katseajaga; 11.05.2011.a. Harju Maakohtu otsusega
lg.1-25 lg.2 järgi vangistusega 2 kuud, mis asendati üldkasuliku tööga 120 tundi tegemise tähtajaga 6 kuud, üldkasulik töö tehtud 10.novembriks 2011.a. - süüdistuses
Süüdistus Grigori Mõškovski’t süüdistatakse selles, et tema 17.11.2011 kella 19.30 paiku, viibides Tallinnas Linnamäe teel asuvas bussipeatuses „Priisle kauplus“, lõi OG’le ühe korra jalaga kõhtu ja vähemalt ühel korral lahtise käega vastu nägu, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja pea pindmise vigastuse Oma tahtliku tegevusega pani Grigori Mõškovski toime teise inimese tervise kahjustamise, löömise ja valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise, so
Samuti tema, 16.11.2011 tuvastamata kellaajal, ähvardas telefonitsi OG’t tapmisega. Arvestades Grigori Mõškovski varasemat vägivaldset käitumist kooselu kestel, tundis kannatanu reaalset ohtu enda elule. Tapmisega ähvardamisega, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, pani Grigori Mõškovski toime
Kohtuistungil Grigori Mõškovski ennast süüdi ei tunnistanud ja seletas, et 17.11.2011.a. koos lapsega bussipeatuses nad ootasid kannatanut, kes pidi lapsele järgi tulema. Laps külmus ära, sest lapsel ei olnud salli. Kui kannatanu tuli, ütles ta salli puudumise kohta, mille peale kannatanu ütles, et isa võiks siis salli osta. Sellest sai alguse konflikt, ta käskis kannatanul teda kuulata. Kannatanu hakkas esimesena teda tõukama, et saaks mööda lapse juurde. Ta tõstis põlve, et kannatanut takistada ja kannatanu võis ise ennast ära lüüa põlve vastu, sest on lühikest kasvu. Ta küsis, kas 2 kannatanu on päris ülbeks läinud, mille peale kannatanu andis talle kõrvakiilu, temal aga selle peale hakkas tööle refleks, ta kaitses ennast ja tõrjudes kannatanu kätt, võis puudutada kannatanu nägu. Kannatanu tõmbas kägarasse, hakkas nutma ja hakkas helistama. See ei olnud löök, kui oleks olnud löök, kannatanu ei oleks püsti seisma jäänud. 16.11.2011.a. helistamist ei mäleta, kui ähvardas millegagi, siis naljatades või siis, kui kannatanu on seda ise provotseerinud, näiteks kõnes kannatanuga võis öelda „ütle veel, et ma ähvardan“. Kohtuistungil uuritud tõendid ja kohtuliku arutamise järeldused Kohtuistungil kuulati üle kannatanu OG (süüdistatava endine abikaasa), tunnistajad SG (kannatanu isa), K S (kannatanu sõbranna), A S , L M (süüdistatava ema) ja V M (süüdistatava isa). Kohtuistungil uuriti järgmisi kirjalikke tõendeid: Patsiendikaardis nr.XXX on fikseeritud OG pöördumine PERH erakorralise meditsiini osakonda 17.11.2011, diagnoositud pindmine pea vigastus. Haigusjuhu väljatrükist eriarsti ambulatoorse vastuvõtu kohta nähtub, et OG pöördus seonduvalt 17.11.2011 juhtunud sündmusega täiendavalt eriarsti vastuvõtule 23.11.2011.a., diagnoosiks konkussioon. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on vaadeldud 17.11.2011 kell 19:28 Põhja Prefektuuri juhtimiskeskusele AS poolt tehtud kõnet, koostatud stenogramm. Kannatanu OG seletas, et kooselu süüdistatavaga kestis 2006-2009.a., abielu lahutati alles 2012.a. märtsikuus. Kooselu lõppemise põhjuseks oli süüdistatava vägivaldsus, ka varem on ta pöördunud politsei poole. 17.11.2011.a. päeval oli laps VM isa Grigori Mõškovski juures, ta helistas ja nad leppisid süüdistatavaga kokku, et viimane tuleb koos lapsega bussipeatusesse. Bussipeatuses süüdistatav (kes oli joobeseisundist ebaadekvaatne) kohe hakkas ta peale karjuma (lapsel salli puudumise pärast), käskis kuulata ja ütles lapse kuuldes: ma näitan, kuidas tuleb selliste naistega käituda. Siis lõi süüdistatav teda rusikaga näkku. Ta taganes kioski juurde ja hakkas helistama isale ja vennale, siis helistas politseisse. Süüdistatav surus teda vastu kioski seina ja lõi põlvega kõhtu, pigem oli see põlvega kinni hoidmine, vastu seina tõukamine või mingi refleks. Bussipeatuses oli palju rahvast ja kõik vaatasid nagu filmi. Laps lihtsalt seisis kõrval ja vaatas. Kõhtu löömisest ta valu eriti ei tundnud, aga löök näkku oli ootamatu ja valus. Samal õhtul käis traumapunktis, kus tehti röntgenpilt, luumurdu ei olnud. Paar päeva hiljem aga pöördus ninaarsti poole, sest ühe ninapoolega ei saanud hingata. 