KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. oktoober 2012, Tartu Kriminaalasja number 1-09-22337 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Paavo Randma, Mati Kartau Kohtuistungi sekretä

§ 289

(

§ 2172) järgi Ap

XXX eritud kohtuotsus Viru Maakohtu

1. mai 2012 otsus Apellatsiooni esitajad süüdistatav Ivo Tederi kaitsja vandeadvokaat Rainer Kuulme eriasjade prokurör Kalmer Kask kannatanu Sonda vald esindaja vandeadvokaat Marek Herm Prokurör Kalmer Kask Süüdistatav Ivo Teder isikukood:35908295223; elukoht: XXX varem kriminaalkorras karistamata Kaitsja Kannatanu esindajad Vandeadvokaat Rainer Kuulme vandeadvokaat Marek Herm Sonda vallavanem Andrea Eiche Kohtuistungi toimumise aeg
2. september 2012 RESOLUTSIOON:
3. Juhindudes KrMS § 2742 lg-st 1 lõpetada kriminaalasjas nr 1-09-22337 menetlus seoses menetluse mõistliku aja möödumisega Ivo Tederi süüdistuses

§ 289(§ 2172 lg 1) järgi.

1. Ivo Tederi suhtes kohaldatud tõkend- elukohast lahkumise keeld- tühistada kohtulahendi jõustumisel.
2. Jätta Sonda valla tsiviilhagi jätta läbi vaatamata, selgitades, et XXX võib esitada tsiviilkohtumenetluse korras.
3. Ivo Tederilt KrMS § 175 lg 1 p 1 ja lg 2 alusel Sonda valla kasuks välja mõistetud valitud esindajale makstud tasu summas 12305,39 eurot tühistada.
4. Välja maksta Eesti Vabariigil Sonda valla (Lembitu 46, Sonda) kasuks nende poolt I astme kohtus kantud õigusabi kulud summas 12305,39 eurot.
5. Välja maksta Eesti Vabariigil Sonda valla (Lembitu 46, Sonda) kasuks nende poolt apellatsioonimenetluses kantud õigusabi kulud summas 3034,68 eurot.
6. Ivo Tederilt KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel välja mõistetud kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu 113,94 eurot jätta KrMS § 183 alusel riigi kanda.
7. Välja maksta Eesti Vabariigil Ivo Tederi kasuks I astme kohtus kantud õigusabi kulud summas 16 828,69 eurot ning ringkonnakohtus kantud õigusabi kulud summas 3410 eurot, kokku 20 238,69 eurot.
8. Ivo Tederi kaitsja apellatsioon rahuldada, kannatanu esindaja ning prokuröri apellatsioonid jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
9. Ivo Teder oli Sonda Vallavolikogu (edaspidi tekstis Volikogu) 18.12.2002 otsusega nr 4/1 kinnitatud Sonda vallavanema ametisse pärast kohaliku omavalitsuse valimisi. Antud ametikohal töötas ta faktiliselt ajavahemikul 06.01.2003 - 18.08.
10. Ivo Teder taandati vallavanema ametist Volikogu 18.08.2004 otsusega nr 28/
12. I. Tederit süüdistati XXX s, et ta oma tegevusega põhjustas vallale suure varalise kahju, kuna vald kaotas võimaluse kasutada partnerite kulude katmiseks kulutatud summasid oma 2 projektijärgsete kulutuste katmiseks (saamata jäänud tulu) ning pidi lõppkokkuvõttes antud raha valla järgnevate aastate eelarveliste vahendite arvelt laenuandjale tagasi maksma. I. Tederi esimesel tööpäeval vallavanemana 06.01.2003 sõlmiti ja allkirjastati temaga tööettevõtuleping nr LIFE-1, milles I. Teder võttis töövõtjana ülesandeks täita ajavahemikul 06.01.2003 - 31.12.2004 Hasco projektiga seotud ülesandeid. Tööandjana kirjutas lepingule alla volikogu esimees K.K. . Hoolimata XXX st, et I. Teder kinnitati ametlikult projekti koordinaatoriks alles volikogu 10.09.2003 otsusega nr 13/2, asus ta faktiliselt projektijuhi ja Hasco projekti tulusaaja esindaja ülesandeid täitma juba alates 06.01.2003, sõlmides ajavahemikul 06.01.2003-10.09.2003 muuhulgas projekti raames tööettevõtulepingud K.K. i, S.V. , K.T. ja T.P. ning partnerluslepingu XXX OÜ-ga, osaledes mitmes projektiga seotud töökohtumises ja välislähetuses, aga samuti viseerides maksekorraldusi ning allkirjastades erinevaid arveid, kirju ja aruandeid. Volikogu 10.09.2003 otsusega nr 13/2 määrati lisaks I. Tederi projekti koordinaatoriks kinnitamisele projekti koordineerimisgrupi liikmed. Moodustatud koordineerimisgrupi puhul oli tegemist Volikogu poolt moodustatud komisjoniga, mis täitis volituse alusel avalikku ülesannet, juhtides ja hallates projekti ning teostades järelevalvet XXX elluviimise üle. Koordineerimisgrupi juhina ja projekti koordinaatorina oli I. Tederil projektiga seonduvates küsimustes haldamis-, järelevalve- ja juhtimispädevus. Nimetatud ülesannetes oli ta kuni 30.08.2004, misjärel ta volitused lõpetati Volikogu otsusega. Eeltoodust tulenevalt oli I. Teder ametiisikuks

§ 288

ja Korruptsioonivastase seaduse (edaspidi tekstis KVS) § 4 lg 2 p 15 mõttes nii vallavanemana (tulusaaja esindajana) kui ka koordineerimisgrupi liikme ja projekti koordinaatorina, kes täitis haldamis-, juhtimis- ja järelevalveülesandeid vastavalt Põhimäärusele, volikogu loetletud otsustele, tööettevõtulepingule LIFE-1 ning 02.08.2002 valla ja Euroopa Komisjoni (edaspidi tekstis EK) vahel sõlmitud lepingule, juhindudes seejuures ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 17.07.2000 määrusest nr 1655/2000, SAP nõuetest ning 28.11.2001 esitatud projektitaotlusest. Nii EK poolt saadud toetusraha kui ka SA-st Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi tekstis KIK) projekti elluviimise finantseerimiseks võetud laenusumma kanti vallavalitsuse eriarvele nr XXX Hansapangas. Raha kasutamist kontrollis ja koordineeris faktiliselt tulusaaja esindajana oma ametiaja kestel vallavanem I. Teder, kes vallavalitsuse juhi ning projekti koordinaatorina viseeris kõik projektiga seonduvad arved ja majanduskulude aruanded, andes need allkirjastamise järel koos väljamaksete tegemise korraldusega edasi ülekandeid teostavale valla pearaamatupidajale. Viimane täitis vallavanema korraldusi vastavalt projekti raames 06.01.2003 sõlmitud eraldi tööettevõtulepingule nr LIFE-2, mille kohaselt pidi ta täitma vallavanemalt saadud tööülesandeid. Seejuures teostas pearaamatupidaja tegevuse üle kontrolli tööandja, s.o. I. Teder. Kinnitades arve oma allkirjaga ja edastades XXX raamatupidamisele väljamakse teostamiseks, lasus I. Tederil tulusaaja esindajana Valla põhimääruse § 34 lg 2 p 1, 9 ning 02.08.2002 valla ja EK vahel sõlmitud lepingu art 1 ja art 4 ning SAP art 4.1 ja 4.2 tulenev kohustus tagada projekti rahade sihtotstarbeline kasutamine vastavalt projekti eelarvele ja vastutada projekti elluviimise seaduslikkuse eest. Arveid ja majanduskulude aruandeid viseerides võttis I. Teder vallavanema ja projektijuhi ülesandeid täitva isikuna vastutuse väljamakse põhjendatuse osas, kinnitades arvet või majanduskulude aruannet allkirjastades XXX s sisalduvate andmete vastavust faktilistele asjaoludele. 3 Vastavalt Põhimääruse § 20 lg 1 p 8 ja KOKS § 22 lg 1 p 8 on volikogu ainupädevuses selliste laenude võtmine, mis ei ole tagatud jooksva aasta eelarvega. I. Teder, kasutades ebaseaduslikult ära oma ametiseisundit ja rikkudes Põhimääruse § 34 lg 2 p 1, § 34 lg 2 p 9 ja § 58 lg 4 sätestatust tulenevat kohustust järgida vallavanemana valla varalisi huve ja tegutseda vaid talle pandud volituste piires, eiras volikogu 10.09.2003 otsusest nr 13/5 tulenevat volitust võtta SA-st KIK laenu Hasco projektile omaosaluseks vajamineva summa katteks. XXX asemel esitas I. Teder talle antud volituse piire eirates KIK-ile laenutaotluse, mille kohaselt oli laenu eesmärgiks projekti lõppmakse sildfinantseerimine ja allkirjastas 21.10.2003 KIK-iga laenulepingu nr 5-1/8, misjärel võetud laenusummast (3 958 000 krooni) kasutati suurem osa projektis valla omafinantseeringu täitmise asemel partnerite erinevate kulutuste katmiseks I. Tederi poolt aktsepteeritud ja väljamaksmise korraldusega raamatupidamisele edastatud arvete alusel. Nähtuvalt KIK-ile 01.04.2004 kirjaga nr 6-1-18/219 edastatud projekti eelarve täitmisaruandele, oli seisuga 31.03.2004 KIK-i laenu arvelt kantud vallavalitsuse kulusid kogusummas 672 485 krooni, XXX OÜ kulusid kogusummas 465 014 krooni, XXX OÜ kulusid kogusummas 33 898 krooni, XXX TÜ kulusid kogusummas 274 372 krooni, XXX Oy Ab / XXX OÜ kulusid summas 734 446 krooni (sealhulgas konsultatsiooniabi eest summas 619 460 krooni ja seadmete eest summas 114 986 krooni), XXX OÜ kulusid kogusummas 171 219 krooni (ületades eelarves lubatud kulusid 14 719 krooni võrra), XXX OÜ kulusid kogusummas 358 849 krooni (ületades eelarves lubatud kulusid 14 749 krooni võrra) ja XXXOÜ kulusid kogusummas 798 465 krooni (ületades eelarves lubatud kulusid 44 765 krooni võrra). Eeltoodust tulenevalt oli partnerite arvete maksmiseks tasutud vähemalt 2 836 263 krooni. 2.1 Lisaks XXX le, olles vallavanemana tulusaaja esindaja ning projektijuht-koordinaator, kes pidi Põhimääruse § 34 lg 2 p 1, § 34 lg 2 p 9 ja § 58 lg 4 sätestatust tulenevalt järgima valla varalisi huve, tegutsema vaid talle pandud volituste piires ning tagama projektirahade sihtotstarbelise kasutamise vastavalt Põhimäärusele ning 02.08.2002 valla ja EK vahel sõlmitud lepingust ja SAP nõuetest tulenevatele tingimustele, omades kontrolli vallavalitsuse ja projekti rahaliste vahendite kasutamise üle, rikkus Põhimääruse § 34 lg 2 p 9 ning valla ja EK vahelisest lepingust ning SAP art 4.2 tulenevat kohustust tagada projekti rahade sihtotstarbeline kasutamine vastavalt projekti eelarvele ning andis oma ametiseisundit korduvalt ära kasutades korraldusi teostada projekti eriarvele kantud rahaliste vahendite arvelt ja I. Tederi poolt viseeritud arvete alusel järgmised alusetud ja põhjendamatud väljamaksed, millega tekitas kokkuvõttes vallale suure varalise kahju kogusummas 1 833 292, 38 kroon. 2.2 Lisaks XXX le, olles vallavanemana tulusaaja esindaja ning projektijuht-koordinaator, kes pidi Põhimääruse § 34 lg 2 p 1, § 34 lg 2 p 9 ja § 58 lg 4 sätestatust tulenevalt järgima valla varalisi huve, tegutsema vaid talle pandud volituste piires ning tagama projektirahade sihtotstarbelise kasutamise vastavalt Põhimäärusele ning 02.08.2002 valla ja EK vahel sõlmitud lepingust ja SAP nõuetest tulenevatele tingimustele, omades kontrolli Vallavalitsuse ja projekti rahaliste vahendite kasutamise üle, rikkus I. Teder Põhimääruse § 34 lg 2 p 9 ja valla ning EK vahelisest lepingust ning SAP art 4.2 tulenevat kohustust tagada projekti rahade sihtotstarbeline kasutamine vastavalt projekti eelarvele ning andis oma ametiseisundit korduvalt ära kasutades korraldusi teostada projekti eriarvele kantud rahaliste vahendite arvelt ja I. Tederi poolt viseeritud arvete ja majanduskulude aruannete alusel korralduse tasuda projekti arvelt EK poolt projekti elluviimise toetuseks antud ning laenulepingu nr 5-1/8 alusel saadud rahast järgmised kulutused, mis polnud seotud Hasco projekti elluviimisega. Süüdistuses nimetatud maksete tegemine kogusummas 709 388,14 krooni projekti eelarvelistest vahenditest tõi kaasa EK toetussummade mittesihtotstarbelise kulutamise ja 4 Hasco projekti rahaliste vahendite käsutamise õiguse ebaseadusliku ärakasutamise, millega kaasnes suur varaline kahju projekti puudujäägina (s.o. nimetatud summa võrra vähenesid valla käsutusse antud rahalised vahendid, mida vald pidi kasutama sihtotstarbeliselt projekti elluviimiseks). Ivo Tederi ülalkirjeldatud tegevus on vaadeldav ametiisiku poolt oma ametiseisundi ebaseadusliku ärakasutamisena, kui XXX ga on tekitatud oluline varaline kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele, s.o.

§289

järgi ettenähtud süütegu, mis alates 15.03.2007 on kvalifitseeritav

§2172lg.1 järgi, s.o.

seadusest või tehingust tuleneva teise isiku vara käsutamise või teisele isikule kohustuse võtmise õiguse ebaseadusliku ärakasutamise eest, kui XXX ga on tekitatud suur varaline kahju. 2. Viru Maakohtu otsusega tunnistati I. Teder

§2172

lg 1 järgi süüdi ja mõisteti karistuseks 5 kuud vangistust, mis jäeti

§ 73

lg 1 alusel täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane kohtu määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 73lg 3 alusel määrati katseajaks 3 aastat.

Samuti mõisteti Ivo Tederilt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel Sonda valla (Lembitu 46 Sonda Ida-Virumaa) kasuks tsiviilhagi katteks 309 471 (kolmsada üheksa tuhat nelisada seitsekümmend üks) eurot 46 senti. Maakohtu otsuse sisu 4. Maakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikul uurimisel avaldatud tõendid kogumis kinnitavad seda, et I. Teder pani toime talle inkrimineeritud kuriteo

§2172lg 1 järgi.

