. Oluline on seega tähele panna ning mõista, et in dubio pro reo põhimõtte poolt ei ole hõlmatud igasugused, ka kõige kaugemalseisvamad hüpoteetilised variandid, mis võimaldaks tõendites sisalduvat teavet tõlgendada süüdistatava kasuks. Käesolevas kriminaalasjas on kriminaalmenetluse esemeks süüdistustes äratoodud ajavahemikul süüdistustes süüdistatavatele inkrimineeritud tegevus. Kohtukolleegium ei pea vajalikuks anda hinnangut kohtu all olevate ja olnud juriidiliste ja füüsiliste isikute tegevusele, mis jääb väljapoole süüdistuses äranäidatud ajavahemikku, uurida juriidiliste isikute majandustegevust, võrrelda majandustegevust puudutavaid numbrilisi näitajaid ja arutleda selle üle, miks süüdistus ei käsitle pikemat perioodi, kui seda on konkreetsel juhul 1.01.2006.a. kuni 11.04.2006.a. Käeoleval juhul on tuvastatud, et tegemist on pikaajalise ja läbimõeldud skeemiga ja on ka võimalik, et menetluse all ei ole kogu skeemi kõik lülid ja kogu skeemis osalenud isikute tegevus aga ka nende kuritegeliku tegevuse kogu ajavahemik, kuid see ei võta kohtult võimalust anda karistusõiguslikku hinnangut käesoleva kriminaalmenetluse esemeks olevale süüdistatavate käitumisele süüdistuses märgitud ajavahemikul. Ehk siis, kohtukolleegium möönab, et kohtu all olevate füüsiliste isikute poolt juhitavad juriidilised isikud võisid tegeleda arutatava tegevuse kõrval nii seadusliku tegevusega, kui ka kuritegelike tegevustega, mida ei ole neile käesoleva kriminaalasja raames inkrimineeritud. Nii kallutab kohtukolleegiumi seisukohta selles, et J.Medvedev võis OÜ Saltreks nimel ja arvel panna toime tegusid, mis moonutasid kogu firma raamatupidamist asjaolu, et tema suhtes on käesoleval ajal käimas kriminaalmenetlus, millises ta viibis ka vahi all ja on praeguseks kautsjoni vastu vabastatud ja teda kahtlustatakse selles, et ta kuulus kuritegelikku ühendusse, milline oli suunatud erinevate maksupettuste toimepanemisele ning temaga koos kahtlustatakse ka isikuid, näiteks O.Kebekov, kes oli ka OÜ Saltreksiga seotud ning on käesolevas kriminaalasjas tunnistaja. Seetõttu on kohtukolleegiumi arvates J.Medvedevi kaitsja poolt apellatsioonis esitatud etteheide selles, et käesoleva kriminaalasja raames ei ole analüüsitud 36 kogu OÜ Saltreks majandustegevust, sisutu. Kohtukolleegium leiab, et selline analüüs ei anna firma majandustegevusest objektiivset hinnangut.
6. Süüdistatava V.Reutovi kaitsja avaldab imestust selle üle, miks valiti läbiotsimiseks ja seega kuriteo lõppkuupäevaks just 11.04.2006.a., s.o. aeg, kui mingit tegevust Allikmetsa tee 10 territooriumil ei tuvastatud ning et professionaalsed jälitustöötajad oleks kindlasti valinud läbiotsimiseks momendi, kui väidetav “vabrik” oleks täies hoos töötanud. Kohtukolleegium ei pea selliseid etteheiteid asjakohasteks. Esiteks, kohtukolleegiumi seisukohast “vabriku” likvideerimine selle täies hoos töötamise hetkel oleks andnud vaid pooliku tulemuse. Tuvastatud oleks vaid vahetud kütuse “pesijad” ning ainult sel ajahetkel “pestav” kütus. Mida konkreetsed kütusepesijad oleks oma tegevuse kohta rääkinud, see on ka ilmselge – et omal algatusel ja ainult enda tarbeks ja ainult üks kord ning kellegi teadmata jne. Teiseks, varjatud jälitustegevust on võimalik läbi viia vaid konkreetselt väljaantud lubade piires. Ruumisiseseks jälgimiseks luba ei olnud ning eelöeldut arvestades olnuks see ka sisutu ja ebaefektiivne. Ruumis sees asus vaid “pesemiseks” vajalik atribuutika ning kütuse toomine-viimine ja vastavad mahutid asusid väljaspool siseruume.
