Obsah (6)

§ 199§ 68§ 65§ 330§ 75§ 76

1 Ärakiri Kriminaalasi nr 1-09-9735 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja 21. detsember 2012, Rakvere kohtumaja koht Kohtuasja number 1-09-9735 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi se

§ 199lg 2 p 4 järgi ning talle mõisteti karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 2 ühe kolmandiku võrra ja Alexander Savosinit karistati vangistusega 6 (kuus) kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 20.02.2011.a kuni 21.02.2011.a, s.o. 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ja mõisteti lõplikult ärakandmisele 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 65

lg 1, § 64 lg 1 alusel liideti nimetatud otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 25.05.2011.a kohtuotsuse alusel mõistetud karistusega – 2 (kaks) aastat 3 (kolm) kuud 2 (kaks) päeva ning rahaline karistus 100 päevamäära ulatuses ehk summas 320 (kolmsada kakskümmend) eurot ja mõisteti Alexander Savosini liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, 2 (kaks) aastat 3 (kolm) kuud 2 (kaks) päeva vangistust ja rahaline karistus 100 päevamäära ulatuses ehk summas 320 (kolmsada kakskümmend) eurot. Rahaline karistus, 100 päevamäära ulatuses ehk summas 320 (kolmsada kakskümmend) eurot nähti ette viia täide iseseisvalt. Alexander Savosinile antud kriminaalasjas kohaldatud tõkend, elukohast lahkumise keeld, muudeti vahistamiseks. Karistusaega arvestatakse alates 25.05.2011.a. Viru Maakohtu 25.05.2011 kohtuotsusega nr 1-09-9735 tunnistati Alexander Savosin süüdi

§-de 209 lg 2 p 1, 213 lg 1, 346, 349, 266 lg 1 järgi ning selle kohtuotsuse kohaselt kuulub tal liitkaristusena lisaks rahalisele karistusele ärakandmisele 2 (kaks) aastat 3 (kolm) kuud 2 (kaks) päeva vangistust karistuse kandmise algusega 25.05.

1. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetavat Alexander Savosinit kriminaalkorras karistatud 6-l korral, vanglas viibib ta teist korda. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks, lähtudes toimepandud õigusrikkumiste iseloomust (varavastased kuriteod). Ühtsest kriminaalse käitumise mustrist nähtub sarnast käitumist ja samasisulisi põhjuseid (materiaalne kasu). Soodustegurit konkreetselt ei nähtu, kuigi võib paralleele tõmmata narkootiliste ainete tarvitamisega. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on Alexander Savosinit väärtegude toimepanemise eest 9-l korral karistatud, sealhulgas on teda 2-l korral karistatud narkootikumide tarvitamise eest. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud ligemale 1 aasta 7 kuud ja kanda jääb veel enam kui 8 kuud vangistust. Kinnipeetava individuaalse täitmiskava raames on kinnipeetav tööga hõivatud väljaspool vanglat alates 30.08.
2. Isikule on võimaldatud karistusaja jooksul lühiajalisi väljasõite sihiga veeta aega lähedastega ning lisaks on isik kasutanud teisi suhtlusvahendeid nagu telefonikõned ja kirjavahetus. Kinnipeetav paikneb alates 13.06.2012 avavanglaosakonnas. Ajavahemikul 20.04.-25.05.2012 osales kinnipeetav sõltuvuskäitumist muutvas programmis Convictus. Ajaperioodidel 03.02.-02.05.2012 ja 06.08.-29.08.2012 on isik olnud hõivatud vangla majandustöödel. Kinnipeetaval Alexander Savosinil kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Enne vangistust elas kinnipeetav koos ema ja vennaga 2-toalises korteris aadressil xxxx, kus elamistingimused on head. Vabanemisjärgselt asub ta elama samale eluasemele. Kinnipeetav omab keskeriharidust, olles ühtlasi omandanud xxxx eriala. Isik on osalenud vangistuse ajal arvutiõppe kursustel. Ta suhtub haridusse ja enesetäiendamisse positiivselt. Kinnipeetav on motiveeritud osalema riigikeelekursustel. Vahetult enne vangistust ei olnud isik tööga hõivatud. Vabaduses tegi ta enamasti mitteametlikke töid, sest tal olid rahalised nõuded. Samas omab isik pikaajalist töökogemust xxxx. Isikut on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude eest, millede toimepanemise ajendiks on olnud materiaalse kasu saamine. Vabaduses kulus isikul raha enamasti sõltuvusainetele ja emotsiooni-ostudele. K-raha andmetel on isikul täitmata rahalisi nõudeid, mida on tasunud vangistuses vastavalt võimalustele ja mida on motiveeritud tegema ka vabaduses. Vabanemisjärgselt isikul garanteeritud töökoht puudub. 3 Kinnipeetava sotsiaalvõrgustikus on ema N V, vend V K ja õde N M. Isiku ema ja venna tervislik seisund on halb, mistõttu nad vajavad kõrvalist abi. Omavahelised suhted on toetavad ja head. Isikul on eelnevast abielust E S kaks last – T (xxxx) ja R (xxxx), kes käesoleval hetkel elavad xxxx ning kellega seetõttu omavaheline suhtlus puudub. Endise elukaaslase S V on isikul tütar (xxxx), kellega on suhtlus säilinud. Vabaduses väidetavalt isik toetas oma lapsi vastavalt võimalustele. Isiku suhtlusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikuid, kellega on väidetavalt suhted katkenud. Riskiv-hoolimatu elustiil väljendub isiku kriminaalses käitumises ning toimepandud kuritegude asjaoludes (grupiviisilised, kelmused). Vangla meditsiiniosakonna andmetel ei ole isikul tuvastatud sõltuvusdiagnoosi alkoholi tarvitamise osas. Isiku sõnul tarvitas ta vabaduses olles alkoholi mõõdukalt. Kriminaalse käitumise ja alkoholi tarvitamise vahel otsene seos puudub. Vangla meditsiiniosakonna andmetel ei ole isikul narkootiliste ainete tarvitamise osas sõltuvusdiagnoosi fikseeritud, kuid on märgitud juhutarvitajaks amfetamiini, heroiini ja metadooni osas. Isik tunnistab narkootiliste ainete tarvitamist, sealhulgas süstimist, kuid tarbimisharjumus oli ebaregulaarne ning toimus isiku sõnul väidetavalt ajavahemikul 2000-
3. Sel perioodil asendus narkootiliste ainete tarvitamine aja jooksul alkoholiga, misjärel isik üldse loobus sõltuvusainetest. Vabaduses on osalenud metadooniravil eesmärgiga saavutada kontroll sõltuvusainete tarvitamise üle. Isikut on kriminaalkorras ühel korral karistatud