Maakohus märkis, et kuni 15.07.2007 kehtinud

§ 289

nägi ette vastutuse ametiisiku poolt ametiseisundi ebaseadusliku ärakasutamise eest eesmärgiga tekitada või kui XXX ga on tekitatud oluline kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele või avalikele huvidele. Alates 15.07.2007 vastab XXX le sättele

§ 2172

lg 1, mis näeb ette vastutuse seadusest või tehingust tuleneva teise isiku vara käsutamise või teisele isikule kohustuse võtmise õiguse ebaseadusliku ärakasutamise eest või teise isiku varaliste huvide järgimise kohustuse rikkumise eest, kui XXX ga on tekitatud suur varaline kahju ja kui puudub sama seaduse § 201 sätestatud süüteokoosseis. Maakohus tuvastas, et EK 02.08.2002 otsusega nr C

§ 2172lg 1 sätestatud kuriteo koosseis eeldab erisubjekti.

Vastavalt

§ 288

lg 1 on ametiisik

-i eriosa tähenduses isik, kXXX l on ametiseisund riigi või kohaliku omavalitsuse asutuses või organis või avalik-õiguslikus juriidilises isikus, kui temale on pandud haldamis-, järelevalve- või juhtimisülesanded või varaliste väärtuste liikumist korraldavad või võimuesindaja ülesanded. Sonda Vallavolikogu 18.12.2002 otsusega nr 4/1 valiti Sonda valla vallavanemaks I. Teder (I kd, lk 33). Vallavanema kohustusi hakkas I. Teder täitma alates 06.01.2003 (I kd, lk 40). Vastavalt Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 50 lg 1 p 1 korraldab vallavanem vallavalitsuse tööd ja vastavalt sama sätte p 2 esindab omavalitsusüksust ja vallavalitsust vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele. Vastavalt Sonda valla põhimääruse § 4 lg 2 p 1 juhib vallavanem vallavalitsuse tööd ning on vastutav vallavalitsusele pandud ülesannete täitmise eest, vastavalt sama sätte p 2 esindab vallavanem valda ja vallavalitsust, vastavalt sama sätte p 13 täidab vallavanem muid talle pandud ülesandeid. Sonda Vallavolikogu esimees K.K. allkirjastas 06.01.2003 tööandjana tööettevõtulepingu nr LIFE-1 töövõtja I. Tederiga (I kd, lk 1a). Nimetatud lepingu tähtaeg oli 06.01.2003 – 31.12.2004 ja töövõtja töö sisuks oli Hasco projektiga seotud ülesanded, missuguseid andis ja mille täitmist kontrollis vallavolikogu esimees. Seega asus I. Teder Hasco projektijuhi ülesandeid kasusaaja esindajana täitma juba alates tema esimesest tööpäevast alates. Projektijuhina allkirjastas I. Teder tööettevõtulepingud K-J K, S.V. i, K.T. i ja T.P. ega (I kd, lk-d 1, 2, 3, 4), osales projektiga seotud töökohtumistel, viseeris maksekorraldusi, samuti allkirjastas erinevaid arveid, kirju ja aruandeid. Nimetatud asjaolu on kinnitanud nii süüdistatav, kui ka tunnistajad S.V. ja K.T. . Kui Sonda Vallavolikogu 10.09.2003 otsusega nr 13/2 moodustati projekti koordineerimisgrupp, oli I. Tederil XXX grupi juhi ja projekti koordinaatorina projektiga seonduvates küsimustes haldamis-, järelevalve- ja juhtimispädevus. Maakohus asus seisukohale, et I. Teder oli ametiisikuks nii vallavanemana kui ka koordineerimisgrupi liikme ja kogu Hasco projekti koordinaatorina. Ametiisikuna olid I. Tederil haldamis-, juhtimis- ja järelevalveülesanded. Nende täitmisel pidi I. Teder kui ametiisik lähtuma valla põhimäärusest, vallavolikogu otsustest, temaga sõlmitud tööettevõtulepingust, valla ja EK vahel sõlmitud lepingust, valla poolt EK-le esitatud 6 projektitaotlusest ning nõuetest, mis on ette nähtud EK-le esitatud projektidele (17.07.2000 määrus nr 1655/2000 ja SAP-nõuded). Süüdistatav on oma süüd

§2172lg 1 järgi eitanud.

Süüdistatava poolt maakohtu istungil antud ütlused on vastuolulised, samuti vastuolus kohtueelses menetluses antud ütlustega. Eriasjade prokuröri poolt maakohtu istungil esitatud küsimustele vastas süüdistatav, et ei mäleta. Olukorras, kus hilisemad ütlused erinevad varasematest ütlustest, ei pidanud maakohus võimalikuks süüdistatava ütluseid hinnata tõendina ja jättis süüdistatava nii kohtueelsel uurimisel kui ka kohtulikul uurimisel antud ütlused tõendite hulgast välja (vt. ka Riigikohtu 15.09.2003 otsus kohtuasjas nr.3-1-1-89-03). Laenutaotlus KIK-ile ja XXX ga seonduv Hasco projekti kogumaksumuseks oli ette nähtud 55,5 miljonit krooni, millest EK pidi andma 19,9 miljonit krooni ja ülejäänud 35,7 miljonit krooni pidi tulema projektipartnerite omafinantseeringust. Sonda valla osa omafinantseerimises pidi tulema Sonda valla eelarvest. Tsiviilhageja esindaja A. Eiche seletas maakohtu istungil, et valla omafinantseeringu summa oli 10 715 887 krooni, vallal ei olnud projekti jaoks piisavalt raha, kuna valla kogu aastaeelarve oli sel ajal umbes sama suur. Seetõttu otsustati omaosaluse tagamiseks võtta sihtotstarbelist laenu. Volikogu ees esines laenutaotluse põhjendustega valla pearaamatupidaja, volikogu otsuse alusel allkirjastas laenutaotluse vallavanem. Maakohus, analüüsides kogutud tõendeid, leidis, et I. Teder on ära kasutanud oma ametiseisundit vallavanemana ja eiranud volikogu otsust kulutada KIK-ist saadud lühiajalise laenu raha vaid valla omaosaluse katteks ja valla enda tegevuste toetamiseks antud Hasco projektis, põhjustades nii Sonda vallale suure varalise kahju, kuna partneritele väljamakstud summa 2 836 263 krooni (181 270,24 €) ulatuses ei olnud vallal võimalik seda raha kulutada. Edasisest tulenevalt pidi Sonda vald ka XXX partneritele väljamakstud summa tagastama laenuandjale oma järgnevate aastate valla eelarveliste vahendite arvelt. Partnerite arvete tasumine ja põhjendamatute väljamaksete tegemine XXX OY-le Vastavalt SAP standardsete haldusnormide (I kd, lk-d 5-24) p.4.1 on tulusaaja komisjoni ees seaduslikult ja rahaliselt ainuvastutav projekti rakendamise küsimuses, vastavalt p 4.2 saab tulusaaja komisjonilt rahalist toetust ja tagab partnerite olemasolu korral rahalise toetuse jaotamise, nagu on määratud partneritega sõlmitud lepingutes, vastavalt p 4.7 sõlmib tulusaaja potentsiaalsete partneritega kõik töö sooritamiseks vajalikud lepingud, vastavalt p 5.2 saavad partnerid osa komisjoni rahalisest toetusest tulusaaja ja partnerite vahelises lepingus kindlaks määratud viisil. Seega tuli vallal sõlmida kõigi potentsiaalsete partneritega lepingud. Kriminaalasja materjalide kohaselt oli seda kõigiga ka tehtud, v.a. XXX OY, kes hoolimata esialgsetest kokkulepetest ja kinnitustest hiljem projektis osalemisest loobus. Vastavalt ülalviidatud SAP normide p 4.2 ja p 5.2 tagab tulusaaja rahalise toetuse jaotamise vaid neile, kXXX ga on sõlmitud partnerluslepingud. Maakohus leidis, et väljamaksete tegemise korraldustega XXX OY-le, kes ei olnud Hasco projektis Sonda valla partneriks, rikkus I. Teder teadlikult ja tahtlikult SAP normide punkte 4.2, 4.7 ja 5.2 ning tekitas projekti eelarvesse puudujäägi. Maakohtu istungil avaldatud 7 Riigikontrolli aruandest (II kd, lk-d 27-108) nähtub, et aruannete esitamisega venitamise põhjuseks oli muuhulgas see, et vald ei osanud XXX OY-le väljamakstud summasid kuidagi kajastada. Tegemist ei olnud mingisuguse hädaolukorraga, et pidi raha mittepartnerile maksma. Kui firma ei olnud partner, ei olnud talle õigust maksta ka projektirahasid. Antud juhul puudus seaduslik alus sellisteks väljamakseteks. Korralduse väljamaksete teostamiseks sai anda ja andis vaid vallavanem. Puudujäägiga projekti eelarves tekitati vallale kahju 78 000 eurot. 13.03.2003 – 14.03.2003 toimus AS-s Kalwi Mõis konverents. Tunnistaja A.N. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et tegemist oli projektipartnerite omavahelise kokkusaamisega, kus arutati, missugustel tingimustel oleks XXX OY nõus projektis osalema. Tsiviilhageja esindaja A. Eiche ütlustest maakohtu istungil nähtub, et arve oli koostatud XXX OY-le, kes sisuliselt keeldus seda arvet kinni maksmast; samas ei olnudki neile konverentsikulusid ette nähtud. Kriminaalasja materjalides asub AS Kalwi Mõis 14.03.2003 koostatud arve nr 6626 (I kd, lk 146), millest nähtub, et konverentsiteenuse tellija oli XXX OY. Samast arvest nähtub ka, et vastavalt I. Tederi viseeringule on summa 75 456,38 krooni AS-ile Kalwi Mõis tasunud ära Sonda Vallavalitsus Hasco projekti rahadest. Eeltoodu alusel leidis maakohus, et vaatamata XXX le, et eeltoodud kulutus ei kuulunud hüvitamisele vallale eraldatud summadest ning et sõlmimata oli partnerlusleping valla ja XXX OY vahel, tasuti I. Tederi ainuisikulisel korraldusel vallale Hasco projekti raames eraldatud rahadest XXX OY-le esitatud arve, millega I. Teder rikkus teadlikult ja tahtlikult SAP normide punkte 4.2, 4.7 ja 5.2 ning tekitas projekti eelarvesse puudujäägi summas 4822,54 eurot. XXX AS Sonda valla ja XXX AS-i vahel oli 03.01.2003 sõlmitud partnerlusleping nr 1 (I kd, lk-d 200-203). Vastavalt nimetatud lepingu p 2 oli lepingu eesmärgiks kindlaks määrata ja tagada lepingupoolte õigused, kohustused, vastutus ja finantsküsimused Hasco projektist tulenevate ülesannete täitmiseks ning XXX lepingu täitmisel lähtusid lepingupooled Hasco projektist, mis oli lepingu lahutamatu lisa nr 1 ja SAP-i nõuetest, mis oli lepingu lahutamatu lisa nr