7. Veel märgib süüdistatava V.Reutovi kaitsja, et kuna

prg. 376-1 näeb ette vastutuse n.ö “pestud” kütuse käitlemise eest ja maakohus on tuvastanud, et ei ole tuvastatud paakautost ja vaguntsisternidest võetud proovides näitajaid, millised kinnitaks erimärgistuse eemaldamist proovideks võetud kütuselt, siis on ka V.Reutovi süü välistatud. Selle kohta märgib kohtukolleegium, et kaitsja väide nagu näeks

prg. 376-1 ette vastutuse vaid sellise kütuse käitlemise eest, millelt on erimärgitus eemaldatud, ei ole õige.

prg. 376-1 näeb ette vastutuse ka erimärgistatud kütuselt erimärgituse eemaldamise e. siis erimärgistatud kütuse “pesemise” eest. V.Reutovi süü ja tema käitumisele antava karistusõigusliku hinnangu osas esitab kohtukolleegium oma põhjendused käesolevas otsuses allpool.

1. Ka leiab süüdistatava V.Reutovi kaitsja, et V.Reutovi märkmiku sissekanded ning tema telefonikõned aga ka OÜ Allikaselles raamatupidamisdokumendid ei saa olla V.Reutovit süüstavateks tõenditeks. Raamatupidamise dokumendid on omased iga äriühingu raamatupidamisele, märkmik ja telefon on aga ärimeeste tavalised suhtlusvahendid. Kohtukolleegium nõustub sellega, et telefonivestlused ja raamatupidamisdokumendid ning märkmikud on tõesti ka täiesti tavalised ja lubatavad suhtlusvormid ja arvestuse pidamise ning märkmete tegemise vahendid, kuid see ei välista nende sattumist kriminaalmenetluses ka isikut süüstavateks tõenditeks, kui põhjendatakse, kuidas ja miks need omavad tähtsust isiku süüküsimuse otsustamisel. Puutuvalt V.Reutovilt äravõetud märkmikus olevate sissekirjutuste kasutamisse lubatud tõenditena, märgib kohtukolleegium järgmist. Arvestades vaidlusaluse äravõetud märkmiku sissekannete sisu, võib väita, et tegemist oli käesoleva kriminaalmenetluse esemeks olevate tõendamiseseme asjaolude seisukohast tähtsust omavate arvestustega, mis ilmselgelt kajastavad nii kütuse koguseid, kui ka arutatava kuriteo toimepanijate rahalisi suhteid, millised oma sisult ei kannata ametlikku kajastamist raamatupidamises e. tegemist on n.ö. topeltraamatupidamisega. Siinjuures peab kohtukolleegium vajalikuks viidata Riigikohtu otsusele nr. 3-3-1-39-04, kus on asutud seisukohale, et maksusumma määrati dokumentaalsete tõendite alusel – maksumaksjalt ära võetud vihikute abil. 37 Neid vihikuid on põhimõtteliselt võimalik vaadelda maksumaksja raamatupidamisena, hoolimata raamatupidamise eeskirjade eiramisest, sest vihikud sisaldavad olulisi märkmeid osaühingu tulude ja kulude kohta. Seega on ka käesolevas kriminaalasjas äravõetud märkmik ja selles olevad märkmed dokumentaalseteks tõenditeks ning süüdistatavate süüküsimuse otsustamisel tuleb neid hinnata kogumis teiste kogutud tõenditega.
2. Süüdistatava J.Medvedevi kaitsja heidab maakohtule ette seda, et maakohus on asunud ekspertiisi järeldusi muutma ja sisustama mõistet, mida tähendab ekspertiisiaktis väljendatud seisukoht happe neutraliseerimise kohta. Kohtukolleegium leiab, kas ja kuidas toimus happe neutraliseerimine e.keemiline protsess, ei oma süüdistatavate süüküsimuse ja nende käitumisele antava karistusõigusliku hinnangu seisukohast määravat tähtsust. Asjaolu, et süüdistuses märgitud ajal toimus süüdistuses märgitud kohas erimärgistatud kütuselt erimärgistuse eemaldamine on maakohtu otsuse kohaselt tõendatud mitte ainult ekspertiisi tulemustega, vaid ka muude kriminaalasjas kogutud tõenditega ja eelkõige Allikmetsa tee 10 ruumides leitud töövalmis atribuutikaga ja vajalike ainetega, millised üheselt viitavad n.ö. sinise kütuse “pesemisele”. Kusjuures kasutatud vahendite kogused viitavad selle tegevuse pikaajalisusele. Erimärgistatud kütuse “pesemine” e. konkreetsel juhul värvaine eemaldamine toimus kütusele väävelhappe lisamise teel. Sellest protsessist tekkinud sade eemaldati filtreerimise teel läbi klaasvilla ning settepotist kütuse läbilaskmise teel. Selle tegevusega on täidetud ka

prg. 376-1 ettenähtud üks teokoosseis e. erimärgistatud kütuselt erimärgituse eemaldamine. Kas peale seda tekitati keemiline reaktsioon lahuse neutraalseks muutmiseks, mis toimub aluse lisamisel happelisele lahusele e. happe neutraliseerimine, ei oma karistusõigusliku hinnangu andmisel süüdistatavate käitumisele enam määravat tähtsust.