§ 330alusel.

Vabaduses on isik motiveeritud hoiduma narkootilistest ainetest. Igapäevases käitumises vägivaldsust ei ole täheldatud, kuid õigusrikkumiste toimepanemisel võib see ilmneda vastavalt olukorrale. Ühtlasi kinnitavad isiku impulsiivsust korduvad väärteod. Kuigi varasemast eluviisist nähtub püüdlusi õiguskuulekuse suunas, siis sõltuvuskäitumise tõttu on isik ikkagi leidnud olukordadele kuritegelikud lahendused. Tuleviku osas omab isik üksnes lühiajalisi lahendusi, kaugemad ja konkreetsemad plaanid puuduvad. Viru Vangla poolt koostatud iseloomustuse ajal oli kohtu infosüsteemi andmetel Alexander Savosini osas menetluses veel kaks kriminaalasja. Kinnipeetav suhtub ametiisikutesse neutraalselt, on väljendanud motiveeritust osaleda taasühiskonnastavates tegevustes. Varasemalt on kinnipeetav olnud kolmel korral kriminaalhooldusel, mille raames on korduvalt rikkunud kehtestatud nõudeid ning ühel korral on koguni toime pannud uue kuriteo. Isik on valmis oma senises elus ja käitumises vajalikke korrektuure tegema. Kinnipeetava Alexander Savosini puhul ilmnevad ohtlikkuse tunnused siis, kui muutuvad isiku eluviis ja teda ümbritsevad olud ehk teisisõnu, kui ta jätkab vabanedes suhtlemist kriminaalkorras karistatud isikutega või kui jätkab narkootiliste ainete tarvitamist või kui puudub püsiv sissetulek või kui tekib võimalus saada kiiret majanduslikku kasu. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus Alexander Savosini puhul on järgmise 2 aasta jooksul 53%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 14%. Eeltoodust lähtuvalt Viru Vangla toetab Alexander Savosini tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Juhul kui kohus otsustab kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, teeb vangla ettepaneku kohaldada talle

§ 75lg 2 p 2,7 sätestatud kohustused.

Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et kinnipeetava ema N V on nõus osutama pojale moraalset toetust. Ema ootab kinnipeetavat koju, kuna kinnipeetava venna üle on vajalik ööpäevane hooldus – ta on xxxx alates xxxx eluaastast, ema tervis on aga halvenenud, ta vajab abi. Alexander Savosin on ema kinnitusel vabaduses olles saanud xxxx. Kinnipeetava abielu on lahutatud. Kinnipeetavat on kriminaalkorras korduvalt karistatud, kriminaalhooldusele on ta määratud kolmel korral, sealjuures ühel korral on tingimisi karistus liidetud uue karistusega, ühel korral pani katseajal toime uue kuriteo, viimane katseaeg kulges kriminaalhooldusametniku hinnangul rahuldavalt. Kui kohus otsustab kinnipeetava vabastada tingimisi enne tähtaega, siis riskide maandamiseks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku panna talle

§ 75lg 2 p 2,7 sätestatud kohustused.