1. Vastavalt sama lepingu p 4.3 maksis kasusaaja partnerile tasu esitatud aruannete ja vastuvõetud tööde alusel vastavalt projektiga kinnitatud eelarvele. XXX AS-le oli Hasco projektis ette nähtud muuhulgas üldkulud summas 10 000 eurot (I kd, lk-d 228-302). Tegelikkuses hüvitas vald XXX AS-le üldkulusid summas 266 466 krooni (I kd, lk-d 115-133, II kd, lk-d 214-222). Sama on tuvastanud ka Riigikontroll (II kd, lk 50), rahade väljamaksmine on näha vallavalitsuse konto väljavõttel ning raha laekumine on näha XXX AS konto väljavõttel (VI kd, lk-d 46-261). Seega on vald tasunud XXX AS-le põhjendamatult 110 000 krooni. Tunnistaja A.N. ütlusest maakohtu istungil nähtub, et vald ei kandnud XXX AS-le üle rohkem raha, kui XXX le firmale oli üldse ette nähtud, vaid rohkem kanti üksikute kuluridade lõikes, konkreetselt maksti üldkulusid summas 266 466 krooni. Tunnistaja T.P. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et kui kasusaajale on üldkulud teatud summas ette nähtud, kuid tegelikkuses on suurem summa kasutatud, siis on selline ülekulu kasusaaja kahju; kasusaaja võib maksta igasuguseid summasid, aga EK neid lihtsalt ei hüvita. Ülaltoodu alusel leidis maakohus, et viseerides XXX AS-i arvete alusel põhjendamatult üldkulude väljamakse ettenähtud 156 466 krooni suuruse summa asemel summas 266 466 krooni, kahjustas I. Teder tulusaaja huvisid projektis 110 000 krooni (7030,28 euro) ulatuses. XXX OÜ ning Rahvusliku arengu ja koostöö instituut (RAKI) 8 Sonda valla ja XXX OÜ vahel oli 03.01.2003 sõlmitud partnerlusleping nr 2 (I kd, lk-d 204207) ning Sonda valla ja RAKI vahel samal kuupäeval partnerlusleping nr 5 (I kd, lk-d 212215). Tegemist oli sarnaste lepingutega, mille p 2 kohaselt oli lepingute eesmärgiks kindlaks määrata ja tagada lepingute poolte õigused, kohustused, vastutus ja finantsküsimused Hasco projektist tulenevate ülesannete täitmiseks ning lepingute täitmisel lähtusid lepingute pooled Hasco projektist, mis oli lepingute lahutamatu lisa nr 1 ning SAP-i nõuetest, mis oli lepingute lahutamatu lisa nr
2. Vastavalt lepingute p 4.3 maksis kasusaaja partnerile tasu esitatud aruannete ja vastuvõetud tööde alusel vastavalt projektiga kinnitatud eelarvele. Nii XXX OÜ-le kui ka RAKI-le olid Hasco projektis ette nähtud personalikulud ja konsultatsiooniabi (I kd, lk-d 228-302). Üldkulusid ei olnud projektis neile firmadele ette nähtud. Tegelikkuses tasus vald talle esitatud arvete alusel XXX OÜ-le üldkulude katteks 89 828 krooni ja RAKI üldkulude katteks 67 874 krooni. Ka Riigikontroll tuvastas, et kulutuste tegemisel ei peetud kinni projektis ette antud piirsummadest, samuti ei olnud osale partneritest ette nähtud üldkulusid, kuid vaatamata XXX le olid nad niisuguse iseloomuga kulutusi teinud, näiteks projekti eelarves ei olnud XXX OÜ-le ega RAKI-le üldkulusid ette nähtud, samas oli XXX OÜ projekti rahast tasunud konverentsi-, sõidu-, kantselei- ja internetikulusid kokku 89 828 krooni ulatuses ning RAKI oli tasunud konverentsi-, ruumide rendi ja kommunaal- ning kantseleikulusid 67 874 krooni ulatuses (II kd, lk 50). Tsiviilhageja esindaja Andrea Eiche ütlustest maakohtu istungil nähtub, et kuigi XXX OÜ ja RAKI ei olnud probleemsed partnerid, maksti neile üle, mitte nii, nagu projekti eelarve ette nägi, arvatavasti ei jälginud keegi eelarvet ning kui raha küsiti, siis vald ka andis. Väljamaksed toimusid vallavanema viseeringu ja korralduse alusel. Ülaltoodu alusel leidis maakohus, et viseerides XXX OÜ ja RAKI arvete alusel põhjendamatult üldkulude väljamakse vastavalt summades 89 828 krooni ja 67 874 krooni, kahjustas I. Teder kasusaaja huvisid projektis kokku 157 702 krooni (10 078,99 euro) ulatuses. XXX TÜ Sonda valla ja XXX TÜ vahel oli 03.01.2003 sõlmitud partnerlusleping nr 3 (I kd, lk-d 208211). Lepingu p 2 kohaselt oli lepingu eesmärgiks kindlaks määrata ja tagada lepingupoolte õigused, kohustused, vastutus ja finantsküsimused Hasco projektist tulenevate ülesannete täitmiseks ning lepingu täitmisel lähtusid lepingupooled Hasco projektist, milline oli lepingu lahutamatu lisa nr 1 ja SAP-i nõuetest, milline oli lepingu lahutamatu lisa nr
3. Vastavalt lepingu p 4.3 maksab kasusaaja partnerile tasu esitatud aruannete ja vastuvõetud tööde alusel vastavalt projektiga kinnitatud eelarvele. Hasco projektis olid XXX TÜ-le ette nähtud kulud komandeeringule, prototüübile, ostutoodetele, samuti ettenägematud kulud. XXX TÜ-le ei olnud ette nähtud personalikulusid. XXX TÜ poolt vallale esitatud arvetest ning tunnistaja Ü.T. poolt maakohtu istungil antud ütlustest nähtub, et projekti rahadest maksti tööjõukulusid, kuna keegi ei olnud nõus minema metsa istutama ilma rahata, aga TÜ enda finantsiline olukord ei olnud kiita. Maakohus ei pidanud tunnistaja Ü.T. ütlusi XXX s osas, et nad ei teadnud, millised kulutusi võib TÜ teha projekti rahadest ja milliseid tuleb teha oma rahadest, asjakohasteks, kuna sama tunnistaja on XXX TÜ nimel esindajana allkirjastanud valla ja TÜ vahelise lepingu, mille juurde kuulusid nii Hasco projekt kui ka SAP-i nõuded. Riigikontrolli aruande p 2.2.2 kohaselt (II kd, lk 50) 9 tasus XXX TÜ Hasco projekti rahast tööjõukulusid summas 207 699 krooni, mida kinnitatud projekt ette ei näinud. Väljamaksed toimusid vallavanema viseeringu ja korralduse alusel. Ülaltoodu alusel leidis maakohus, et viseerides XXX TÜ arvete alusel põhjendamatult mitteettenähtud personalikulude väljamaksed, kahjustas I. Teder kasusaaja huvisid projektis 207 699 krooni (13 274,39 euro) ulatuses. T.P. ele makstud töötasu 1% toetussummast Sonda valla ja T.P. e vahel oli 01.07.2001 sõlmitud tööettevõtuleping nr TP-7-2001 (II kd, lkd 212-213). Nimetatud lepingu p 5 kohaselt kohustus vald tasuma T.P. ele sama lepingu p 1 nimetatud tööde teostamise eest 1% EK poolt määratud projekti toetussummast ja vastavalt p 5.1 toimus nimetatud summa väljamaksmine rahaliste väljamaksetena pooltevahelisel kokkuleppel kahe kuu jooksul arvates projekti toetussumma laekumisest. Vastavalt EK otsusele oli vallal kokku võimalik saada projektitoetust 1 264 985 eurot, mis pidi välja makstama kolmes osas – 40% avansina, 30% peale kulutuste ja sissetulekute protokolli ning tehnilise vahearuande esitamist EK-le ja 30% peale projekti lõpuleviimist. 20.02.2003 kanti EK poolt valla eriarvele üle toetussumma esimene osa – avanss 505 994 eurot (7 917 085 krooni). Kooskõlas 01.07.2001 sõlmitud tööettevõtulepinguga kandis vald 17.03.2003 T.P. ele üle 79 170,85 krooni, mis moodustas 1% laekunud summast (ülekande märge lepingu viimasel lehel – II kd, lk 213, väljavõte valla eriarvest – II kd, lk 43). Rohkem EK projektirahasid üle ei kandnud. Vaatamata XXX le nähtub valla eriarve väljavõttest (I kd, lk 127), et T.P. ele on tööettevõtulepingu alusel 20.05.2004 üle kantud veel 37 000 krooni ja 21.05.2004 veel 25 000 krooni. Kokku maksti sel moel I. Tederi korraldusel ja viseeringul T.P. ele 62 000 krooni, mis oli vastuolus sõlmitud töövõtulepingu nr TP-7-2001 punktiga 5.
4. Nimetatud punktis on kirjas, et 1% summa väljamaksmine toimub rahaliste väljamaksetena, s.t. mitmuses. Seega pidi vald T.P. ega sõlmitud tööettevõtulepingu alusel viimasele 1% üle kandma samuti kolmes osas, samamoodi, kui pidi toimuma rahade laekumine kolmes osas. Tunnistaja P.E. , kes tollase vallavanemana lepingu sõlmis, kinnitas maakohtu istungil, et väljamaksed pidid tehtama mitmes osas, vastavalt XXX le, kuidas laekub raha EK-lt. Seda seisukohta tõendab ja toetab ka esimese väljamakse summa ja kuupäev – tegemist on 1%-ga EK-lt laekunud summast, mis on üle kantud ettenähtud kahe kuu jooksul. 2004 ei laekunud vallale EK-lt projekti rahasid, mistõttu väljamaksete tegemine kokku summas 62 000 krooni mais 2004 oli põhjendamatu ja alusetu. Tunnistaja S.V. kinnitas maakohtu istungil, et korralduse rahasummade ülekandmiseks andis talle vallavanem, miks, seda tunnistaja ei tea. Ülaltoodu alusel leidis maakohus, et andes pearaamatupidajale korralduse kanda T.P. ele 20.05.2004 üle 37 000 krooni ja 21.05.2004 veel 25 000 krooni, kasutas I. Teder ära oma ametiseisundit ning kahjustas teadlikult ja tahtlikult kasusaaja huve projektis, tekitades niiviisi vallale kahju summas 3962,52 eurot. Olles vallavanemana kasusaaja esindaja ning Hasco projekti projektijuht-koordinaator, pidi I. Teder järgima muuhulgas SAP-i nõudeid ning tagama projektirahade sihtotstarbelise kasutamise vastavalt valla ja EK vahelisele lepingule. SAP-i p 4.2 kohaselt saab tulusaaja komisjonilt rahalist toetust ja tagab partnerite olemasolu korral rahalise toetuse jaotamise, nagu on määratud partneritega sõlmitud lepingutes. SAP-i p 21.1 kohaselt loetakse kulud abikõlbulikeks, kui need on ette nähtud projekti esialgses eelarves ning on otseselt seotud ja vajalikud otsuse/lepinguga reguleeritud projekti täitmiseks. 10 SAP-i p 22.1 kohaselt ei käsitleta abikõlbulikena kulusid, mis on kulutused tegevustele, mida toetatakse ühenduse mõne teise finantslepinguga ning kulusid seoses teiste projektidega, mida rahastab kolmas osaline. K.V. sõidukulud Alicantesse Hispaania Kuningriigis Kriminaalasja materjalides asub Ab Matkapunkt Traveltop AS 05.05.2004 arve nr 2865 R (IV kd, lk 131), mis on esitatud K.V. i lennukipileti Tallinn – Alicante – Tallinn 6847 krooni ja kindlustuse 170 krooni tasumiseks. Nimetatud arvel on peal I. Tederi viseering tasumiseks ning arve on projekti eriarvelt tasutud 06.05.2004 (I kd, lk 126). Kogutud tõendite alusel leidis maakohus, et I. Teder ei taganud tulusaaja esindajana kohustust kasutada Hasco projekti raha sihtotstarbeliselt vastavalt projekti eelarvele ning andis oma ametiseisundit ära kasutades korralduse tasuda projekti eriarvele kantud rahaliste vahendite arvelt ja tema poolt viseeritud arve alusel kulutuse, mis polnud seotud Hasco projektiga. Antud arve alusel tasuti Ab Matkapunkt Traveltop AS-le Hasco projekti rahadest ebaõigesti 7017 krooni (448,47 eurot). Vallaelanike huvireis Tšehhi Vabariiki Kriminaalasja materjalides asub Taisto Reisid AS poolt 10.05.2004 esitatud arve nr 115-LR (IV kd, lk 112), mille kohaselt osutati transporditeenust ja majutust 35-le inimesele Saksamaale summas 80 200 krooni. Nimetatud arvel on peal I. Tederi viseering tasumiseks ning arve on projekti eriarvelt tasutud 14.05.2004 (I kd, lk 127). Tegelikkuses toimus vallaelanike huvireis Tšehhi Vabariiki, mis nähtub valla tasutud arve selgitusest, tsiviilhageja esindaja A. Eiche ning tunnistajate S.V. i, M. K ja M. S ütlustest. Nimetatud episoodiga seonduvate tõendite analüüsimise tulemusena asus maakohus seisukohale, et I. Teder ei taganud tulusaaja esindajana kohustust kasutada Hasco projekti raha sihtotstarbeliselt vastavalt projekti eelarvele ning andis oma ametiseisundit ära kasutades korralduse tasuda projekti eriarvele kantud rahaliste vahendite arvelt ja tema poolt viseeritud arve alusel kulutuse, mis polnud seotud Hasco projektiga. Antud arve alusel tasuti Taisto Reisid AS-le Hasco projekti rahadest ebaõigesti 80 200 krooni (5125,71 eurot). S.V. koolituskulud Kriminaalasja materjalides asub Stuudium-S OÜ 22.04.2004 arve nr.636 (IV kd, lk 135), mis on esitatud S.V. i osalemise eest 2-päevasel õppel Raamatupidamise sise-eeskirjade koostamine vastavalt üldeeskirja nõuetele summas 2170 krooni. Nimetatud arvel on I. Tederi viseering „Ülekandeks“ ning arve on projekti eriarvelt tasutud 03.05.2004 (I kd, lk 126). Sonda Vallavalitsuse 14.11.2007 kirjalikust vastusest nr 21.3-10.2/735 nähtuvalt, ei ole S.V. i koolitusel omandatud teadmiste rakendamine projekti elluviimisel tõendamist leidnud. Maakohus asus seisukohale, et I. Teder ei taganud tulusaaja esindajana kohustust kasutada Hasco projekti raha sihtotstarbeliselt vastavalt projekti eelarvele ning andis oma ametiseisundit ära kasutades korralduse tasuda projekti eriarvele kantud rahaliste vahendite arvelt ja tema poolt viseeritud arve alusel kulutuse, mis polnud seotud Hasco projektiga. Antud arve alusel tasuti Stuudium-S OÜ-le projekti rahadest ebaõigesti 2170 krooni (138,69 eurot). Ivo Tederi lähetuskulud 11 Analüüsides kogutud tõendeid asus maakohus seisukohale, et I. Teder ei taganud tulusaaja esindajana kohustust kasutada Hasco projekti raha sihtotstarbeliselt vastavalt projekti eelarvele ning andis oma ametiseisundit ära kasutades korralduse tasuda projekti eriarvele kantud rahalise vahendite arvelt ja tema poolt viseeritud kuludokumentide alusel kulutused, mis polnud seotud Hasco projektiga. Antud kuludokumentide alusel tasuti Hasco projekti rahadest ebaõigesti 58 412,50 krooni (3733,24 €). Transporditeenus seoses Sonda Põhikooli õpilaste veoga mälumänguturniirile Kriminaalasja materjalides asub M.K.Reis-X OÜ 30.11.2003 arve nr 537 (III kd, lk 17), mis on esitatud Sonda Põhikoolile transporditeenuse eest tasumiseks marsruudil Sonda-PõlulaSonda summas 285,55 krooni. Nimetatud arvel on peal I. Tederi 15.12.2003 viseering „Ülekandeks“ ning arve on projekti eriarvelt tasutud 31.12.2003 koos 31.10.2003 arvega nr 476 (I kd, lk 123). Sonda Põhikooli 13.11.2007 kirjalikust vastusest nr 887/36-1 (II kd, lk 151) nähtub, et 27.11.2003 käisid Sonda Põhikooli õpilased koos õpetaja V.E. Põlula Põhikoolis osalemas õpilaste mälumängul. Mingit mälumängu seost LIFE projektiga ei oska põhikooli direktor tuua. Kuna Sonda Põhikoolil oma raamatupidamist ei ole, lähevad arved kõik otse valda, kus need ka tasutakse. Kriminaalasja materjalides puuduvad igasugused tõendid XXX kohta, et antud transporditeenus õpilaste viimiseks naaberkooli mälumängule oli otseselt seotud Hasco projektiga. Valla poolt EK-le esitatud projektitaotluse kohaselt (I kd, lk-d 228-302) ei olnud vallale ette nähtud kulusid sellise reisi (s.t. Eesti-sisese reisi) korraldamiseks. Ülaltoodu alusel leidis maakohus, et I. Teder ei taganud tulusaaja esindajana kohustust kasutada Hasco projekti raha sihtotstarbeliselt vastavalt projekti eelarvele ning andis oma ametiseisundit ära kasutades korralduse tasuda projekti eriarvele kantud rahaliste vahendite arvelt ja tema poolt viseeritud arve alusel kulutuse, mis polnud seotud Hasco projektiga. Antud arve alusel tasuti M.K.Reis-X OÜ-le Hasco projekti rahadest ebaõigesti 285,55 krooni (18,25 eurot). Transporditeenus seoses Sonda Lasteaia õppeaasta lõpuekskursiooniga Maakohus märkis, et kriminaalasja materjalides puuduvad igasugused tõendid XXX kohta, et antud transporditeenus lasteaialaste viimiseks Sagadi mõisa oli otseselt seotud Hasco projektiga. Isegi, kui arvestada, et lapsed käisid ekskursioonil metsamuuseumis, ei ole eluliselt usutav ning millegagi tõendatud, et lasteaialapsed olid kaasatud Hasco projekti. Analüüsitud tõendid võimaldasid maakohtul asuda seisukohale, et I. Teder ei taganud tulusaaja esindaja kohustust kasutada Hasco projekti raha sihtotstarbeliselt vastavalt projekti eelarvele ning andis oma ametiseisundit ära kasutades korralduse tasuda projekti eriarvele kantud rahaliste vahendite arvelt ja tema poolt viseeritud arve alusel kulutuse, mis polnud seotud Hasco projektiga. Antud arve alusel tasuti M.K.Reis-X OÜ-le Hasco projekti rahadest ebaõigesti 826 krooni (52,79 eurot). Õppereis projekti Lainete ühendus raames Kriminaalasja materjalides asuva 04.05.2004 lähetuse nr 22 kohaselt (IV kd, lk 130) käis Sonda Vallavalitsuse pearaamatupidaja S.V. 07.05.2004 – 08.05.2004 lähetuses Soome 12 Vabariigis, lähetuse eesmärk oli valdadevahelise sõprussideme loomine. XXX ga seoses esitas liikumine Kodukant 04.05.2004 Sonda Vallavalitsusele õppereisi eest arve nr 37 (IV kd, lk.121) summas 710 krooni. Nimetatud arvel on peal I. Tederi viseering tasumiseks „Üle kanda“ ning arve on projekti eriarvelt tasutud 12.05.2004 (I kd, lk 127). Tsiviilhageja esindaja A. Eiche ütluste kohaselt maakohtu istungil on projekt Lainete ühendus seotud projektiga Kodukant. Tegemist on projektiga, mille raames käisid külavanemad koolitusel. Hasco projektiga ei olnud see projekt kuidagi seotud. Valla poolt EK-le esitatud projektitaotluse kohaselt (I kd, lk-d 228-302) oli vallal lubatud tasuda komandeeringute eest Soome. Samal ajal pidi see komandeering olema otseselt seotud Hasco projektiga. Antud kriminaalasjas kogutud tõendite alusel ei ole võimalik tuvastada projekti Kodukant koolituse seost valdadevaheliste sõprussuhete loomiseks Sonda valla keskkonnaalase Hasco projektiga. Lisaks XXX le ja vastavalt SAP-i nõuete p 22.1 ei ole lubatud ühe projekti rahadest hüvitada kulutused teisele projektile. Kuna tuvastamist ei ole leidnud eelnimetatud kulutuse seos Hasco projektiga, kuid projekti aruandes on see kirjas, kui teabe levitamise kulu, leiab maakohus, et tegemist on ilmselgelt ebaõigete andmete esitamisega EK-le XXX ks, et reisi eest oleks olnud võimalik tasuda projekti rahadest. Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et I. Teder ei taganud tulusaaja esindajana kohustust kasutada Hasco projekti raha sihtotstarbeliselt vastavalt projekti eelarvele ning andis oma ametiseisundit ära kasutades korralduse tasuda projekti eriarvele kantud rahaliste vahendite arvelt ja tema poolt viseeritud arve alusel kulutuse, mis polnud seotud Hasco projektiga. Antud arve alusel tasuti liikumisele Kodukant Hasco projekti rahadest ebaõigesti 710 krooni (45,38 eurot). XXX OÜ poolt vallale osutatud teenus Kriminaalasja materjalides asub XXX OÜ 09.09.2003 arve nr 305 (III kd, lk 87), mis on esitatud Sonda Vallavalitsusele teede remondi eest summas 23 000,05 krooni. Nimetatud arvel on peal I. Tederi viseering tasumiseks „Lp S.Vask Palun üle kanda“ ning arve on projekti eriarvelt tasutud 12.09.2003 (I kd, lk 120). Sonda vald sõlmis 03.01.2003 XXX OÜ-ga partnerluslepingu nr
5. XXX OÜ 11.06.2007 kirjalikust vastusest nr 1-1/378 ning XXX le lisatud arvetest ja aruandest nähtub, et 09.09.2003 teederemondi arve nr 305 ei olnud seotud Hasco projektiga. Valla poolt EK-le esitatud projektitaotluse kohaselt (I kd, lk-d 228-302) ei olnud vallal lubatud tasuda sellise teenuse eest, nagu teede remont. Ülaltoodu alusel leidis maakohus, et I. Teder ei taganud tulusaaja esindajana kohustust kasutada Hasco projekti raha sihtotstarbeliselt vastavalt projekti eelarvele ning andis oma ametiseisundit ära kasutades korralduse tasuda projekti eriarvele kantud rahaliste vahendite arvelt ja tema poolt viseeritud arve alusel kulutuse, mis polnud seotud Hasco projektiga. Antud arve alusel tasuti XXX OÜ-le Hasco projekti rahadest ebaõigesti 23 000,05 krooni (1469,97 eurot). Eriasjade prokurör loobus maakohtu istungil süüdistusest J.A. Õigusbüroole tasutud summa 2340 krooni osas, seoses XXX ga, et viseeringul puudub kuupäev. Kuna arve on tasutud 13 04.03.2003, võib viseering olla tehtud ka enne 01.03.2003, mistõttu võib olla tegemist aegunud kuriteoepisoodiga. Kahtlus tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Eriasjade prokurör loobus maakohtu istungil süüdistusest ka transporditeenuse eest tasutud summa 3500 krooni osas õpilaste ekskursioonil Tartusse; liisingumaksete eest tasutud summa 191 709,76 krooni osas; autode hoolduse ja remondi ning tarvikute eest tasutud summa 12 968,80 krooni osas; liiklus- ja kaskokindlustuse eest tasutud summa 13 261 krooni osas; lillede eest tasutud summa 4667 krooni osas; suveniiride eest tasutud summa 9256 krooni osas ning toitlustamis- ja kulinaariatoodete eest tasutud summa 9967 krooni osas, kuna käesoleval ajal ei ole enam võimalik tuvastada, kas ja missugune osa oli kasutatud valla ja missugune projekti huvides. Neid kulutusi ei ole võimalik klassifitseerida, välja ei ole võimalik selgitada nende kulutuste seost projektiga ning seda, kas vald sai kasu või kahju. Kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Seoses eriasjade prokuröri loobumisega süüdistusest ülalnimetatud osades ei pea maakohus vajalikuks neid kulutusi ja nendega seoses esitatud tõendeid hinnata. Sonda vald oli oma arvutipargi moderniseerimiseks võtnud 20.12.2002 laenu. XXX laenu tagasimaksed olid tehtud 24.04.2003, 24.07.2003, 22.10.2003 ja 22.04.2004 kogusummas 105 822,88 krooni. Süüdistuse kohaselt puudus nendel väljamaksete summadel seos Hasco projektiga. Maakohus XXX seisukohaga ei nõustu. Sonda vald esitas projektitaotluse EK-le 28.11.2001 ja EK 02.08.2002 otsusega anti nõusolek XXX le abirahataotlusele. Seega loeti valla ja EK vaheline projekt sõlmituks 02.08.
6. Tsiviilhageja esindaja A. Eiche ütlusest maakohtu istungil nähtub, et projektiga seoses osteti sülearvuti Toshiba. Samuti pidid valla ametnikud projekti kohaselt tegema tööd valla seadmetega, mis pidi minema omaosaluse katteks. Maakohus leidis, et käesoleval ajal ja kriminaalasjas kogutud tõenditest lähtuvalt ei ole võimalik tuvastada, missugused laenu tagastamise väljamaksed olid tehtud seoses projektiga ja missugused seoses valla vajadustega. Antud juhul ei ole ka seda kulutust võimalik klassifitseerida ja otsustada nende väljamaksete seose üle projektiga. Maakohus leiab, et sellisel puhul tuleb ei ole võimalik süüdistuse esitamine ning kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks.