1. Ka on mitmes apellatsioonis maakohtule ette heidetud kohtuotsuses maakohtu poolt väljaöeldud seisukohta selle kohta, miks maakohtu arvates süüdistatavad J.Ovtšarov ja A.Tsapakov keeldusid maakohtus ütlusi andmast. Maakohus on järeldanud, et nimetatud süüdistatavad keeldusid ütluste andmisest kohtus seetõttu, et neil ei ole enda kaitseks midagi öelda ja sellest seisukohast püütakse apellantide poolt välja lugeda menetlusõiguse olulist rikkumist e. süüdistatavate keeldumist ütluste andmisest on kasutatud nende endi vastu süüküsimuse otsustamisel. Kohtukolleegium leiab, et selline maakohtu järeldus tõesti sisaldub vaidlustatud otsuses, kuid kohtuotsuse lugejale on piisavalt selge, et süüdistatavate n.ö. “vaikimist” ei ole tõendite hindamisel nende endi vastu kuidagi kasutatud. Süüdistatvate J.Ovtšarovi ja A.Tsapakovi taktika mitte ütlusi anda on igale kriminaalasja materjale tundvale isikule läbinähtav ja arusaadav. Isikud, kes esialgselt väidavad, et nemad vaid kütsid öösiti ruume erimärgistatud kütusega ja pärast tutvuvad nende endi jutuga telefonikõnede eristusest, ei saa kuidagi veenvalt selgitada ei varemantud ütlusi ega ka ütluste muutmist enda käitumise õigustamiseks mõne muu uue valitud versiooniga ja vaikimine e. ütluste andmisest keeldumine on ilmselgelt neile kõige soodsam valik. Kohtukolleegium ei näe maakohtu poolt väljaöeldud seiuskohas PS prg. 22 lg 3 rikkumist. J.Ovtšarovi ja A.Tsapakovi, kui küstuse vahetute “pesijate” süüküsimust käsitleb kohtukolleegium edasipidi. 38
2. Süüdistatava J.Medvedevi kaitsja leiab, et tõendamata on jäetud olulised asjaolud, millised takistavad süüdistatavate süüdimõistmise ja nimelt, ei ole kindlaks tehtud mahuti nr. 5 suurust. Süüdistusakti kohaselt lisasid süüüdistatavad A.Tsapakov ja J.Ovtšarov hapet just mahutisse nr. 5 ning selle mahuti suuruse tuvastamata jätmine kaitsja arvates võtab võimaluse üldse tuvastada tootmisprotsessi efektiivsust e. kas selline seadmestik võimaldas üldse eemaldada süüdistatavatele etteheidetud kütuse koguselt erimärgistust. Kohtukolleegium on seisukohal, et mahuti nr. 5 suurus ei mõjuta kuidagi tootmisprotsessi efektiivsust. Kütuselt erimärgistuse eemaldamise protsess on sisuliselt nn. voolamisprotsess, mille käigus pumbatakse ühest anumast erimärgistatud kütus teise anumasse, millises saadakse siis nn. valge kütus. Pesemine ise seisneb selles, et vahepeal läbib kütus anuma, kus on erimärgistuse eemaldamiseks vajalik hape ja seejärel toimub siis filtreerimine ja võimalik, et ka neutraliseerimine, et hapet ei saaks tuvastada valges kütuses. Mahuti nr. 5 on käesoleval juhul anum, kuhu lisati n.ö. puhastusvahendit e. hapet ja sisuliselt sõltub selle mahuti suurusest üldse mitte läbilastava kütuse lõppkogus vaid see, kui palju sinna hapet lisatakse ja kui tihti seda korratakse e. protsessi juures vahetult töötavate isikute töökoormus.