Alexander Savosin avaldas soovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetava sõnul oli viimane kohtuotsus 22.11.2012, kuid see oleks võinud olla juba 4 25.05.

1. Ta ei tea, miks tema asju eraldi arutati. Narkosõltuvust tal ei ole ja alkoholist on ta valmis loobuma. Kinnipeetav väitis, et kohe kui ta vabaneb, hakkab ta saama xxxx eurot kuus, leiab endale töökoha või võtab ennast Töötukassas arvele. Avavanglas on ta töötanud keevitajana, lukksepana ja teinud metallitöid. Kinnipeetav on nõus täitma kõiki nõudeid, mis talle pannakse. Prokurör toetas kinnipeetava Alexander Savosini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, sest materjalidest on näha, et ta on juba pool aastat avavangla tingimustes kandnud karistust, on seal tööga hõivatud ja samas ei ole ta toime pannud ühtegi distsiplinaarrikkumist. Ta on küll korduvalt olnud kriminaalhooldusel, kuid märgitakse, et viimane kriminaalhooldus
2. aastal kulges rahuldavalt. Isik ise ka märgib, et kinnipidamiskohas viibimise ajal on ta teinud järeldused oma varasema elu kohta ja loodab vabaduses seaduskuulekalt hakkama saada. Korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus on 53%. Viimane kohtuotsus oli 22.11.2012, aga sellel viimasel kohtuistungil olid arutusel vanad kuriteoepisoodid, mis oleks võinud arutatud olla 25.05.2011 kohtulahendis. Viimases kohtuotsuses on pandud karistusaja alguseks 25.05.
3. Sisuliselt ei ole Alexander Savosini karistusaega pikendatud, vaid see karistus on loetud kaetuks varasema karistusega. Vangla toetab tema vabastamist.

§ 76

lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Alexander Savosin ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on nüüdseks 8-l korral kriminaalkorras karistatud. Alexander Savosin on pikemat aega kuritegusid toime pannud, kuritegude dünaamika on üldjoontes jäänud samaks (varavastased kuriteod) ja pandud toime majandusliku kasu saamise eesmärgil. Käesoleval ajal kannab Alexander Savosin karistust

§-de 209 lg 2 p 1, 213 lg 1, 346, 349, 266 lg 1 ja 199 lg 2 p 4 järgi. Viru Maakohtu 25.05.2011 kohtuotsusest nr 1-099735 nähtub, et karistust mõistes kohaldati Alexander Savosini suhtes

§ 65

lg 2 sätteid ja pöörati täitmisele Harju Maakohtu 29.05.2007 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, kuna kuriteod olid toimepandud nimetatud kohtuotsusega määratud katseajal. Alexander Savosinit on korduvalt määratud kriminaalhooldusele, kuid kuritegude toimepanemine tema poolt on jätkunud ja seda ka temale määratud katseajal. Kinnipeetav on vabaduses olles tarvitanud nii alkoholi kui ka narkootikume. Alexander Savosinil puudub vabaduses garanteeritud töökoht. Kohtul puudub veendumus selles, et vabastades kinnipeetava Alexander Savosini vangistusest tingimisi enne tähtaega, suudab ta nüüd katseaja läbida nõuetekohaselt, täites kõiki kontrollnõudeid ja temale pandud kohustusi. Kohtu arvates eksisteerib reaalne oht, et tööle mittesaamisel ja seega vähese materiaalse kindlustatuse korral, arvestades kulutamisharjumusi ja võimalikku sõltuvusainete tarvitamist, tutvusringkonda muuhulgas kriminaalkorras karistatud isikute näol, et Alexander Savosin võib toime panna uusi kuritegusid. Moraalselt kinnipeetavat toetavad ja tema abi vajavad lähedased olid tal olemas ka enne nende kuritegude toimepanemist, mille eest talle reaalne vanglakaristus mõisteti, kuid need ei suutnud panna teda seaduskuulekalt käituma. Eeltoodu annab alust arvata, et ka sellel korral ei suudaks Alexander Savosin vabaduses käituda seaduskuulekalt. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Alexander Savosini suhtes selliseid asjaolusid ei esine. 5 Kohus tunnustab Alexander Savosinit selle eest, et ta töötab ja tal kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus

§ 76; Kr

MS § 426, 432, 384,

1. (allkiri) Heli Väinaste (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent Tartu Ringkonnakohtu 06.02.2013 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Viru Maakohtu
2. detsembri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Alexander Savosini määruskaebus rahuldamata. Riigikohtu 20.03.2013 RESOLUTSIOON Jätta süüdimõistetu Alexander Savosini taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Kohtumäärus jõustus
3. märtsil
4. a Riigikohtu kohtumäärusega. Nooremreferent Lea Herne