16.11.2011 töö ajal oli Grigori Mõškovski helistanud ja ähvardanud igasuguste õudustega, et ühel päeval koju tagasi ei tule. Tunnistaja AS seletas, et 17.11.2011.a. pärast tööpäeva lõppu ootas Priisle bussipeatuses bussi ja nägi, et üks mees (süüdistatav) ründas naist (kannatanut): karjus, sõimas, ropendas, ähvardas, lõi näkku, lõpuks lükkas ootepaviljoni taha. Karjumisest ta sai aru, et tegemist on endiste elukaaslastega, kõrval seisis ka laps. Naine üritas meest rahustada, pani käed ette. Bussipeatuses oli palju rahvast (15-20 inimest), kõik kuulsid, kuidas mees ütles lapsele: ma näitan, kuidas selliste halbade naistega käituda. Ta helistas politseisse ja siis tuli ka buss, ta sõitis bussiga minema, mees ei olnud selleks ajaks maha rahunenud. Ta ei sekkunud, sest hirm oli enda elu pärast, ainult üks naine üritas sekkuda. Tunnistaja SG (kannatanu OG isa, kellele kannatanu rääkis, millised suhted olid kannatanu ja süüdistava vahel, kinnitas Mõškovski vägivaldsust. 17.11.2011 Linnamäe teel Priisle peatuses toimunust sai teada tütre käest. 3 Tunnistaja KS’i kinnitas, et temale on OG rääkinud Grigori Mõškovski korduvast vägivaldsusest abielu jooksul, samuti juhtumist bussipeatuses. Tunnistajad Ljudmilla Mõškovskaja (süüdistatava ema) ja Vitali Mõškovski (süüdistatava isa) kirjeldasid süüdistatava ja kannatanu suhteid ning kinnitasid, et Grigori Mõskovski on häält küll tõstnud naise peale, löömist ei ole näinud. 17.11.2011 bussipeatuses toimunust said teada kannatanu vanemate käest telefoni teel, siis rääkis ka poeg, et lapsel ei olnud salli, mida ta endisele abikaasala ütles, viimane aga käskis salli ise osta. Samal õhtul läks Grigori ise politseisse. KrMS § 61 kohaselt ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Tõendite hindamisel lähtub kohus põhimõttest, et ütluste tõelevastavuse otsustamisel tuleb lähtuda eelkõige objektiivsetest tõenditest ja tuvastatud faktidest ning aset leidnud sündmustest. Oluline on ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus (Riigikohtu lahend nr.3-1-174-05). 16.11.2011.a. tapmisega ähvardamise episood
järgi esitatud süüdistuses ei ole kohtule esitatud ühtegi tõendit selle kohta, millal toimus telefonikõne ning väidetavalt toimunud telefonikõne sisu on kannatanu kirjeldanud väga umbmääraselt. Kohus asub seisukohale, et olukorras, kus tõendamata on isegi telefonikõne olemasolu (seda on võimalik kindlaks teha kas või tavalise telefonikõnede eristustega), ei ole alust rääkida ka telefonikõne sisust. Süüdistuses tapmisega ähvardamises tuleb süüdistatav õigeks mõista, sest ei ole tõendatud asjaolu, et tegu oleks aset leidnud ehk kuriteosündmuse puudumise tõttu. 17.11.2011 kehalise väärkohtlemise episood Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu ütlustes, sest need on kinnitatud esiteks, meditsiinidokumentidega ja teiseks, täiesti kõrvalise isiku, juhusliku pealtnägija – tunnistaja A.S ütlustega. Meditsiinidokumentidel on kirjeldatud kannatanul esinenud tervisekahjustusi ning need langevad kokku kannatanu poolt antud kirjeldusega. Traumapunkti pöördus kannatanu samal õhtul, paari päeva pärast pöördus eriarsti poole, sest kolm päeva tunneb pearinglust ja iiveldust ning silm on udune. Kohtul samuti ei ole alust kahelda tunnistaja A.S ütlustes. Kohus peab meelevaldseks süüdistatava väidet, et A.S on kindlasti kellegi tuttav, et ta selliseid ütlusi annab. Asitõendina on vaadeldud A.S kõnet politseisse, mis on tehtud 17.11.2011.a. kell 19.30 S mobiiltelefonilt ning ei ole kahtlust selles, et politsei kutsus välja juhuslik kodanik. Kohus peab samuti meelevaldseks süüdistatava väidet, et arstitõendid on kannatanu saanud nö tutvuse kaudu, sest ise on med.töötaja. Kannatanu pöördus samal õhtul kell 21.42 traumapunkti, patsiendikaart sisaldab