§2172

lg 1 süüteokoosseisu objektiivsete tunnuste hulka kuulub kaks ebaseaduslikku tegu: seadusest või tehingust tuleneva teise isiku vara käsutamise või teisele isikule kohustuse võtmise õiguse ebaseaduslik ärakasutamine või teise isiku varaliste huvide järgimise kohustuse rikkumine. Maakohus leidis, et käesolevas kohtuotsuses ülevalpool esitatud põhjenduste alusel on mõlemad objektiivsed tunnused leidnud tõendamist. EK hinnangul oli projekt puudulikult läbi viidud ning planeeritud tulemust ei saavutatud. Maakohus leidis, et asudes vallavanemana töötamise esimesest päevast alates ka projektijuhiks EK projektis, tuli I. Tederil muuhulgas teostada järelevalvet ja kontrolli erilise täpsusega. Tulenevalt SAP-i nõuetest ja EK-ga sõlmitud lepingust tuli I. Tederil tagada projektis ettenähtud tööde teostamine ja aruannete esitamine ning kontrollida rahaliste vahendite liikumist/tasumist. Antud juhul ei ole I. Teder projekti raames käitunud vajaliku hoolsusega. Seda tõendavad muuhulgas ka perioodil 17.07.2003 – 23.09.2004 EK poolt vallale saadetud korduvad hoiatus- ja nõudekirjad projekti 14 lõpetamismenetluse alustamise ning puuduvate aruannete ja täiendavate selgituste esitamisvajaduse kohta. Vaatamata nendele kirjadele ei taganud I. Teder tulusaaja esindajana nende nõuete õigeaegse ja piisava põhjalikkusega täitmise. EK poolt saadetud kirjadest nähtub, et EK ei pidanud valla poolt sageli hilinemisega antud vastuseid piisavateks ja aktsepteeritavateks. Ivo Teder oli ainuisikuliselt tulusaaja esindajana vastutav kogu projekti korralduse eest. Kuigi septembris 2003 oli moodustatud ka nn. töögrupp, ei olnud see kollektiivse organina EK ees vastutav. I. Tederi poolt Sonda Vallavalitsuse esindajana sõlmitud tööettevõtulepingutest nähtub, et tööülesandeid annab ja nende täitmist kontrollib I. Teder. XXX ks pidid kõik EK-ga seotud projekti nõuded ja tingimused I. Tederil teada olema ja ta pidi neist lähtuma.

§2172lg 1 eeldab tagajärjena suurt varalist kahju.

Suur on kahju, mis ületab kehtiva kuupalga alammäära sajakordselt. 2003 oli kuupalga alammäär 2160 krooni ja 2004 oli kuupalga alammäär 2480 krooni. Seega on suur kahju käesolevas kriminaalasjas tekitatud juhul, kui kahjusumma on vähemalt 216 000 krooni. Maakohus leidis, et käesolevas kohtuotsuses ülevalpool esitatud põhjenduste alusel suure kahju summanõue täidetud. Vald teostas 31.01.2007 EK-le tagasimakse nii põhisumma kui intressi osas. Lisaks XXX le tekkis vallal kohustus maksta täies mahus tagasi ka KIK-ist võetud laen.

§2172lg 1 süüteokoosseis eeldab tahtlust koosseisu kõigi asjaolude suhtes.

Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega nii teo kui tagajärje suhtes. Maakohus leiab, et I. Teder pani käesolevas kriminaalasjas talle inkrimineeritud kuriteo toime kaudse tahtlusega. Võttes valla nimel laenu ja kasutades seda mittesihipäraselt, viseerides ja andes korraldusi teha põhjendamatud ja projekti eelarvesse mittekuuluvad väljamaksed, oli I. Teder ilmselgelt tagajärje suhtes hoolimatu. Et negatiivsete tegude tagajärjel võib saabuda ka negatiivne tagajärg, pidi I. Teder võimalikuks pidama. I. Tederi puhul on tegemist kõrgema juriidilise haridusega isikuga, kXXX elu- ja töökogemus annavad aluse seda eeldada. Maakohus leidis, et süüdistus

§ 2172

lg 1 järgi (kuni 15.03.2007

§ 289järgi) on õigesti kvalifitseeritud ja leidnud tõendamist.

Maakohus, analüüsides tõendeid kogumis, leidis, et I. Teder on toime pannud

§ 2172lg 1 sätestatud kuriteo ja tema süü on kohtus täielikult leidnud tõendamist.

Toimepandud teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Arvestades

§ 56lg 1 ja I.

Tederi karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist ning seda, et I. Teder on varem kriminaalkorras karistamata (väärteokorras on teda karistatud viiel korral, kõik karistused on määratud Liiklusseaduse rikkumise eest) ning

§2172

lg 1 leidis maakohus, et rahalise karistuse mõistmine ei ole käesolevas kriminaalasjas põhjendatud, kuna see ei avalda süüdistatavale piisavat eripreventiivset mõju. Sellist liiki karistuse mõte on süüdlase mõjutamine varaliste vahendite vähendamise ja seega igapäevase tegevuse piiramise kaudu. I. Tederi puhul on tegemist isikuga, kes on olnud pikaajaliselt töötu ning ilma regulaarse ja piisava sissetulekuta. Maakohus leidis, et I. Tederi karistamisel rahalise karistusega ei oleks karistuse eesmärk täidetud, kuna karistuse mõju ei oleks piisav. 15 Isiku süüdimõistmisel ja karistamisel peab ühiskond saama aru, et riik on õiguskorra ja kodanike õiguste kaitsmisest huvitatud. I. Tederi puhul oli kuriteo toimepanemise ajal tegemist kohaliku omavalitsuse juhi – vallavanemaga. Oma teoga - suutmatusega korraldada EK poolt heaskiidetud projekti läbiviimist – kahjustas I. Teder ka Eesti Vabariigi üldist mainet. Maakohus leidis, et I. Tederi karistamine rahalise karistusega oleks ebaõiglane, arvestades ka asjaolu, et I. Teder ei näidanud kogu kriminaalasja kohtuliku arutamise käigus üles mingit taunivat suhtumist oma käitumisse/tegevusse/tegevusetusse ja ei avaldanud kahetsust, mistõttu tuleb I. Tederile mõista karistuseks vangistus. Maakohus märkis, et

§2172lg 1 näeb ette võimaluse mõista vangistus kuni viie aastani.

Arvestades seda, et kuritegu on toime pandud aastatel 2003 – 2004, süüdistatava isikut ning karistuse mõistmise üld- ja eripreventiivseid eesmärke, pidas maakohus põhjendatuks mõista I. Tederile karistuseks 5 kuud vangistust, s.o. tunduvalt alla keskmise sanktsiooni määra. Maakohus, arvestades seda, et kuriteod on toime pandud 2003 – 2004, samuti süüdistatava käitumist ja elukäiku enne ning peale kuriteo toimepanemist, leidis, et põhjendatud ei ole vangistuse reaalne kandmine. Maakohus pidas võimalikuks, et I. Tederi puhul ei pöörata vangistust

§ 73lg 1,3 alusel tingimisi täitmisele katseajaga 3 aastat.

Kriminaalhooldusametniku järelevalvet, s.o.

