1-12-6345 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14.märtsil 2013.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-12-6345
(10240101500)Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Taotlus Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Evelin Ansip taotlus vabastada AK isikukood XXX, elukoht XXX) 03.07.2012.a. Harju Maakohtu määrusega kriminaalasjas nr 10240101500 osalisel lõpetamisel pandud kohustustest tasuda kriminaalmenetluse kulud summas 57.60 eurot ja tasuda riigituludesse 350 eurot. RESOLUTSIOON KrMS § 4271 alusel vabastada AK isikukood XXX, elukoht XXX 03.07.2012.a. Harju Maakohtu määrusega kriminaalasjas nr 10240101500 KrMS § 202 lg 2 p 1, 2 alusel pandud kohustustest tasuda kriminaalmenetluse kulud summas 57.60 eurot ja tasuda riigituludesse 350 eurot. Edasikaebamise kord Määrusele võib KrMS 386 ja § 387 lg 1 alusel esitada kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama, määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu.. Taotluse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Evelin Ansip on saatnud kohtule taotluse vabastada AK isikukood XXX, elukoht XXX) 03.07.2012.a. Harju Maakohtu määrusega kriminaalasjas nr 10240101500 osalisel lõpetamisel pandud kohustustest tasuda kriminaalmenetluse kulud summas 57.60 eurot ja tasuda riigituludesse 350 eurot. Põhja Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr 10240101500, milles alustati menetlust 07.04.2010 KarS § 209 lg 2 p 2 tunnustel selles, et ajavahemikul 12.03.2010 kuni 29.03.2010 peteti S OÜ (reg.kood XXX) nimel tegutsenud Meelis Kingi nimelise isiku poolt ekskavaator-laaduri JCB 3 CX Super PC müügiks pakkumisega Iraagi ettevõttelt YC välja 20 000 eurot ning lisaks püüti KK nimel müügiks pakutud kahe ekskavaator-laaduri JCB 3CX Super PC eest petta välja 44 000 eurot. 26.06.2012 tegi Põhja Ringkonnaprokuratuur Harju Maakohtusse taotluse KrMS § 202 lg 1 alusel kriminaalmenetluse osaliseks lõpetamiseks, s.o AK suhtes. 03.07.2012 Harju Maakohtu määrusega lõpetati kriminaalmenetlus AK suhtes kahtlustuses KarS § 22 lg 3 - § 25 lg 2 - § 209 lg 2 p 3 järgi. AK kohustati tasuma hiljemalt 03.01.2013 riigituludesse 350 eurot ning laiminaalmenetluse kulud summas 57,60 eurot. AK ei täitnud määratud tähtajaks talle pandud kohustusi. 04.03.2013 esitas AK Põhja Ringkonnaprokuratuurile taotluse vabastada teda 03.07.2012 Harju Maakohtu määrusega pandud kohustustest. AK märgib taotluses, et ta ei ole kohustusi täitnud, kuivõrd tema materiaalne olukord ei ole seda võimaldanud. Ta töötas firmas ALPOÜ ja kuna tööd oli lünklikult, teenis ta kuus alla miinimumtasu. Samas ta lootis, et tööd tuleb juurde ja saab oma kohustused ikkagi täita ning viivitas viimase hetkeni. Kuid tööd juurde ei tulnud, vaid sai üldse otsa. Tänaseks on ta töötuna arvel, lisaks on tema ülalpidamisel 9 kuune poeg. Nimetatud taotlusele on AK lisanud juurde Eesti Töötukassa 28.02.2013 otsuse nr TA 130027933, millise kohaselt on AK võetud töötuna arvele. Taotluse juurde on lisatud ka „Tööandja tõend kindlustatule", millise kohaselt on AK töötanud ALPOÜ-s ajavahemikul 16.02.2012 kuni 31.08.2012 ja 12.09.2012 kuni 25.10.2012. Tõendi kohaselt on AK makstud välja tasu (bruto) järgmiselt: september 2012 summas 401,23 eurot, oktoober 2012 summas 151,26 eurot ja november 2012 summas 266,27 eurot. Prokuröri abi, olles tutvunud AK poolt esitatud taotluse ja selle lisadega ning kuulanud ära AKi selgitused leiab, et AK ei ole jätnud pahatahtlikult täitmata talle määratud kohustusi. AK töötas ehitajana ALPOÜ-s, asukohaga Norra Kuningriik. AKi sissetulekud on olnud minimaalsed, mis on muutnud kohustuste täitmise sisuliselt võimatuks. AK igakuine sissetulek jääb alla kuupalga alammäära (vastavalt Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määrusele nr 169 oli 2012 aastal 290 eurot), mis raskendab oluliselt juba igapäevast toimetulekut, rääkimata muude rahaliste kohustuste täitmist. Lisaks on AK perre sündinud 2012 aastal laps, mistõttu on elukaaslane kodune ja tööl ei käi. AK sissetuleku väiksus oli tingitud asjaolust, et tööandja ei suutnud tagada regulaarset ja püsivat tööga hõivatust. KrMS §-s 4271 sätestatu kohaselt, kui pärast kriminaalmenetluse lõpetamist ning isikule KrMS § 202 lõikes 2 sätestatud alustel kohustuste panemist ilmnevad asjaolud, mis oluliselt raskendavad kohustuste täitmist, võib prokuratuur või kohus isikule määratud kohustust tema nõusolekul määrusega muuta või ta kohustustest vabastada. Prokuröri abi leiab, et AK puhul on ilmnenud asjaolud, mis oluliselt raskendavad kohustuste täitmist. Lisaks on AK esitanud ka ise taotluse kohustustest vabastamiseks ja selgitanud, mis asjaoludel ei ole tal olnud võimalik kohustusi täita. Prokuröri abi leiab, et AK poolt esitatud taotlus on põhjendatud. Kohus vaadanud läbi prokuröri abi taotluse ja lisatud materjalid, leiab, et prokuröri abi taotlus kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et prokuröri abi poolt esitatud taotlus kohtule vabastada AK temale Harju Maakohtu 03.07.2012.a. määrusega pandud kohustusest on seaduslik ja põhjendatud. Kohus nõustub prokuröri abi taotluses toodud motiividega, et AK puhul on käesoleval ajal ilmnenud asjaolud, mis oluliselt raskendavad kohustuste täitmist, kuna AK igakuine sissetulek jääb alla kuupalga alammäära (vastavalt Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määrusele nr 169 oli 2012 aastal 290 eurot), mis raskendab oluliselt igapäevast toimetulekut, rääkimata muude rahaliste kohustuste täitmist. Kohtule esitatud Eesti Töötukassa 28.02.2013 otsusest nr TA 13-0027933 nähtub, et AK on võetud töötuna arvele. Kohtule esitatud andmetest isiku materiaalse olukorra kohta võib kohus teha järelduse, et AK ei ole jätnud pahatahtlikult täitmata temale Harju Maakohtu 03.07.2012.a. määrusega pandud kohustusi ning esinevad objektiivsed põhjendused isiku vabastamiseks temale määratud kohustustest.. 2 Kohus juhindus KrMS § 4271 sättest. Kohtunik 3