objektiivset leidu, anamneesi, diagnoosi ja patsiendi seletust. Puudub alus kahelda selle tõendi usaldusväärsuses. Antud juhul haakuvad omavahel neli tõendit: kannatanu ütlused, patsiendikaart, tunnistaja ütlused ja kõne politseisse (asitõendi vaatlusprotokoll). Paljasõnalisteks ja ennastõigustavateks jäävad süüdistatava ütlused, et 17.11.2011.a. oli üks reflektoorne löök enda kaitseks. Kõrvaline isik (S ) kirjeldas värvikalt süüdistatava käitumist bussipeatuses, süüdistatava kätumine oli ründav ja agressiivne ning eelpooltoodud tõendite kogum kinnitab süüdistatava süüd toimepandus. Süüdistatava vanemad on ütlusi andnud selgelt oma poja kaitseks, süüdistuses esitatud episoodi nad pealt ei näinud, nagu ka tunnistajad S.G ja S . 4 Seega tegu – kannatanu tõukamine ja löömine, millega kannatanule tekitati füüsilist valu ja tervisekahjustusi - on aset leidnud, selle teo pani toime süüdistatav. Süüdistatava tegevus on õigesti kvalifitseeritud
Süüdistatava tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Süüdistatava tegu oli õigusvastane ja ta on süüdi kuriteo toimepanemises, ta on süüvõimeline isik. Tsiviilhagi ei ole esitatud. Kohus asub seisukohale, et ajutine lähenemiskeeld OG ja VM suhtes, mis on kohaldatud süüdistatavale Harju Maakohtu 16.02.2012.a. määrusega nr.1-12-1266, tuleb tühistada. Prokurör ja kannatanu ei taotle lähenemiskeelu kohaldamist, sest kannatanu nüüd elab Soomes, süüdistatav on ise nõus kannatanuga mitte suhtlema, lapsega suhtlemist korraldatakse vanavanemate kaudu. Ei ole tuvastatud, et süüdistatav oleks olnud vägivaldne lapse suhtes, seega ei ole alust lähenemiskeeldu kohaldada. Karistuse mõistmise aluseks on isiku süü. Kohus arvestab seejuures karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kergendavaid või raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Eelmise kohtuotsusega karistuseks määratud üldkasuliku töö täitis süüdistatav 10.11.2011.a. Kohus leiab, et süüdistatav tuleb allutada käitumiskontrollile kohustusega läbida sotsiaalabiprogrammid, seega süüdistatavat tuleb karistada vangistusega sanktsiooni alammäära ja keskmäära vahelises suuruses, arvestades toimunu tehiolusid ja kuriteo raskust, vabastades ta tingimisi karistusest
MS § 175 lg.1 p.4,5,9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskulud, so määratud kaitsjale makstud tasu, kriminaaltoimiku tegemise koopia kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg.1 p.2 alusel 1,5 palga alammäära. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 175, 179, 180; 315, 318, 319 kohus o t s u s t a s:
Süüdi tunnistada Grigori Mõškovski
järgi ja karistuseks mõista vangistus 6 (kuus) kuud.
vahi all viibitud kaks päeva.
lg.1 kohaselt vangistust täielikult ei pöörata täitmisele, kui Grigori Mõškovski 1 (üks) aastase ja 6 (kuus) kuulise kasteaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab
lg.1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid Tallinna vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve all: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 5
lg.2 p.8 kohaselt kohustada Grigori Mõškovski’t katseaja kestel osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammides. Tõkend – elukohast lahkumise keeld ja ajutine lähenemiskeeld OG ja VM suhtes, mis on kohaldatud Harju Maakohtu 16.02.2012.a. määrusega nr.1-12-1266 – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Grigori Mõškovski’lt riigieelarve tuludesse kaitsjatasu 614,40 eurot, sundraha 435,00 eurot ja kriminaaltoimiku koopiate tegemise kulud 0,45 eurot. Menetluskulud tasuda kümne kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedpankis nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: „Grigori Mõškovski, 1-12-2782, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsuse resolutiivosa avaldati 06.septembril 2012.a. Kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav apellatsiooniteate esitamisest 15 päeva pärast. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.