§ 74

lg 1,3 kohaldamist koos käitumiskontrolli nõuete järgimise kohustusega ei pidanud maakohus antud süüdistatava puhul vajalikuks ja põhjendatuks. Käesolevas kriminaalasjas on kannatanu esitanud tsiviilhagi summas 12 122 259,67 krooni, mis koosneb KIK-ist võetud laenust summas 3 958 000 krooni, EK-le tagasimakstud põhisummast 505 997 eurot ja intressist 463 eurot. Maakohus, osundades VÕS § 127 lg 4, § 1043, § 1045 lg 1 p 5 tuvastas, et I. Tederi tegevus õigusvastane ning XXX tegevuse/tegevusetuse tulemusena tekkinud otsesed kulud on tegevusega põhjuslikus seoses. Kahju tekitajaks on I. Teder ja ta on kahju tekitamises süüdi. Maakohus pidas põhjendatuks rahuldada Sonda valla tsiviilhagi osaliselt, summas 309 471,46 eurot. Kohtukulude osas märkis kohus, et vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kuna Ivo Teder on käesoleva kohtuotsusega mõistetud süüdi, siis eeltoodud sätte alusel kuuluvad ülalnimetatud kriminaalmenetluse kulud väljamõistmisele I. Tederilt. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu

1. Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni I. Tederi kaitsja, milles taotletakse maakohtu otsuse tühistamist täies ulatuses ja uue otsuse tegemist, millega lõpetada kriminaalmenetlus KrMS § 274 2 alusel seoses menetluse mõistliku aja möödumisega, süüteo aegumisega ja seoses asjaoluga, et KrMS § 199 lg 1 p 5 alusel on I. Tederi suhtes jõustunud kriminaalmenetluse lõpetamise määrus. Eelnevaga mittenõustumise korral taotletakse uue otsuse tegemist, millega mõista I. Teder õigeks. Kui kriminaalmenetluse olulisi rikkumisi ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada, taotleb apellant kohtuotsuse tühistamist ja uueks arutamiseks saatmist esimese astme kohtule teises koosseisus. Samuti taotletakse Sonda valla tsiviilhagi läbi vaatamata jätmist või läbi vaatamisel jätta see täies ulatuses rahuldamata. I. Tederi menetluskulud jätta riigi kanda. 16 Apellant ei vaidlusta kohtuotsust osas, millega jäeti tsiviilhagi summas 465 282, 14 eurot rahuldamata ja osas, millega mõisteti I. Teder õigeks (kohtuotsuse lk 30-31), ent juhib tähelepanu, et tsiviilhagi rahuldamata jätmist ja osalist õigeksmõistmist ei ole kohus resolutsioonis kajastanud, rikkudes XXX ga oluliselt kriminaalmenetlusõigust. 5.1 Kohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust, kuna kohtuotsuses puuduvad põhjendused. Kohtuotsusest nähtuvalt sisaldab otsus sisuliselt vaid süüdistuskokkuvõttest üle võetud asja tehiolude ning süüdistatava ja tunnistajate ütluste kirjeldust (kusjuures XXX st kirjeldusest on samuti välja jäetud ütlused osas, mis õigustavad ja mittesüüstavad I. Tederit) ning otsuses puudub igasugune oluliste tõendite ja õiguslike küsimuste analüüs, mh on kohus jätnud käsitlemata kõik kaitsjapoolsed kaitseargumendid süüdistuse osas ja kõik vastuväiteid tsiviilhagi osas. 5.1.1 Kohus ei ole kohtuotsuses võtnud seisukohta ega põhjendanud, miks kohus ei nõustu kriminaalmenetluse lõpetamisega seoses asjaoluga, et kriminaalmenetlus käesolevas kriminaalasjas on veninud ebamõistlikult pikaks. Käesolevas kriminaalasjas on Sonda Vallavalitsuse 04.08.2005 avalduse alusel kriminaalmenetlust alustatud juba alates 10.08.
2. Süüdistusakt on koostatud alles 31.12.2009 ja kohtuistungid maakohtus toimusid alles 2012 märts/aprill. Seega on kriminaalmenetlus I. Tederi suhtes käesolevaks hetkeks kestnud juba ligi 7 aastat, kusjuures ei I. Teder ega tema kaitsja ole andnud alust menetluse ebamõistlikuks venimiseks, ilmudes menetleja juurde täpselt menetleja poolt nõutud aegadel ja täites kõik menetleja korraldused tähtaegselt. Kriminaalmenetluse alustamisel (
3. a) kuulati I. Teder algselt küll üle tunnistajana, kuid talle menetleja poolt esitatud küsimused olid samad, mis esitati I. Tederile kui kahtlustatavale, seega saab kriminaalmenetluse I. Tederi suhtes lugeda alanuks sisuliselt hetkest, kui ta kuulati esimest korda üle tunnistajana. Ebamõistlikult pika kriminaalmenetlusega kaasnenud pidev pinge ja stress on ühtlasi toonud kaasa I. Tederi tervisliku seisundi halvenemise (vt kaitsja 27.02.2012 taotluse lisa nr 1). Ühtlasi ei ole I. Tederil, seoses ebakindlusega küsimuses, kas ta tunnistatakse kriminaalkorras süüdi või mitte, olnud ligi 7 aasta jooksul võimalust võtta vastu soovitud tööpakkumisi, mistõttu on seoses kriminaalmenetlusega oluliselt halvenenud ka I. Tederi varaline seisund ja sissetulekud. Apellandi hinnangul tuleb mõistliku menetlusaja hindamisel arvestada ka asjaoluga, millal isikule etteheidetav tegu seaduse kohaselt aegub – I. Tederile heidetakse ette tegusid, mis on toime pandud 2003-2004, seega on osa süüdistuses I. Tederile etteheidetavaid tegusid käesolevaks hetkeks juba aegunud (so. teod kuni 28.02.2003) ning vaatamata XXX , et osade tegude aegumise on katkestanud menetleja poolt 29.02.2008 kohaldatud tõkend, aeguvad kõik I. Tederile etteheidetavad teod 2013.a. veebruaris, nagu on 20.03.2012 kohtuistungil rõhutanud prokurör. Kaitsja juhib tähelepanu XXX le, et ehkki apellant on korduvalt taotlenud KrMS § 2742 lg 1 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamist seoses mõistliku menetlusaja möödumisega, et vältida mõistliku menetlusaja riive süvendamist Ivo Teder´i suhtes, ei ole maakohus kriminaalmenetlusõigust oluliselt rikkudes 17.05.2012 otsuses üldse põhjendanud, miks kohus ei nõustu faktilise asjaoluga, et käesolevas asjas on mõistlik menetlusaeg juba möödunud. Siinkohal viitab kaitsja Riigikohus on lahendile nr 3-1-114-
4. Kuna käesolevas asjas on mõistlik menetlusaeg juba ilmselgelt möödunud enne maakohtu 17 otsuse tegemist, siis taotleb apellant eelviidatud Riigikohtu juhise kohaselt vaatamata kriminaalmenetlusõiguse olulistele rikkumistele, et ringkonnakohus lõpetaks ise kriminaalmenetluse ilma asja maakohtusse tagasi saatmata. 5.1.2 Kohus ei ole kohtuotsuses võtnud seisukohta süüteo aegumise ja süüdistuse puudulikkuse kohta. Süüdistusakt ei vasta KrMS § 154 ettenähtud nõuetele, kuna süüdistusaktis ei ole määratletud I. Tederile etteheidetavate tegude (väidetavad korraldused ülekannete tegemiseks) täpset toimepanemise aega (st täpset aega, millal I. Teder väidetavalt andis etteheidetavad korraldused), mis on aga tõendamiseseme asjaoluna oluline ja milline süüdistusakti puudus rikub süüdistatava õigust kaitsele, mh põhjusel, et see ei võimalda selgitada, millises ulatuses on I. Tederile etteheidetavad teod aegunud. 5.1.
5. Kohus ei ole kohtuotsuses võtnud seisukohta faktilise asjaolu osas, et samas süüdistuses on I. Tederi suhtes jõustunud 28.12.2009 koostatud kriminaalmenetluse lõpetamise määrus. Võrreldes kohtueelse menetluse kokkuvõttes I. Tederile etteheidetavaid tegusid peale kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määruse koostamist süüdistusaktis esitatud 1 teoga, on ilmselge, et kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrusega on tegelikkuses ja sisuliselt kriminaalmenetlus I. Tederi suhtes ka süüdistusaktis nimetatud teo osas, sest kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määruses nimetatud tegu – finantskontroll projekti elluviimise üle, hõlmab endas ka väidetava korralduse andmist väidetavate mitteabikõlbulike kulutuste tegemiseks. Seega, võrreldes Viru Ringkonnaprokuratuuri 28.12.2009 kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määruses esitatud asjaolusid nende faktiliste asjaoludega, mis on käesoleva süüdistuse aluseks, selgub, et tegemist on täpselt samade faktiliste asjaoludega, mistõttu rikub I. Tederi süüditunnistamine antud asjas ilmselgelt ne bis in idem põhimõtet. Kaitsja juhib tähelepanu XXX le, et maakohus on kohtuotsusest nähtuvalt (lk 32) heitnud I. Tederile ette samu tegusid, mille osas on kriminaalmenetlus juba lõpetatud (mh aruannete mitteesitamist, EK kirjadele tähtaegset mittevastamist, kontrolli mitteteostamist partnerite töö üle ja finantskontrolli mitteteostamist). 5.1.4 Kohus ei ole võtnud seisukohta XXX s, et I. Tederi süüditunnistamine käesolevas asjas rikuks võrdse kohtlemise põhimõtet. Samade eelviidatud tegude osas on kriminaalmenetlus lõpetatud S.V. suhtes, kuna on õigesti leitud, et tegemist saab olla vaid ametialase lohakusega (

§ 290, milline kuritegu on alates 15.03.3007 dekriminaliseeritud).

Samuti on lõpetatud kriminaalmenetlus P.E. i , T.P. e suhtes. Arvestades S.V. ile ja I. Tederile samade väidetavate kuritegude etteheitmist, ei ole õigustatud ega lubatud I. Tederi teo kvalifitseerimine

§ 289alusel.

5.1.5 Kohus ei ole tsiviilhagi osaliselt rahuldades ühegi I. Tederi vastuväite osas seisukohta võtnud. 5.1.6 Kohus ei ole põhjendanud, miks ta ei nõustu I. Tederi väitega Sonda valla nõude aegumise osas ja XXX ga, et kahjunõude osas tuleb kohaldada avaliku teenistuse seaduses sätestatut. 5.1.7 Kohus ei ole põhjendanud, miks ta ei nõustu I. Tederi väitega, et kahju hüvitise nõue on käesoleval juhul võimalik esitada vaid halduskohtusse. Apellant leiab, et ametniku poolt kohalikule omavalitsusüksusele tekitatud kahju hüvitamiseks on ette nähtud eriregulatsioon ATS § 892 lg 4 näol, mille kohaselt on kahju 18 hüvitamise nõue ametniku vastu võimalik esitada vaid halduskohtusse. 5.1.8 Kohus ei ole põhjendanud, miks ta ei nõustu I. Tederi väitega, et tsiviilhagis nõutakse temal kahju hüvitamist väidetavate tegude alusel, mis ei ole käesoleva kriminaalmenetluse esemeks. 5.1.9 Kohus ei ole põhjendanud, miks ta ei nõustu I. Tederi väitega, et tsiviilhagi nõue on täies ulatuses alusetu ka seetõttu, et I. Tederil ei olnud võimalik Sonda vallale lepinguväliselt kahju tekitada. Sonda vald nõuab tsiviilhagi hüvitamist VÕS § 1043 ja § 1045 alusel, mis on aga välistatud VÕS § 1044 lg 2 kohaselt. I. Teder oli Sonda vallavanem ning valla ja I. Tederi vahel oli sõlmitud ka vastav töövõtuleping, seega oli I. Teder ametnik (ATS § 6 lg 1), kes sai vallale tekitada kahju vaid lepingulisest suhtest tulenevalt. 5.1.10 Kohus ei põhjendanud, miks ta ei nõustu XXX ga, et I. Teder ei ole teostanud Hasco projektiga mitteseotud väljamakseid ega tekitanud Sonda vallale kahju. Väidetavate põhjendamatute väljamaksete osas on I. Teder rõhutanud järgmist:

1. a)XXX OY-le tasutud 1 220 435 krooni tasumine –kohtueelse menetluse käigus kogutud materjalidest ja kohtumenetlusest tuvastatust nähtuvalt on tegemist ettemaksuga tehnika eest, mida projekti kasutusse ei saabunud. Projekti ja SAP normide kohaselt ei olnud keelatud ettemakse tegemine partneritele. Kuigi leping sõlmiti heas usus, et projekti üks olulisemaid partnereid täidab omapoolsed kohustused. XXX OY ei allkirjastanud vaatamata korduvatele lubadustele partnerluslepingut, ent on ilmselge, et tegelikkuses võttis XXX OY vastava deklaratsiooni allkirjastamisega täita talle projektis ettenähtud kohustused täies mahus. Kuna XXX OY oma kohustusi ei täitnud, tuleb alusetult saadud summa tagasi nõuda neilt. Vastavat summa tagasinõudmist alustatigi I. Tederi vallavanemaks oleku ajal, ent pärast tema lahkumist on XXX st tegevusest loobutud. Seega on ilmne, et vald on ise süüdi vastavas summas kahju tekitamises ning VÕS § 139 ja Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-6-08 kohaselt ei esine aluseid kahjuhüvitise väljamõistmiseks I. Tederilt. Seega leiab apellant, et kuna XXX OY-l oli õigus saada vastav summa enda käsutusse ja üksnes asjaolu, et ta omapoolselt pahatahtlikult omapoolse kohustuse tehnikat hankida täitmata jättis, ei ole aluseks I. Tederi süüdistamiseks tahtlusega tekitada vallale kahju.
2. b)AS Kalwi Mõis arve summas 75 456,38 krooni – vastavalt I. Tederi ja teiste tunnistajate kriminaalasjas antud ütlustele teostati nimetatud makse kokkuleppe alusel XXX OY-le ettenähtud rahadest, mille võrra vähenes viimasele projekti rahadest väljamakstav summa. Kuivõrd ei ole esitatud tõendeid, et tegemist oleks lubamatu väljamaksega, ei tekitatud nimetaud summa tasumisega vallale kahju.
3. c)XXX AS-le summas 110 000 krooni – Riigikontrolli aruande kohaselt ei makstud XXX AS-le alusetuid väljamakseid, sama on kinnitanud ka tunnistajad ja I. Teder kohtumenetluse käigus, seega ei esine I. Tederi poolset tahtlust vallale kahju tekitamseks ega ka väidetavat kahju vallale.
4. d)T.P. ele väidetav enammakse summas 62 000 krooni – sõlmitud tööettevõtulepingust ei olnud kokku lepitud, et T.P. e tasu sissenõutavaks muutumiseks peaks olema kogu toetussumma laekunud. Tööettevõtulepingu TP-7-2001 (vt toimiku VIII köide, lk 154) p 5 kohaselt lepiti kokku tasu suuruseks 1% Euroopa Komisjoni poolt määratud projekti toetussummast ning p 5.1. kohaselt pidi tasu väljamaksmine toimuma kahe kuu jooksul arvates projekti toetussumma laekumisest (ei nähtu kokkulepet, et kogu määratud 19 toetussumma peaks olema laekunud). T.P. el oli peale Euroopa Komisjoni poolse esimese toetussumma laekumist tööettevõtulepingu alusel õigus nõuda tasu 1% Euroopa Komisjoni poolt määratud projekti toetussummast (kokku 19 871 182.- krooni) ehk kokku 198 711,82 krooni – reaalselt on T.P. ele aga välja makstud vaid 141 171.- krooni. Seega ei ole eelviidatud maksega vallale kahju tekitatud, sest T.P. ele ei ole valla poolt välja makstud suuremat summat kui oli ette nähtud tööettevõtulepinguga TP-7-2001.
5. e)TÜ-le XXX summas 207 699 krooni - Riigikontrolli aruande kohaselt ei makstud TÜ-le XXX välja suuremat summat, kui oli ette nähtud projekti eelarves. TÜ-le XXX ei makstud alusetuid väljamakseid ning ühtegi vastupidist kinnitavat tõendit asjas esitatud ei ole, seega ei esine Ivo Teder´i poolset tahtlust vallale kahju tekitamiseks ega ka väidetavat valla kahju.
6. f)OÜ-le XXX ja Rahvusliku Arengu ja Koostöö Instituudile summas vastavalt 89 828.- ning 67 874 krooni - Riigikontrolli aruande kohaselt ei makstud OÜ-le XXX ja Rahvusliku Arengu ja Koostöö Instituudile välja suuremat summat, kui oli ette nähtud projekti eelarves. OÜ-le XXX ja Rahvusliku Arengu ja Koostöö Instituudile ei makstud alusetuid väljamakseid ning ühtegi vastupidist kinnitavat tõendit asjas esitatud ei ole, seega ei esine Ivo Teder´i poolset tahtlust vallale kahju tekitamiseks ega ka väidetavat valla kahju.
7. g)Nn. väidetavate abikõlbmatute arvete tasumise osas (kokku summas 709 388,14 krooni) – apellant leiab, et vaidlust ei ole XXX s, et tegemist oli arvetega, mis tuli igal juhul tasuda valla rahaliste vahendite arvelt, mistõttu isegi kui eeldada, et tegemist võis olla abikõlbmatute kuludega, ei esine mitte ühtegi õiguslikku alust lugeda vastavate arvete tasumiseks antud korraldusi ebaseaduslikeks. Süüdistusaktist nähtuvalt ei vaidlustata asjaolu, et eelviidatud kulud tuli tasuda valla eelarvest (kui eeldada, et neid ei olnud lubatud tasuda projekti rahadest) – apellandile jääb seda asjaolu silmas pidades täielikult arusaamatuks, millisel õiguslikul alusel on kohus jõudnud absurdsele järeldusele, et I. Teder on vallale tekitanud kahju XXX ga, et on tasunud arveid, mida vald oli igal juhul kohustatud oma eelarvest tasuma. Eeltoodud põhjusel ei ole nn väidetavate abikõlbmatute arvete tasumisega vallale kahju tekitatud, kusjuures kriminaaltoimikust ei nähtu ka I. Tederi poolset tahtlust tekitada nimetatud väljamaksete tegemisega vallale kahju.
8. h)Väidetavalt Ivo Teder muutis omavoliliselt, ilma volikogu vastava otsuseta, KIK-lt vallavolikogu 10.09.2003 otsuse nr 13/5 alusel võetud laenu sihtotstarvet, so vahetas omaosaluse finantseeringu sildfinantseeringu vastu ning kasutas võetud laenu summas 3 958 000 krooni projektis valla omafinantseeringu täitmise asemel osaliselt projektis osalevatele partneritele väljamakseteks. Apellant leiab, et toodud seisukoht on ekslik, paljasõnaline ja täielikult vastuolus kriminaaltoimikus olevate tõendite ja tunnistajate ütlustega. Kohus ei ole mingil apellandile arusaamatul põhjusel arvestanud ka Sonda Vallavolikogu 10.09.2003 otsuse nr 13/5 allkirjastanud vallavolikogu esimehe K.K. i ütlusi. Samuti ei ole kohus arvestanud S.V. i ütlusi. Ka I. Tederi ütluste kohaselt oli KIK-lt võetud laen mõeldud kõigile partneritele ja vallale tööde teostamiseks, kusjuures seda kasutamise eesmärki teadis ka valla volikogu. Samuti ei ole kohus mingil apellandile arusaamatul põhjusel arvestanud K.T. ütlusi. Kõik valla koordineerimisgrupi liikmed ja ka vallavolikogu esimees on kinnitanud, et KIK-lt võetud laen oligi mõeldud kõigile partneritele ja vallale tööde teostamiseks, tunnistajate 20 ütlustest nähtub, et vallavolikogu otsustas laenu võtmise just nimelt töögrupi initsiatiivil. Apellandi hinnangul on ilmne, et I. Teder ei ole Sonda vallale kahju tekitanud ja ei esine põhjuslikku seost I. Tederi tegevuse ja Sonda valla väidetava kahju vahel, mistõttu VÕS § 115 lg 1 ja § 127 lg 4 kohaselt tuleb tsiviilhagi jätta rahuldamata. Kriminaaltoimikust nähtuvat ei ole projekti lõpetamise põhjuseks olnud ei aruannete mitteesitamine, väidetav projekti dokumentatsiooni säilitamise kohustuse rikkumine, väidetavate mitteabikõlbulike kulutuste tegemine, ega väidetav projekti eelarve ületamine ajal, mil projekti koordineerimisega tegeles I. Teder, vaid Euroopa Komisjoni kirjadele tähtaegselt mittevastamine, ajal kui projekti juht oli Andrea Eiche ja asjaolu, et Euroopa Komisjonile ei suudetud A. Eiche projektijuhiks oleku ajal saadetud aruannetega selgitada rakendatud seadmestiku uuenduslikku olemust ega esitada piisavalt tõendusmaterjali projekti elluviimise ajal saavutatud kasust keskkonna heaks – tegemist on projekti lõpetamise põhjustega, millede esinemises ei ole mitte mingil viisil võimalik süüdistada eelmist vallavanemat I. Tederit. Apellant on seisukohal, et isegi juhul kui eeldada, et I. Teder on ametiseisundi väidetava ärakasutamisega loonud eeldused kahju tekkimiseks (mis tegelikkuses aga nii ei ole), siis ka sel juhul on Riigikohtu praktika kohaselt Ivo Teder´i karistamine

§ 289

alusel välistatud, sest käesoleval juhul sai väidetava kahju saabumine võimalikuks veel teiste isikute (P.E. , T.P. , S.V. , XXX OY AB, Andrea Eiche ning OÜ XXX , Keskkonnaministeeriumi, vallavolikogu ja valla revisjonikomisjoni tegevuse või tegevusetuse) tagajärjel. 5.1.11 Kohus ei ole põhjendanud, miks ta nõustu I. Tederi väitega, et väidetava kahju suurus ei ole tõendatud. Isegi juhul, kui eeldada, et I. Tederi tegevusega on Sonda vallale kahju tekitatud (mis aga nii ei ole), ei ole käesolevas asjas esitatud mitte ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et I. Teder oleks väidetava kahju tekitanud tahtlikult, seega ei saa käesoleval juhul ATS § 891 lg 5 kohaselt hüvitis ületada I. Tederi kuuekordset ametipalga ja lisatasude summat. Sonda vald on peale I. Tederi vallavanema kohalt lahkumist jätnud tegemata toimingud (vt selgitusi eespool), mis oleks kahju tekkimise välistanud, mistõttu VÕS § 139 lg 1, lg 2 ja Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-6-08 kohaselt tuleb igal juhul jätta kahjuhüvitis I. Tederilt välja mõistmata. Asjas ei ole esitatud mitte ühetegi tõendit, mis kinnitaks vallal kahju tekkimist, millist asjaolu ei ole aga kohus otsust tehes arvestanud, samuti ei ole kohus otsuses esitanud arvestust, millest väidetav kahjusumma koosneb. Sonda vald ei tegutse oma tsiviilhagi esitades heas usus, arvestades eelkõige asjaolu, et Sonda vald on ise endale kahju tekitanud (kandes ilma vastavat nõuet vaidlustamata kogu summa Euroopa Komisjonile tagasi) ega ole midagi ette võtnud kahju vältimiseks/vähendamiseks (sh ei ole nõutud ega võetud ette toiminguid väidetavalt alusetult saadud maksete tagastamise saavutamiseks), ega ole ka arvestanud projektis osalevate mitmete isikute (sh T.P. , S.V. , P.E. , Andrea Eiche jt) vastutust. 5.1.12 Kohus ei ole kohtuotsuses üldse põhjendanud, milles seisneb I. Tederi ütluste väidetav vastuolulisus, jättes I. Tederi ütlused kriminaalmenetlusõigust oluliselt rikkudes põhjendamatult tõendite hulgast välja. 21 5.1.13 Kohus ei ole kohtuotsuses põhjendanud, millise tõendi alusel jõudis kohus järeldusele, et teostatud on väidetavaid põhjendamatuid väljamakseid projekti partneritele, kui asjas esitatud tõendite alusel (vt mh Riigikontrolli aruannet II kd, lk-d 27-108) on leidnud üheselt tuvastamist, et mitte ühelegi projekti partnerile ei makstud välja suuremat summat, kui oli projekti kohaselt ette nähtud, st vaidlust ei ole XXX s, et projekti eelarvet ei ületatud. Samuti ei ole vaidlust XXX s, et ettemakseid partneritele võis teostada. Ka Euroopa Komisjon ei ole mitte ühtegi partneritele teostatud väljamakset põhjendamatuks tunnistanud ja Riigikontroll on oma aruandes üksnes märkinud, et mõningate kulutuste vastavus projekti sisule on kaheldav. 5.1.14 Kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine seoses asjaoluga, et kohus on menetlenud tsiviilhagi, mida ei ole maakohtu poolt üldse menetlusse võetud (KrMS § 2631 lg 1), samuti ei ole asjas kedagi tsiviilkostjaks tunnistatud (KrMS § 39 lg 1). 5.1.15 Kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine seoses asjaoluga, et kohus on tunnistajate ja I. Tederi ütlustele tuginenud valikuliselt, jättes täielikult kõrvale kõik I. Tederit õigustavad ja mittesüüstavad ütlused. 5.1.16 Kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine seoses asjaoluga, et kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele, kohtuotsus on vastuoluline Kohus on asunud seisukohale (lk 32, kolmas lõik), et „Tulenevalt SAP-i nõuetest ja EK-ga sõlmitud lepingust tuli Ivo Tederil tagada projektis ettenähtud tööde teostamine ja aruannete esitamine ning kontrollida rahaliste vahendite liikumist/tasumist. Antud juhul ei ole Ivo Teder projekti raames käitunud vajaliku hoolsusega.” ja, et „Vaatamata nendele kirjadele ei taganud Ivo Teder tulusaaja esindajana nende nõuete õigeaegse ja piisava põhjalikkusega täitmise.” Maakohus on leidnud (lk 32, viimane lõik), et I. Teder pani käesolevas kriminaalasjas talle inkrimineeritud kuriteo toime kaudse tahtlusega olles tagajärje suhtes hoolimatu. Siinjuures märgib apellant, et

289 kirjeldatud teo toimepanemine (käesoleval juhul korralduste andmine maksete tegemiseks) kaudse tahtlusega üldse võimalik, eelviidatud süütegu eeldab kas kavatsetust või otsest tahtlust. Eeltoodust nähtuvalt tuvastas maakohus tegelikkuses, et I. Tederi käitumine vastab

§-s 290 (ametialane lohakus, dekriminaliseeritud alates 15.03.2007) kirjeldatud teole, kuid vaatamata XXX le on kohus kriminaalmenetlusõigust oluliselt rikkudes vastuolus kohtu tuvastatud asjaoludele mõistnud I. Tederi otsuse resolutsiooniga süüdi hoopis

§ 289(ametiseisundi kuritarvitamine) alusel.

On ilmne, et süüdistusaktis toodud ja kohtu poolt tuvastatud I. Tederi väidetav käitumine ei vasta mitte kuidagi

§ 289

objektiivsele koosseisule (mh ei esine ega ole tõendatud tahtlust ametiseisundi ärakasutamiseks ja väidetava kahju tekitamiseks). 5.1.17 Maakohus rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust, kuna kohtuotsuse resolutsioonist ei nähtu I. Tederi osalist õigeksmõistmist, kriminaalmenetluse kulude vastavas osas riigi kanda jätmist ja tsiviilhagi osalist läbi vaatamata jätmist, samuti tsiviilhagi osalist rahuldamata jätmist. 5.1.18 Apellant märgib, et kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. I. Teder ei ole oma ametiseisundit ebaseaduslikult ära kasutanud ega toime pannud

§ 289kirjeldatud kuritegu.

I. Tederi väidetav käitumine ei vasta

§ 289

objektiivsele koosseisule (mh ei esine ega 22 ole tõendatud tahtlust ametiseisundi ärakasutamiseks ja väidetava kahju tekitamiseks). Ametiseisundi ärakasutamise ja olulise kahju tekitamise vahel peab olema põhjuslik seos, st kahju peab otseselt ja vahetult tulenema ametiisiku tegudest. Kui ametiisiku poolt ametiseisundi ärakasutamine üksnes loob eelduse kahju tekkimiseks, kuid XXX saabumine saab võimalikuks veel teiste isikute tegevuse või tegevusetuse tagajärjel, siis on ametiisiku karistamine

§ 289

alusel välistatud.

§ 289

alusel süüdistuse esitamine sisaldab nõuet inkrimineerida isikule konkreetne summa, ehk tuua välja isiku poolt tekitatud kahju täpne suurus. Apellant juhib tähelepanu asjaolule, et prokurör eelnimetatud nõuet täitnud ei ole – ka süüdistuskõnes ei suutnud prokurör nimetada väidetava kahju täpset suurust. 5.1.19 Apellandi arvates ei esine ega ole tõendatud I. Tederi poolset väidetavat ebaseaduslikku tegevust, samuti ei ole asjas esitatud tõendeid, mis kinnitaksid projekti eelarve ületamist, väidetavate abikõlbmatute või põhjendamatute maksete tegemist või KIK-ist võetud laenu mittesihtotstarbelist kasutamist. 6. Viru Ringkonnaprokuratuuri apellatsioonis palutakse tühistada osaliselt Viru Maakohtu otsus I. Tederi süüditunnistamises

§ 2172

lg 1 järgi ja tunnistada ta süüdi

§ 289järgi, jättes talle mõistetud karistuse muutmata.

Muus osas otsust ei vaidlustata. Maakohus on valesti kvalifitseerinud I. Tederile süükspandava teo ja rikkunud XXX ga KrMS § 338 p 2. Prokurör leiab, et kohus pidanuks kvalifitseerima isikule süükspandava teo XXX toimepanemise ajal kehtinud karistusseadustiku redaktsiooni järgi. Käesoleval juhul vastas I. Tederile süükspandav tegu

§ 289koosseisulistele tunnustele, mis dekriminaliseeriti karistusseadustikus 2007.

a märtsis. Samas kriminaliseeriti sama seadusega mitmeid uusi, konkreetsema sisuga kuriteokoosseise kehtivuse kaotanud sätte asemel karistusseadustiku ja XXX muutmisega seonduvate seaduste muutmise seadusega (RT I 2007, 13, 69). Muudatused jõustusid samal päeval 15.03.

