Prokuröri abi Marika Reintop Süüdistatav Tõkend Kaitsja Janno Lestberg elukoht XXX, isikukood: 38401052751, kodakondsus: EV kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: algharidus, töökoht: H OÜ; varem kriminaalkorras karistatud 4 korral, viimati 06.10.2011 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt
,
alusel tingimisi vangistusega 6k 28p, katseajaga 18k (katseaja lõpp 05.04.2013), mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 9k; kehtivaid väärteokaristusi 4. Kahtlustatavana kinnipidamine alates 07.03.2013 Riine Lumiste RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Janno Lestberg
järgi mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.
07.03.2013.a. kuni 08.03.2013.a., s.o. 2 (kaks) päeva vangistust. Kandmata karistus 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
74 lg 5; § 65 lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise 06.10.2011.a. Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o. 6 (kuus) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Mõistes liitkaristuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust. Vastavalt
asendada Janno Lestberg ´ile mõistetud 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust üldkasuliku tööga (1 142) tundi ja määrata selle töö ära tegemiseks ajaks 24 (kakskümmend neli) kuud. Määrata Janno Lestberg Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kohustada Janno Lestberg ´i täitma
1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Vabastada kinnipeetud Janno Lestberg kohtusaalis.
lg 1 p 1 kohaselt ära võtta Janno Lestberg ´ilt mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks. LS § 127 alusel on Janno Lestberg kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile.
lg 1 alusel konfiskeerida kohtuotsuse jõustumisel Janno Lestberg ´ile kuuluv mootorsõiduk Opel Vectra registreerimismärgiga XXX kui kuriteo toimepanemise vahend. Välja mõista Janno Lestberg ´ilt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel ja KrMS § 2565 lg 2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 240 (kakssada nelikümmend) eurot riigituludesse ja kaitsjatasu kokku 115 (ükssada viisteist) eurot 20 senti riigituludesse. Selgitusse märkida „Janno Lestberg 1-13-2295, sundraha“ ja „Janno Lestberg 1-13-2295, kaitsjatasu.“ KrMS § 180 lg 3 alusel kaitsjatasu ja sundraha tasuda 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Sundraha, kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal märkides viitenumbri 2800049777. Sundraha ja kaitsjatasu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. 2 Kohtuotsuse põhiosa Janno Lestberg´i süüdistatakse selles, et tema juhtis 07.03.2013.a kella 17:37 ajal Harjumaal, Jõelähtme vallas, Haljava külas, Haljava tn 1 maja juures mootorsõidukit Opel Vectra registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 0,87 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l (lõplik lugem 0,78 mg/l)). Sellise käitumisega rikkus Janno Lestberg liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid selle kohta, et juht ei tohi olla joobeseisundis, s.o alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundis, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistest või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Vastavalt liiklusseaduse § 69 lg 4 p-le 1 mootorsõidukijuht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega Janno Lestberg pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav
Karistuse liik ja määr:
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 (ühe) aastast vangistust.
2 (kaks) päeva lugeda karistusaja hulka ja kandmisele kuulub 11 (üheteist) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päevane vangistus.
lg 2 alusel suurendada seda karistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 06.10.2011 otsusega mõistetud kandmata karistuse 6 kuu 28 päevase vangistuse võrra ja lõplikuks karistuseks on 1 aasta 6 kuud 26 päeva vangistust.
lg 1 alusel asendada vangistus 1 aasta 6 kuud 26 päeva ehk 571 (viissada seitsekümmend üks) päeva vangistust üldkasuliku tööga. 1-le päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku tööd, seega on mõistetavaks karistuseks 1142 (üks tuhat ükssada nelikümmend kaks) tundi üldkasulikku tööd.
lg 4 alusel on Janno Lestberg kohustatud täitma üldkasuliku töö tegemise ajal
lg 1 nimetatud kontrollnõudeid Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 2 (kaks) aastat.
lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena Janno Lestberg´ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks. Juhindudes
lg 1, konfiskeerida Janno Lestberg´ile kuuluv mootorsõiduk Opel Vectra registreerimismärgiga XXX kui kuriteo toimepanemise vahend. Kokkuleppest nähtuvalt nõustus Janno Lestberg ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning prokuröri poolt kohtus nõutava karistusega kuriteo toimepanemise eest. Kohus leiab, et süüdistatava Janno Lestberg poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus tunnistab Janno Lestberg süüdi temale esitatud süüdistuses ning mõistab talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Taotletud karistus vastab Vladimir Ipatov süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg 1 p 9, 4 kohaselt on menetluskulu süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kaitsjatasu. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Janno Lestberg ´il esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema 3 kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Menetluskulude täies ulatuses tasumise võimalikkuse hindamisel tuleb arvesse võtta mitte üksnes kohustatud isiku sissetulekut, vaid isikule kuuluvat vara tervikuna, s.t võimalust tasuda menetluskulud isiku kogu vara arvelt. Sellisele seisukohale on asunud ka RK oma lahendis 3-1-1-105-12. Janno Lestberg ei ole maakohtule esitanud tõendeid, mis annaks alust veendumuseks, et Janno Lestberg varaline seisund ei võimalda tal kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulusid tasuda täies ulatuses. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et Janno Lestberg ´ilt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1-10-3472; 1-10-16328; 1-10-15032; 1-12-5420; 112-2353. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t. pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumises, arvestades summade suurust. Janno Lestberg ´ilt kuulub välja mõistmisele sundraha summas 240 eurot ja kaitsjatasu kokku 115.20 eurot. Kohus juhindus KrMS § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; 313 sätetest. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.