3. Kohtukolleegium tõdeb ka seda, et sündmuskoha vaatlusprotokollis on väljas asuvate mahutite suuruseks märgitud 50 kuupsentimeetrit (VI kd. t.l.245-284). Maakohus on tõendite hindamisel märkinud, et tegemist on ilmselgelt kirjaveaga, mis on inimlik eksitus ja et õige suurus peaks olema 50 kuupmeetrit ja see on tuvastatav ka teiste tõenditega. Kaitsja heidab maakohtule ette, et maakohus ei täpsusta, milliste tõenditega oleks tuvastatav õige mahutite suurus ja seega on mahutite suurus tõendamata. Kohtukolleegiumi seisukoht selles küsimuses on järgmine. Vaidlust ei saa olla selles, et väljas asuvad mahutid (nr.1 ja 2) ei saa kuidagi olla mahuga 50 kuupsentimeetrit. Teisendades nimetatud mahu liitriteks arvestusega, et 1 kuupsentimeeter võrdub 1 milliliiter, oleks mahuti mahuks 50 milliliitrit. 1 milliliiter võrdub 0,001 liitrit. Seega vaatlusprotokollis märgitu kohaselt mahutaks üks mahuti 0,05 liitrit, mis on enam, kui absurdne. Tõenditeks, mis sellise mahu välistavad on eelkõige fotod, millistelt on silmaga näha, et need mahutid ei ole nii väikesed. 01.04.05 on sõlmitud rendileping Agro Tes ja Saltreks vahel, mille kohaselt saab kasutada Altmetsa tee 10 asuvat mahutit mahutavusega 50 kuupmeetrit. Samuti ei kasutata sellisesse minianumasse – 50 kuupsentimeetrit mahtuva kütuse transpordiks paakautot ja üldse ei peaks sellise anuma täitmiseks kuuluva vedeliku transportimiseks kasutama mingit transporti, see mahuks lihtsalt taskusse ära. Avastatud seadmed, s.h. voolikud ei oleks kasutatavad sellisele mahutile jne. Kohtukolleegium nõustub seega maakohtuga, et vaatlusprotokollis on numbriline näitaja õige e. 50 ja eksitud on mahuühikuga e. kuupmeetri asmele on kirjutatud kuupsentimeeter. 50 kuupmeetrit on ümberarvestatuna 50000 liitrit. Seejuures on kohtukolleegium seisukohal, et mahutite maht e. täpne suurus ei ole oluline suurus selleks, et pidada võimalikuks teatud koguse kütuse n. pesemise teatud aja jooksul, sest mahutite suurusest nagu juba varem öeldud sõltub vaid see, kui tihti tuleb neid uue lähteainega täita või lõppsaadusest tühjendada e. kui palju tuleb kasutataval inimtööjõul tööd teha.
4. Apellatsioonides leitakse, et käesoleval juhul tulnuks läbi viia kas uurimiseksperiment või teha matemaatiliste arvutustega kindlaks, kas üldse olnuks 39 süüdistuses märgitud ajavahemiku jooksul “pesta” süüdistustes märgitud kogust erimärgistatud kütust ning leitakse, et kuna seda pole tehtud, siis ei saa ka pidada võimalikuks nendes kogustes kütuse “pesemist”. Kohtukolleegium leiab, et uurimiseksperimenti ei ole vajalik ega ka võimalik läbi viia. Sisuliselt tähendanuks see kogu seadmestiku ülespanekut ja suuri rahalisi ressursse lähteaine, lisaainete jms., soetamiseks aga ka kvaliteetse erimärgistatud kütuse kadu ning sisuliselt tähendaks see süüteo toimepanemist. Matemaatiliste arvestuste tulemused saaks olla arvestatavad vaid siis, kui oleks teada täpsed lähteandmed, milliste saamine oleks võimalik vaid olukorras, kus süüdistatavad – vahetud kütuse pesijad - süüd tunnistavad ja ka ütlusi annavad, mida käesoleval juhul ei ole. Vaidlus on selles, kas reaalselt on võimalik süüdistatavatele inkrimineeitud süüdistuses märgitud ajavahemikul e. kolme ja poole kuuga läbi pesta neile inkrimineeritud suurt kogust kütust, milleks on süüdistuse järgi 836000 liitrit ja maakohtu otsuse kohaselt 475000 liitrit. Kohtukolleegium on seisukohal et see on reaalne ja seejuures lähtub kohtukolleegium kohtupraktikast e. samaliigilistes asjades analoogsetes süüdistustes juba jõustunud kohtuotsustega tuvastatud asjaoludest e. kogustest. Nii on kriminaalasjas 1-06-16195 tehtud jõustunud