1. Prokurör märgib, et I. Tederile süükspandav tegu vastab käesoleval ajal usalduse kuritarvitamise koosseisule, ent süükspandavad teod pidanuks hoolimata seadusemuudatusest olema karistatavad teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi.
2. Sonda Valla esindaja apellatsioonis palutakse tühistada Viru Maakohtu otsus osas, millega kohus rahuldas tsiviilhagi osaliselt ja teha uus otsus, millega rahuldada tsiviilhagi täielikult, s.o 774 753,6 euro ulatuses. Apellatsiooni kohaselt puudub kohtuotsuses põhjendus, miks kuulus tsiviilhagi rahuldamisele osaliselt. Maakohus on otsuses (lk 32) õigesti leidnud, et I. Tederile inkrimineeritud tegude tulemusena pidi vald teostama Euroopa Komisjonile tagasimakse nii põhisumma kui intressi osas. Lisaks tekkis vallal kohustus maksta täies mahus tagasi SA-lt Keskkonnainvesteeringute Keskus võetud laen. Viru Maakohus on samuti leidnud (lk 34), et I. Tederi tegevus oli õigusvastane, XXX tulemusena tekkinud otsesed kulud on tegevusega põhjuslikus seoses, kahju tekitajaks on I. Teder, kes on kahju tekitamises süüdi, ent leidnud samas: „Eeltoodu ning ülalpoolviidatud sätete ja kohtuotsuse põhjenduste alusel peab maakohus põhjendatuks rahuldada Sonda valla tsiviilhagi osaliselt, summas 309 471, 46 eurot“. Eeltoodut arvestades leiab apellant, et tegemist on õigusvastase ja põhjendamata otsusega. Vastused apellatsioonidele 23
3. Vastuses prokuröri apellatsioonile leiab I. Tederi kaitsja, et nõustub XXX ga, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, mistõttu tuleb maakohtu otsus tühistada. Samuti tuleb otsuse tühistamise tõttu kõik menetluskulud KrMS § 185 lg 1 alusel jätta riigi kanda. Kaitsja nõustub prokuröriga, et maakohtu otsus tuleb tühistada I. Tederi süüditunnistamises

§ 2172lg 1 järgi, ent ei nõustu prokuröri taotlusega tunnistada I.

Teder süüdi

§ 289järgi, süüteokoosseisu puudumise tõttu.

Kaitsja nõustub prokuröriga XXX s, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata osas, milles I. Teder mõisteti osaliselt õigeks ja millega osaliselt jäeti rahuldamata kannatanu tsiviilhagi. 8.1 Vastuses kannatanu apellatsioonile ei vaidle kaitsja vastu taotlusele tühistada maakohtu otsus, millega tsiviilhagi rahuldati, sest see on rahuldatud põhjendamatult ning tuleb jätta täies osas rahuldamata. Samuti nõustub kaitsja kannatanuga XXX s, et maakohtu otsus on olulises osas põhjendamata, mis on maakohtu otsuse tühistamise aluseks.

1. Kannatanu esindaja esitas vastuväited süüdistatava kaitsja apellatsioonile, milles toob omapoolsed seisukohad nõuete esitamise aegumise, nende õigusliku kvalifikatsiooni, kriminaalmenetluse eseme, I. Tederi tsiviilkostjaks tunnistamise ning tsiviilhagi menetlusse võtmata jätmise küsimuses. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
2. Ringkonnakohtu istungil jäid kõik apellandid esitatud kaebuste juurde. Prokurör leidis, et kaitsja apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. Lisaks ei nõustunud prokurör kannatanu esindaja apellatsioonis toodud taotlusega esitatud tsiviilhagi täies ulatuses rahuldamisest.
3. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et esmalt tuleb võtta seisukoht kaitsja apellatsioonis tõstatatud menetlusõiguslike minetuste osas ning XXX le järgnevalt tuleb käsitlemisele kriminaalasja lõpetamine mõistliku menetlusaja möödumise tõttu KrMS § 2742 lg 1 alusel.
4. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu otsus I. Tederi süüditunnistamises tuleb tühistada kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu, kuna kohtuotsuses puuduvad põhjendused (KrMS § 339 lg 1 p 7), samuti ei vasta kohtuotsuse resolutiivosa järeldused tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele (KrMS § 339 lg 1 p 8). 12.1 I. Tederile on esitatud süüdistus ametiisiku poolt oma ametiseisundi ebaseaduslikus ärakasutamises, millega on tekitatud oluline varaline kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele, s.o

§ 289ettenähtud süütegu.

Süüdistuses osundatakse ka XXX le, et nimetatud süütegu on alates 15.03.2007 kvalifitseeritav

§ 2172

lg 1 järgi, s.o seadusest või tehingust tuleneva teise isiku vara käsutamine või teisele isikule kohustuste võitmise õiguse ebaseaduslik ärakasutamine, kui XXX ga on tekitatud suur varaline kahju. Maakohus, hinnates kogutud tõendeid, asus seisukohale, et I. Teder pani toime talle inkrimineeritud kuriteo

§ 2172lg 1 järgi. Ringkonnakohus märgib, et Kr

MS § 268 lg 1 kohaselt toimub kriminaalasja arutamine süüdistatava suhtes süüdistusakti järgi. KrMS § 306 lg 1 p 3 kohaselt tuleb kohtuotsuse tegemisel kohtul võtta seisukoht XXX s, millise karistusseadustiku sätte alusel tuleb süüdistatava poolt toimepandud kuritegu kvalifitseerida. Eeltoodud sätteid silmas pidades tuleb kohtul esmalt otsustada, kas 24 süüdistusaktis kirjeldatud teod on kuriteod ning kas nad on kvalifitseeritavad süüdistusaktis toodud sätte alusel. Seega pidanuks käesoleval juhul maakohus kohtuotsuses esmalt analüüsima, kas I. Tederile etteheidetavad teod on kvalifitseeritavad

§ 289

järgi, vaatamata XXX le, et nimetatud süüteokoosseis on alates 15.03.2007 kehtetu. Alles XXX le järgnevalt, lähtudes

§ 5

lg-st 1,2 peab kohus kontrollima, kas isiku süüditunnistamine ja karistamine on võimalik kehtiva seaduse alusel, s.t kas toimepandud tegu on jätkuvalt karistatav. Seega peab süüdimõistvas kohtuotsuses olema kajastatud kohtu arutluskäik nii teo toimepanemise ajal kehtinud Karistusseadustiku sätte kui ka kohtuotsuse tegemise ajal kehtiva sätte suhtes. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu otsus eelnimetatud nõuetele ei vasta. Maakohtu otsusest nähtuvalt on kohus küll tsiteerinud

§ 289

sätestatut, kuid järgnevalt puudub otsuses igasugune arutluskäik tuvastatud asjaolude seostatusest eelviidatud süüteokoosseisus sätestatud objektiivsete ja subjektiivsete teokoosseisu tunnustega. Seega ilmselgelt eirates I. Tederile esitatud süüdistuse kvalifikatsiooni

§ 289järgi on maakohus lugenud tuvastatuks, et I.

Tederi tegevus vastab

§ 2172lg-s 1 sätestatud süüteokoosseisule.

Ringkonnakohtu hinnangul on ka nimetatud süüteokoosseisu tuvastatuse põhjendus puudulik. Maakohus on tsiteerinud

§ 2172

lg-s 1 sätestatud objektiivset koosseisu ning üldsõnaliselt märkinud, et kohtuotsuses esitatud põhjenduste alusel on nimetatud paragrahvis sätestatud mõlemad objektiivsed tunnused leidnud tõendamist. Millel maakohtu selline järeldus põhineb, otsusest ei selgu (kohtuotsuse lk 32). Ringkonnakohus leiab, et kohtuotsuses toodud põhjendused sisaldavad sisuliselt vaid I. Tederi tegevuse kokkuvõtlikku kirjeldust. Lisaks märkis maakohus, et asudes vallavanemana töötamise esimestest päevades alates ka projektijuhiks EK projektis, tuli I. Tederil muuhulgas teostada järelevalvet ja kontrolli erilise täpsusega. Tulenevalt SAP-i nõuetest ja EK-ga sõlmitud lepingust tuli I. Tederil tagada projektis ettenähtud tööde teostamine ja aruannete esitamine ning kontrollida rahaliste vahendite liikumist/tasumist. Antud juhul ei ole I. Teder projekti raames käitunud vajaliku hoolsusega (kohtuotsuse lk 32). Ringkonnakohtu hinnangul ei vasta eelkirjeldatud I. Tederile etteheidetav tegevus mitte ametiseisundi kuritarvitamise, vaid ametialase lohakuse teokoosseisule. Lisaks I. Tederi tegudes

§ 2172

lg-1 sätestatu objektiivse koosseisu üldsõnalisele tuvastamisele on maakohus märkinud, et I. Teder pani kuriteo toime kaudse tahtlusega, põhjendades oma seisukohta järgnevalt. „Võttes valla nimel laenu ja kasutades seda mittesihipäraselt, viseerides ja andes korraldusi teha põhjendamatud ja projekti eelarvesse mittekuuluvaid väljamakseid, oli I. Teder ilmselgelt tagajärje suhtes hoolimatu. Et negatiivsete tegude tagajärjel võib saabuda ka negatiivne tagajärg, pidi I. Teder võimalikuks pidama“. Ringkonnakohtu hinnangul on eeltoodud maakohtu mõtteavaldused omavahel vastuolus. Ühes lauses on tuvastatud I. Tederi käitumises subjektiivse tunnusena tegutsemine ettevaatamatusest (hoolimatu), teises lauses aga tegutsemine kaudse tahtlusega (pidi võimalikuks pidama). Eeltoodust lähtuvalt tuvastas ringkonnakohus maakohtu otsuses materiaalõiguslikes küsimustes motiivide puudumise KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes. 12.2 Tsiviilhagiga seonduvalt on maakohus samuti olnud äärmiselt napisõnaline (kohtuotsuse lk 34). Maakohus pidas vajalikuks välja tuua esitatud tsiviilhagi suuruse ning viidatud on ka mõningatele Võlaõigusseaduse sätetele. Järgnevalt nähtub kohtuotsusest, et „maakohus tuvastas käesolevas kohtuotsuses eelpool I. Tederi tegevuses õigusvastasuse. XXX tegevuse/tegevusetuse tulemusena tekkinud otsesed kulud on tegevusega põhjuslikus seoses, 25 kahju tekitajaks on I. Teder ja ta on kahju tekitamises süüdi. Eeltoodu ning ülalpoolviidatud sätete ja kohtuotsuse põhjenduste alusel peab maakohus põhjendatuks rahuldada Sonda valla tsiviilhagi osaliselt, summas 309 471,46 eurot“. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole eeltoodud maakohtu järeldusi tsiviilhagi osas mingilgi viisil põhjendatud, mistõttu tuleb nõustuda kannatanu esindaja apellatsioonis väljendatuga, et kohtuotsuses puudub põhjendus XXX kohta, miks tsiviilhagi rahuldati osaliselt. 12.3 Lisaks eeltoodud olulistele menetlusõiguslikele minetustele kohtuotsuses on ringkonnakohtu hinnangul maakohus jätnud vajalike põhjendusteta tõendite kogumist välja süüdistatava I. Tederi ütlused. Maakohus on kohtuotsuses märkinud, et I. Teder on oma süüd

§ 2172lg 1 järgi eitanud.

Süüdistatava poolt maakohtu istungil antud ütlused on vastuolulised, samuti on kohtuistungil antud ütlused vastuolus tema poolt kohtueelses menetluses antud ütlustega. Milles need vastuolud seisnevad, kohtuotsusest ei nähtu. Lisaks on maakohus märkinud, et kohtuistungil eriasjade prokuröri poolt esitatud küsimustele vastas süüdistatav, et ta ei mäleta. Millistest menetlusõiguslikest sätetest tulenevalt on mittemäletamine hinnatav vastuoluna ütlustes, kohtuotsusest samuti ei nähtu. Eeltoodud põhjendamata järeldustest tulenevalt jättis maakohus I. Tederi ütlused tõendite kogumist välja. 12.4 Kohtuotsuse leheküljel 30 on maakohus märkinud, et eriasjade prokurör loobus kohtuistungil süüdistustest J.A. Õigusbüroole tasutud summa 2340 krooni osas, transporditeenuse eest tasutud summa 3500 krooni osas, mis oli seotud õpilaste ekskursiooniga Tartusse, liisingumaksete eest tasutud summa 191 709,76 krooni osas, autode hoolduse ja remondi ning tarvikute eest tasutud summa 12 968,80 krooni osas, liiklus- ja kaskokindlustuse eest tasutud summa 13 261 krooni osas, lillede eest tasutud summa 4667 krooni osas, suveniiride eest tasutud summa 9256 krooni osas ning toitlustamis-ja kulinaariatoodete eest tasutud summa 9967 krooni osas. Eeltoodud süüdistustest loobumistega seoses puudus maakohul ka vajadus asjassepuutuvaid tõendeid hinnata. Samas, nähtuvalt kohtuotsuse resolutiivosast, on süüdistustest osaline loobumine jäänud kohtu poolt vastava kajastuseta. Seega on ringkonnakohtu hinnangul tegemist vastuoluga kohtuotsuse põhiosa ning resolutiivosa vahel, mis on hinnatav menetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 1 p 8 mõttes. 12.5 Kohtuotsuse leheküljel 31 on maakohus süüdistuses Sonda valla arvutipargi moderniseerimiseks võetud laenuga seoses asunud seisukohale, et kogutud tõenditest lähtuvalt ei ole võimalik tuvastada, missugused laenu tagastamise väljamaksed olid tehtud seoses projektiga ja missugused seoses valla vajadustega. Antud juhul ei ole ka seda kulutust võimalik klassifitseerida ja otsustada nende väljamaksete seose üle projektiga. Maakohus leidis, et sellisel juhul ei ole võimalik süüdistuse esitamine ning kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu eeltoodud seisukohta võib mõista selliselt, et nimetatud süüdistuse episoodis ei leidnud I. Tederi süü tõendamist. Sellisel juhul oleks pidanud maakohus ka märkima, et süüdistuse tõendamatuse tõttu tuleb I. Teder XXX s episoodis õigeks mõista. Kuna kohtuotsuse resolutiivosa ei kajasta maakohtu sellist seisukohta eeltoodud süüdistuse osas, on samuti tegemist kohtuotsuse resolutiivosa järelduste mittevastavusega tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele, s.t kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 p 8 mõttes. 26 12.6 Lisaks eeltoodule peab ringkonnakohus vajalikuks märkida sedagi, et nõustuda tuleb kaitsja apellatsioonis märgituga, et maakohus on kohtuotsuses jätnud igasuguse käsitluseta kaitsja poolt kohtuistungi esitatud väited nii menetlusõiguslikes kui ka materiaalõiguslikes küsimustes. Nimetatud puudus on samuti hinnatav kohtuotsuses põhjenduste puudumisena KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes. 12.7 Kuna eeltoodud põhjendustel ringkonnakohus tuvastas maakohtu otsuse nõuetekohase põhistamata jätmise ning kohtuotsuse resolutiiivosa järeldused ei vasta tuvastatud asjaoludele, mis on kriminaalmenetlusõiguse olulised rikkumised KrMS § 339 lg 1 p 7,8 mõttes, toob selliste rikkumiste tuvastamine vältimatult kaasa KrMS § 341 lg 2 alusel kohtuotsuse tühistamise ja kriminaalasja maakohtule uue kohtuotsuse tegemiseks saatmise. Ringkonnakohtul puudub sellisel juhul õigus hakata ise eeltoodud puudusi kõrvaldama omapoolsete motiivide lisamisega, kuna KrMS § 339 lg 1 sätestatud rikkumiste kõrvaldamine ei ole apellatsioonimenetluses lubatud. Ringkonnakohus märgib, et omapoolsete põhjenduste lisamine on lubatud vaid juhul, kui apellatsioonikohus jätab maakohtu otsuse muutmata (KrMS § 342 lg 3 p 1). Juhul kui ringkonnakohus jätaks menetlusõiguse oluliste rikkumiste tuvastamisel kriminaalasja maakohtule uue kohtuotsuse tegemiseks saatmata, rikuks ringkonnakohus ise kriminaalmenetlusõigust. XXX st tulenevalt ei ole ringkonnakohtul võimalik sisuliselt lahendada kannatanu esindaja ja prokuröri apellatsioonides esitatud taotlusi tsiviilhagi täies ulatuses rahuldamisest ning süüdistatava poolt toimepandud süüteo kvalifikatsiooni muutmisest. 13. Kuna ringkonnakohus tuvastas maakohtu otsuses kriminaalmenetluse olulised rikkumised, mis toovad üldjuhul endaga kaasa kohtuotsuse tühistamise ning kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks või siis uue kohtuotsuse tegemiseks saatmise, tuleb järgnevalt käsitlemisele mõistliku menetlusaja riive küsimus, mida on kaitsja korduvalt käesoleva kriminaalmenetluse raames tõstatanud. 13.1 Ringkonnakohtu istungil möönis prokurör, et antud juhul võib teatud asjaolusid (näiteks asja eelistung ja kohtu alla andmine oleks võinud toimuda varem) arvesse võttes rääkida mõistliku menetlusaja ületamisest, mis KrMS § 306 lg 1 p 61 alusel toob kaasa vajaduse kaaluda, kas karistust tuleks kergendada. Maakohus nõustus prokuröriga XXX s küsimuses ning seda asjaolu karistuse mõistmisel ka arvestas. 13.2 Maakohtu otsusest nähtub, et I. Tederile karistusmäära valikul ning

§ 73

lg 1,3 alusel karistust vabastamisel on maakohus piirdunud vaid üldsõnalise osundusega kuritegude toimepanemise ajale aastates 2003 -

1. Igasugune põhjalikum käsitlus, s.h ka kaitsja vastavaid argumente ümberlükkav argumentatsioon menetluse mõistliku aja küsimuses kohtuotsuses puudub. 13.3 Ringkonnakohus märgib, et mõistliku menetlusaja küsimuse puudulik käsitlus kohtuotsuses iseenesest ei tingi kriminaalasja maakohtule uue kohtuotsuse tegemiseks saatmist. Kuna ringkonnakohus eelpool tuvastas maakohtu poolt kriminaalmenetlusõiguse olulised rikkumised, mis tooks endaga kaasa kohtuotsuse tühistamise ning kriminaalasja maakohtule uue kohtuotsuse tegemiseks saatmise, peab ringkonnakohus vajalikuks alljärgnevalt käsitleda mõistliku menetlusaja temaatikat. 13.4 Mõistliku aja põhimõtte tähendab, et isiku suhtes läbiviidav kriminaalmenetlus peaks olema lõpule viidud teatavas ajalises raamistikus. Isikul on õigus XXX le, et tema süüküsimus saaks lahendatud ebavajalike viivitusteta. 27 13.5 Käesoleva kriminaalasjaga seonduvalt on ringkonnakohus seisukohal, et kriminaalasjas on rikutud Põhiseaduse § 14 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 6 lg-st 1 tulenevat I. Tederi õigust menetlusele mõistliku aja jooksul. Siinkohal tuleb silmas pidada, et mõistliku menetlusaja möödumist tunnistades ei tohi apellatsioonikohus nimetatud riivet veelgi süvendada ning peab menetluse lõpetama isegi siis, kui tuvastas maakohtu lahendi tegemisel kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-43-10 p 21, 22). Menetlusaja mõistlikkust hinnatakse konkreetse kohtuasja asjaolude põhjal, mille puhul lähtutakse järgmistest kriteeriumitest:
2. kohtuasja keerukus;
3. kaebaja käitumine;
4. riigivõimu käitumine;
5. XXX olulisus, mis on kaebaja jaoks konkreetses menetluses kaalul (eelviidatud RKKK otsuse p 40). Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt hakkab kriminaalasjades see periood, mida EIÕK art 6 lg 1 järgi tuleb arvestada, kulgema alates isikule süüdistuse (EV-s kehtiva seaduse mõistes kahtlustuse) esitamisest. Prokuröri hinnangul, kuna kahtlustus esitati I. Tederile 29.02.2008, siis alates XXX st ajast tuleb hakata lugema seda aega, mil on võimalik rääkida menetlusaja mõistlikust pikkusest. Ringkonnakohus prokuröri eeltoodud seisukohaga ei nõustu. Vastavalt EIK praktikale võib menetlusaja kulgemise alguseks olla ka esimene ülekuulamine politsei poolt (Kangasluoma v. Soome). Samuti mõjutab kriminaalmenetlus oluliselt isiku olukorda ja tuleb seega lugeda alanuks ajast, mil ametivõimud rakendavad isiku suhtes eksisteeriva kuriteokahtluse kohta tõendite kogumiseks meetmeid, millega sekkutakse isiku teadmata tema eraellu, näiteks küsitletakse isiku käitumisega seoses tunnistajaid (Šubinski v. Sloveenia). Seega ei alga menetlus mõistliku aja kulgemine jäigalt ainult isikule kahtlustuse esitamisest, vaid see võib alata ka muude kuriteokahtluse kohta tõendite kogumisega seotud rakendatavatest meetmetest. 13.6 Käesolevas kriminaalasjas esitas Sonda vallavalitsus politseile avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks 04.08.2005 ning menetlus alustati 04.08.
6. Sonda vallavalitsuse avaldusest nähtuvalt taotleti kaasabi tuvastamaks, kas avalduses nimetatud ametiisikud (teiste hulgas ka I. Teder) on toime pannud

§-des 289 ja 290 sätestatud kuriteod (numbrita kd, tl 17-18). Ringkonnakohtu käsutuses olevate kriminaalasja materjalide alusel on võimalik viidata kannatanu Sonda vallavanema A. Eiche 16.08.2005 läbi viidud ülekuulamisele, millest nähtuvalt osundab kannatanu otseselt tema arvamuse kohaselt põhisüüdlasele I. Tederile (9 kd). Kuigi alustatud menetlusega seoses kuulati I. Teder esialgselt 20.09.2006 üle tunnistajana, nähtub läbiviidud ülekuulamise käigus menetleja poolt esitatud küsimustest, et I. Tederi tegevuses on nähtavad süüteotunnused (9 kd). Seega vaatamata XXX le, et I. Teder tunnistati kahtlustatavaks alles veebruaris 2008, on võimalik asuda seisukohale, et mõistliku menetlusaja kulgemine algas alates I. Tederi tunnistajana ülekuulamisest 20.09.2006, kuna XXX st ajast alates oli menetlejal I. Tederi suhtes selge kuriteokahtlus. Edasiselt nähtub toimikumaterjalidest, et süüdistusakt I. Tederi suhtes koostati alles 31.12.2009 ja kriminaalasi saabus kohtusse 06.01.2010 (numbrita toimik, tl 3-21), eelistungid maakohtus toimusid 19.07.2010 ja 09.09.2010 (sama kd, tl 82, 84), I. Teder anti kohtu alla 28 09.09.2010 ning kriminaalasja arutati alles märtsis - aprillis

1. Seega on kohtueelne menetlus kriminaalasjas kestnud rohkem kui neli aastat ja kohtumenetlus üle kahe aasta ning kogu senine kriminaalmenetlus on kestnud üle kuue aasta. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole I. Tederile võimalik ette heita sellist tegevust, mis oleks hinnatav menetluse põhjendamatu venitamisena. Käesolev kriminaalasi on keskmise keerukusega, kuid piisava mahukusega (kuni maakohtuni 9 köidet). Ringkonnakohus märgib, et kriminaalasja mahukus iseenesest ei saa olla õigustuseks menetluse pikkusele. Kriminaalasjas on üks süüdistatav, kXXX le süüditusega etteheidetavad teod on toime pandud sarnasel viisil ning hinnatud ühe süüteokoosseisu järgi. Nimetatud asjaoludest lähtuvalt on ringkonnakohus seisukohal, et antud kriminaalasjas on lahendini jõudmine kestnud põhjendamatult pikka aega. Oluline on rõhutada sedagi, et käesoleval juhul on jõutud vaid apellatsioonimenetlusse, mistõttu kaebeõigust on menetluspooltel võimalik veelgi realiseerida, vaidlustades II astme kohtulahendi Riigikohtus. Kuna ringkonnakohtu hinnangul tuleks maakohtu poolt menetlusõiguse oluliste rikkumiste tõttu kohtuotsus tühistada ning saata kriminaalasi uue kohtulahendi tegemiseks veelkord I astme kohtusse, süvendaks nimetatud asjaolu mõistliku menetlusaja riivet veelgi. Siinkohal on oluline märkida sedagi, et I. Tederile etteheidetavad süüteod on süüdistuse kohaselt toime pandud 2003-2004, mistõttu tõusetub mõne kuu pärast ka süüteo aegumise küsimus (prokuröri hinnangul veebruaris 2013). Ringkonnakohus leiab, et kriminaalasja pika menetlemise aja jooksul on halvenenud süüdistatava tervis ning üldine toimetulek. Nimelt on I. Tederil 12.05.2011 Sotsiaalkindlustusameti vastava otsusega tuvastatud püsiv töövõimekaotus 50% (numbrita kd, tl 126) ning ta on töötu. Ringkonnakohus märgib, et EIÕK art 6 lg 1 eesmärk kriminaalasjades on vältida seda, et süüdistatav peaks jääma oma saatuse osas liiga kauaks ebakindlasse olukorda. I. Tederi kui süüdistatava olukorra ebakindlus XXX s, kas ta tunnistatakse süüdi või mitte, on kestnud üle kuue aasta, mida ei saa pidada mõistlikuks. 13.7 Eeltoodud põhjustel on ringkonnakohus seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas on rikutud süüdistatava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul. Kuna kriminaalasjas ei ole võimalik lõpliku lahenduseni jõuda ka lähemas perspektiivis, mis süvendaks mõistliku menetlusaja riivet veelgi ning mida ei ole võimalik korvata pelgalt isikule määratava karistuse vähendamisega, tuleb kriminaalmenetlus KrMS § 2742 alusel lõpetada.
2. KrMS § 183 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamise korral hüvitab menetluskulud riik. Käesoleval juhul koosnevad menetluskulud I. Tederi kaitsja poolt kantud kuludest nii I astme kohtus kui ka ringkonnakohtus, kaitsjale toimiku koopia tegemise kuludest ning kannatanu esindaja kuludest. 14.1 Maakohtu süüdimõistva kohtuotsusega mõisteti I. Tederilt Eesti Vabariigi kasuks välja kaitsjale toimiku materjalidest koopia tegemise eest 113,94 eurot. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu kohtuotsuse ning lõpetab kriminaalmenetluse, jääb eelnimetatud menetluskulu riigi kanda. 14.2 Maakohus on I. Tederilt välja mõistnud ka Sonda valla kasuks valitud esindajale makstud tasu summas 12 305,39 eurot. Tulenevalt menetluse lõpetamisest, tuleb ka XXX s 29 osas menetluskulu välja mõistmine I. Tederilt tühistada ning kannatanule valitud esindaja poolt maakohtus kantud kulu riigi poolt hüvitada. 14.3 Kannatanu esindaja esitas apellatsioonikohtus kantud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt taotletakse Sonda valla kasuks 3034,68 euro hüvitamist. Ringkonnakohus hindab kannatanu poolt apellatsioonimenetluses kantud õigusabi kulud mõistlikeks ja põhjendatuteks ning need tuleb taotletud suuruses Sonda vallale hüvitada. 14.4 I. Tederi kaitsja taotleb samuti I. Tederile tema poolt apellatsioonimenetluses kantud õigusabi kulude hüvitamist summas 3410 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on nimetatud kulu mõistlikus suuruses ning vastavuses tehtud töö mahule, mistõttu tuleb I. Tederile eelnimetatud summas ringkonnakohtus kantud õigusabi kulud hüvitada. 14.5 Samuti taotleb kaitsja I. Tederile maakohtu menetluses kantud õigusabi kulude hüvitamist summas 25 243,04 eurot. Arvestades käesoleva kriminaalasja keerukust ning mahukust on kaitsja hinnangul õigusabi kulud eeltoodud suuruses mõistlikud ja põhjendatud. Ringkonnakohus märgib, et eeltoodud suuruses ei ole maakohtus kantud õigusabi kulude hüvitamine ilmselgelt põhjendatud. Kaitsja argumentatsioon taotletava summa hüvitamiseks piirdub vaid üldsõnalise viitega kriminaalasja mahukusele ja keerukusele. Ringkonnakohus hinnangul võib käesolevat kriminaalasja asjas sisalduvate materjalide hulga alusel pidada piisavalt mahukaks (koos maakohtu materjalidega 10 köidet,
3. köide sisaldab vaid kolme isiku ülekuulamisprotokolle). Samas ei näita aga nimetatud asjaolu kriminaalasja sisulist keerukust. Kriminaalasjas on üks süüdistatav - I. Teder, kXXX le on esitatud süüdistus ühe süüteokoosseisu järgi, mistõttu ei ole võimalik väita, et kriminaalasi oleks liialt keerukas. Kahtlemata on kaitsja menetluse käigus esitatud rohketes ja pikkades kirjalikes seisukohtades ning taotlustes tõstatanud erinevaid nii menetlusõiguslikke kui ka materiaalõiguslikke küsimusi, mis on olnud osaliselt ka asjakohased, ning seda on tehtud korduvalt, s.t esitatud dokumendid on olnud paljuski sarnase sisuga (kaitsja taotlused numbrita kd, tl 25-60, vastus hagile, tl 62-69, seisukoht tsiviilhagi kohta, tl 93-111, taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks ja taotlus õigusabi kulude hüvitamiseks, tl 114-134, kaitsja kohtukõne, menetluskulude hüvitamise taotlus, 11 kd, tl 19-43). Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et võttes arvesse asjaolu, et käesolev kriminaalasi ei ole üleliia keerukas, kaitsja poolt esitatud dokumendid on oma sisult paljuski sarnased, peab ringkonnakohus mõistlikuks ja põhjendatuks vähendada kaitsja poolt taotletud hüvitamisele kuuluvat õigusabi kulu 1/3 võrra. Seega kuulub I. Tederile hüvitamisele I astme kohtumenetlusega seotud õigusabi kulu summas 16 828,69 eurot. Maarika Kuusk Mati Kartau 30 Paavo Randma